kolmapäev, aprill 15, 2009

Teadsin ette

Liikusime linnas ringi. Ühes majas pakkus Maksim väikseid kolmnurkseid kohvikoore pakke. Ta oli seda hiljem ka teinud. Ütlesin, et kui varasem sündmus kordub hilisemast hiljem, siis reageeritakse teist moodi.

Üksteise järel tulid võimule Vene keisrid. Uued keisrid olid järjest halvema iseloomuga. Käis sõda. Mina ütlesin, et kuigi aastal 1618 käis sõda, mina muudkui magasin. Ma olin ülbe suhtumisega sellepärast, et teadsin, et elan vähemalt aastani 1977.

Meie klassil oli oma riidehoiuruum, aga kõigil polnud selle võtit. Õpetaja ütles, et lahendus on see, et anname teise riidehoiuruumi juurde. Mina mõtlesin, et siis võiks vana ruumi ära võtta, aga õpetaja selle peale ei tulnud. Uut ruumi pandi valvama Krister.

Ma ei mäletanud kindlalt, kas ühel korral õnnestus mul Vihmandiga viik teha. Ühel korral olin mänginud klassivend Martiniga ja ta oli mänginud minust paremini. Ta oli oma plaani aeglaselt ja järjekindlalt ellu viinud. Kõik klassivennad, kellega olin malet mänginud, olid minust tugevamad, kuigi mina olin maletrennis käinud ja nemad mitte. See võis tulla sellest, et kõigiga olin mänginud ainult ühe partii ja esimese partii ajal olin ärevil. Kui oleksime mänginud mitu partiid, oleks matši seis tõenäoliselt minu kasuks pöördunud.

Läksin öösel asutuse wc-sse, et kuulata pealt, mida valvurid keldris räägivad. Ema sõnade järgi valvurid päev läbi vaikivad kuuldust, aga öö läbi omavahel arutavad kuuldut. Üks valvur hakkas tulema vaatama, kas keegi kuulab pealt. Mul ei olnud kuskile põgeneda.

0 vastukaja: