reede, mai 08, 2009

Ligunev raamat

Mul oli ilmunud uus raamat Euroopa Liidu kohta. Olin kirjutanud selle kohta blogisissekande. Kuna raamatule kirjutas saatesõna Martin Helme, olin pannud sissekande pealkirjaks "Ilmus Martin Helme raamat". Keegi polnud seda pealkirja klikkinud ja keegi oli kommenteerinud, et Martin Helme nimi pole hea reklaam. Mõtlesin, et minu nimi oleks vist tõesti parem reklaam olnud. Läksin Vanemuise mäest üles. Müüri äärde oli Raun pannud reklaami eesmärgil ühe eksemplari minu raamatut ja poliitilise sisuga plakati vabadusest. Plakati korjasin ma sealt ära, sest ei tahtnud asja liiga poliitiliseks ajada. Raamatu jätsin paigale. See oli juba läbi ligunenud, sest vihma sadas. Jõudsin raamatukogu ukse ette. Seda polnud veel avatud, sest oli alles hommik. Jäin avamist ootama. Saabusid avaja ja mitmed külastajad. Üks hoidiski käes minu raamatu eksemplari, mille ta oli müüri äärest korjanud, nii et reklaamist oli kasu olnud. Tagasi läksin mööda Riia mäge. Aga kuna see oli unenägu, siis sattusin kuidagi ikkagi Vanemuise tänava müüri äärde ja minu raamat oli endiselt seal.

Märkasin, et ahjus põleb tuli. Otsustasin kasutada võimalust tule vaatamiseks. Ütlesin seda ka teistele. Toomas ütles, et tule vaatamisest võib pimedaks jääda. Vastasin, et päikse vaatamisest küll, aga mitte tule vaatamisest. Toomas ütles, et tule vaatamisest ka. Vastasin, et seda juhtub harva, nendega, kellel on nõrgad silmad, aga minuga pole varasematel kordadel juhtunud. Üks inimene luges ette venekeelset raamatut. Kui ta oleks küsinud, kas ma saan loetavast aru, oleksin vastanud, et suuremast jaost saan, aga mitte kõigest. Ja arusaamatuks jäid just olulisemad kohad. Raamatus tõlgiti valesti, nagu töötaks üks tegelane Soomes raudtee õhkulaskjana. Tegelikult ta töötaski, aga püüdis seda varjata. Parajasti hakkasidki kolm tegelast raudteed õhku laskma. Ütlesin, et nad on ise raudteele liiga lähedal. Sõitsime bussiga ringi. Möödusime ühest majast, mille kohta ütlesin, et see on Tartu Sõpruse puiestee maja. Pidin siiski parandama, et see ei ole Sõpruse puiestee, sest seal käis selline ehitus. Möödusime ka Kaunase puiestee värviliste hoovide moodi kohast. Aga see ei saanud Kaunase puiestee olla, sest värvid olid vales järjekorras. Küsisin, kui palju maailmas selliseid maju on. Läksin ruumi, kus istusid kaks värviliste riietega naist, kellest üks oli Bristol.

0 vastukaja: