teisipäev, veebruar 13, 2007

Käsikirja söömine

Kirjutuslaud lagunes tappidest lahti. Kui hakkasin seda kohendama, lagunes ta edasi. Isa rääkis, et sõna on selle poolest hea asi, et kui kõne on juba valmis kirjutatud, saab seda ettekandmise ajal veel uute asjadega täiendada. Püüdsin kirjutuslauda parandada. Selle sahtlis oli mul luulekogu käsikiri. Meil olid külalised. Külalistele pakuti sahtlist ilusa glasuuriga piparkooke. Lisaks olin nendele piparkookidele kirjutanud ka luuletuste tekstid. Külalised luuletusi ei märganud, kuni nende tähelepanu tekstidele juhiti. Piparkoogid võis ära süia, sest mul oli sama luulekogu käsikiri ka internetis olemas.

0 vastukaja: