reede, august 31, 2012

Viimase suvekuu lõpetamine

Päevakeskuses toimus 14 osavõtjaga kiirturniir 7 vooruga. Tulemused olid:

1. Šukys 5,5 p.
2. Trohhalev 5,5
3. Harujõe 5

Ilmutamata pildid

Paar klassikaaslast olid koostanud raamatu, kus olid fotod meie klassi liikmete kohta. Nooremana tehtud fotodelt tundsin kõik kergesti ära, kuigi polnud neid ammu näinud. Vanemana tehtud fotodelt mitte, sest selles vanuses ma polnud neid eriti näinud. Raamatut oli levitatud ühel peol. Olin arvanud, et peo korraldamine otsustati viimasel hetkel. Aga see, et selle jaoks oli koostatud raamat, näitas, et ettevalmistused kestsid kauem, sest raamatu koostamine ei käinud nii kiiresti. Ühel fotol oli üks klassiõde koos ühe teise klassi tüdrukuga, kelle nimi oli Kristiina. Mõtlesin, et sellepärast mulle jäigi valesti meelde, nagu oleks ühe klassiõe õe nimi Tiina. Mõtlesin, et peaksin hakkama oma fotoaparaadiga tehtud fotosid paberile ilmutama. Fotoaparaadi müümisega oli antud lubadus 50 fotot tasuta ilmutada, aga seni polnud mul paberil ühtegi pilti. Fotosid oli tehtud nii palju, et 50 valimine oli suur töö. Mõtlesin, et osa neist võiks olla fotod minu maalidest, et neid postkaartidena saata. Ma ei tee 50 erinevat fotot, vaid 25, igaühte kaks tükki. Võtsin ühest naisest ümbert kinni ja hakkasin temaga koos kõndima. Läksin meie kooli saali, kus oli algamas aktus. Kõnet pidama hakkav mees oli vist direktor. Direktor ei olnud enam elus ja seetõttu nägin teda unenäos teistsugusena. Läksin kohe uuesti saalist välja. Kõndisin trepist alla. Trepiastmed olid korrapäratud, neist oli ebamugav alla kõndida. Pidi olema ettevaatlik, et mitte kukkuda.

neljapäev, august 30, 2012

Uus ajaloolist

Asutasin uue ajaloolisti ajalugu.arutelu@lists.ut.ee. Sellega saab liituda aadressilt http://lists.ut.ee:8888/wws/info/ajalugu.arutelu .

Ingliskeelne IQ

Vend oli teinud ingliskeelseid IQ teste. Hakkasin samast raamatust testi tegema. Katsin venna kirjutatud vastused teise raamatuga kinni ja püüdsin ise õiged leida. Suur osa testist olid ülesanded, kus tuli muudetud tähtede järjekorrast leida õige tähtede järjekorraga sõnad. Need sõnad käisid kõik erinevate laevaliikide kohta. Paljusid ma neist ei teadnud, aga kahes oli täiesti kindel. Mõtlesin, et mu IQ ei olegi 140, vaid kaks korda madalam. Aga kui test oleks eesti keeles, saaksin rohkem punkte.

*
Algas ülikooli loeng. Alustuseks pidid kõik õppejõu kätt suruma. Minu kätt surus õppejõud väga pikalt. Asi oli vist selles, et minu käsi ei puutunud päris tema käe vastu ja ta ootas, et ma selle lähemale paneksin. Teiste käsi surus ta lühemalt.

kolmapäev, august 29, 2012

Parandamatud

Mõni parandab maailma
ja mõni parandab pead.
Kumbki vist ei saa ilma,
või joojad siiski on sead.

Nad laulavad seda ise,
et seaks tuleb juua end.
Kui jätaksid lakkumise,
siis oleksid veel rohkem vend.

Mängin filmides

Tuli külla üks vanamees. Ta ütles, et on minu pool näinud märkmikku, kus on temast kirjutatud. Mulle tuli meelde, et ükskord ma vist tõesti kirjutasin paarile leheküljele temast. Aga ma ei olnud sellega jätkanud. Lapsed tahtsid ronida kahe ruumi vahel oleva müüri peale. Ütlesin, et ärge sinna minge, te võite alla kukkuda. Aga nad läksid ikkagi. Järgnesin neile, et vajaduse korral proovida neid päästa. Üks naine tuli vastu ja saatis nad tagasi.

*
Mulle öeldi, et ma panen minuga koos filmides mängivad naised särama. Vaatasin fotosid, kus mees ja naine olid kõrvuti. Mehed tõesti natuke särasid. Seni olin arvanud, et ainult naine võib meest särama panna. Mulle lubati näidata ajalehest, millise naisega ma koos järgmises filmis mängin. Mul oli arvutis lahti ajaleht "Die Welt". Mõtlesin, et kust nad teavad, et ma täna ka seda ajalehte loen, ma oleks sama hästi võinud avada mõne teise. Ema tuli mulle tooma riideid, mille ma pidin filmi võteteks selga panema. Ta tahtis, et ma voodist tõuseks. Proovisin ühte särki teise peale. Selle naisega oli raske koos mängida, sest ta oli paljaste rindadega. Ema ütles, et ega teiste naistega kergem ei oleks.

*
Uku Masingul oli ühe teose pealkiri "Tähtede kaugenemise ajal". See sarnanes sisult ühe teise tema pealkirjaga. Võibolla pealkirja "Tähtede kaugenemise ajal" üks tähendus oli, et tähti on järjest vähem näha kunstvalgustuse tõttu. Nüüd ei olnud Luunja kasvuhoone öövalgustuse tõttu Tartus enam peaaegu üldse tähti näha, ja keegi polnud selle vastu midagi ette võtnud. Rääkimata sellest, et ei olnud näha Linnuteed. Seda olin esimest korda näinud alles täiskasvanuna Paides. Ütlesin, et te ei tea, kui palju elu parem oli, kui tähed veel paistsid. Mõtlesin, et kui ma läheksin Vaiksele ookeanile, võibolla seal veel oleks tähed taevas.

*
Pidi tulema kehalise kasvatuse tund. Rääkisin, et Klaus on alati minust kiiremini jooksnud, aga viimane kord temaga võidu joostes pingutasin rohkem ja suurema aja jooksust olin ees, alles viimasel ringil läks ta must mööda. Mõtlesin, et see võis olla ka eelviimasel ringil. Läksin saali, kus tund pidi tulema. Aga sinna ei tulnud minu klass, vaid nooremad õpilased. Ütlesin, et tunniplaani on vist muudetud. Algul oli paistnud, et teisel poolaastal on sama tunniplaan, mis esimesel, aga nüüd oli vist uus poolaasta plaan koostatud. Läksin duširuumi tagasi. Minule oli jäetud seal koht, mis uksest paistis, aga mõtlesin, et see väga halb ei olegi.

teisipäev, august 28, 2012

Aasia ateistid

Lugesin uuringust, et hiinlased ja jaapanlased on kaks maailma kõige ateistlikumat rahvast. Seejärel uuringust, et nad on koos korealastega kolm maailma kõige intelligentsemat rahvast. (Lõuna- ja Põhja-Korea inimeste IQ oli võrdne, nagu see on sarnane ka lahus kasvanud kaksikutel.) Neid uuringuid võrreldes võiks oletada, et intelligentsemad inimesed on vähem usklikud. Aga kui konkreetsete teada olevate inimeste peale mõelda, siis tundub olevat vastupidi, eriti Uku Masingu näitel. Hiinlaste väiksemat usklikkust põhjustab ilmselt ka kommunistlik kord. Võibolla üks põhjus on ka, et nendel maadel, kus kasutatakse vanemaid pühakirjasid, on need rohkem aegunud.

Valisin raamatuid

Müügile oli pandud suur hulk erinevaid raamatuid, mis kõik maksid viis krooni tükk. Raun oli kirjutanud kommentaariks, et teiste autorite loomingust on talle kõige omam Bristoli luule. Varem oli ta kirjutanud sama lause ühe teise nimega. Tahtsin osta Heinsaare luulekogu, Bristoli luulekogu ja uue oranži sarja raamatu. Heinsaare eelmist luulekogu olin ma lugenud ja nüüd oli tal ilmunud teine. Bristoli raamatuid oli kodus palju. Oranži sarja raamatu kohta tahtsin küsida, et kas kehtib veel põhimõte, et kui ma olen selles sarjas raamatu avaldanud, saan teised sarja raamatud samuti tasuta. Aga seda tuli küsida nii, et ei jääks muljet, et ma tahan kõiki kolme raamatut tasuta. Müügil oli ka teisi oranži sarja raamatuid. Ma ei mäletanud, kas mul on ülejäänud kõik olemas või on mõni uuem kroonikaraamat ka puudu. Aga kui ma ei olnud kindel, siis ei kavatsenud ma neid küsida. Üks mees tuli raamatute juurde ja hakkas neid ümber tõstma. Ütlesin talle mitu korda, et ta ära lõpetaks, ta ei tohi raamatuid kortsutada.

esmaspäev, august 27, 2012

Miiting Tallinnas

AUSTATUD EESTI VABARIIGI KODANIKUD

Olete oodatud 30.augustil Toompeal toimuvale rahvakogunemisele ja järgnevale miitingule.
Mõlema eesmärk on ühine.
Rahvas nõuab Riigikogult, et juhul, kui parlament soovib ratifitseerida ESM lepingu, siis peab algatama rahvahääletuse.
Rahvahääletusel küsitagu rahva kui kõrgema võimu kandjalt, kas rahvas on nõus põhiseaduse muudatusega, millega vähendatakse Eesti riigi iseseisvust?

9:00
Rahvakogunemine, millel valijad tervitavad tööle minevaid saadikuid.
Korraldab Rahvuslaste Tallinna klubi.

11:00-14:00
Miiting ESM rahvahääletusele!
Korraldab Eesti Konservatiivne Rahvaerakond.

Rahvakiri ESM rahvahääletusele: http://www.petitsioon.com/esm_rahvahaaletusele

Austusega
Anti Poolamets, Rahvuslaste Tallinna Klubi
Aivar Koitla, EKRE aseesimees
Alar Sudak, rahvaliikumise ESM rahvahääletusele! algataja

Vääriskivi

Mõtlesin, et keskaeg oli lühem kui muud ajad. Siis tuli mulle meelde, et ta oli pikem kui ma esimesel hetkel mõtlesin. Ütlesin, et kuigi keskaeg oli pikk, on selle kohta kõige vähem teada, sest siis ei pandud midagi kirja. Vennad vaidlesid vastu, et keskaja kohta on kirjutatud üles väga palju trubaduurilaule, neid lihtsalt pikka aega ei uuritud. Mina olin seisukohal, et laulud on kirjanduse, mitte ajaloo allikas. Lamasin oma voodis pimedas toas. Vennad sõimasid mind elajaks. Tuba oli täis ulgumist ja kriiskamist. Üks tüdruk tõusis minu voodist ja läks emale kaebama, et ma temaga midagi ei tee. Ma ei olnudki tähele pannud, et minu voodis käivad tüdrukud magamas, sest mulle polnud see tähtis. Aga kui ma nendega midagi ei teinud, said nad sellest ainult julgemaks muutuda ja neid pidi rohkem tulema hakkama. Ulgumine ja kriiskamine jätkusid. Mõtlesin, et ma ei tohi sellel lõppeda lasta, muidu võin üles ärgata.

*
Oli inglise keele tund. Õpetaja ütles, et me avaks joonistusvihikud. Tahtsin joonistamise jaoks uut koolivihikut kasutusele võtta. Aga mõtlesin ümber, et joonistan inglise keele vihikusse, sest kui mul oleks igas aines lisaks põhivihikule joonistusvihik, siis läheks vihikute arv kokku väga suureks. Või võiks olla kõigi ainete jaoks ühine joonistusvihik. Inglise keele vihikusse joonistamise miinus oli see, et kui oli jäänud lehekülje lõppu paar tühja rida, siis tuli pilti alustada uuelt leheküljelt, aga õpetaja tahtis, et tühje ridu ei jääks. Mul oli vihik täis maakaarte, mis olid väga ilusad ja detailsed. Algul arvasin, et need on kõik mu enda joonistatud, aga siis nägin, et suurem osa oli trükitud. Õpetaja tuli minu laua juurde, et kuulata, kuidas ma harjutust loen. Ütlesin ühe sõna vist valesti. Õpetaja palus mul seda tähthaaval korrata. Kui ma kordasin sama moodi, nagu olin algul kiiresti öelnud, tahtis õpetaja näha, kuidas on kirjutatud. Ütlesin, et ma pean mõtlema, kuidas seda hääldada tuleb. Kui olin natuke mõelnud, ütlesin, et ma pean ikka veel mõtlema. See ei olnud hea, et mul nii hilises klassis veel nii kaua sellise asja üle mõelda tuli. Minu pinginaaber oli Erik. Õpetaja rääkis talle, et see on Erikule häbiks, et ta ei saanud ajaloo olümpiaadil selliseid küsimusi, millega ta oleks oma lugemuse juures teistest ette tulnud. Mind polnud üldse ajaloo olümpiaadile saadetud. Mul oli see aasta ajaloos kehvasid hindeid, ja ma ei teadnud üldse, mis mul lõputunnistusele ajaloo hinne tuleb. Mina olin arvanud, et Erik on ajaloos lihtsalt viieline, mitte eriti tugev.

*
Koolis tuli ühe asja eest raha maksta, aga seda mul ei olnud. Hakkasin põrandalt otsima. Leidsin ühe välismaa mündi. Ma ei teadnud, kas selle saab Eesti rahaks vahetada. Võibolla see oleks tulnud hoopis kaotajale tagasi anda. Põrandal oli ka mitmesuguseid kive. Korjasin neid üles, et vaadata, kas nende hulgas on mõni vääriskivi, mille saaks rahaks teha. Ütlesin, et kui põrand on nii kirju, siis siin peab ju midagi olema. Kirjule põrandale oli kergem asju kaotada või sealt koristamata jätta. Lõpuks leidsin ühe kivi, millel oli sinist värvi. Ütlesin, et see on merekivi, see on küll vääriskivi. Selle kivi järgi oli vist nimetatud ka sulatatud juust. Üks tüdruk ütles, et ma ei tohi seda kivi võtta, sest tema nägi seda enne. Vastasin, et mina jälle korjasin enne üles. Läksin tiivakoridori lõpu kuuri uksest sisse. Kuuris olid küttepuud ja raamatud. Varem olin sealt leidnud ühe raamatu Grenzsteinist ja nüüd leidsin teise. See oli saksa keeles ja pealkiri oli "Grenzstein saksa luuletajana". Võtsin selle lugemiseks kätte. Ütlesin, et nüüd ma võin kõik kivid loovutada, sest ma leidsin midagi paremat. Andsin kõik üles korjatud kivid sellele tüdrukule. Üks poiss ütles mulle, et siit ei või raamatuid koju viia. Vastasin, et koju viia küll ei või, aga koha peal lugeda võib. Küsiti, kas ei või raamatuid kaasa võtta. Üks õpetaja vastas, et ei või, muidu tuleks keegi hommikul autoga ja viiks kõik maha müümiseks minema. Mina ütlesin, et raamatuid ei ostetagi.

pühapäev, august 26, 2012

Näitus ülikooli kohta

Mõtlesin, et peaks üle tüki aja mõnda näitust vaatama. Ja mõtte teoks tegemine tehti mulle lihtsaks, sest kutsuti muuseumi kaasa. Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis oli avatud sel suvel uus tuba ja käisime seda täna ema ja vennaga vaatamas. Vend pidi vist selle kohta mingile ajakirjale artikli kirjutama. Pilet maksis 1 euro ja 60 senti. Ekspositsiooni üles seadjate hulgas nimetati hulk asutusi ja hulk tuttavaid isikunimesid, sealhulgas vähemalt üks kursusekaaslane. Näitusele olid välja pandud ülikooli müts, üliõpilaspilet, ülikoolile antud orden, kaks surimaski, Voltaire'i kuju, väljasurnud looma pealuu, kalade eellaste kivistised, Düreri gravüür, detaile ülikooli vanadest hoonetest ja muud seesugust. Eksponaatide kõrval olid tahvlid pikkade kommentaaridega. Ühelt tahvlilt jäi meelde, et Tartu Ülikool kuulub kolme protsendi maailma parimate ülikoolide hulka. Teiselt, et tänu ülikoolile on Tartu igavese nooruse linn ja noored tegelevad maailmaparandamisega. Kolmandal öeldi, et teadustööga saab teha oma nime surematuks. Ühes nurgas olid arvutid, millega tuli midagi ise teha, aga seda ma ei proovinud. Varem olen ma käinud selles majas ülikooli avapäeva ühel kolmest aktusest, eksameid tegemas, ühel isa sünnipäevapidudest ja raamatusarja sünnipäevakonverentsil.

Mängude tagajärjed

Laulsime maailma lõpu laulu. Siis tulid meile pähe teistsugused lauluteemad ja hakkasime laulma hoopis igapäevasematest asjadest.

*
Läksime jalgrattaga sõitma. Klaus väntas ja mina istusin pakiraamil. Mul ei olnud kiivrit. Jalgratturite kohustus kiivrit kanda pidi jõustuma veerand tunni pärast, aga veel see ei kehtinud. Klaus läks ja istus ühes klubis. Mina seisin kõrval. Ühed mehed hakkasid Klausiga tüli norima. Panin ühele tülinorijale käe suu ette.

*
Mängisin pika male turniiril Sveniga. Mäng oli väga pikk. Lõpuks kaotasin ajaga. Sven näitas, et kui ma oleks veel ühe käigu teinud, oleks seis muutunud tema paremusest viigiliseks, sest tal poleks enam millegagi lippu minna olnud. Ühel poolel oleks jäänud lipp ja teisel palju muid vigureid. Rei ütles, et mina mängisin passiivselt. Mina ütlesin, et ma ründan alati maruliselt, aga mängu teist poolt oskan halvemini. Vorobjov tuli pärast sellist mängu minuga Eesti meistriks. Tänu sellest mängust saadud mõjutusele ta Eesti meistriks tuligi. Võis oodata, et Sven tuleb tänase mängu mõjul Tartu meistriks. Põgenesin vanglast rõdult alla hüppamise teel. Tahtsin põgeneda üle kanali.

