Allveelaevnikud

Meenutasin unenäos, et kunagi lapsena Tallinnas laulupeol käies pidin Vene sõduritega rääkima ja vanematega välismaale ujudes kohtusin allveelaevnikega, kellele rääkisin, et meie pere on riigivastane, sellepärast ujubki ära. Ma ei olnud kindel, kas need asjad on päriselt juhtunud või minu väljamõeldised, kuid leidsin, et ei ole suurt vahet.

Rühm inimesi jõudis saarele. Esimene oli juba saarel puude all. Talle hüüti, et ta saarelt ära tuleks, sest puu hakkab murduma. Ta jäi siiski murduva puu tüve alla. Kolm inimest jäid sama puu okste alla, kuid selgus, et nemad tõsiselt kannatada ei saanud, sest oksad lõppesid nende pealagede juures ära. Olin sellest loost teada saanud hulga nimesid. Kirjutasin need kodus suures toas puust hambaorkidele. Viskasin hambaorgid põrandale maha, sest mul ei olnud särgitaskut, kuhu neid panna. Ma ei olnud kindel, kui palju mul neist nimedest meelde jääb. Siis nägin, et mul poleks tarvitsenud neid nimesid omalt poolt üles kirjutada, sest nad on juba raamatust loetud peatükis kirjas.

Olin klassis 208 ajalootunnis. Õpetaja ütles, et järgmises tunnis pidi tulema kontrolltöö, kuid ta lükkab selle ülejärgmisele tunnile. Ta seletas, kuidas me kontrolltööd kirjutama peame. Krister ütles selle kohta minu selja taga: "Juhtlõik!" Juhtlõikudeks nimetati ajalehe peatoimetaja kirjalikke korraldusi ajakirjanikele, milline peab olema nende hinnang artiklis käsitletavale teemale. Kirjutasin õpetaja juttu üles joonelisse kaustikusse. Mõned tähed venitasin nii pikaks, et need ulatusid üle mitme joone. Lehte keerates hakkasin kirjutama juba täis kirjutatud leheküljele ridade vahele peenes kirjas uusi teise sisuga ridu lisades. Seda tegin ma sellepärast, et mul oli täna vähe asju kaasas, nii et mul polnudki eriti valida, kuhu kirjutada. Siis oli võibolla matemaatika tund, igatahes hakkasin lugema oma matemaatika vihikut. Kõik tundus lihtne, kuid seal oli asju, millest ma ei mäletanud, mis need tähendavad. Küsisin Erikult, mida tähendab kolme joonega võrdusmärk, mis oli pandud murrujoonte vahele. Mõtlesin, et võibolla see tähendab, et nulliga ei saa jagada, kuivõrd murrujoone all tuli arvutuse vastuseks null. Teise võimalusena tuli mulle pähe, et märk võib tähendada "võrdub või lahutada".

Kuulsin uudist, et Vene-Tšetšeenia piiril oli Venemaa kehtestanud range piirikontrolli. See oli saanud takistuseks mägedes jooksjatele, sest mägitee läbis kordamööda mõlemat riiki. Mõtlesin, et piirivalvurid ei saanud aru, aga mina saan uudise põhjal aru, et jooksjad vedasid tegelikult relvi. Lamasin voodis ja hakkasin seda lugu vihikusse üles kirjutama. Kui kirjutasin kolmandat lehekülge, siis mõtlesin, et ma ei pea kiirustama. Varem kartsin unenägudes, et kui ma asju kiiresti ära ei tee, siis ärkan enne üles, kuid nüüd ma oskan mitte üles ärgata. Hakkasin aeglasemalt kirjutama, kuid siis hakkas tunduma, et unenägu võib siiski ära lõppeda. Kui ma ärkasin ja uuesti magama jäin, oli see, kes kirjutanud oli hoopis Kati L., kes pidi kirjutamise fakti kellelegi teisele kinnitama.

Meenutasin, et koolis oli selline õpetaja, kes rebis õpilase vihiku tükkideks ja viskas prügikasti, kui sealt oli üks leht vähemaks jäänud. Nüüd mõtlesin, et kui ma veel koolis käiks, siis rebiks ma selle peale välja lehe märkmikust, kuhu õpetaja hindeid kirjutab. Mul oli kahju, et head mõtted tulevad liiga hilja. Õpetaja oli seda kommet aastaid harrastanud ja teadis, et õpilase vanuses keegi vastuabinõusid tarvitusele võtma ei hakka.