pühapäev, mai 22, 2011

Maa alla kadunud

Läksin korvpallivõistlust vaatama. Võistkonnad kõndisid lavale. Kahe meeskonna kaptenid seisid kõrvuti, aga ei teretanud üksteist. Kommentaator ütles, et nad vaatavad, kas suurem on ühe tähtsus või teise kuulsus. Mängu oli väga huvitav vaadata, seal olid ilusad kombinatsioonid. Läksin seisma ühte nurka platsi serva ääres, kuhu kedagi peale minu ei mahtunud. Kui pidi tulema üks palli väljavise, visati pall kõigepealt minu suunas platsilt välja. Ma ei olnud kindel, mida ma nüüd tegema pean, ja puutusin palli käega. Öeldi, et mina seda puutuda ei võinud. Ühe meeskonna kapten oli Runo. Ta rääkis ühe teise poisiga mängu ajal, et ei tea, mis Runnelist on saanud, ei ole teda mitu aastat näinud, ja Klausi ka mitte. Runneli all mõtlesid nad Tõnut. Ütlesin, et mina olen Tõnu vend, Tõnu on alles. Runo pöördus nüüd minu poole, et mina räägiks Tõnule, et tema vaatas, et Runo on lühike, aga Runost tuli lühikesest kasvust hoolimata hea korvpallur. Rääkisin pärast ühes saalis Tõnule, mida ma olin kuulnud. Tõnu ütles, et tema ebareaalsete asjadega ei tegeleks.

*
Vaatasin aknast välja. Mööda Kaunase puiestee peateed kõndis hulk inimesi. Sellest järeldasin, et buss on just peatusesse jõudnud ja need inimesed tulevad bussi pealt. Tegelikult ei saanud selles kindel olla, sest need inimesed kõndisid linna serva suunas, kus enam palju maju ei olnud. Seisin tänaval, mis jäi kesklinnast veel kaugemale kui Kaunase puiestee. Seal oli palju puid ja väiksed majad. Kuna sinna oli vähe sõitjaid, peatus buss seal ainult üks kord päevas. Ma ei teadnud, mis tunne oleks sellises kohas elada.

*
Maa alla viis käik. Kes olid sellest käigust alla läinud, ei olnud enam tagasi tulnud. Läksin uurima, kuhu nad on jäänud. Käigu lõpus oli suletud uks, mille taha nad olid kadunud. Minu uurimamineku peale saadeti need inimesed tagasi ja nad tulid mulle käigus vastu. Aga kahtlustasin, et võibolla need pole nemad ise, vaid nende koopiad. Maa alt saadeti meile raamatuid ja majas said kõik riiulid neid täpselt täis. Aga mulle hakkas tunduma, et maja suuruse järgi raamatuid saadetigi. Kui maja oleks olnud suurem, oleks neid rohkem saadetud. Tegelikult ma ei teadnud, kas maakera tuumas on elu võimalik. Seal oleks pidanud rõhk nii suur olema, et teeb elu võimatuks.

0 vastukaja: