Parimad raamatud 2010

Kirjanduskriitikud teevad iga aasta kokkuvõtteid, mis olid aasta parimad raamatud. Seejuures võtavad nad arvesse ainult uusi raamatuid. Nii võib jääda mulje, et neil vanade raamatute lugemiseks aega ei jäägi. Ma pakuks välja alternatiivse nimekirja parimatest aasta jooksul läbi loetud raamatutest, mis võtaks arvesse ka varem ilmunuid. Selline lähenemine aitaks näidata, mida praegusel perioodil varasemast ajaloost hinnatakse. Tingimuseks on, et lugesin neid raamatuid aastal 2010 esimest korda. Õigemini, et ma sain nad selle aastanumbri sees läbi. Proosaraamatutest meeldis kõige rohkem Baturini "Karu süda", mis kuulub varem ilmunute hulka. Eesti luulest pakkus mulle kõige rohkem ikkagi oma uus luulekogu. Kui see mulle ei meeldiks, ei oleks ma seda välja andnud. Välisautoritest meeldis mulle väga Robert Louis Stevensoni "Child's Garden of Verses". Mitteilukirjanduslikest raamatutest oli eesti autoritest kõige parem Jaan Tõnissoni artiklikogu käsikiri, mille ma ise koostasin. Igale raamatule, mille käsikirjaga ma töötan, ma sellist hinnangut ei annaks, aga Tõnissoniga tegelemine oli tõesti kasulik. Välisautorite mitteilukirjanduslikest raamatutest oli kõige kasulikum Kasparovi "Male kui elu mudel", millest oleks õppida ka malet mitte mängival inimesel.