*
Jõudsin koju. Külas oli üks väike laps. Ta oli mänginud malenuppudega. Nüüd oli suurem jagu uue komplekti nuppe kadunud. Uues komplektis olid hiigelsuured nupud. Vanast väiksemate nuppudega komplektist ei olnud ükski kadunud. Hakkasin kadunud nuppe otsima. Otsisin ja otsisin, aga kõiki nuppe üles ei leidnud. Võibolla sellepärast, et otsisin kogu aeg ainult kahest kohast. Võibolla oleksin pidanud vaatama ka enda sahtlitesse.

laupäev, august 25, 2012

Mesi




Päriselt külas

Sõin Helina kollaseid ploome. Läksin Helina poole ja ütlesin, et võtsin tema purgist ploome. Helina vastas, et tal ploomipurki ei ole, ta tõi hoopis peolt toitu kaasa. Ta ütles, et vaat see oli asjalik pidu. Tuldi teatama, et ma täna enam ühiselamust välja ei pääse, sest välisuks pannakse õhtul lukku. Küsisin, kas mõnest esimese korruse aknast ei saa välja hüpata. Vastati, et ei saa, sest esimesel korrusel on purunemiskindlad klaasid. Mul soovitati kodus valetada, et ma jäin televiisorist spordivõistlust vaatama. Mõtlesin, et varem ma kaalusin, kas ei peaks Helinale külla minema, aga nüüd käisin päriselt. Õigemini nägin seda päriselt unes.

*
Avasin sahtli, kus olid ajalehe malenurgad. Need olid ajalehest välja rebitud. Lõikasin ühe serva kääridega sirgemaks. Aga lõikasin liiga palju, nii et osa käike tuli küljest. Vanaema küsis, kas Helina mees siis ei näinud, et Helinale kirju tuli. Ema vastas, et see ei olnud nii, nad elasid erinevates linnades. Vanaema rääkis, et ta ei saa aru, miks ajalehes ühte reklaami nii palju kordi avaldatakse. Ütlesin, et ühe laulu sõnad on "Ma tuhat korda tänan sind". Vanaema vastas, et arvatavasti nad sellest eeskuju võtavadki. Olin Meelva maja taga. Puuõitel lendasid mesilased, kes hakkasid minu ümber tiirutama. Läksin puust kaugemale, aga üks mesilane tiirutas edasi. Mõtlesin, et peaks ta käega eemale lükkama, et ta ei nõelaks. Aga seda võiks ta võtta rünnakuna ja just nõelata. Lõpuks mesilane eemaldus.

reede, august 24, 2012

Õudusunenäod klubist puudumisest

Läksin sisse klassi 208. Uksepoolse rea tagant kolmandas pingis istus Ariel. Ta ütles, et ma istuks tema kõrvale. Vastasin, et tema kõrvale ma küll ei istu, aga ma võin talle pastakaid anda. Mul oli viis pastakat, millest osad andsin Arielile ja osad jätsin endale. Istusin viimasesse pinki. Mõtlesin, et need pastakad ei olnud minu omad, vaid laua pealt leitud, võibolla ma peaksin need hoopis esialgsele omanikule tagastama. Õpetaja tahtis, et ma luuletusi vastaks. Ütlesin, et enne ma panen midagi selga.

*
Üks mees ja tema naine olid surnud. Öeldi, et neil oli raske haigus. Isa ütles, et lehte tuleb panna surmakuulutus. Järgmisel päeval Henn kaebas, et isa surub kogu aeg oma tahet peale, tahab surmakuulutust lehte panna ja muud seesugust. Nüüd rääkis teine vend, et see mees ja tema naine olid rulaga sõites auto alla jäänud. Kui nad veel rulaga sõita said, siis nad kõige haigemad ei olnudki. Ukse taha tulid võõrad. Ajasin nad ära. Aga nad kutsusid kaks venda endaga kaasa. Võõrastega nad ei läinud, aga läksid naabriga. Naaber oli ilmselt siiski võõrastega seotud. Kui vennad tükk aega tagasi ei tulnud, ütlesin, et nad jäid kadunuks. Aga nüüd nad tulid. Nende välimust oli muudetud. Nad nutsid ja ütlesid, et lasksid seda endaga teha, sest neile lasti täpselt Kerstini häält. Kerstini hääl oli kilekotis. Vennad olid muudetud kilekottideks. Ütlesin, et neid tuleks nõelaga torgata, aga siis nad lähvad lõhki. Isa hoiatas, et kotte ei avataks. Need avati siiski. Avamise peale kadus kottidest vana kaup ja asemele ilmus uus. See oli selleks nii, et läbimüüki suurendada. Nüüd ei jäänud muud üle, kui vahet pidamata osta.

*
Sisenesin Oudekki gmaili postkasti. Ehmatasin ise, et kui minu postkast näitab, kui teisest kohast on sisse logitud, siis näitab ju Oudekki oma ka. Otsustasin, et rohkem ma kunagi tema postkasti ei sisene. Mõtlesin, et võiks avaldada tööotsimiskuulutuse, et otsin tööd eraõpetajana, võin õpetada ajalugu ja teisi aineid. Vennad joonistasid. Osa asju sellel paberil oli minu joonistatud, vendadest veidi erinevas stiilis. Vaatasin ja naersin. Pildi peal kirjutas üks poiss, et talt küsiti ühtede kaupade tundmise kohta, ja ta tundis ainult selliseid, millest ta oli lugenud Vaadeldaja blogist. Ta polnud kuu aega maleklubis käinud ja oli sellepärast õudusunenägusid nägema hakanud. Tõnis oli Kunitsõni poeg. Kunitsõn õpetas teda, kuidas käituda. Ühes ajakirjas kirjutati, et natsidele on iseloomulik, et nad tahavad anda piltidel läike endale, mitte nendele, kes on taustaks. Illustratsiooniks oli pandud fotosid, üks ka meie perest. Sellega püüti jätta muljet, et me oleme natsid. Me seisime rivis üksteise taga ühe seina ääres, teise ääres seisid inimesed üksteise kõrval rivis ja kolmandas suunas oli paksem rahvamass, aga see ei jäänud eriti pildile. Tegelikult ei seisnud me rivis sellepärast, et see oleks olnud natsirivi, vaid et fotograafile toa keskele ruumi jätta. Aga võibolla ma olin ise kuskil nalja teinud, et me seisame natsirivis.

Sünnipäevalapsega võrdselt

Täna tähistati kiirmaleturniiriga Šukyse sünnipäeva. Peebo meenutas, et Šukys oli esimene maletaja, kelle sünnipäeva päevakeskuses kuus aastat tagasi suuremalt tähistati. Tänasel turniiril osales 12 mängijat ja mõtlemisaega oli 10 minutit. Kohtunik ütles, et kolmele mängijale võib aega ette anda, kellest ma andsin ühele. Esimesse poolde tulid:

1. Harujõe 9 p.
2. Raidväli 8
3. Seljodkin 8
4. Metsoja 7
5.-6. Šukys, Runnel 6

Esimesse poolde tulnutest ma viigistasin Seljodkiniga ja võitsin Metsoja. Seljodkin oli enne minuga mängu ainukesena kõik mängud võitnud. Meie omavaheline mäng oli turniiril teine viik, kuskil neljandas-viiendas voorus. Esikoht selgus eelviimases voorus, kui Harujõe Seljodkinit võitis. Täna ma püüdsin endale sisendada, et mängus on kõige tähtsam mõtlemine, mitte tulemus. Mõnel varasemal korral olen mõelnud natuke teisiti, et kõige tähtsam, et oleks huvitav. Kunagi ammu ma püüdsin endale sisendada vastupidi, et mäng on igav, et ma liiga palju ei närveeriks.

neljapäev, august 23, 2012

Saksa keele grammatika

Ükskord oleks nagu uudistes räägitud, et saksa keele õigekirjutuses toimus reform, nii et muuhulgas ei pea enam nimisõnu suure tähega kirjutama. Olevat jäänud nii, et parempoolsed lehed kirjutavad vana ja vasakpoolsed uue grammatika järgi. Aga kui ma praegu kontrolliks saksa lehti vaatasin, siis väikse algustähega nimisõnu ei leidnud ma ühestki. Igatahes lihtsustab suure algustähe kasutamine saksa keele puhul arusaamist, sest seal on sõnu, mille hääldus on ühesugune, aga väikse algustähega on ta tegusõna ja suurega nimisõna. Selline reegel tuleks vist veel rohkem kasuks inglise keele puhul, kus seda siiski ei ole. Sakslane saab vist häälduse järgi ka päris hästi aru, milline on nimi- ja milline tegusõna, sest nende asukoht lauses on erinev. Saksa keelt võiks nimetada "kes viimasena naerab, naerab paremini" keeleks, sest seal jäetakse nii lause põhitunnuseks olev öeldis lause lõppu kui ka liitsõnade puhul on põhiosa selle viimane osa. Nii ei ütle sakslane kakskümmend üks, vaid üks ja kakskümmend.

Ei tunne kummitusi

Läksin ühele mehele külla. Seal toimus suur pidu. Algul seisime püsti ja seejärel istusime ümber laua. Mees rääkis, et tema kodus kummitab. Ta ütles, et peaks mõnda rahulikumasse kohta kolima, aga kolima hakates võib veel hullema kummituse otsa sattuda. Vaevalt oli ta seda öelnud, kui laualina alt tuli käsi, mis haaras mul põlvest. Arvasin, et see ongi kummitus. Olin valmis eluga hüvasti jätma. Aga siis nägin, et laua all on hoopis väike laps. Küsisin, kelle laps see on. Keegi ei teadnud. Mulle hakkas tunduma, et ta on ikkagi kummitus või kummituse laps. Laps haaras laua pealt vorstisaia ja jooksis majast minema. Mees ütles, et vähe sellest, et kummitab, vargapoisid tungivad ka korterisse. Üks külaline arvas, et kui vargad teaksid, et siin kummitab, siis nad ei tuleks. Üks teine külaline ütles, et talle tuli meelde, et ta peab kiiresti ära minema.

kolmapäev, august 22, 2012

Kuri inimene

Mõnele värvale pannakse silt "KURI KOER", sõltumata sellest, kas seal päriselt koer on või mitte. Aga koerast võib veel mõistuse abil jagu saada. Raskem võib olla võidelda kurja inimesega. Silti "KURI INIMENE" ma pole näinud, selle asemel kirjutatakse "ERAVALDUS". Kui inimene kuri ei ole, pole mulle sellist silti vaja, ma ei lähe riigi valduses olevat kohta ka rüüstama.

Maod kodus

Meil oli nüüd kodus madu, kes nühkis ennast vastu minu jalgu, et sooja saada. Kuna majja oli ilmunud ka viis maoraamatut viit erinevat liiki madude kohta, siis järelikult pidi meil olema kodus viis madu. Raamatutes õpetati, kuidas madusid tuleb toita, aga mina ei viitsinud neid lugeda. Ma olin madudest vähem huvitatud kui teised. Tegelikult pidid maod olema kõige rohkem minu omad, sest mina olin mao aastal sündinud. Küsisin, mis siis saab, kui kütteperiood algab ja madu ennast vastu radiaatorit nühib. Vend vastas, et siis nad hukkuvad. Mõtlesin, et võibolla madu siiski ei lähe vastu radiaatorit, sest ta saab aru, kust poolt sooja kiirgab. Maod võisid olla ka ema omad, sest ema oli samuti mao aastal sündinud.

*
Olin saanud proovikirjandi kahe. See oli halb, sest nüüd oli oodata, et õpetaja paneb mulle harjumusest lõpukirjandi ka kahe. Õppeaasta algul oli minu kirjandi hinne veel viis. Võibolla õpetajale ei meeldinud, et ma kirjutasin kirjandiks ilukirjandusliku jutu. Aga õppeaasta alguse viieline kirjand oli samuti ilukirjanduslik. Võibolla võeti hinnet alla sellepärast, et ma ei kirjutanud kirjandit lõpukirjandi, vaid tavalise kirjandi pikkuses. Või siis olin ma grammatikat unustanud ja rohkem vigu tegema hakanud. Aga see ei paistnud tõenäoline, sest nüüd olin kirjutades just enesekindlam kui varem. Kui hinne läks alla keelevigade pärast, siis pidid need olema kokku ja lahku kirjutamise vead, sest kõige rohkem kahtlesin selle juures. Aga ema oli õpetanud, et paljusid sõnu võibki kirjutada kahte moodi. Mõtlesin, et enne homset lõpukirjandit loen täna grammatikaraamatut.

*
Istusin ülikooli loengus. Õppejõud küsis, kas me ühte asja teame, millest tal polnud aega pikemalt rääkida. Üks tüdruk vastas, et üks poiss rääkis sellest. Mina täpsustasin, et sellest räägiti ajaloofilosoofia loengus. Mõtlesin, et see kursusevend, keda vist mainiti, peab seega praegu siin loengus olema. Seega ta minust ei pääse, kuigi ei võtnud minu feisbuki liitumiskutset vastu. Aga võibolla peeti silmas hoopis ühte teist kursusevenda. Panin tähele, et õppejõud rääkis niimoodi, et eeldas, et kõigil on kõik varem õpitu meeles. Sellepärast siis mulle juhendaja oligi öelnud, et magistritöös ei pea seletama, kes on Garibaldi. Mina olin arvanud, et joonealustes märkustes võiks seda öelda, sest võibolla lugejal ei ole tema sünni- ja surma-aasta meeles. Õppejõud kirjutas tahvlile pikema jutu valmis ja seejärel ootas vaikides, kuni me selle konspekti kirjutame. Ta vaikis kaua, aga ma ei saanud ikka veel kirjutamisega lõpetatud. Kirjutamine oleks võinud lõppeda samal hetkel, kui ta suu kinni paneb. Õppejõud hakkas teisele tahvlile järgmise klassi materjali kirjutama. Ütlesin, et külgtahvlilt näeb halvemini.

teisipäev, august 21, 2012

Ajas jalutamine

See ei ole mitme koha pealt hea, et inimesed nii palju masinatega sõidavad. Ulmekirjanduses peetakse võimalikuks liikumist ka ajas ja ka seda tehakse masinatega. Aga ehk saaks ka ilma. Kaugesse aega võib minna masinaga, aga lühemaid vahemikke võivad liikuda ajajalakäijad. Tegelikult kõnnivad kõik inimesed edasi vähemalt tuleviku suunas. Minevikku saab rännata vähemalt mõttes. On valida, kas kirjutada mälestusi kõige kaugemast lapsepõlvest või hoopis lõppeva päeva kokkuvõte. Psühholoogia raamat pidas inimest mõttes ajas rändamise võime poolest kõigist teistest loomadest erinevaks, aga ei arvanud, et see võime oleks olemas juba väikestel lastel. Minu lapsepõlvemälestused sellist teooriat ei kinnita. Ma ei mäleta täpselt, võibolla raamatu järgi võiski osadel lastel see võime teistest varem tekkida. Aga ma arvan, et kui laps ei oska veel ajas jalutada, siis ta võib seal juba natuke roomata.

Noored lõpetajad

Kirjutasin raamatule saatesõna. Raamat oli Itaalia fašismi teemaline. Kirjutasin suure hoolega, kasutades märkmeid teiste raamtute kohta. Eesmärk oli kirjutada 20 lehekülge. Kirjutasin selle algul ainult ühe raamatu kohta tehtud märkmete põhjal. Katsusin kõik sõnastada uut moodi. Hiljem oli plaanis järgmise raamatu märkmete põhjal enda kirjutatut muuta. Ainult et ma olin lugenud üsna vanu raamatuid. Nii oleks minu kirjutis tulnud küll uus, aga vananenud seisukohtadega. Kirjutasin fašistide varasematest ohvritest, aga ühes tähtsast vastasest ja ühest olulisest naisvastasest, kelle nad tapsid, jätsin kirjutamata, sest seda tehti hiljem ja siis ei olnud asi enam uus, kuigi need kuriteod suunasid sündmuste arengut. Matteotti tapmisest kavatsesin jälle kirjutada, sest see oli eriti oluline. Mainisin nimepidi paljusid fašiste. Mõtlesin, et ma mainin neid liiga palju, ma peaks nimetama hoopis sel teemal kirjutanud eesti ajaloolasi, sest see on eesti mõtteloo sarja raamat.

*
Läksin raamatukokku. Minu kursusekaaslased olid täna ülikooli lõpetanud. Mõtlesin, et nüüd võin kataloogist välja otsida ühe kursuseõe lõputöö. Aga arvatavasti on see ainult minu ettekujutus, et inimesed tähtajaks asjad valmis saavad. Tegelikult see töö mind ei huvitanudki. Raamatukokku jõudes ei näinud ma tuttavaid lõpetajaid, vaid ootamatult pisikesi, sest vahepeal oli palju aastaid mööda läinud ja nüüdsed lõpetajad olid minust nii palju nooremad. Andsin riided teisel korrusel riidehoidu. Küsisin mütsi tagasi. Vaatasin, et letil on mantel. Küsisin, kas see on minu jopp. Aga selgus, et ei olnud, sest mul oli justnimelt jopp, mitte mantel. Nüüd võis jääda mulje, et ma püüdsin võõraid riideid varastada, kuigi ma olin tõesti segi ajanud. Riidehoiust eemaldudes põrkasin ühe naisega kokku. Ütlesin, et mul tulevad kogu aeg liigutused valesti välja. Tegelikult nii kiiresti liikuvas rahvahulgas oligi raske arvestada.

esmaspäev, august 20, 2012

Täna Põlvamaal





Tänast riigipüha tähistasin sõiduga Põlvamaale, kuna ei olnud tööpäev. Meie Meelva talu seob taasiseseisvumispäevaga ehk see, et nagu Eesti sai tagasi iseseisvuse, sai meie perekond pärandusena tagasi vana talu. Aga erinevalt Eesti riigist oli see talu ka vahepealsel ajal sõbralikes kätes, olime seal ka teiste omanike ajal suvitanud. Astusime läbi ka Leevaku poest, kust teised ostsid süia ja mina ajalehe "Koit". Olen seda ka võrgust lugenud, aga võrgus ei ole ta olnud tervikuna. See maakonnaleht paberil ilmub veel mustvalgena, mis mõjub rahulikumalt kui üleriigilised päeavalehed värvifotodega. Sain peaaegu läbi ka poolelioleva "Tuna" numbri. Maal saab seda rahulikumalt lugeda, sest ei ole teisi raamatuid, mis linnas varsti tähelepanu endale võivad tõmmata. Kõigil ei olnud küll lugemiseks aega, vaid tehti füüsilisi töid. Enne kojusõitu käisime Toolamaa metsas seenel. Tänane sõit oli sel aastal minu jaoks neljas sõit väljapoole Tartut. Nüüd on kõik kolm põhikohta läbi käidud ja lisaks veel ühte haruldasemat kohta nähtud, aga päris uusi paiku pole näinud.

Kuulsin, kuidas naabrite poole läks tont

Mind pandi päeval magama, aga und ei tulnud. Tuli hoopis üks tont. Imestasin selle üle, sest minu teada pidid tondid tulema öösiti. Peitsin ennast teki alla, kuni tont oli läinud. Õhtul läksin uuesti magama. Nüüd uni tuli, seetõttu ma ei tea, kas tont tuli tagasi või mitte. Unes ma teda ei näinud. Unes nägin, et sõitsin liumäest alla ja see oli marmelaadiga koos. 30 aastat hiljem ärkasin hommikul vara üles. Teised veel magasid. Mulle tulid meelde luuletused ja laulud. Voodist tõusma ma ei hakanud, et saaks oma tunnid täis lamatud. Kuulsin, kuidas naabrite poole läks tont. Mõtlesin, et loodetavasti naaber oskab ka ennast ära peita. Aga naaber hoopis karjatas. Selle peale läks tema poole tonte juurde. Naaber põgenes kodust tööle. Aga tööpäev ei olnud veel alanud, uks oli lukus ja tal ei olnud võtit. Tondid lugesid sel ajal tema pabereid. Aga palju pabereid tal ei olnud. Tondid tegid ukselingi külge verepleki ja läksid ära.

pühapäev, august 19, 2012

Nähtamatud kirjad

Kaugeile lugejaile
kirjutan mõttes kirju.
Olen tundma õppind
suuri inimkarju.
Kellegagi päris
ära vist ei harju.
Suurem osa asju
jääb teadmatuse varju.

Päeva tunnus

Mul oli hea fotoaparaat. Pildistasin kärbest. Ütlesin, et kärbest on kõik inimesed pildistanud. Ma olin teinud seda vana fotoaparaadiga ka. Uuega olin pildistanud pimedas toas akent, aga nüüd nägin, et mu fotoaparaat on liiga hea, nii et ta pimedust peale ei võtagi, vaid oli ka pimeda akna valgena pildistanud. Mõtlesin, et fotoaparaadil on siiski ka kaks pimeduse režiimi, nendega peaks pimedus peale jääma. Otsustasin voodist tõusta, et minna katsetama pimeda vannitoa pildistamist. Mõtlesin, et ei ole ühtegi head asja, mille pärast ei oleks keset ööd tõustud.

*
Mul oli voodi peal palju vanu vihikuid. Ma ei tahtnud neid vendadele näidata. Aga tegelikult oli minu vihikutes mõni jutt vendade kirjutatud. Kui ma vihikuid liigutasin, siis need kippusid kärisema. Ütlesin, et ma lõhun kamba vihikud ära. Keegi pidi akna eest raami maha tõstma. Öeldi, et selleks on vaja tugevat meest. Pakuti, et selleks võiks olla Tõnu. Mina vist selle jaoks piisavalt tugev ei olnud. Ühe naissugulase poiss-sõber oli vanaema jutu järgi eelmine kord killu südamesse saanud. Hakkasin tõstma asju oma voodi ühest otsast teise suunas, et ruumi teha. Võis oodata, et varsti tõstan samad asjad teisele poole ruumi tegemiseks sinna otsa tagasi. Mulle tuli mõte, et mänguasjad saaks ju voodi pealt maha tõsta, et anda Villemile mängimiseks. Aga mõni mänguasi võis talle ohtlik olla. Ma ei teadnud, milline, ja mul ei olnud aega valvata. Villemit valvas Maaja.

*
Tänase päeva Prantsusmaa leiva sees oli üks mari, mis oli tänase päeva tunnus. Isa küsis, mis eilse leiva sees oli. Sorisin selles sõrmedega, ja leidsin ühe teistsuguse marja. Olin toidupoes ja küsisin müüjalt üle leti kaupa. Mõtlesin, et olen võtnud liiga palju leiba. Olin võtnud kaks poolikut pätsi, aga kodus oli ka leiba, sellepärast andsin ühe tagasi. Seda ei olnud küll väga hea tagasi anda, sest olin juba kile katki teinud. Siis nägin, et mul on korvis lisaks poolikule ka üks terve päts, kust ma olin enne marja leidnud. Vahepeal mul oli seega olnud kaks pätsi leiba. Inimesed istusid ümber leti ja ajasid juttu. Tuli jutuks kursusekaaslane Katrin. Aga temast ei räägitud selle kaudu, et ta oli minu kursusekaaslane, vaid öeldi, et ta on ju üks kuulsamaid Eesti ajalooõpetajaid üldse. Selle üle ma imestasin, sest ülikooli lõpetamisest oli möödas ainult viis aastat.

laupäev, august 18, 2012

Mõtteaine varud

Keskkooli kirjandustunnis õpetaja küsis, millest on Tuglas võtnud eeskuju kirjutades novelli reisist maailma lõppu. Vastasin, et "Kalevipojast", mis oli õige vastus. Tegelikult võib eeskujusid olla rohkem, sest "Kalevipoeg" võttis ise ka rahvaluulest eeskuju. Tuglase novellis kohtus meresõitja hiidneitsiga. Hiiglaste ja kääbustega kohtus ka näiteks Gulliver. "Gulliveri reise" ma pole läbi lugenud, kuigi kodus on see raamat olemas, aga multifilmi olen näinud. Filmid jäävad halvemini meelde kui raamatud. Võiks ju jääda paremini, kui näidatakse kõik piltlikult ette. Aga nähtavasti aitab raamatut paremini meelde jätta see, et seda lugedes tuleb oma kujutlust rakendada. Ja teosele pühendatud aeg on ka suurem. Lugemiskiirused võivad küll inimestel olla väga erinevad. Viimasel ajal ma olen mõelnud, et kui peast luuletusi lugeda, siis tuleb neid ka uuesti analüüsida. Aga analüüs ei jää nii hästi meelde kui luuletus ise. See mõte Gulliverist jäi küll meelde ühe enda luuletuse analüüsist. Analüüs ei ole iga kord võibolla täpne sõna, vaid võib rääkida ka mõtte edasiarendusest. Luuletust ei pea edasi arendama tingimata uueks luuletuseks, vaid võib sellest teha mida tahes.

Doktoritöö keskajast

Sakslased arreteerisid meid. Meist said poliitvangid. Aga vanglas olles tegutsesin sakslaste vastu. Sakslased ei saanud sellest aru. Nad arvasid, et kui ma kirjutan oma riigist, siis see on mälestus sellest, kui eestlastel veel oma riik oli. Tegelikult tahtsin seda taastada. Kuulasin vangilaagris raadiot, kuigi see ei olnud lubatud.

*
Mõtlesin, et doktoritöö kirjutan ma keskaja kohta, kuigi varem õppisin lähiajalugu. Siis huvitas mind poliitika, aga nüüd ajalugu. Taotlen, et mind võetaks doktoriõppesse väitekirja teemaga "Nägemus keskajast". Aga sellise teemaga ei võetaks mind arvatavasti vastu, sest mõeldaks, et see on lihtsalt esimene pealkiri, mis keskaja kohta pähe tuleb, ja et see näitab, et minu teadmised keskaja kohta on väiksed. Ma võin võtta töö teemaks ka "Eesti kuuluvus Euroopasse keskajal". Keskaja piirideks võtaksin selles Eesti keskaja piirid - muistsest vabadusvõitlusest Liivi sõjani. Aga selle teemaga mind ka vastu ei võetaks, sest arvataks, et see on seotud Euroopa Liidu vastasusega. Võin kirjutada uurimistöö ka kroonikate kohta, nagu E. Teder tegi. Doktoriõppesse vastuvõtt otsustatakse septembris, aga ma hakkan juba suvel kirjutama, et pärast ajast puudus ei tuleks. Loen läbi kõik kodus olevad keskaja teemalised raamatud ja kirjutan nende kohta kaustikusse mõtteid üles. Loen läbi raamatu "The Waning of the Middle Ages" ja kooli keskaja õpiku. Aga mitte nõukogudeaegse, vaid praeguse. Kui kodus olevad raamatud on läbi, siis võtan raamatukogust juurde. Selleks kasutan kataloogi märksõnaotsingut märksõnaga "keskaeg". Ma ei esita enne doktoriõppesse vastuvõtu avaldust, kui mul on kaustikusse doktoritöö mustand valmis kirjutatud. Avalduse esitan koos selle kaustikuga, et nähtaks, et ma kirjutaksin nii hea töö, et mind tasub vastu võtta. Vastu võtmise järel hakkan otsima viiteid ja muud moodi tööd viimistlema.


*
Särgava mängis ühe teise mehega kaarte. Nad tõmbasid pakist kordamööda kaarte ja siis selgus, kumb peab raha maksma. Nad mängisid sõbralikult, kuigi iga hetk võis kaotada suuri summasid. Nad pidid minu arusaamise järgi tõmbama korraga ühe kaardi, aga ühel korral teisel mehel tuli neid palju kätte. Kolmandana lülitus mängu Narusberg. Ta vaatas sellise näoga minu poole, nagu arvaks, et mina tahan ka mängida, kuigi ma ei tahtnud. Istusin koolitunnis klassis 306, kus õpetaja rääkis sellest mängust inglise keele õpetamise eesmärgil. Istusin alguses uksepoolses ja seejärel aknapoolses reas. Tegin vihikusse tahvlilt mõned märkmed, aga üldiselt ei saanud millestki aru. Minu selja taga istuv Artur käitus ülbelt ja hakkasin temaga kaklema.

reede, august 17, 2012

Sünnipäevalilled




Emale kingiti sünnipäevaks hästi palju lilli, kuigi ei ole juubel. Mul soovitati pildistada inimesi, aga mulle meeldib lillepilte teha rohkem. Mõned pildid inimestest tegin ka, aga nendega olen vähem rahul. Ja inimese pilti avaldada oleks vägivaldsem kui pilti tema kingitud lilledest. Vanaema rääkiski täna, et internet on õnnetus, sest seal on inimeste kohta palju solvavat. Enda kohta ei olnud ta otsinud.

Sedelid autorite kohta

Sõitsin autoga. Üks teine auto jälitas, ükskõik kuhu minu auto keeras. Lõpuks sai raamat valmis. Mulle öeldi, et sellele raamatule järge ei tule, sest minu tunded on jahedad. Mina kavatsesin küll edasi kirjutada.

*
Tahtsin minna ülikooli küsima, mis seis mul magistriõppega on, kas mul on see lõpetatud või mitte. Olin magistritöö ära kaitsnud, aga ühe seminari eest olid ainepunktid saamata. Tulin mõttele, et kontrollimiseks ma ei peagi ülikooli kohale minema, vaid võin vaadata internetist, kas ma olen lõpetanute nimekirjas sees või mitte. Kõige lihtsam oleks lüia otsingumootorisse sõnad "magister Simo Runnel". Mulle tuli meelde, et tegelikult mul on olemas lõpudiplom, nii et ma pean ikka olema lõpetanud. Ja et meil oli ainult paar seminari. Seda seminari, mille eest ma punkte ei ole saanud, meil ei olnudki.

*
Mõtlesin, et Bristol kiidab küll minu raamatuid, aga ei ole nende kohta ühtegi arvustust kirjutanud. Tegelikult ta ei kirjuta kellegi raamatute kohta arvustusi, siis ei pea ta seda ka minu omadega tegema. Või mulle tuli meelde, et minu oma kohta on ta kirjutanud küll - raamatu saatesõnana. Ja mina olen ainuke, kelle kohta ta arvustuse kirjutanud on.

*
Mõtlesin, et Helinale ei tasu meie kirjastusest kirjutada, sest ta töötab teises kirjastuses. Kui ta peab meid konkurendiks, võib ta kasutada minu kirju meie kirjastuse põhjalaskmiseks. Lugesin sedeleid Grenzsteini ja ühe teise temasarnase autori kohta. Ma ei mäletanud, kust ma need sedelid olin saanud. Vist Helina saatis. Mõlemad autorid olid vanaks jäädes toetajad kaotanud, kuigi kirjutasid edasi. Mõtlesin, et nii võib juhtuda ka minuga. Inimene võib kirjutada ükskõik kui hästi, aga millegi avaldamise korral sõimatakse osad autorid põhjalikult läbi. Kuskil nurga taga on inimesed, kes mind vihkavad, ja siis ütlevad, et minu kirjutised ei ole ligimesearmastus. Isa tuli minu tuppa ja küsis, kus on materjalid ühe kolmanda autori kohta. Isa oli need mulle lugemiseks andnud, aga ma polnud neid vaadanud ja ei mäletanud, kuhu need pandi. Lugesin sedelitelt kahe autori kohta, et üks neist oli esitanud teooria, et inimese silmad võivad lõhkeda. Teine küsis talt, et kuidas sellega siis on, kas lõhkevad või mitte. Pärast selle küsimuse esitamist nägi küsija küsitletava silmis pisaraid. Teine autor kirjutas enda kohta, et ta läks õhtul voodisse ja siis nägi viirastust.

neljapäev, august 16, 2012

Ookeani lõunaosa

Alustasin malepartiid Sveni vastu. Mul olid mustad. Takistasin vastasel käimast Rb5. Aga ta käis Re5, saavutades sama eesmärgi. Küsisin, kust ta sinna sai, kui mäng alles algas ja ta oli c3. Tuli välja, et mäng oli mulle märkamatult sealt kohast edasi läinud. Olin vahepeal maganud. Minu ja teiste mängijate erinevus oli, et mina mängisin magades, aga nemad ärkvel olles.

*
Oli tund klassis 308. Külli hakkas peast luuletusi lugema. Mõtlesin, et unes malet mängida on mul raske, sest selleks peaks tervet malelauda ette kujutama, aga luuletusi kuulata mitte, sest need on mul peas. Külli luges mitu luuletust järjest. Lõpuks läks tal üks meelest, nii et ei saanud keskkohast edasi lugeda. Ta ütles: "Kallis õpetaja, kas ma võin veel luuletusi vastata?" Küsisin, kas teised ei või.

*
Vaatasime kaarti. Ema ütles, et laevad ei saa läbi mere sõita, sest see muutub mudaseks ja vetikaseks. Ta pidas vist silmas Atlandi ookeani Lõuna-Ameerika kõrval olevat osa, sest seal oli joonistatud meri maismaana. Aga mina teadsin, et seal laevad sõidavad küll. Ema toimetas ühte raamatut. See oli "Fausti" tõlge. "Fausti" oli eesti keelde kolm korda tõlgitud. Aga kolmas tõlkija oli vist lihtsalt teist tõlget edasi arendanud, mitte iseseisvalt tõlkinud. Selgus, et eeskiri nõuab, et raamatu tiitellehe pöördel tuleb trükkida Piibli lehekülg. Isa läks vanglast küsima, kas see on ikka nii. Läksin isale järele. Mul kästi seal põrandat pühkida.

Neljapäevane turniir

Kuigi riigipüha on alles esmaspäeval, tõsteti nädalaturniir juba sellega seoses reedelt neljapäevale. Tulemused olid järgmised:

1. Seljodkin 7,5 p.
2. Okas 6,5
3. Harujõe 6
...
Runnel 3
...
10 osavõtjat, 12 minutit.

Kõik mängud olid minu jaoks huvitavad, aga males huvitavuse eest punkte ei anta. Mängus Harujõega arvestasin välja, milline variant kaotab, aga valisin ikkagi selle variandi. Ma küll ei tahtnud kaotada, aga lootsin vist, et vastane õiget käiku ei näe. Hinrikuse vastu tegin samuti meelega riskantse käigu ja kaotasin, aga seal ma ei näinud vähemalt kindlat kaotust ette. Ojastel lubasin puudutatud nupuga mitte käia, kuigi käigu nõudmine oleks olnud ainuke võimalus sündmuste käiku minu kasuks pöörata. Aga ma ei mäletanud, kas kõige vanematel osavõtjatel tuli lubada ainult esimene valekäik tagasi võtta või ka puudutatud käik. Okase vastu puutusin ise paremas seisus vale nuppu. Küsisin, kas ta nõuab käiku. Kui ta ei soovinud kohe öelda, siis ma ei hakanud teise käigu tegemist katsetama. Tegelikult mulle on saavutus juba see, kui ma suudan turniiri läbi mängida, sest male põhjustab mulle mitmesuguseid tervisehäireid. Eelmine nädal pärast mängu pool päeva pea valutas. Peavalu vältimiseks tuleb vältida pingelangust, aga pinget on raske säilitada, kui tekib väsimus. Siis võib veel võtta peavalu rohtu, aga see pole arvatavasti muu koha pealt eriti tervislik.

kolmapäev, august 15, 2012

Videopöördumine

Endel Kellap ütleb allpool lingitud videos, et Toompeal ei esindata enam demokraatiat, ja häbistab neid, kes ei osale ESM-i vastasel meeleavaldusel. Mina nii vihast kõnet ei peaks. Ma olen kindel, et ka ESM-i pooldajatest vähemalt osad tegutsevad enda arvates Eesti huvides. Aga mina pean järjekindlat rahvusriigist taganemise kurssi valeks, seetõttu ma täidan lahkelt palve seda videot levitada. Kui mulle ei maksta töö eest minimaalpalkagi, siis järelikult ei ole raha ka endast suuremate riikide abistamiseks. http://www.youtube.com/watch?

Eestlane olümpiavõitjaks

Metsalu tuli kahekordseks olümpiavõitjaks - kõigepealt ühel füüsilisel alal ja seejärel males. Maleturniiril osales vähe inimesi, umbes 12, aga neist tervelt 4 olid eestlased. Metsalu edestas isegi Ehlvesti. Ehlvest jõudis ainult poolfinaali. Kummaski poolfinaalis osales kolm paari mängijaid, nii et kõik omavahel läbi ei mänginud, vaid edasipääseja vaadati selle järgi, kes võitis kõige suurema ülekaaluga. Metsalule andiski eelise võibolla see, et ta oli äsja võistelnud ka füüsilisel alal, mistõttu tema füüsiline vorm oli teistest parem.

*
Läksin maleklubisse. Seal oli kohal ka värske olümpiavõitja Kuusk. Ma ei teinud tegelikult näo järgi vahet, kumma Kuusega on tegemist. Eestlased tulid kõik üksteise järel maailmameistriks või olümpiavõitjaks. Aga mõtlesin, et mina vist olümpiavõitjaks ei tule, väga kergelt võib juhtuda, et minust läheb 200 inimest ette. Rääkisime ühe mehega oma malemängu kogemustest. Mõtlesin, et tegelikult ei ole minu jutus tema jaoks midagi uut. Ütlesin, et tegelikult juhtub selliseid asju males pidevalt. Riiuli peal rahakotis oli üks väike poiss, kes koos rahakotiga hüppas. Hoiatasin teda, et ta riiuli pealt maha ei hüppaks. Ta hüppas ikkagi. Mõtlesin, kas ta sai nüüd surma. Edasi mõtlesin, et vast ei saanud, sest rahakott pehmendas lööki ja pealegi nii madalalt astuvad teised ka alla.

teisipäev, august 14, 2012

Pikett Tartus

30. august 2012. a.
11:00 — 14:00
Tartu, Raekoja plats, purskaevu ees
Tartu Raekoja plats, kanname plakateid, peame kõnesid, korjame allkirju ESM- saatmiseks referendumile. Üritus on toetuseks samal ajal Toompeal Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna poolt korraldatavale samanimelisele miitingule. Kella 11.00-st kuni 14.00, samal ajal kui toimub Riigikogus ESM-i teine ja kolmas lugemine. Plakatid paluks endal valmistada. Kogume ka allkirju otsedemokraatia toetuseks. Taotlus linnavalitsusse on esitatud, kui midagi muutub, siis anname täiendaval teada.

SELGITUS

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on resoluutselt vastu Eesti ühinemisele ESM-iga.

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) on seisukohal, et Riigikohtu poolt napilt vastuvõetud otsus ESM-i aluslepingu kohta oli poliitiline, mitte õiguslik. Suveräänsuse ja põhiseaduse rikkumine, mille olemasolu Riigikohus tuvastas, jääb seadusevastaseks ja keelatuks ka siis, kui seda tehakse Euroopa stabiilsuse nimel. Eriti, kui meile pealesurutava ESM-i tulemuslikkus stabiilsuse tagamisel on enam kui kahtlane. Põhiseadus ütleb üheselt, et Eesti ei sõlmi ega kohalda välislepinguid, mis on vastuolus põhiseadusega.
Eestil puudub reaalne võimalus ESM-s kaasa rääkimiseks, küll aga paneb see meile piiramatu kohustuse toetada Eestist kordades rikkamaid maid. Me ei saa kontrollida rahade kasutust, ega ESM-ist välja astuda. Kõige tipuks ei saa me ise ESM-st abi, sest Eesti finantsraskused ei kasva iialgi nii suureks, et võiksid ohustada Euroopa Liidu finantsstabiilsust.
Meie Euroopa Liidu liitumislepingus puudub kohustus maksta võõrriikide võlgu, ka Liidu seadused keelavad taolise tegevuse. Sellest hoolimata on valitsus ja riigikogu valmis võtma Eestile hiigellaenu, et maksta Eesti riigi ja järeltulevate põlvede heaolu arvelt kinni võõraid võlgu ja laristamisi. Selleks raisatakse ka kõik meie riigireservid.
On selge, et Kreekale raha andmine on mõttetu. Vaatamata lubadustele ei täida Kreeka võetud kohustusi ja saadud abirahad lähevad enamjaolt majandusmulli toitnud saksa ja prantsuse suurpankadele. Hispaania kahtlaste ja ebaefektiivsete erapankade ülesturgutamine on lausrumalus. Eurotsoon on lagunemas ja kuradit aetakse välja Peltsebuliga.
Koos EFSF-i ees võetud kohustustega oleks Eesti taak juba 3,7 miljardit eurot – see teeb tervelt kaks kolmandiku meie riigieelarvest! Ja kõik see on alles algus. Järjekorras on Küpros, Portugal, Itaalia jne. Kelle huvides on panna meie lapsed ja lapselapsed igavesse võlaorjusesse?
Oleme tunnistajaks, kuidas võlakriisi ja euro säilitamist kasutatakse varjamatult ja sihikindlalt võimu tsentraliseerimiseks ebademokraatlikesse institutsioonidesse ning Euroopa Ühendriikide loomiseks. Mitte ühegi rahva poolt valitud Euroopa Liidu president van Rompuy on kinnitanud, et Liidu kõige suurem vaenlane on rahvusriiklus. EKRE nii ei arva.
Euroopa riikide ja rahvaste koostöö on vajalik, kuid otsustusõiguse loovutamine, plaan viia eelarved ja maksud Brüsseli alluvusse, ESM ning hiiliv Euroopa Ühendriikide loomine on lepitamatus vastuolus suveräänsuse põhimõttega. Mõisted iseseisvus ja Euroopa sattuvad üha suuremasse vastuollu.
Meie põhiseaduse aluspõhimõte on, et „Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ja võõrandamatu“. Toompeal sellest ei hoolita ja käitutakse justkui suveräänsus oleks midagi häbiväärset, millest tuleb vabaneda. Räägitakse juba vajadusest muuta põhiseadust, et kaotada riigiõiguslikud takistused Eesti kujunemiseks Euroopa Ühendriikide osaks.
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on seisukohal, et Eesti peab kasutama vetot fiskaaluniooni ja pangandusliidu plaanile. ESM-is osalemine ja kõik muud otsused, mis sisaldavad suveräänsuse loovutust, nõuavad rahvahääletust. Valitsusel ja riigikogul puudub mandaat selliste otsuste tegemiseks ja heaks kiitmiseks.

Henn Põlluaas
Volikogu esimees

Aivar Koitla
Aseesimees

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond

RAHVALIIKUMINE VABADE KODANIKE ÜHENDUS MTÜ toetab täielikult EKRE seisukohti ESM-i küsimuses

Veiko Rämmel
pressiesindaja
allikas: http://www.facebook.com/events/334577519969172/

Küsimused internetis

Kristel esitas internetis küsimuse, kust Eestis saab kruvisid osta. Vastasin korraga kahele küsimusele. Kristelile vastasin, et konstruktori mutreid ei tohi ühekaupa ära visata, muidu pole millegagi konstruktori osi üksteise külge kinnitada. Mõtlesin, kas ma kasutasin sõna "mutter" või "kruvi". Olin tahtnud kasutada "mutter". Minu teisele vastusele vastas üks mees omakorda küsimusega, kas ma samastan väljaheiteid ja kompotti. Ta hakkas sellele oma lausele purgist rohkelt moosi peale tõstma. Mõtlesin, et kompott muutub väljaheideteks küll. Aga ma polnud arvanud, et minust nii halvasti aru saadakse. Mõtlesin, et ma oleks võinud pakkuda midagi selle kohta ka, kus võidakse kruvisid müia, muidu võidakse mind mõnitama hakata.

esmaspäev, august 13, 2012

Head teha

Kogu aeg ma murran pead,
kuidas teha head.
Jätke meelde siit need read,
unustage vead.

Valgus maa sees

Lugesin raamatust, et Raun kirjutas, et üks mõte ei saa olla ühe poliitiku kirjutatud, sest see poliitik on võimeline mõtlema ainult siis, kui ta liigutab. Ja ka need mõtted jäävad sageli lõpetamata. Selle järele oli pandud emotikon suunurgad allapoole. Rääkisin, et ma lugesin selle poliitiku kohta kaks lauset. Ma pean need meelde tuletama. Tuletasin loetud laused meelde ja kandsin ette. Mõtlesin, et ma ütlesin, et poliitik saab rääkida ainult kui ta liigutab, aga vist oli kirjutatud, et kui ta liigutab suud. Jätkasin, et ma lugesin enda kohta ka ühe lause. Ma pidin selle ka meelde tuletama.

*
Meesõpetaja rääkis, et valgus liigub ka maa sisse tungides, aga aeglasemalt. Ta ütles, mis kiirusega ta liigub. Ja täpsustas, et õigemini osa valgust liigub selle kiirusega. Ta ütles, et valgus liigub 0,66 kilomeetri sügavusele. Ja parandas, et 0,33 kilomeetri. Mõtlesin, et olen arvanud, et maa sees elavad loomad elavad täielikus pimeduses, aga tuleb välja, et neil on siiski natuke valgust. Õpetaja küsis, kas kooliõpiku järgi on võimalik välja arvutada, kui kiiresti valgus maa sees liigub. Vastasin, et ma arvutasin, aga sain kaks erinevat vastust ja ei teadnud, kumb neist on õige. Olime ühe maja ühes ruumis. Läksin uurima teist ruumi treppide taga. Ma oleks muidu julgenud uurida kõiki kohti, aga mitte siis, kui seal oli üleloomulikke olendeid. Lamasin oma voodis. Vend lamas teises voodis. Kohendasin tekki. Lamasin pikalt ja erilist tegevust ei toimunud. Tegin läbi une hääli. Läksin ja avasin järjest kirjutuslaua sahtleid. Neis ei olnud midagi huvitavat. Kui osades sahtlites olid veel vendade asjad, oli huvitavam, aga nüüd olid kõigis minu asjad ja enda asjad olid liiga tuttavad. Lamasin jälle voodis. Mõtlesin, et kui ma hakkan kujutlema kaugemaid kohti, siis võibolla läheb unenägu pikemaks.

pühapäev, august 12, 2012

Hobused müügiks

Tõnissoni on kiidetud muuhulgas selle eest, et ta propageeris teraviljakasvatuselt karjakasvatusele üleminekut, mis parandas eestlaste majanduslikku olukorda. Aga seda, et loomade kasvatmine tooks vilja kasvatamisest rohkem tulu, kirjutas juba tema eelkäija Hermann enda toimetatud "Postimehe" esimeses aastakäigus aastal 1886, viitega saksa lehtedele. Kui Tõnisson propageeris piimakarja, siis Hermann arvas, et kõige rohkem raha tooks sisse hobuste kasvatamine, et neid sõjaväele edasi müia. Hobune oli transpordivahend, mis maksis palju rohkem kui lehm. Ka tänapäeval on osadele riikidele suurim tuluallikas nafta, mida kasutatakse paljudeks asjadeks, aga kõige rohkem transpordiks. Kuna hobuseid erinevalt lehmadest ei söödud, ei ole ma kindel, kui palju neid oleks müia õnnestunud, kui Hermanni soovitust oleks kuulda võetud.

