esmaspäev, veebruar 14, 2011

Soomlane valmistas ette sissetungi

Meie korterisse oli tulnud elama soomlane. Ta valmistas ette vaenlaste sissetungi. Asusime selle vastu võitlema. Jooksime trepist alla, hüüdes: "Miks just Soome? Miks just Soome?" Putkast anti tasuta ERSP lehti, kus oli sissetungiohust kirjutatud. Võtsin neid sealt ja jagasin laua taga istuvatele inimestele. Ütlesin, et iga haritud inimene peab just seda lehenumbrit lugema. Üks mees avaldas kirjutatu sisu üle kahtlust. Ütlesin, et Korea otsis ka Vietnami jalgpallimeeskonna läbi ja leidis ka relvi ja narkootikume. See võis olla mu enda väljamõeldis, siis võis sissetungioht ka kellegi väljamõeldis olla. Kellaseierid hakkasid kiiresti liikuma. Öeldi, et see näitab, et kellale anti selline ülesanne, mis tal üle jõu käib.

*
Trükikoda muutus järjest täiuslikumaks. Räägiti, et nüüd on võimalik trükkida raamatut ainult üks eksemplar ja seda on juba tehtud. Minu toimetatud raamatu korrektuur tuli ka trükikojast köidetud kujul. Kontrollisin, kas minu nimi on sisse pandud. Nimesid oli palju. Algul märkasin, et minu ja ema nimed oleks justkui sees, aga siis nägin, et kuigi osa tähti kattus, ei olnud siiski tegemist meie nimedega. Hakkasin pahandama. Siis nägin, et ilma nimeta on mainitud, et käsikirja ettevalmistamisel osalesid ka naljatoimetajad-retsensendid. Selle all võis mind mõeldud olla. Aga ütlesin, et ma ei kirjuanud ühtegi naljamärkust. Kui keeletoimetaja neid naljadeks pidas, ei võtnud ta ilmselt eriti paljusid arvesse. Või mõeldi, et ma toimetasin autori nalju. Raamatu koostaja oli minu klassiõde. Ütlesin, et minu nimi peaks sees olema, et klassiõde saaks näidata, et me oleme seda raamatut koos teinud.

*
Koostati Tartu meistrivõistluse finaalturniirile pääsejate nimekirja. Üks vuntsidega mees oli kohale tulnud ja istus tagumise seina ääres, aga nimekirja teda ei pandud. Peebo ütles, et närvihaigetele võiks anda pool tundi teistest rohkem mõtlemisaega. Vastasin, et seda ma ei taha, sest kui kedagi niiviisi võita, saab ta öelda, et see oli ainult pikema mõtlemisaja tõttu. Pealegi Sven oli minust närvihaigem, aga tugevam. Lasin ühel olendil põrandat mööda jalutada. Ta oli peaaegu liikumisvõimetu. Ta liigutas küll jalgu, aga edasi ega tagasi eriti ei liikunud. Mulle öeldi, et sellisel olendil ei tohi kaua jalutada lasta, muidu ta sureb. Varsti lõpetasingi tema jalutamise ja panin talle teki peale. Ta ei liigutanud enam ja võibolla oligi juba surnud. Mulle tuli üks mõte. Tahtsin selle kohta Särgavale oma joonistust näidata. Võtsin joonistused välja, aga mõte läks meelest. Särgava pidi nüüd vist kogu minu joonistusvihiku läbi vaatama. Ta hakkas sinna ise joonistama. Mulle väga ei meeldinud, kui minu piltide juurde keegi teine joonistas. Teiselt poolt võis vahel joonistada ühispildi.

0 vastukaja: