kolmapäev, juuni 11, 2008

Väljalobisetud kõne

Oli talv. Ilm oli läinud väga külmaks. Ilmateade lubas, et selline külm ilm jääb püsima. Osad jälgisid ilmateatest minimaalseid ja teised maksimaalseid lubatavaid külmakraade. Ütlesin, et kuna eelmisel talvel külma ei olnud, tuleb sel talvel kaks korda normaalsest rohkem külma. Eile olid toimunud valimised. Külma tõttu ei olnud ma tulemuste jälgimist veel oluliseks pidanud. Õhtul olin magama läinud valimissaadet vaatamata ja hommikul tõustes ei olnud ka kohe ajalehti lugema läinud. Läksin oma keldrikorrusel asuvasse tuppa. Üks võõras tungis sinna sooja, sest ma ei jõudnud ust nii kiiresti sulgeda. Aga tema järelt panin ukse lukku, et rohkem võõraid ei tuleks.

Vanaema rääkis Pillele, millise kõne ta aktusel õpilastele peab. Ta lubas rääkida mitmes erinevas võõrkeeles. Et ta oli andnud lastele rootsi keele tunde, siis pidi osa juttu tulema rootsi keeles. Vanaema kavatses õpilastelt küsida, kas nad on koolis tülitsenud ja kakelnud. Kaklemise kohta käis rootsi keeles sõna "astrid". Juhtisime vanaema tähelepanu sellele, et oleme juba aktusesaalis ja ta lobiseb enne kõne algust kõne sisu välja. Üks poiss küsis meie märkuse mõjul vanaemalt, kas vanaema nüüd ei saagi enam kõnet pidada. Vanaema läks suure autoga tänavale sõitma, et teha väike ring. Aga ta polnud nii suurt autot varem juhtinud ja hästi ei osanud. Et pöörata ringi ja selleks vasakule, keeras ta kõigepealt parempoolsele tänavale ja tagurdas sealt tagumine ots ees tagasi. Siis tuli ta jälle aktusesaali. Ta esitas siiski selle rootsikeelse küsimuse, mille ta enne välja lobises, sest õpetajana oli ta nagunii harjunud igas tunnis samu asju uuesti küsima.

Ma olin vältinud asutuses magamist, sest olin arvanud, et väljaspool kodu ei pruugi uni tulla. Nüüd tuli mulle meelde, et varem on siiski minu elus olnud kaks perioodi, mil magasin väljaspool kodu. Üks neist perioodidest oli ülikooli aeg. Siis magasin kodus ainult kaks ööd nädalavahetustel, aga enne tööpäevi magasin ülikooli hoones. Siis tuli mul uni küll hästi. Ja ülikoolis magada oli rahulik, sest sinna ei jäänud ööbima kõik või suvalised üliõpilased, vaid igal ööl ühed ja samad, nii et kõik tundus kodune. Nii jõudsin järeldusele, et peaksin jälle asutuses magama hakkama. Seda enam, et sellel asutusel on väga hea söökla, kus tehakse ainult häid toite.

0 vastukaja: