kolmapäev, juuli 30, 2008

Talu õuel

Lähenes sõda. Aga tänaval möödakäijad võisid näha, et minu aknas sellest hoolimata endiselt tuli põleb. Mulle meeldis ka alati tuttavate akende nägemine. Oma rahva vastu ei saagi sellepärast sõda alustada, et nähakse tuttavaid aknaid. Väljaarvatud ei meeldinud mulle tuttavate kurjade koerte nägemine. Kaks venda kutsuti sõjaväkke tagasi. Nad pidid selleks Tallinnasse minema. Nende treenimiseks ei öeldud neile täpseid andmeid, vaid nad pidid ise täpse koha ja aja kindlaks tegema. Samuti pidid nad ise toitu kaasa võtma. Minu arvates olid sellised napisõnalised kutsed lubamatud, sest niimoodi oleks kurjategijad ka võinud inimesi kuhugi sõjaväe sildi all kutsuma hakata. Läksime nende vendadega kolmekesi teeleasumise eelsel õhtul magama, aga pikkade vahedega. Hommikul tõusis igaüks meist seda hiljem, mida varem oli õhtul magama läinud. Mulle tundus, et siin kehtib seaduspärasus, et ülestõusmise aeg on magamamineku aeg kuubis. Vennad läksid sõjaväe komisjoni ette. Mina olin sõjaväest vabastatud. Aga olin vabastuskaardi ära kaotanud. Vendade järel kutsuti komisjoni ette J. Lomp, kes oleks pidanud samuti vabastatud olema, aga seda taheti üle kontrollida. Siis ilmus ekraanile kutsutavate nimekirja minu eesnimi. Jäin ekraani vaatama. Varsti lisanduski eesnimele ka minu perekonnanimi. Kui ma poleks ekraani jälgima hakanud, poleks ma sellest kontrollima kutsest üldse teada saanud.

Käisime talu õuel ringi. Seal olid ka üks väike ja üks suur koer. Teistele need koerad ohtlikud ei olnud, aga mulle võisid muutuda, sest ma võisin koerad endale vale käitumisega kallale kutsuda. Valmistusime kaugemale teele asuma. Selleks oli vaja hobune lahti päästa. Üks vendadest püüdis selleks hobuse näo peal ühte köit läbi lõigata. Niiviisi võis ta hobust ärritada. Õpetasin, et ei ole vaja midagi läbi lõigata, vaid vist tuleb üks köis lihtsalt teise tagant välja tõmmata. Kui hobune ja pull olid lahti päästetud, pistis hobune kihutama. Jõudsime oma loomadega kolhoosi karja juurde, milles olid lehmad ja meie omast veel suurem pull. Oma loomi ei tohtinud karja sekka lasta, muidu oleks nad ära tapetud. Kolhooside asutamise ajal veeti küll taludest loomi karjaks kokku, aga siis nad üksteist ei tapnud, sest kari alles kujunes. Pulle on saanud hiljem ka juurde tuua, sest lehmad vist pulli ei tapa, küll aga võivad nad tappa teise lehma. Meie talus munes üks kana uue muna. Tahtsime teda seda hauduma panna. Selleks oli vaja kana juurde kukk lasta. Aga kana oli juba kadunud. Munemise järel hakkavad kanad kaagutama, aga praegu ei kostnud kaagutamist enam kuskilt. Nähtavasti ei kaaguta kanad nii pikalt.

Olin keemia tunnis. Direktor hakkas minuga pahandama, et ma oma töövihiku kaant olin sodinud. Seletasin, et pidin sodima, sest algul kirjutasin kaanele kogemata venna nime, mille pidin enda nimeks parandama. Miks kaane keskele auk oli tekkinud, sellest ma ei saanud aru. Tegelikult olin lisaks kaanele sodinud ka muid lehekülgi. Minu arvates võis vihikutesse joonistada ja kirjutada erinevatel teemadel, direktori arvates ainult seda ainet, mille vihikuga on tegemist. Mõtlesin, et võiks direktorile öelda, et mina saan lastega palju paremini läbi kui tema. Ma olin ühe korra koolis tundi andnud ja veel rohkem tegelenud väljaspool kooli laste rääkima ja lugema õpetamisega. Tunnis tegelesime praegu kordamisega. Direktor käskis lahendada esimest ülesannet enne esimese õpikupeatüki algust. Üks tüdruk kutsuti seda tahvlile kirjutama ja teised pidid kirjutama vihikusse. Olin juba varem vaadanud, et seda ülesannet ma oskan, aga ei olnud täpselt lahendama hakanud. Nüüd asusin asja kallale. Alguses hakkasin tahvlilt maha kirjutama, siis mõtlesin, et lahendan oma peaga. Vihikus läks ridade arv lihtsa ülesande kohta kiiresti suureks. Direktor vaatas minu vihikusse ja ütles, et mina saan varsti valmis. Võibolla tahtis ta mind järgmisena tahvli ette kutsuda. Proovisin lahendamise järge uuesti üles võtta, aga see ei tahtnud õnnestuda.

Minu toa suur aknaklaas oli mõranenud. Rääkisin ühele mehele, et tänu sellele oli täna öösel toas hea värske õhk. Lisasin, et klaasi pooli kokku tagasi suruda vist ei tasu, muidu see laguneb temperatuuri kõikumiste mõjul edasi. Mees kleepis katkise klaasi üleni paberiga üle. Suures toas oli kaetud pidulaud, aga kaks inimest istusid minu kohal. Mõtlesin, kas istuda teisele kohale või mitte. Jõudsin järeldusele, et näen und. Mõtlesin, et võiks teha midagi, mida pärast huvitav üles kirjutada oleks. Aga siis ei tule see samasugune unenägu nagu minu normaalsed unenäod.

0 vastukaja: