kolmapäev, jaanuar 25, 2006

Prantsusmaale

Nägin unes, et mul oli Kerese raamatu käsikiri valmis, aga lugesin ühest raamatust juurde, et Keres sai luuletajaks, kui ta avaldas aastal 1935 "Akadeemia" jaanuarinumbris ühe artikli. Selle artikli tahtsin veel ka lisada. Otsisin selle numbri välja. Kerese artikkel oli paigutatud esikohale. See oli naljalugu, milles ta kirjeldas malevõistlusi, ütlemata, et ta räägib malest. Muuhulgas kirjutas ta, et kui üks annab tuld, siis teine tõmbab tuld enda peale.

Järgmine unenägu koosnes mõtetest, kui kahju see on, et seda artiklit tõenäoliselt päriselt olemas ei ole.

Ühes unenäos mängisin Klausiga kabet tema kabenuppudega. Tegin ettepaneku muljuda nupud teistsugusteks, et hakata mängima teist mängu, kus kõik nuppud käivad ühtemoodi. Ütlesin, et selleks ei võta me Klausi kabenuppe, vaid minu kabenupud. Rääkisin, et kuigi etteandmist mängitakse kiiresti, peaks seal tegelikult eriti palju mõtlema. (See on mäng malenuppudega, kus löömine on kohustuslik ja võidab see, kes enne nuppudest lahti saab.) Mõtlesin, et teooria tundmise korral võib seal siiski vähem mõelda olla, sest õigeid mänguvariante on arvatavasti vähem.

Nägin unes, et pidin hommikul rohtu võtma. Ema andis mulle rohu kätte. Varsti taipasin, et ta andis suure hunniku erinevaid tablette, aga pidin võtma ainult ühe tabeleti. Kui seda emale rääkisin, siis ta ütles, et ta tegi seda kogemata. Ütlesin, et ma võtsin vist juba kaks tabletti.

Nägin unes, et mind kutsuti Pariisi maleturniirile, aga ma ei olnud nõus minema. Selle peale kutsus naine, kes töötas Tallinnas asuvas Eesti Prantsuse saatkonnas mind paar päeva hiljem algavale teisele maleturniirile ühes teises Prantsusmaa linnas. Selle linna nimi tundus tuttav, aga ma ei teadnud, kus see asub. Mulle öeldi, et saatkond maksab mu rahalised kulud kinni. Küsisin voorude toimumisaegu. Öeldi, et pühapäeval on kaks vooru ja teistel päevadel üks. Nõustusin minema. Mõtlesin, et võtan kaasa ainult ranitsatäie asju. Mõtlesin, et oleks siiski halb, kui tahaksin ainult üks kord elus lennukiga lennata, aga just sellel korral kukuks lennuk alla. Ma ei teadnud, kas ma üldse kannatan lennukisõitu. Mõtlesin, et võin küll Prantsusmaale mängima minna, sest oskan prantsuse keeles viiki pakkuda ja teisi asju saab rääkida inglise keeles. Küsisin Habichtilt, kas ta on välismaal võistlustel käinud. Ta ütles, et ta on käinud mängimas Saksamaal ja Ameerikas. Küsisin kui palju see maksma läks. Ta vastas, et Ameerikas käimisele kulus 8000 krooni. Mõtlesin, et Prantsusmaal käimine oleks odavam. Vaatasin ajakirjast, kes olid sellel Prantsuse turniiril varem mänginud. Toodud oli üks partii, milles kummagi vastase reiting oli üle 2400. Mõtlesin, et siis ma parem ei lähe sinna, sest minu reiting on 500 punkti madalam. Edasi mõtlesin, et tegelikult on kindlasti toodud just kahe kõige tugevama osavõtja omavaheline partii, aga tegemist on suure šveitsi süsteemis turniiriga, kus on ka palju nõrgemaid osavõtjaid. Mõtlesin, et miks ma peaksin välismaale mängima minema, kui ma käin ka teistes Eesti linnades harva mängimas. Taipasin, et selle Prantsusmaa linna nime ei kirjutatagi niimoodi kolmeosaliselt, nagu ma algul arvasin, vaid see on hoopis tuttava nimega linn Lausanne. Otsustasin, et lähen Prantsusmaale ainult siis, kui Tõnu kaasa tuleb, sest üksi oleks välismaal raske. Tõnu pidi algul tulema, aga lõpuks ütles, et ta läheb Prantsusmaale alles paar päeva hiljem. Sellega oli otsustatud, et ma ei sõida. Varsti hakkasin siiski mõtlema, et võiks üksi ka sõita. See oleks mul olnud esimene kord nii kaugesse riiki sõita.

0 vastukaja: