neljapäev, detsember 20, 2007

Paber kooli raadio jaoks

Kirjutasin oma uue raamatu tutvustuse, et see kooli raadios ette lugeda. Tutvustuses mainisin Helina ees- ja perekonnanime. Siis mõtlesin, et kui ma selle ette loen, võib Helinal raske olla, kui kõik tema klassikaaslased seda kuulevad. Seetõttu ma raadiosse ei läinud. Läksin Holtsi matemaatika tundi. Holts kirjutas tahvlile ülesanded, mida me lahendama pidime hakkama. Mõtlesin, kuidas esimest ülesannet lahendada. Lõpuks taipasin, et kui ma olin algul arvanud, et on tegemist kolme reaga erineval pool murrujooni, siis tegelikult on need kolm erinevat ülesannet. Lisaks oli nende all veel kaks ülesannet, millest ma olin kohe aru saanud, et need on eraldi. Tahtsin pinginaabrile Lauri N-le oma raamatut maha müia. Kaks eelmist raamatut olin talle kinkinud, aga uus oli kallim. Ütlesin, et minu jaoks maksab see 120 krooni. Lauri küsis, kust ta selle raha võtma peab. Ta ütles, et kui mina olen saanud endale selle raamatu eksemplare osta, siis see tähendab, et minul on hea rahaline seis. Vastasin, et meie perekond tervikuna teenib palju, aga mina eraldi võttes vähe. Siis anti Laurile raha ja ta sai nüüd raamatu osta. Ütlesin, et müün talle odavamalt, 100-krooni eest. Seda tegin selleks, et ta saaks 100-kroonisega maksta. Klassikaaslastest olin selle raamatu kinkinud Kristerile ja Kairile, aga nemad polnud arvatavasti sellest kellelegi rääkinud.

Liikusin suures rahvamassis. Mõnel inimesel oli seljas väga vähe riideid. Algul arvasin, et see on praegune mood, aga siis taipasin, et selline mood on ainult selles linnas. Seda linna oli juba Piiblis suure patuelu pesana mainitud ja ta ei olnud aja jooksul muutunud. Rahva hulgas oli üks inimene isegi kuradiks riietatud, kellel olid sarved peas. Mõni aasta tagasi oli siin etendatud Jumala ja kuradi kohtumist, aga nüüd oli Jumalast loobutud.

Kõndisin mööda tänavat. Vastu tuli suur kari noori venelasi. Nad pidasid mind kinni ja hakkasid küsitlema. Algul püüdsin vastata eesti keeles, aga sellest ei saanud nad aru, sest tegemist oli Venemaa venelastega. Läksin vene keelele üle. Mult küsiti, kas ma olen natsionalist. Vastasin, et olen natsionalist, aga mitte šovinist. Venelased teatasid, et üks mees, kelle korterinumber minu omast ühe võrra erineb, on kurjategija. Võtsin väidetava kurjategija kaasa ja läksin enda omast ühe võrra suurema numbriga korteri ukse taha kontrollima. Avas üks vene mees, kes rääkis väga vaikse ja rahuliku häälega, et meie perest keegi lõpetas ülikooli ja seoses sellega pandi lõpetaja raamat näitusele. Tegemist oli minu raamatuga. Läksin enda omast ühe võrra väiksema numbriga korteri ukse taha. Seal elavatele inimestele olid venemaalased juba rääkinud, et kaasasolev mees on kurjategija, seetõttu peksti see mees seal kohe läbi. Tegelikult ta kurjategija ei olnud. Trepikoda oli üleni täis Venemaalt tulnud noori ja nende vastaseid. Saabus politsei, et Venemaalt tulnud laiali peksta. Politsei pidi tulema kõigi jõududega. Oli karta, et Venemaa hakkab Tartus maju õhku laskma, nagu ta oli teinud juba Moskvas.

0 vastukaja: