Varitsusoht

Kõndisin maleklubi suunas. Teel kohtusin T. Õunmaaga, kes ütles, et täna on tavalisest suurem turniir, millel on 50 korda suurem osavõtumaks. Seda ma ei teadnud ja mul oli kaasas ainult tavalise turniiri osavõtumaks üks euro. Õunmaa ütles, et ta võib mulle raha laenata. Ma ei hakanud talt raha võtma, vaid läksin ees klubisse sisse. Seal otsustasin, et ma ei osalegi turniiril. Läksin koju tagasi. Teiste jaoks oli tänane turniir tavalisest tähtsam, aga mulle oli tähtis, et mängida saaks odavamalt.

*
Meil oli külas J. Liim. Ta kartis varitsust, seetõttu lahkus ta tavaliselt rõdu kaudu, mitte läbi trepikoja. Nii tegi ta ka täna. Üks vend hüppas rõdult alla Liimi eeskujul. Tema hüppamisel kostis valjem mütsatus ja ta sai haiget. Ta polnud aru saanud, et Liim ei hüpanud, vaid laskus alla kuidagi teisiti. Kui ma oleks välja lobisenud, et Liim lahkub rõdu kaudu, oleks edaspidi rõdu alla ka varitsus panna võidud. Aga rõdu kaudu lahkuda oli sellest hoolimata ohutum, sest oli juba ülevalt ära näha, kas all varitsus on või mitte.