pühapäev, aprill 06, 2008

Haige naeratus

Käis tund. Õpetaja kirjutas Arturile ja tema pinginaabrile klassipäevikusse kahe, sest nad ei joonistanud, vaid vaatasid üksteisele otsa ja rääkisid. Artur ütles, et tal on ükskõik, mis hindeid talle pannakse. Seda ütles ta nähtavasti sellepärast, et me käisime keskkoolis juba teist korda. Õpetaja kirjutas tahvlile laulusõnad. Meie pidime laulma. Õpetaja küsis, miks mina ei laula. Vastasin, et ma laulan mõttes. Kui tund läbi sai, siis mõtlesin, et kuigi mina olen ajaloofaktid paremini selgeks õppinud kui õpetaja, on temal tegelikult parem mõtlemise struktuur. Algas söögivahetund. Nüüd pidid kõik saama süia ilma raha maksmata, aga et oli õppeaasta algus, siis ei olnud ma veel välja selgitanud, kuidas endale söögikaart muretseda. Sander ütles, et tema läheb igatahes sööklasse, mis sellest, et tal söögikaarti pole. Mulle oli üllatuseks, et tema söömas käib. Kaua ei saanud sööklasse minekuga enam venitada, muidu oleks vahetund enne söömise lõpetamist läbi saanud. Läksingi sööklasse, et vaadata, kas mul lubatakse mõnda lauda istuda. Söökla oli juba üsna täis. Tüdruk, kes pidi söögikaarte kontrollima, hakkas minu kätt silitama.

Fotograaf oli koostanud enda tehtud fotodest fotoalbumi. Selles sisalduvate fotode autoriõigused oli ta meie vahel ära jaganud. Juba taheti osta ühe mulle antud autoriõigustega foto kasutamisluba. Fotol oli kujutatud kindluse mudelit, nii et seda sai kasutada sõjateema illustreerimiseks. Iga foto kasutamise õigus maksis nii palju, nagu oli vastava foto järjekorranumber. Fotograafil olid endal vist samuti autoriõigused alles, nii et teine sama suur summa tuli maksta veel talle. Viibisime Aafrika riigis, kus olid hiljuti toimunud suured tapatalgud. Kohtusime ühe tapatalgute osapooleks oleva rahva hulka kuuluvate meestega. Neil oli juba näost näha, et nad on tapmistega harjunud. Uksele tuli teise osapoolde kuuluv naine, kellel ei olnud riideid seljas, aga kelle keha oli üle värvitud. Ta kutsus rahuidee nimel neid mehi endaga koos sauna. Mehed ei läinud, sest nad olid veel vaenulikult meelestatud. Läksime koos selle naisega teise külla, kus oldi juba sõbralikumalt meelestatud. Väljaarvatud üks mees, kes esindas kolmandat kohalikku rahvast, hakkas noaga kallale tulema. Valge tulistas teda. Ta riskis ja ei tulistanud ründajat surnuks, vaid talle jalgadesse. Aga see tegi siiski rünnakule lõpu.

Üks vendadest oli toonud reisilt kaasa kellegi luuletuste käsikirja. Hakkasin seda vaatama. Seal olid luuletused toodud ära nii eesti kui ka vene keeles. Aga lugeda oli raske, sest lehed olid köidetud kokku ja köidetud serv oli neil liiga kitsas. Vend näitas ühte lehekülge ja ütles, et saab ju lugeda. Vastasin, et sellelt leheküljelt küll, sest seal on luuletused taandreaga, aga enamuselt lehekülgedelt mitte. Lugemiseks tuli köide lahti võtta. Üks vend oli toonud reisilt kaasa küünlajala, mis oli miniseelikus naise kujuline. Ta tõmbas seda nööridest. Ütlesin, et siin on vastuolu, sest küünal on talvine asi, aga paljad sääred suvised. Vend vastas, et tema vastuolu ei näe. Tuli veel juttu äärmuslaste luulest. Ütlesin, et äärmuslased ja üldse parempoolsed kirjutavadki palju luuletusi. Üks äärmuslane ajas vett maha. Pühkisin selle ära, et temast halba muljet ei jääks. Aga võibolla oli ta siiski halb inimene. Ütlesin, et Iseseisvusparteis on palju luuletajaid. Riiuli serval oli virn, mille moodustasid kõik nende avaldatud luulekogud. Poliitilisi raamatuid olid partei liikmed vähem kirjutanud. Läksin poesappa. Kuna sabas seisis juba üks tuttav, siis ei pidanud ma seisma saba lõppu, vaid võisin minna tema juurde. Kui saba oli läbitud, olimegi palatis sees. Lennart Meri ja üks teine kirjanik lamasid kõrvuti voodis. Nad naeratasid isegi haiglas. Hakkasin siiski kahtlema, kas haige inimene naeratab, võibolla kujutan asja valesti ette.

Muruplatsil kasvasid küll mõned võilillelehed, aga mitte ühtegi rohukõrt. See tuli vist põuast. Võilillelehed olid kasvanud enne põuda. Aga võibolla oli asi selles, et siin ei olnud viljakas pinnas. Liiva all oli siiski muld. Koorisin liivakihi pealt ära. Siis hakkas tunduma, et võibolla see pole pinnas, vaid kook. Seetõttu panin liiva või koogipuru tagasi. Tegin seda kõike läbi une. Mind püüti äratada. Tundsin, et mult tõmmatakse tekk pealt ära. Mul hakkas külm.

0 vastukaja: