neljapäev, jaanuar 19, 2012

Rahvuslus ja isamaalisus

Tõnis Lukas kirjutab "Akadeemia" tänavuses avanumbris:

"Rahvuslust eitada oleks niisama rumal kui eitada ealist arengut või koduarmastust. Rahvuslust peetakse terminina liiga lihtsustatuks ja väljapoole tõrjuvaks. Seetõttu oleks positiivse ja samalaadse mõistena targem kasutada sõna isamaalisus."

Mõlemad on head sõnad. Aga kui eestlase isa on sündinud ja elanud välismaal, võiks ta ikkagi olla eesti rahvuslane.

"kui tahame Eestit rahvusriigina säilitada, ei ole meie rahvuslikes huvides omakorda Euroopa edasine muutumine tsentraliseeritud ühendriigiks, tehtagu seda kas või samm-sammult. Iga Brüsselile äraantud tegeliku otsustusõiguse osake viib meid senise kokkuleppe vastaselt riikide liidu asemel liitriiki, milles eesti keele ja kultuuri säilitamine ei pruugi enam olla põhieesmärgiks."

Selles küsimuses ettenägelikumad rääkisid tsentraliseeritud liitriigi loomise ohust juba aastal 2003 ja varem. Ja kui liitriiki ei loodaks ja eesti keele säilimine jääks eesmärgiks, võib selle eesmärgi täitumine piiramatu rändevabaduse tingimustes ikkagi ohtu sattuda.

"Alalhoidlikkus tähendab keskteed, mitte rapsimist. Allesjäämise vastutus nõuab meilt rahulikku talupoeglikku asjaajamist, mis tähendab, et rahvuslust ei suuda vastupidavalt esindada mingit sorti äärmuslased, ei vasak- ega paremradikaalid."

Hüsteeria on halb asi, aga pühendumine hea.

1 vastukaja:

Holger ütles ...

Hüsteeria on haiguslik seisund, seega ilmselgelt halb asi. Äärmuslus ja radikaalsus on aga halvustavad lausungid, mida tõsiselt enda kohta kasutavad ainult pühendunud.