reede, november 24, 2006

Ilmjärve intervjuu

Lugesin "Horisondist" intervjuud Ilmjärvega. Esialgu tundus jutt mõistlik, kuid asi läks kahtlasemaks siis, kui ta hakkas kaitsma oma uurimistulemusi väitega, et suured võltsingud allikates ei ole võimalikud. Seda kohta uuesti üle lugedes sain tema põhjendustest paremini aru kui esimesel korral, aga kahtlused jäid. Minu meelest ajaloos ei saa asju täie kindlusega öelda, nii et väljendid nagu "täiesti absurdne" ei ole põhjendatud. Võimalik, et allikad kõnelevad tõtt, kuid on ka võimalik, et nad valetavad. Kui ma hakkaksin siin blogis avaldama ainult võltsinguid, siis peaks vähemalt tõestatud olema, et järjekindel ja täielik võltsimine on võimalik.

Ilmjärv tunneb kindlasti oma allikaid ise paremini, kuid ma arutleksin ka natuke. Nõukogude süsteem kasutas selliseid võtteid nagu massimõrvad ja piinamine, miks oleks siis pidanud moraalsed kõhklused võltsimise ees suuremad olema? Võltsimisest võis tagasi hoida see, kui asi ei oleks olnud otstarbekas. Kuid valetamist peavad paljud inimesed ka tänapäeval otstarbekaks. Selle abil võib säilitada töökoha, teenida raha ja saada valimistel hääli. Kui on lootust, et vale ei paljastata. Nõukogude ajal oli valetamiseks veel rohkem põhjust - selleks võidi anda riiklik käsk, ja tõe rääkimine võis tähendada elu kaotust. Ilmjärv põhjendab oma allikate usaldusväärsust sellega, et ta on kogunud informatsiooni kildhaaval erinevatest kohtadest. Kuid ka kogu Nõukogude ajalookirjanduse pealt võib koguda erinevatest kohtadest tohutu hulga viiteid marksismi-leninismi klassikutele. Osa ajaloolasi kindlasti ka uskus neid tsitaate, kuid ekslik oleks väita, et seda tegid kõik. Või võib koguda palju informatsiooni, mida on lastele räägitud jõuluvana kohta. Selle põhjal ei saa teha teaduslikke järeldusi jõuluvana enda, vaid ainult nende juttude kohta.

Vist sama minu ajalooõpetaja, kes nimetas ennast iseseisvuse tulles endiselt kommunistiks, rääkis loo, kuidas koostati viisastakuplaane. Ühes viisastakuplaanis oli kirjas, et tuleb ehitada vabrik. Sellega ei saadud hakkama, kuid Moskvasse kanti ette, et plaan on täidetud. Selle tulemusel kirjutati järgmisse viisastakuplaani juba, kui palju peab see vabrik toodangut andma. Seega kas võltsiti rängalt tootmisnäitajaid või on see lugu ise tahtlik või tahtmatu võltsing. Midagi on võltsitud. Kui välistada igasugune võimalus, et suuri võltsinguid tehtaks, võib see just motiveerida neid tegema, sest siis võib kindel olla, et kurjad plaanid lähevad täide. Natsipropagandas kehtis teatavasti niigi avalikult tunnistatud põhimõte, et suurt valet on kergem uskuda kui väikest.

0 vastukaja: