Ilmameister Capablancal 14 võidupunkti, Alechinil 11½, Njemzowitschil 10.
23. märtsil mängiti New-Yorgis viienädalise 6 suurmeistri maleturniiris lõpuvoor. Iga mees on sellega 4 partiid mänginud. Ilma auhindadeta jäid Vidmar 10, Spielmann 8 ja Marshall 6 punktiga. “Berliner Tagebl.” iseloomustab turniirist osavõtjaid järgmiselt:
Capablanca on suure ülekaaluga esimesele kohale tulnud. Selles võistluses oli temal just kui eriline klass. Temal oli teiste mängijatega võrreldes teatavad paremused juba võistluse korralduse poolest, mis tema soovide järele olid sisse seatud ja mis sellepärast teatavat osa mängu tulemustes etendasid. See käib kõige pealt mängu aja kohta. Mängiti 5 tundi järgemööda, kuna harilikud partiid 4 tunni järele pooleli jäetakse. Ka järelemõtlemise aeg oli tema iseloomu kohaselt võetud: 40 käiku 2½ tunni jooksul, kuna harilik mõõt on 30 käiku 2 tunni jooksul. Seltsimeeste hulgas nimetatakse Capablancat “malemasinaks”. Need on liialdatud sõnad, kuid tabab siiski tema mängu viisi. Tõeasi on, et Capablanca imestamisväärilise kergusega, nõnda ütelda käerandme liigutusega mängib. Kui aga selles pealiskaudsust nähakse, siis on see põhjalik eksitus. Kas on Capablanca kunagi ilusate kombinatsioonide võimalust tarvitamata jätnud? Igatahes on tema aga üks kõige kiiremalt mängija meister. Kui siis mängu aega pikendatakse ja mõtlemise aega lühendatakse, siis on see igatahes temale kasulik. See tähendus ei taha aga mitte Capablanca hiilgavat mängu halvastada. Ta on New-Yorgis suurepäraselt esinenud. Ei ainustki partiid pole ta kaotanud, ja mis veel enam tähendab: ei üheski mängus pole ta kitsikusse sattunud. Kõik läks tema juures “nagu nööri mööda”.
Teiseks võitjaks tuli Alechin, küll 2½ punkti Capablancast taga, aga see koht on temale siiski tähtis. Tema on nimelt Capablanca välja kutsunud kahevõitlusele ilmameistri nime peale, ja väljakutsutu lubas siis võidelda, kui ta New-Yorgis oma tublidust selleks näitab. Juba järgmistel kuudel tuleb neil kahevõitlus Buenos Aires’is, Brasiilias. Muidugi on suurt julgust tarvis meistri vastu välja astuda, kes esimese klassi meistrite vastu kahekümnest partiist ühtegi pole kaotanud. Aga julgusest - ja põhjendatud julgusest – ei ole Alechinil puudu. Ta on kirglik maletaja ja juhtunud kaotus ei võta temalt usaldust oma võimisesse. Seda võis ka New-Yorgis näha. Turniiri esimeses pooles võitis ta viis punkti, teises juba 6½. Ta valitseb ühetasa hästi ava-, kesk- ja lõpumängu.
Kolmas võitja Njemzowitsch andis turniiri esimeses poolajas suuri lootusi: 9-da vooru järele seisis ta Capablancaga kõrvuti, mõlemil 6½ punkti. Tema mänguviis on huvitav. Kahjuks ei jõua ta pikalises turniiris kaua püsida ja väsib. Sest ei ole esimene kord, et ta hiilgavalt algab, aga ruttu ja äkki nõrkeb.
Auhindadest ilmajääjate seas seisab Vidmar 10 punktiga esimesel kohal. On üks kõige kõvematest maletajatest, aga ta ei ole viimasel ajal ühestki suurest meistrite võistlusest osa võtnud, ja nii on tal vähe ettevalmistamist olnud.
Marshall ja Spielmann on mõlemad hiilgavate annetega meistrid, kes aga tugevasti tujude ja meeleolude all kannatavad. Nad ei suuda kaotusi külmavereliselt ära kannatada. Heade tagajärgedega tõuseb nende jõud, aga vaibub ebaõnnestusel ruttu. Nendel on võistluse esimesed partiid väga mõõduandvad. Nende malevõistlused on alati vahelduvad kas hiilgavate tagajärgedega, või aga teravate nurjaminekutega.
("Postimees" 1927. Nr. 85. 27. märts. Lk. 2. Juures joonistus Capablancast.)
0 vastukaja:
Postita kommentaar