Unenäod Ilvesega

Nägin unes, et Raun oli kaks minu raamatut, mida Ilmamaa ei olnud läbi müünud, andnud välja veel ka oma kirjastuses teise trükina. Olin andnud selleks suulise loa. Failid raamatute trükkimiseks olid nähtavasti võetud Ilmamaa koduleheküljelt. Nendeks raamatuteks olid luulekogu "Maailmakord" ja ajalooraamat "Kolmas Riik", mis unenäos oli samuti minu kirjutatud. Teist luulekogu "Uneriik" nende hulgas millegipärast ei olnud. Honorari polnud ma saanud kummaltki kirjastuselt. Aga nüüd ütles Raun lõpuks, et ta võib mulle muidugi honorari maksta. Vastasin, et seda ma tahaks küll saada. Ta ei hakanud siiski esialgu maksma. Võibolla sellepärast, et vaatas järgi, et raamatuid on müüdud vähem eksemplare kui ta oli arvanud. Ma imestasin, kus Raun üldse neid müia lootis, kui ta hakkas neid omalt poolt välja andma. Kuid ta müüs neid minu koolis, kus kedagi ikka need huvitama pidid.

Ilves oli just valitud presidendiks. Ta rääkis, et kaotaja ei olnud mitte ainult Rüütel, vaid ka Ilvese enda maskotiks olev eesel. Lõin ühte poissi president Ilvese solvamise eest ja läksin trepist üles, kus mul oli veel kolme poisiga teistel põhjustel raskusi.

Olin kahe küljega mäe juures. Mind hoiatati, et mäe nurk on eriti järsk, sest seal kahe külje kalded liituvad. Ma ei saanud aru, kas see oli nüüd selliseks tehtud või oli nurk alati nii järsk olnud. Igatahes olin ma varem just seda mööda alla suusatanud. Praegu lund ei olnud. Suvilas küdes ahi ja suitsu hakkas tõusma ka suvila külge ehitatud puukuurist. Valasin puudele nende kustutamiseks ämbritäie vett. Kuid see aitas vaid hetkeks, seejärel hakkasid puukuuris olevad puud ka leeke külge võtma. Kutsusin lähedal olevaid inimesi appi kustutama, aga nad ei teinud välja. Kui olin tühjaks kallanud kõik kolm täidetud ämbrit, tuli minna vett kaevust juurde tooma, kuid selle aja sees võis tuld võtta kogu suvila. Nüüd hakkasid alles teised kustutamises osalemise vastu huvi ilmutama. See seisnes selles, et üks neist ütles, et kaminas põlevad puud tuleks laiali loopida.

Tallu olid tunginud ründavad metsloomad, kuid peremees ei uskunud seda. Ta läks teise tuppa. Mõtlesin, et nüüd ta võibolla jääb uskuma, sest ta näeb seal, et mööbel on ümber paigutatud. Kuid ta võis siiski ka mõelda, et ta on seda ise teinud. Aga seal pidi ta ka neid metsloomi nägema. See mees lamas riiuli all ja piketeeris koos oma kaaslastega Ilvese presidendiks saamise vastu. Mees oli Ilvese näoga. Küsisin talt, kuidas Ilves peab teada saama, et ta peab tagasi astuma, kui pikett toimub kodus. Ilvese näoga mees aga oli selline poliitik, kes ei tahtnudki, et juba valitud president tagasi astuks. Ütlesin talle, et Ilvesel on tagasiastumiseks aega kümme aastat, selle aja sees võib palju juhtuda. Ilvese näoga mees parandas minu sõnastust, et selle ajaga võib palju toimuda.

Läksin klassi 302. Põrkasin kokku ühe endast noorema poisiga, kes ütles mulle selle peale selja tagant: "Kuule haldjas!" Noorema klassi õpilased olid tahvlile joonistanud karikatuure. Mõtlesin Erikult küsida, millist karikaturisti nad on jäljendanud. Algas matemaatika tund. Otsisin ranitsast sinise ümbrispaberiga matemaatika vihikut. Otsimine võttis mul kaua aega. Ütlesin, et lõpuks pean ma selle leidma. Erik naeris. Tõmbasin välja punase ümbrispaberiga vihiku, mõeldes juba, et matemaatika vihik on hoopis selline. Aga see osutus ruudulise matemaatika vihiku asemel jooneliseks eesti keele vihikuks. Selle vahel oli siiski ka matemaatika vihik. See oli hea, muidu oleksin pidanud mitut ainet samasse vihikusse kirjutama. Eesti keele vihiku esimese lehekülje võttis üleni enda alla üks ilus minu joonistatud pilt. Mõtlesin, et õpetajale see ei meeldi, et ma sinna joonistasin. Edasi mõtlesin, et õpetaja võiks sellega siiski leppida, sest ta käseb vahel ise ka vihikusse joonistada. Oli lõppenud maleturniir. Mõtlesin, et selle põhjal saaks hea raamatu kirjutada, kui turniiril oleks selline kohtunik, kes suunaks loosimist minu huvides. Vahepeal annaks ta mulle meelega nõrgemaid vastaseid, et ma saaks punkte, vahepeal meelega tugevamaid, et ma saaks treenida, kui ta näeb, et käes on hetk, mil ma võin ka tugevamaid võita. Teadsin, milliseks muutus minu reiting pärast turniiri lõppu, kuid tahtsin näha ka, millise reitinguga mängijale vastavalt ma turniiril mängisin. Lõpuks ma siiski enda nime tagant sellist numbrit ei leidnud. Mõtlesin veel, et edaspidi võiksin vihikud kotist välja otsida juba vahetunnis, kuid siis veniks tund minu jaoks liiga pikaks. Ma olin ainuke, kes veel vihikutele ümbrispabereid pani, sest õpetajad seda enam ei nõudnud. Kuid arvasin, et targem on siiski kasutada juba selgeks õpitud vihikute erinevat värvidega paberitega eristamist, siis leiab nad kotist kiiremini üles. Läksin kodu suunas. Teel kohtusin ühe lapsega, kes oli ema ära kaotanud. Aitasin tal seda otsida. Päike paistis. Mõtlesin, et tegelikult mulle endiselt meeldib kevad. Ainult et kevadel ka iga päev päike ei paista. Mõtlesin, et saaks kirjutada raamatu sellest, milliseid küsimusi koolist koju mineja endale koduteel esitab.