esmaspäev, märts 05, 2012

Katusel luuramas

Kirjutati, et kuigi Euroopa riigid on nüüd poliitiliselt tugevamalt integreerunud, toimub samal ajal sotsiaalne desintegratsioon. Võrguühenduse saamiseks tuleb nüüd oodata, sest elekter ei voola enam nii hästi. See tuli arvutivõrgu ülekoormatusest. Elektri kokkuhoidmiseks taheti võtta vastu seadus, et teises riigis asuvat muusikavideot ei tohi vaadata. Mina olin alles hiljuti muusikavideote vaatamist alustanud. Üks pood seadis oma ruumides üles küsitluse, kes on selle seaduse vastuvõtmise vastu. Juures oli ka näidismuusikavideote vaatamise võimalus. Oli selge, et seadus hääletatakse maha. Aga selle poolest, et elektrit oli tõesti vaja kokku hoida, oleks ta kasulik olnud.

*
Mõtlesin blogis kirjutada, et ma mäletan, nagu oleksin ükskord näinud unes, et läksin koos Erikuga kesklinna lastepolikliiniku katusele luurama. Seal katusel käib veel praegugi inimesi peidus. Aga lennukiga üle lennates oleks neid näha. Sealt katuselt vaatasime, kuidas bussijaama jõudis buss number 18, mille pealt tulnud Ivar läks üle Raekoja platsi kooli. Tema möödumist nähes läksime teda jälitama, et ise ka kooli jõuda. Selleks, et õigeks ajaks katusele jõuda, olime sõitnud bussiga number 14, mis peatus sellises kohas, et selle peale sai mõlema kodust minna, nii et me kokku saaksime. Eelmisel päeval olime teinud ettevalmistusi ja küsinud bussijaamast busside 18 ja 14 aegu. Meie klassile pandi köied kaela, et meid üles puua. Esimese poomispäeva lõpus küsis üks tüdruk, millal poomine mõjuma hakkab. Üks poiss vastas, et suremisprotsess algab juba esimesel päeval. Tüdruk tegi pettunud näo. Poiss parandas, et tegelikult enne kahe päeva möödumist ei juhtu midagi. Kutsusime pooja ja ütlesime, et maksame talle raha, kui ta meil köied kaelast võtab. Ta võttiski. Pärast seda ütlesime, et tegelikult me raha ei maksa, poomisest pääsemiseks on valetamine lubatud.

*
Olime ühes majas laagris. Üks poiss ütles, et inimene võib ennast malega piinata, aga ta ei tohi igavat malet teistele peale suruda. Vastasin lausega, kus nimetasin malet tüütuks. Siis mõtlesin, et ise ma panin maleraamatu pealkirjaks "Igavene tuli". Või mind vabandas see, et see ei olnud minu enda väljamõeldud. Poisid tahtsid hakata mängima kitarri. Selleks panid nad kitarrile traati juurde. Ütlesin, et õige jah, nii ka tehakse. Poisid tahtsid hakata mängima pingpongi. Selleks tahtsid nad pingpongilaua ümarakujuliseks saagida. Minu meelest sai kandilise laua peal ka mängida. Poisid tegid õige kujuga asja järgi lauale joone, kuidas seda saagida. Mõtlesin, et mul oleks tööõpetuse tunnis tööd paremini välja tulnud, kui mul oleks olnud meeles õpetus, et enne saagimist pliiatsiga joon tõmmata. Toomas tahtis hakata panni peal ühte toitu tegema. Ta ütles, et sibulat on vähem alles kui ta arvas. Ütlesin, et mina sõin seda. Parandasin, et vabandust, ma sõin pipart, mitte sibulat. Ma olin öösel kaua maganud ja hoidsin ka päeval unisuse tõttu silmi kinni. Toomas ütles, et täna on neljapäev, see on laagri eelviimane päev. Küsisin, kas me paneme siis voodiriided juba täna kokku. Selleks, et seda teha, pidin ma ärkama. Hakkasin ringiratast lendama. Ütlesin, et varsti ma ärkan, sest lendamine algab unenägudes enne ärkamist.

0 vastukaja: