neljapäev, veebruar 14, 2008

"Askeesi" järelsõna

"Loomingu Raamatukogus" ilmunud Nikos Kazantzakise raamatule "Askees" on järelsõna kirjutanud tõlkija Kaarina Rein. Sisukorrast selgub, et järelsõna pealkiri on "Aastad 1920-1924 Nikos Kazantzakise elus ja "Askeesi" kujunemislugu". Ilma sisukorrata võiks tekkida eksiarvamus, et see on vaid järelsõna esimese lõigu pealkiri ning et ühendav pealkiri on lihtsalt välja ununenud. Sest täpselt sama suurte tähtedega alapealkirju tuleb veel teisigi ja tekstis on juttu ka mõnest esimeses pealkirjas nimetatud ajavahemikust väljapoole jäävast aastaarvust.

Raamat on tõlgitud kreeka keelest (tiitellehel on öeldud täpsemini - "uuskreeka keelest"), seetõttu eeldasin oma eelteadmiste põhjal, et seoses järelsõna pealkirjas nimetatud aastatega tuleb juttu Kreeka-Türgi sõjast kui tolle aja tähtsaimast sündmusest Kreeka riigile. Kaudselt tulebki, sest on öeldud, et oli "poliitiliselt ärev aeg Kreekas" (lk. 55), et "Aset leidis Väike-Aasia katastroof, mis tähendas joonlaste ja aioollaste väljajuurimist Türgile kuuluvatelt rannikualadelt" (lk. 59), et "Kazantzakist vapustasid kreeklaste ja türklaste konfliktid eelkõige massiliste vastastikuste tapatalgute pärast" (samas). Kummaline on siiski, et pole selge sõnaga öeldud, et ei olnud tegemist mitte lihtsalt stiihiliste tapatalgutega, vaid toimus ka riikidevaheline sõda, mille tulemust Suurbritannia ja Prantsusmaa erinevas suunas mõjutada püüdsid ja mis lõppes riikidevahelise rahulepinguga. Seda enam, et juttu on raamatu autori poliitilisest tegevusest. Vaevalt, et kõik "Loomingu Raamatukogu" lugejad neist asjadest nii palju teavad, et üle kirjutada pole vaja. Mina ajalugu õppinuna natuke tean, aga oleks rohkem teada tahtnud.

Unenägusid uurinuna torkas mulle silma järgmine lõik: "Haiguse ajal luges Kazantzakis Freudi teooriat puudutavaid raamatuid instinktidest ja unenägudest ning süüvis psühhoanalüüsi. Nii on näiteks Kazantzakise romaanis "Viimne kiusatus" unenägudel üsna tähtis koht, tihti kaob seal isegi piir unenäo ja reaalsuse vahel." (Lk. 57).

Siin tekib küsimus, kas romaani see osa, kus räägitakse muust kui unenägudest, on rohkem reaalsus kui unenägudest rääkiv osa? Ja kas päriselt nähtud unenägu ei ole reaalsus? Freud on ainult üks neist inimestest, kes on unenägude vastu huvi tundnud. Tunti ka enne teda. Võimalik, et Kazantzakistki viis Freudi uurimiseni juba varem olemas olnud kõrgendatud huvi unenägude vastu. Kuivõrd aga Freudi teooriad tunduvad kahtlased, vähemalt üldistusena kõigi inimeste kohta, siis võib tõesti öelda, et juhul kui romaanis on Freudi teooriate järgi konstrueeritud unenägusid, siis erinevad need tõenäoliselt märkimisväärselt reaalsetest unenägudest. Ja kui kirjutada küll üles päriselt nähtud unenägusid, võivad need mõne unenägude kohta käiva teooria uskumise korral siiski valesti meelde jääda.

0 vastukaja: