teisipäev, detsember 27, 2005

Kirjavahetus

Nägin unes, et vaatasin ajalehest koomikseid. Ülevalt teine koomiks oli selline, kus üks väiksem tegelane käis ja tegutses, ja viimasel pildil kiristas rida suuremaid tegelasi tema peale alati hambaid. Seda koomiksit joonistas Hillar Mets. Oudekki ja Romana olid saatnud mulle mõlemad ühe ja sama ingliskeelse luuletuse Oudekki kohta, kus tema nimi oli Romania. Romanale saatsin vastuse, kus kirjutasin selle luuletuse alla ja oma nime alla kaks rida, kus ütlesin, et hea luuletus. Oudekki oli saatnud mulle ka endast foto. Temale saadetavasse vastusesse tahtsin ka selle foto sisse jätta. Ma ei saanud aru, kas fotol on tal peas parukas või oma juuksed, igatahes oli juustepiiril mingi pael. Tahtsin talle kirjutada, et varem oli ta siis ka äratuntav, kui teda vahepeal ei näinud, 4- ja 10-aastaselt oli tal üks ja sama nägu, aga nüüd on ta igal fotol erinev. Tahtsin lisada, et soengu vahetamisega võibki nägu vahetuda (Pille vahetab ka soenguid), aga neid ei ole vaja vahetada. Olin Pille toas ja märkasin Pille asjade hulgast, et selle foto, mis Oudekki saatis mulle e-mailiga, oli ta Pillele saatnud paberil. Selle teiselt küljelt saatja nime lugedes tundus siiski, et seda pole saatnud Oudekki ise, vaid tema isa. Läksin suurde tuppa. Seal rääkis ema Goethe tõlkimise seltsist. Mõtlesin, et võiksin Goethe teose tõlkimist alustada, aga arvatavasti jätaksin selle pooleli. Parem oleks tõlkida teist pidi. Oudekki saadetud luuletusest ei teadnud ma, kas see on ta enda kirjutatud või kuskilt välja otsitud. Mõtlesin talle kirjutada, et juhul kui ta selle ise kirjutas, arvab ta võibolla, et inglise keeles on kergem luuletust kirjutada kui eesti keeles, sest inglise keeles on sõnad ühesilbilised, aga öeldakse, et inglise keeles on raskem. Vist sellepärast, et seal on rangem lauseehitus ja vähem riimsõnu. Seal ei saa ka kasutada selliseid minu tüüpi pikasõnalisi riime nagu vaevapihulik-laevalihunik. Panin ema ja Tooma eest laualambi kustu ja süütasin laelambi. Nad panid siiski laualambi ka uuesti põlema. Läksin Pille tuppa, et hakata Oudekkile vastust kirjutama. Aga ma ei saanud kirjutada, sest Pille tuli koju, mis tähendas, et pean arvuti vabastama. Tundsin äkki tohutut väsimust. Mulle tundus, et kukun väsimusest kokku. Jõudsin veel enne öelda, et mind viidaks minu voodisse.

0 vastukaja: