laupäev, jaanuar 17, 2009

Kas kriisi tekitas ajakirjandus?

Tõenäoliselt on majanduskriisi tekkes süüdi ajakirjandus. Ajakirjanikud panid muudkui pealkirju, et kriis ja kriis, mille tulemusel inimesed hakkasid raha kokku hoidma ning ei laekunud enam käibemaksu. Kriisi põhjusena on toodud välja veel seda, et võeti liiga palju laene. Aga headel aegadel on võimalik laenatud raha kasvatada ja laen tagasi maksta. Praegune aeg sarnaneb 1930. aastate algusele selle poolest, et nagu praegu leidub märatsejaid, nii muutusid ka siis populaarseks vägivaldsed liikumised. Ühes ülikooli jaoks kirjutatud essees jõudsin vist järeldusele, et natside võimuletulek Saksamaal oli Versailles’ rahulepingu tagajärg. Praegu ma nii ei arva. Kui Versailles’ rahuleping oleks olnud ainuke põhjus, oleks natsid populaarsed olnud juba 1920. aastatel. Esimese maailmasõja õudused ja sõja tulemus võisid küll olla partei tekke põhjus, aga massilise populaarsuse saavutas ta siiski majandusraskuste tõttu. Nii et valijad võiksid olla ettevaatlikud, et nad ka praeguse kriisi ajal võimu suurtele kurjategijatele ei annaks. Poe akna lõhkumine on kuritegu. Kui valitsus on teinud vigu, siis ei ole mingit põhjust viha poeomanike või politseinike peale välja valada. See on ebaloogiline. Loogilisem on isegi see, kui keegi koolis kaasõpilased kiusamise eest maha laseb, kuigi see on samuti kuritegu ja suuremgi.

1 vastukaja:

Anonüümne ütles ...

Ajakirjandus ei kirjutanud kriisist mitte midagi kui kärsahaisu juba selgelt tunda oli, alles siis kui leegid üle pea, tehti avastus, varem materdati kriisi saabumisele viitajad ikka kaikaga maha.