neljapäev, november 06, 2008

Lamasin muruplatsil

Olin teatanud Helinale, et täna sõidan Tallinnasse ja lähen talle külla. Nüüd olin Tallinnas kohal. Aga ma ei osanud selles hästi liikuda. Mul oli kaasas raamat "Tallinn", kust vaatasin kaarti. Aga vajalikku tänavat oli kaardilt raske leida, sest puudus register. Lamasin ühel muruplatsil. Lähedal kaevati kraavi. Tõusin püsti, kui selle kraavi kõrvale oli kaevatud teine kraav, mis oli otse minu külje all. Mõtlesin, et tuleks osta registriga linnakaart mõnest ajaleheputkast. Kell oli juba palju. Suundusin oma öömajja, et jätkata Helina maja otsimist järgmisel päeval. Järgmisel päeval asusingi uuesti teele. Kõndisin mööda maanteed, mille ääres kasvasid puud. Kui mõni auto tuli vastu, läksin rohkem tee äärde. Pidin jälgima vastutulevaid autosid nii tähelepanelikult, nagu oleksin autojuht. Mõtlesin vahepeal, kas ei peaks minema teise tee serva. Siis aga tuli meelde, et vasaksus servas kõndimine on just õige, kui autod tuleksid selja tagant, oleks see veel ohtlikum. Hakkasin aru saama, et olen ilmakaared sassi ajanud ja Tallinnast välja kõndinud, minnes linnast järjest kaugemale. Nüüd oleks tulnud ringi pöörata. Aga kõndisin esialgu siiski veel edasi, et äkki ikkagi jõuan veel mõne Tallinna linnaosani. Kodus ütles ema, et ma elektrijuhtmest kinni ei võtaks. Vaatasin seda juhet ja taipasin, et kinni võtta ei tohi sellest seepärast, et teine ots on seinas. Aga ehk siiski ohtu ei olnud, sest metallotsad jäid juhtme sisemusse. Emal oli üks probleem. Näitasin talle, et olen raamatust "Tallinn" kaustikusse välja kirjutanud lauseid märksõna "Avastus" kohta. Ema hakkas seda kaustikust lugema, aga siis mõtlesin ümber ja ütlesin, et ta loeks parem raamatust originaali. Vaatasin nüüd ise kaustikusse. Nägin, et ma poleks tõesti pidanud seda emale näitama, sest lisaks raamatu konspekteerimisele olin juurde kirjutanud omapoolse järelduse, et Helina üles leidmiseks võiksin ma talle siiski helistada. Aga nüüd oli ema seda juba lugenud. Mõtlesin, et Tallinnas käimine ebaõnnestus mul sellepärast, et olin passiivne. Oleks pidanud mõtlema. Otsustasin seda teha nüüd. Selleks tõusin üles ja püüdsin midagi teha, et mõte tööle hakkaks. Läksin vannituppa ja hakkasin tegema peegli ees võimlemisharjutust, et tõstsin käsi kaela juurde ja lasin alla. Mõtlesin, et minu fotot nähes arvab Helina arvatavasti, et mulle sobiks tantsimine, aga ise ma nii ei arva. Läksin malevõistlustele. Seal nägin kolme naistennisisti. Läksin kontserdile. Seal oli õpetajatel vähem riideid seljas kui minu kooliskäimise ajal. Põgenesin läbi metsa. Mõtlesin, et kui näen metsa vahel inimese surma, siis pean abi kutsuma, aga kohta on raske meelde jätta või kirjeldada. Jõudsin laagrisse. Mõtlesin, et minu Tallinnas käimine tegelikult nii ebaõnnestunud ei olnudki, sest kuigi päeva esimesel poolel olin seal olnud uimane, olin õhtuks jõudnud laagrisse, kus kõik oli hästi. Vahepeal olin laagrisse jõudmise unustanud.

0 vastukaja: