Ühes unenäos näitas Piret, kuidas kirikus jutlust peetakse. Jutlus tõusis järjest kõrgematele kiriku astmetele. Kui see oli tippu välja jõudnud, hakkas ta jälle madalamale laskuma.
Teises unenäos läksime Paidesse jalgrattaid müüma. Tahtsin minna ratastega bussijaama taha, aga mustlane soovis kohe bussijaamas kõik kolm ratast ära osta. Siiri ütles, et mustlastel on pigment. Vastasin, et nad on valgete ja neegrite segu.
Edasi pidime minema klassiekskursioonile. Peitsin raha erinevatesse kohtadesse, et kõike korraga ära ei varastataks. Kalme loetles, kes on haiged, nimetades ka mind. Avaldasin imestust, et kas ma olen tõesti haige. Kalme ütles, et kui mul nägu värisema hakkab, hakkan ma lõpuks üle keha värisema. Jõudsin kohta, kus üks vana naine müüs midagi. Küsisin talt kaupa inglise keeles. Ta vastas mulle puhtas eesti keeles. Ütllesin, et arvasin, et oleme juba kaugel välismaal. (Olime aga alles möödunud Võrtsjärvest.) Ütlesin, et mul juhtub see täna juba teist korda. (Tegelikult meenus unenägu mustlasega, kus ma inglise keelt ei rääkinud.) Kui olime klassiga kohale jõudnud, suusatasime järve ääres puude all. Panin tähele, et kui ma varem läksin inimestest kõndides mööda, aga suusatades jäin maha, siis nüüd läksin ma neist ka suusatades mööda. Võibolla nad ei pingutanud. Öeldi, et higistamisvastast vahendit ei ole. Kui sõit läbi sai, läksime osade klassivendadega Meelva kööki. Teised klassivennad, kellel ei olnud ette nähtud, püüdsid ka aknast sisse tungida. Nende eest pandi aken haaki, aga Martin logistas haagi lahti. Et ta sisse ei saaks, panin nüüd kinni juba kaks haaki. Sõitsin koos isaga pimedas koju tagasi. Kui möödusime Tähtvere pargist, mõtlesin, et kui ma autos laman, siis ei saa mul ju turvavöö kinni olla.
Edasi pidime minema Kanali peatusest bussile, milles oli Piret. Pille lubas mul siseneda ainult sellest uksest, kust ta ise läks.
