kolmapäev, jaanuar 04, 2012

Värviline elu

Kodust väljudes jätsin meelde, millistes naabermaja akendes tuli põleb. Tagasi jõudes põlesid täpselt samad ja samad olid kustus. Vihma sadas enne väljumist ja koju tagasi jõudes hakkas uuesti sadama, väljasoleku ajal oli piisku vähem. Sel talvel on olnud maas kaks lund ja mõlemad on kiiresti ära sulanud. Raadios ütles üks hääl, et tema tutvusringkonnas pole ühtegi inimest, kes lund tahaks, arvestades eelmise aasta üleküllust. Mina igatahes tahan lumega talve, kuigi mitte liiga lumerohket. Nii lume puudus kui ka lume uputus võivad olla märgid kliima soojenemisest. Maleklubis on kasutatud lauset, et mis te nüüd, minu pärast sülti soendama. Isa ütles kunagi, et eestlaste ainuke maiustus on sült. See ei saa õige olla, sest mesilased on ka Eestis alati elanud. On näritud vaiku ja imetud ristikheina ja söödud marju. Marjamürgitust saadakse vist harvemini kui seenemürgitust, sest marjad on kergemini äratuntavad. Kui keegi rumal jõudis järeldusele, et lasteaia lähedal ei tohi kasvada hapuoblikaid, sest hapuoblikas on natuke mürki, siis ei tohiks lasteaeda lapsi autoga ka tuua, sest auto heitgaasid on veel mürgisemad. Üks klassiõde ütles, et kui lapsed sünnivad, siis peab auto olema. Aga meie peres said kuus last ilma autota väga hästi ära elatud. Kogu aeg meil televiisorit, telefoni ega arvutit ka ei olnud. Telefoni vajadus on tänapäeval suurenenud, sest ei ole enam automaate ja maju hoitakse lukus. Räägitakse, et mobiiltelefone pole enam müügil, vaid ainult mingisugused nutitelfonid, seega ma ei saagi kunagi mobiiltelefoni omanikuks. Või oli see ainult ühe poe probleem. Kodu lähedal pandi tänavu toidupood kinni, aga nüüd on see pärast ümberehitusi järjekordse uue nime all lahti tehtud. Vanade nimede all olid seal riiulid alati ühte pidi, aga nüüd on teist pidi. Keskkoolis tsiteeriti sageli Pärna raamatut "Tagurpidi". Üks klassivend ütles mulle ühe tsitaadi järel, et ma ei tea, kust raamatust see tsitaat on võetud. Tegelikult tundsin seda raamatut sama hästi, kuigi ise tsiteerimisega ei tegelenud. Tal oli ilmselt endal kodus vähem raamatuid. Ma pole tal külas käinud. Sel aastal käsisid külalised juba esimesel päeval. Mängisin Villemiga esimest korda palli. Tõnisel ja Joosepil lasin kahekesi ühise paberi peale maalida. Joosepil oli see esimene kord maalida ja Tõnisel neljas. Andsin kummalegi erineva värvikarbi ja veepurgi. Kolmandat värvikarpi Tõnis ei tahtnud, sest seal olid värvitükid katki. Kirju liblikas ennustavat värvilist suve, aga huvitav talv võib ka värviline tunduda.

0 vastukaja: