Ka skeptik võib eksida

21. detsembri "Postimehes" intervjueerib Priit Pullerits atmosfäärifüüsik Olavi Kärnerit, kes suhtub skeptiliselt kasvuhoonegaaside hulga suurenemise ja kliimasoojenemise vahelisse seosesse või kahtleb soojenemises üldse.

Juba esimeses küsimuses võtab Pullerits kasutusele ajakirjanduslikult lohaka väljendi kliima soojenemise pooldaja. Kui soojenemisse uskuja oleks ühtlasi soojenemise pooldaja, miks ta siis selle vastu võitleb?

Teadlane ütleb:

siin on üks vastuolu füüsikalise arusaamisega. Igasugune mõju on kohene, mitte kogunev, akumuleeruv. Seda näete isegi, kui soovitate kellelgi minna kesksuvel 15 minutiks päikese kätte - kas tema nahk reageerib kohe või alles aasta lõpus?

Süsihappegaasi hulk atmosfääris suureneb siiski akumuleeruvalt, sest iga aasta põletatakse täiendav kogus kütust. Mida rohkem on jääd sulanud, seda vähem see peegeldab päikest tagasi ja seda rohkem kiireneb soojenemine. Samas lehes on toodud uudiseid, et jää hulk poolustel on vähenenud. Samal päeval kirjutati "Eesti Päevalehes", et ookeani tõusu tõttu on saareriigid pidanud juba oma külasid kõrgemale kolima.

Üks mu sõber on välja arvutanud, et kui üritada kogu atmosfääridünaamika panna võrranditesse, siis lahenduseks kuluv aeg oleks praegustel arvutitel pikem kui universumi iga.

Ohtu märgates ei ole aega nii kaua oodata, vaid tuleb tegutseda vastavalt sellele, mis näib kõige tõenäolisem. Samuti nagu malemängus ei arvesta keegi kõiki variante läbi, aga maailmameistril on algajast siiski nii palju rohkem kogemusi, et võidab teda alati.

Pullerits: Millega seletada levivat arvamust, et inimkond on võimsam kliima mõjutaja kui päike?

Kes nii arvab? Mina igatahes mitte. Ma olen kindel, et põhiline hulk kelvineid, mis meid absoluutsest nullist lahutab, tuleb päikselt. Aga kliima soojenemise teooria väidab, et inimene võib keskmist temperatuuri mõne kraadi võrra tõsta ja see muutus võib kogu tasakaalu segamini lüia. Kellel on olnud palavik, see teab omast käest, kui palju võib paari kraadiline erinevus muuta. Päikese aktiivsuse muutumine võib samuti temperatuuri muuta, aga hiljuti kirjutati vist hoopis, et päike on pikalt väiksema aktiivsusega faasis olnud.

Teadlane: Ometi teab iga inimene, et jää sulab suvel ja tekib uuesti talvel. Seega oleks merepinna kerkimiseks vaja talvetemperatuuride tugevat soojenemist, et seda taastootmist likvideerida. Kuid osava poliitikaga on see fakt troopika inimeste ajudest pühitud.

Jääd ei jää vähemaks siis, kui talvel tekib seda sama palju või rohkem kui suvel sulab. Kui näiteks talvel jäätub 9 sentimeetrit, aga suvel sulab 10, siis jääb jää aastaga sentimeeter õhemaks. Kuni jääd tekibki veel ainult talvel, nagu võib näha Läänemerel.