kolmapäev, august 05, 2009

Soovitused raadiole

Vaatasime maakaarte. Saksamaal trükitud kaardid olid väga detailsed, samal ajal kui Eestis trükitutel oli detaile vähem. Ajaloo kaartidelt oli näha, et Austria ühendati abielu teel mõneks ajaks Prantsusmaaga ja seejärel Venemaaga. Võis tekkida olukord, kus riike enam lahutada ei saagi, kui pole mõlema jaoks eraldi troonipärijat. Ühendatuse ajal korraldati piirid veidi ümber. Venemaal kardeti, et Austriast uuesti eraldumise korral jäävad vene alad üksteisest saksa aladega eraldatuks. Raadiole võis hakata saatma kirju, kuidas uudistesaadet paremaks teha. Saadeti terve lehekülje pikkuseid kirju. Mina mõtlesin, et võiks kirjutada, et kõige kehvem osa uudistesaatest on signaalid. Kehvade signaalide tõttu tunduvad uudistelugejate hääled ka kehvemad, nii et ema on nimetanud ühte uudistelugejat madalrõhutädiks. Viimast ei olnud vist küll viisakas kirja panna. Ema rääkis, et üks naine oli saatnud talle kirja, et on rõõmus, et sai Kultuurkapitalilt raha minuga korraga. Ma olin hakanud lõpuks Kultuurkapitalilt raha saama. Aga ema oli sellele naisele vastanud, et rõõmustamiseks pole põhjust, isa sealt sel korral raha ei saanud, osade inimeste jaoks on kirjutamine töö, aga teiste jaoks grafomaania. Hüüdsin: "Ah nii!" ja surusin emale karistuseks midagi vastu nägu, sest ema tundus nimetavat isa töötegijaks ja mind grafomaaniks. Sellest mõtlesin psühhiaatrile rääkida. Oleksin rääkinud, et kirja saatnud naist ma ei tunne, aga arvatavasti on ta noor. Mind küll rõõmustas, kui ta minuga korraga raha saamise pärast rõõmustas. Tegelikult ema võibolla ei pidanudki halvaks seda, et mina raha sain, vaid ainult seda, et isa ilma jäi. Võibolla ema siiski ei nimetanud grafomaaniks mind. Istusin arvuti taha. Kõrval oli Toomas teise arvutiga. Kõrvuti oli liiga kitsas istuda. Toomas ütles, et tal on arvuti rikki läinud. Kohe pidi selguma, kas sama kehtib minu arvuti kohta. Mõtlesin, et hakkan inimestega duelle pidama. Poeesia listis oli ükskord Elaan mind duellile kutsunud. Talle oleks võinud vastata, et mina nendega ei räägi, kes avaldavad soovi teisi tappa. Mina pean ainult sõnalisi duelle ja viin need kõik võiduni.

Seisime perega bussipeatuses. Bussi ei tulnud juba tund aega. Teised läksid üle tee, et sõita ringiga vastassuunas mineva bussiga. Mina ei oleks nii pikka sõitu kannatanud. Hakkasin jala kooli poole minema, vaadates aeg-ajalt selja taha, kas bussi siiski ei tule. Busse tuligi, aga mitte õiget. Olin juba kooli hiljaks jäänud. Läksin roomates. Mõtlesin, et niiviisi liigun liiga aegalaselt edasi, mistõttu tõusin lõpuks püsti. Ka püsti asendis liikusin edasi vaevaliselt ja korraks hakkasin käpuli tagasi langema. Esimene tund oli kehaline kasvatus. Kavatsesin õpetajale öelda, et ma ei pidanud selles kohal olema, sest jooksin ka kooliteel.

0 vastukaja: