pühapäev, jaanuar 29, 2006

Üks unenägu

Nägin unes, kuidas läksin kullassepa juurde ja mu kuld oli madala prooviga. Kullasepp oli hambaarst. Neid oli mitu. Üks rääkis, et naised ütlevad, et neil hammas valutab, aga mehed ei ütle. Mõtlesin, et võibolla ma ei pea siis valu valuks, midagi on mul hammastes tunda küll. Läksin trepist alla kooli fuajeesse. Kirjutasin seal mõne reaga paberile, kuidas ma hambaarsti juures käisin. Varsti tulid hambaarstid ka trepist alla. Vanaema tuli ja ütles midagi. Kirjutasin tema sõnad ka üles. Vaatasin kaarti ja rääkisin Lauri N-ga, kui palju iga 10 laiuskraadi järel külmemaks läheb. Ütlesin, et lõunapoolus ei olegi kõige külmem koht, vaid Antarktikas on veel eraldi külmapoolus. Pidin üritusel luuletusi ette lugema. Mõtlesin, et peast lugedes ei tuleks võibolla kõik siiski kohe meelde, sellepärast hakkasin otsima paberit, kuhu olin need luuletused välja kirjutanud. Tundus, et ma ei leiagi seda. Ja kui leidsin, siis nägin, et seal on millegipärast ainult üks luuletus. India ookeanil oli loodud suur liitriik, mille erinevad osad olid rahutuks muutunud. Varem olin selle riigi loomist tervitanud, lootes, et sellest saab millelegi vastukaal, nüüd tahtsin, et ta laguneks. Öeldi, et selle riigi juhtimine toimub ainult ühelt Austraalia poolsaarelt. Austraalia pealinn oli varem olnud läänerannikul paiknev Melbourne, siis oli viidud pealinn idarannikule, et see ka areneks. Uueks pealinnaks oli Sydney. Nüüd elas juba idarannikul rohkem inimesi kui läänerannikul. Kaardilt nägin, et seal oli Kesk-Austraalias märgitud ära vaid pärismaalaste asukohti. Need olid märgitud mehikestena. Mul ei olnud meeles, et peale aborigeenide elab Austraalias veel ka ühe teise nimega pärismaalasi. Võtsin ajalehed uuesti kätte, et meelde tuletada, mida ma sealt enne vaatasin. Tagumistel lehekülgedel olid töökuulutused. Alati pakuti seal vaid füüsilist tööd, samal ajal kui vaimse töö tegijad pidid tööd kuidagi teisiti leidma. Läbi metsa läks kaheks hargnev tee vee äärde. Tee peal oli tõkkepuu. Selle taga mängis üks laps, kes rääkis sellest tõkkepuust, sest oli just selle nimetuse teada saanud. Olin inglise keele tunnis. Kalme rääkis inglise keeles, et on raske keerdküsimus valida, kumma õpetaja rühma minna. Vastasin samuti inglise keeles, et minu jaoks ei ole see keerdküsimus, sest olen juba otsustanud, et tahan olla tema rühmas. Jürgen I. ütles, et minu vastus näitab, et Eestis on sotsiaalne mõtlemine nõrgalt arenenud. Sellega ta pidas silmas, et tema arvates oleks ma pidanud valima teise rühma, kui nägin, et Kalme rühmas juba on rohkem inimesi kui teises.

0 vastukaja: