teisipäev, juuni 22, 2010

Kauba väljavahetamine

Olin poes. Panin ostukorvi kolm asja. Kaks neist vahetasin välja. Kui olin kassast läbi, nägin pealt, kuidas teises kassas oli üks naine, kes oli poodi tagasi tulnud ja tahtis ka kahte ostetud asja välja vahetada. Müüja ei tahtnud seda teha, sest see naine käivat kogu aeg kaupu vahetamas. Võibolla ei meeldinud talle see naine sellepärast, et naisel olid silmaalused värvitud. Ta võis kahtlustada, et naine tahab enda kasuks pettust teha. Naine oli vist lihtsalt närvihaige, kes mõtles pidevalt ümber. Teine kassapidaja küsis minu käest selle naise tšekki. Andsin selle ja lahkusin poest. Võibolla esimesele kassapidajale tundus see naine kahtlane sellepärast, et neil olid ühte värvi riided. Naine võiski olla riietunud müüjaks, et oleks kergem varastada. Müüjad rääkisid, et nad panevad osa kaupa välja ainult kassaaparaadi alla, et seda kauemaks jätkuks. Seal olid näiteks banaanid. Mina olin arvanud, et letialune kaup oli olemas ainult Nõukogude ajal. Aga nüüd teadsin, et teine kord tuleb vaadata sinna. Apteeki minnes küsisin kohe, et palun letialust kaupa. Apteeker tegi lahti sahtli, kus olid muuhulgas narkootikumid. Neid ei tohtinud müügil olla ja need ma lihtsalt konfiskeerisin.

Läksin kesklinna. Seal oli hakatud alati kindlal nädalapäeval lageda taeva all malet mängima. Parajasti oli kaks lauda mängijaid. Ühes lauas istus kaks meest, teises üks väike poiss ja üks suur tüdruk. Läksin vaatasin selle laua mängu, kuigi nii võidi arvata, et vaatan tüdrukut. Tüdrukul oli võimalus panna ühe käiguga lipuga matt. Praegu oli vastase kuningas patiseisus. Tüdruk mõtles pikalt ja siis pani hoopis uue lipu lauale. Ja selleks käis ta etturiga valele laua küljele. Mõtlesin, kas hakata ka kesklinnas mängimas käima. Hästi ei tahtnud ma seda kõigi tartlaste nähes teha. Aga olin siia toonud juba oma taskumalenupud. Ühe malelaua mõtlesin veel tuua, sest kodus ei läinud üle ühe vaja. Mõtlesin, millist seisu väiksele poisile näidata. Oleks võinud näidata kahekäigulist vankrimatti viimaselt realt, aga seda ma olin vist juba näidanud. Võis veel näidata, kuidas ratsu etturi vastu nurgas mati saab panna, aga seda ma võisin ka näidanud olla. Ja selleks pidi käikude järjekord õige olema. Vaatasime mänguloomi. Tahtsin näidata, et kaelkirjaku saab püsti seisma panna, aga ta kukkus iga kord uuesti pikali. Vanasti olin ta püsti saanud, aga nüüd võisid tal jalad muutunud olla. Lõpuks proovisin teda karbikaane najale seisma panna.

0 vastukaja: