pühapäev, detsember 19, 2010

Pühaduse areng

Pühad lähenevad.

Vanasti pidasid inimesed pühasid, aga nüüd peavad osad läbusid.

Pühakirjasid kirjutati ajal, kus kirjutamist oli vähem ja kirjutamine oli seetõttu püham toiming kui praegu.

Varem öeldi roppuste kohta, et need ei kannata trükimusta. Nüüd näib ametlik kirjanduspoliitika olevat, et trükimusta ei kannata selline tekst, millest roppused puuduvad.

Võib öelda, et vanasti oli pühadust rohkem, sest inimesed olid usklikumad. Või on siiski inimelu tänapäeval veel püham, kui surmanuhtlus on kaotatud? Ja surmanuhtlus on kehtima jäänud just usklikumates riikides. Kuigi kommunistid Jumalat ei uskunud, aga Nõukogude riigis voolas verd ojadena.

Nõukogude riigis olid oma punapühad. Võibolla käsk, et ei tohi olla mitut Jumalat, tähendab seda, et punapühasid nagu naistepäev ei tohi tähistada.

Käsk, et pühapäeva peab pühitsema, eeldaks justkui aktiivsemat tegevust kui puhkamise nõue.

Üks minu õpetajatest ütles sageli: "Tähistame töövõiduga."

0 vastukaja: