neljapäev, veebruar 23, 2012

Uut tüüpi kirjandus

Jooksmise praegune maailmameister oli 130-aastane. Ta oli minu kaksikvend. Ise olin 110-aastane ja samuti üks paremaid jooksjaid. Hakkasime jooksma mööda sarnast teed, nii et meid ei nähtaks. Tagasi jooksime ka mööda sarnast teed, kuigi natuke erinevamat. Paistis, et jookseme ennast jälle maailma tippu. Nii võidi kahtlustama hakata, et oleme nooremad kui arvame. Tegelikult me ei olnud maailma tipus absoluutarvestuses, vaid vanade inimeste vanusegrupis.

*
Oli võimalik muuta oma blogi sisu materiaalseks. Sain niiviisi mõned riideesemed ja panin ühe paari neist selga. See oli pidžaama. Kui teistele seda võimalust tutvustasin, tegid nad oma blogid ka riieteks. Nemad said ilusamad riided. Võibolla sellepärast, et olid blogimist hiljem alustanud. Mõtlesin, et nii suure blogi mahu eest nii vähe riideid on väga väike tasu.

*
Hakati kirjutama viisil, et kõik oli teada ja kõik oli võimalik. Igal pool juhtusid imed. Aga üks inimene kommenteeris seda nii, et Reiljan on öelnud, et kirjutatava sisu muutub uuesti segaseks. Seega oli tegemist gooti kirjanduse tagasitulekuga. Aga minu meelest osa uuest kirjandusest oli tõeliselt väärtuslik. Kui jõudsin üle pika aja koju tagasi, tahtsin lugeda seda uut tüüpi kirjandust. Aga igalt poolt leidsin ainult vana, nagu poleks uut üldse säilitama hakatud. Lõpuks ühe uut tüüpi raamatu siiski leidsin. See oli raamat, kus toimusid käes hoides muutused ja kus olid kõik asjad sees.

0 vastukaja: