neljapäev, november 26, 2009

Kahekojaline parlament?

Varem rääkisid rohelised midagi otsedemokraatiast, nüüd seostas ajaleht rohelistega mõtet kahekojalisest parlamendist, mis oleks demokraatiat vähendav, sest teine koda poleks ilmselt rahva valitud. Ma olen rohelisi valinud, aga iga rohelise iga mõtet ilma järele mõtlemata heaks ei kiida.

Kahekojalise parlamendiga riike on, aga need kojad on modustatud erinevates riikides erinevalt. Eilses ajaleheartiklis nimetati soovi moodustada Eestis mingi spetsialistide koda. Tegelikult koostavad seaduseelnõusid enne Riigikokku jõudmist ka praegu spetsialistid. Paljud eelnõud tulevad Euroopa Liidult vastuvaidlematuks heakskiitmiseks. Nende koostajad ei ole spetsialistid Eesti olude tundmisel, kuid mingil alal nad spetsialistid on. Soovitud reformi korral kujuneks süsteem, kus spetsialistid kirjutavad eelnõu, poliitikud kiidavad selle mõningate parandustega heaks ja teised spetsialistid peavad selle omakorda heaks kiitma. Ehk siis spetsialist-poliitik-spetsialist.

Ei saa küll öelda, et praeguse Riigikogu liikmed oleksid hariduseta ja ühelgi alal spetsialistid ei oleks. Võibolla valimissüsteem ei taga, et parlamenti pääseb proportsionaalselt kõigi vajalike erialade spetsialiste. Aga sel juhul saab nõu küsida väljastpoolt.

Samuti ei saa juhtuda, et ülemkoja liikmed oleksid spetsialistid kõigil aladel korraga. Ühte eelnõusse puutuvate asjatundjate hulk oleks ka seal alla poole. Pealegi erinevate asjatundjate soovitused võivad olla vastukäivad. Majantustegelane võib öelda, et tuleb teha eelarvekärpeid, et minna üle eurole. Samal ajal tervishoiutöötaja võib öelda hoopis, et on vaja eraldada täiendavat raha seagripi vaktsiini ostmiseks ja aidsiga võitlemiseks.

Ajalehes oli nimetatud president Mere mõtet, et ülemkoda võiks koosneda maavanematest. See rikuks praegust põhimõtet, et ei tohi olla kahes riigiametis korraga. Maavanem peaks hakkama tegelema lisaks maakonna asjadele ka kõigi alamkojast väljuvate seaduseelnõudega ja vaevalt et see tema süvenemisvõimele kasuks tuleb. Kui eeldatakse, et ülemkoja liige peab kindlasti olema mingi suur spetsialist, siis oma erialal ta hakkab parlamendi töös osalemise korral ikkagi maha jääma.

Võibolla tahetakse ülemkoda moodustada teaduskraadide alusel. Aga kuigi kraadiga inimene võib olla kraadita inimesest targem, ei tee kraad ise kedagi targemaks ja neid ei tuleks liigselt tähtsustada. Mida arvata inimesest, kes koolis paremate hinnete saamiseks räägib eksamil oma mõtete asemel õpetaja omi, kraadiõppesse astumiseks valetab oma võõrkeelteoskuse suuremaks, professorikoha saamiseks vorbib publikatsioone, pöörates kvaliteedi asemel tähelepanu kvantiteedile, ja oma rahva teenimisele eelistab võõrkeelsetele ajakirjadele kaastöö pakkumist? Nõukogude ajal võidi ülikooli saamiseks nõuda komsomoli kuulumist ja professoriks saamiseks parteisse astumist. Ausus ei ole ka praegu esimene nõudmine.

Põhiseadust ei peaks üldse liiga kergesti muutma, vaid õppima kõigepealt olemasolevat põhiseadust õigesti kasutama. Keegi ütles, et ühed riigid arenevad, teised muudavad põhiseadust.

0 vastukaja: