teisipäev, jaanuar 30, 2007

Seitse väikest unenägu

Nägin unes, et tegin väljas väikse tiiru. Üks tüdruk tegi ka tiiru, aga viidi maja juurde tagasi. Mõtlesin, et peaksin rohkem linna äärde minema, et politsei mind ei näeks. Aga mulle tuli meelde, et päris linna serval on ka politseijaoskond. Neid tehtigi nähtavasti linna servadele selleks, et ükski inimene ei saaks linnas nii liikuda, et politsei talle vastu ei tuleks.

Toomas pidi varsti kooli minema. Vaatasin, mis tal ranitsas on. Asju tundus olevat liiga palju. Võtsin kotist välja kaks päevikut, millel oli varasema aasta arv. Aga selgus, et Toomas oli praegusele päevikule vana aastaarvu kirjutanud. Andsin talle seetõttu ühe päeviku tagasi. Oleks pidanud andma ka teise, sest tal oli kaks päevikut nähtavasti erinevat tüüpi asjade üleskirjutamiseks.

Tahtsin mingi raamatu ruttu läbi lugeda. Valisin selleks õhukese "Väliskirjanduse õpiku". See oli Nõukogude ajal uuendusliku asjana välja antud, sest inimesi viis tol ajal vaimustusse, kui nad natukenegi Nõukogude Liidu välisest kirjandusest teada said. Aga selle ilmumine jäi aastasse 1988, kui asjad varsti juba muutusid.

Olin koolis. Istusin esimeses pingis. Õpetaja Paesalu hakkas kontrollima kodutööd. Mulle ei meeldinud, et ta seda teeb, sest mul ei tulnud kunagi kodus meelde, et midagi õppida anti. Küsisin selja tagant Erikult, mis aines see luuletus üldse pähe õppida anti. Erik vastas, et usuõpetuses. Ütlesin, et meil ei ole ju sellist ainet. Vähemalt mina ei mäletanud, et oleks. Meil oli minu mälu järgi ainult usundilugu.

Olin psühhiaatriahaiglas. Seal oli palju inimesi, kes päeva jooksul läbi koridori kõndisid, lisaks kõndisid osad neist veel palju kordi. Tulemus oli see, et toolil istujast vooriti vahet pidamata mööda. Üks poiss hakkas mängima laua suurust hokit. Talt küsiti, kas ta ei ole seda siis varem mänginud. Mängul polnud oskaja jaoks erilist mõtet, sest väravaks oli laua sees nii suur auk, et sellele oli väga kerge pihta saada. Ütlesin, et lauahoki on parem mäng. Lauahoki oli väiksem ja väiksemate väravatega. Lauajalgpalli kohta ütlesin, et see on mõttetu mäng, sest seal ei lähegi pall väravasse. Minuga nõustuti, et on jah mõttetu. Mõtlesin, et päris jalgpallis läheb ka pall harva väravasse, aga piisab sellest, et ta vähemalt vahel läheb. Hoki mängija oli karu ja heitis väravaauku magama.

Iseseisvusparteil oli toimunud kongress. Seal oli külalisena viibinud Res Publica esindaja. Vastu oli võetud kahe partei ühishuvide deklaratsioon. Selliseid deklaratsioone tahtis Iseseisvuspartei kõigi teiste parteidega koos vastu võtta. Seekordne oli sündinud nii, et Res Publica esindaja oli läbi lugenud Iseseisvuspartei programmi ja valinud välja kõik punktid, millega ta nõus oli. Selliseid punkte oli vähe. Üks neist oli, et Hitler oli väga halb mees. Teine oli, et Mart Laar on parem mees. Mõned punktid olid veel. Aga selgus, et üks Iseseisvuspartei liige oli osa programmipunkte ära peitnud. Neid hakati nüüd otsima. Proovisin pliiatseid üle lugeda, aga ei teadnud, milliseid arvesse võtta.

Olin Savisaare poeg. Mind peeti rumalaks. Lohutasin ennast sellega, et Savisaare tütrel on minust madalam reiting, seega on tema veel rumalam.

0 vastukaja: