Ausamba kordategemine

Vahepeal olin lugenud kahte võrgus kirjutavat inimest, kelle stiilid tundusid mulle üksteisele sarnased. Olin ühes listis nimetanud neid üheks ja samaks inimeseks. Selle peale oli üks neist protesteerinud. Tegelikult oli sarnasus ainult minu mulje ja teistele asjad nii ei tundunud. Kirjutasin kaustikusse Helinast ja muudest asjadest. Minu meetod seisnes selles, et jätsin osadest asjadest kirjutamata. Lamasin pimedal ööl voodis ja jätsin kirjutamata, et kardan pättide uksetaha tulekut, muidu oleks nad võinud selle peale päriselt tulla. Tahtsin minna vaatama, ega neid seal ei ole.

Ootasime emaga Sõpruse puiesteel bussi, et sõita Kanali peatusesse. Tuli õige numbriga buss, aga nüüd olid numbritel täiendid ja me ei teadnud, kas ka täiend on õige. Läksime siiski peale. Buss viis meid soovitud koha asemel Vallikraavi tänavale. Ma ei teadnud, kumma tänava otsa suunas ma pean nüüd kõndima. Seal tänaval oli politseijaoskond ja ma tahtsin minna kirjutama politseile avaldust, et buss tõi meid valesse kohta. Aga enne politsei poole pöördumist tuli kõiki asjaolusid põhjalikult uurida. Läksin mäest alla. Mäel oli lagunev ausammas. Ausamba tugevdamiseks oli sinna toodud liivakivi, aga see oli enne paika panemist samuti lagunema hakanud. Ausamba lähedal oli veel mitmeid koormaid erinevatelt annetajatelt. Iga koorma peal oli silt annetaja nime ja koorma nimetusega. Ausamba kordategemiseks oli aastaga kulutatud suurem summa kui olid Eesti riigieelarve kulud.