Palju mõtteid

Kinnitasin oma doktoritöö teemaks "Fašism ja Eesti ajalehtede põhjal". Pajur ütles, et see on hea teema. Hakkasin töö ettevalmistamiseks pastakaga mõtteid üles kirjutama. Mõtteid tuli nii palju, et töö vormistamiseks tuli juba nendest kokkuvõte teha. Kirjutasin, et arvata, et kui natsid poleks sõda alustanud, oleks Saksamaal kõik hästi läinud, on sama naiivne kui arvata, et Hitler oleks lõpuks vabatahtlikult võimust loobunud. Üks mees arvas, et diktaatori peatamiseks on atentaat lubatud. Kinnitasin, et ma mõtlen umbes sama moodi. Mõtlesin, et kui teiste riikide juhid Hitleriga kohtusid, oleks nad saanud ta arreteerida. Aga see oleks olnud kõigi lepingute rikkumine.

*
Asusime raudteejaamast enda juhitava rongiga teele. Vastassuunas sõitis rong, mis koosnes kahest vedurist ilma vaguniteta. Sellist rongi sai juhtida ainult dispetšer. Aga ta juhtis hooletult ja sõitis rööbastelt välja. See tähendas talle dispetšeri ameti kaotamist. Avarii peale keerasime oma rongi ümber ja sõitsime jaama tagasi. Läksime kahekesi kassast tööd küsima. Meile pakuti sellist tööd, mida minuga kaasas olnud mees keeldus tegemast, sest see oleks olnud Eestile kahjulik. Mõtlesin, et õige, eneseväärikust peab olema, ei tohi häbeneda seda, kui vahepeal elatakse vanemate rahast.

laupäev, august 11, 2012

Täna Paides




Täna tähistasid korraga kaks sugulast 70. sünnipäeva, neist üks Paides ja teine Järvakandis. Mina osalesin ainult Paides Siiri sünnipäevapeol, aga mõned jõudsid mõlemale. Kui Villem Järvakandist Paidesse jõudis, hüüdis ta esimese asjana kommid-kommid. Ma pole varem tema suust nii selgeid sõnu kuulnud. Joosep istus puu otsas, kuhu teda tõsteti, ja käskis vaadata.

Ma olen sel aastal kolm korda Tartust väljas käinud, kõigil neil fotoaparaadi kaasa võtnud ja kahel korral neist on aku tühjaks saanud. Peedul olen käinud kahe viimase aasta jooksul kaks korda ja mõlemal on aku tühjaks saanud. Tühjaks saamine näitab seda, et enne sain hulga pilte tehtud. Aga edaspidi tuleks enne reisile minekut aparaat laadima panna.

Raha konfiskeerimine

Euroopa Liit oli rahaliste raskuste ees. Nende parandamiseks otsustati võtta raha firmadelt. Oli kolm võimalust, kas võtta raha riikidelt, firmadelt või eraisikutelt. Firmadelt raha võtmine meenutas kommunismi. Saksamaal olidki valitsusse pääsenud kommunistid. Nad olid kogu Euroopa Liidu raha konfiskeerinud, ja Euroopa Liidul enam raha ei olnud. Võis oodata, et järgnevad hullemad asjad. Rahaküsimustes olid minu vaated umbes samasugused, nagu kommunistidel, aga muudes väga erinevad. Jõudsin kõndimisega poeni välja. Kui raha kadus, võis poest ostmine ka raskeks minna, aga veel ei olnud.

*
Sain teada, et mul on Soomes külastatud Simoga ühine esivanem. Sellepärast meile oligi mõlemale sama eesnimi pandud.

*
Olin kirjutanud Joanna blogile kommentaari. Pärast tuli meelde, et mul oli keelatud seda teha, sest see oli erablogi. Vahepeal oli mul keeld meeles olnud ja ma polnud kommenteerinud, aga kirjutasin hetkel, kui see ununes.

reede, august 10, 2012

Punkte tõi kell

Mängisin kolmenädalase vaheaja järel jälle kiirturniiril. Ühtlasi vaatasin eelmise turniiri lõpptulemusi. Esinelik oli poolepunktiliste vahedega selline:

1. Kõiv
2. Peebo
3. Solovjov
4. Harujõe

Täna oli kaks osavõtjat rohkem ehk 16. Mängiti šveitsi süsteemis seitse vooru veerandtunnilise mõtlemisajaga. Tulemused olid:

1. Trohhalev 6
2. Peebo 5
3. Seljodkin 4,5
4. Raidväli 4,5
5. Ivainen 4,5
...
Runnel 3

Minu tulemused voorude järjekorras olid:

1. Põvvat-Runnel 0:1
2. Runnel-Trohhalev 0:1
3. Ojaste-Runnel 1:0
4. Runnel-Metsoja 1:0
5. Viikmaa-Runnel 1:0
6. Runnel-Kõiv 0:1
7. Urgas-Runnel 0:1

Metsoja ja Urgast võitsin ainult ajaga. Ise ajaga kaotusi ei saanud, aga Trohhalevi vastu eksisin ajapuuduses. Viikmaa vastu arvasin, et sain lipu ja ettureid kahe vankri eest, aga sidumise tõttu kaotasin kohe veel viguri ja omalt poolt ettureid. Asusin siiski lipu, etturi ja kuningaga vasturünnakule. Ojaste väitel oligi minu seis päästetav, kui ma oleks etturi üks käik varem e3 pannud. Kõivu vastu oli mul materjali rohkem ja sain vähemalt käikude kordamisega viigi teha. Aga rohkemat lootes sain ise mati. Urgase vastu kahisin kaks vigurit, võttes tagasi ühe ja ettureid. Lõppseisus oli mul vanker vähem, vastu mitu etturit rohkem. Mulle tuli kasuks võibolla ka see, et minu kell vähemalt ühel käigul ei tiksunud. Arvestades vahepealset mängupausi võib minu punktide arvu pidada ootuspäraseks. Ma ennustusi ei teinud, aga vastuolu varasemate kogemustega pole. Ilm oli täna mängimiseks paras.

Grupikirjand

Tund pidi tulema klassis 302. Hakkasin istuma uksepoolsesse ritta. Aga pinginaaber tahtis kohta selle uksepoolses küljes minu eest ära võtta. Tahtsin istuda just uksepoolses küljes, et õpetajale halvemini nähtav olla. Mul õnnestus siiski istuda sinna. Ütlesin, et ma istun täpselt sama koha peal, kus esimeses klassis. Üks poiss vaidles vastu, et esimeses klassis istus seal tema. Ütlesin, et esimeses klassis olime küll teises ruumis, aga minu koht oli täpselt sama - uksepoolse rea teises pingis. Õpetaja andis tagasi lõpukirjandi. Olin selle eest saanud 36 punkti. Kirjandid olid liidetud kokku gruppide kaupa, nii et iga rida kirjutas ühe kirjandi. Minu hinne oli küll neli, aga olin saanud uksepoolses reas istujatest rohkem punkte kui kõik minu taga tulijad kokku. Antti ütles, et minu punktidest kaks esimest tõi tema. Nägin tabelist, et kuigi minu lõpukirjandi hinne oli neli, tõusis minu ülikooli lõputunnistuse keskmine hinne sellega sellest hoolimata A-le. Ma sain ülikooli lõpetades kaks tiitlit, mida mõlemat tähistati kahetäheliste lühenditega. Ütlesin, et ma võibolla ei lasegi endale hinnet sisse kirjutada. Õpetaja ütles, et ärgu ma siis pärast haridusosakonnas nägu näidaku.

neljapäev, august 09, 2012

Lehekülg joonistusvihikust


Pidulik üritus

Kõndisin tänaval, et minna kirjanduse majja. Endise bussijaama juures tuli minu juurde Reet. Ta ütles, et täna toimub pidulik üritus, ma tulgu sinna, muidu on jälle ainult üks inimene kohal. Sõnast "pidulik" sain aru, et tuleb minna ülikonnaga. Selle kutse peale ma ei läinudki kirjanduse majja, vaid koju tagasi, et kutsutud kohta minekuks ettevalmistusi teha. Ema küsis, kas ma sain nii ruttu kirjanduse majas käidud või ei olegi veel sinna jõudnud.

*
Läksin Reeda üritusele kohale. Olin kaalunud, kas kirjutada ka Erikule, et ta sinna tuleks. Aga olin jätnud kirjutamata, sest Erik oli A klassist ja olin arvanud, et Reet A klassi ei oota. Aga nüüd nägin, et inimesi tuli nii A, B kui ka C klassist. Olin arvanud, et kutsuti just mind, aga nüüd tundus, et tegelikult kutsuti mind viimasena ja juhuslikult. Võibolla mind mõnele sellisele üritusele oligi kutsumata jäetud. Tegelikult oli Reet arvanud, et võibolla on kohal ainult üks inimene, nii et võibolla talle oli endale ka üllatus, et nii palju rahvast tuli. Üks klassiõde ütles Peebule pärast käe surumist, et meeste käed on nii intiimselt soojad. Hakkasin sööma marineeritud seeni. Vaatasin, et ühel seenel oleks justkui krae. Peep ütles, et see on roheline kärbseseen. Seetõttu lõpetasin söömise ära, kuigi Peep ütles seda võibolla ainult hirmutamiseks. Teisi seeni olin juba söönud ja kui üks mürgiseen oli hulgas, pidid kõik mürgiga läbi imbunud olema. Kui oleks ilmnenud esimesed mürgituse tundemärgid, oleks saanud teha maoloputuse. Aga seente puhul mitte, sest seenemürk pidavat alles teisel päeval peensoolde jõudes mõjuma hakkama. Teises lauaotsas söödi seeni edasi. Aga marinaadi seest leiti kännuseen, mida oli raske närida. Ema pani sellele pipart peale, et ta pehmemaks läheks. Pahandati, et on olnud algajad korjajad, kes on korjanud suvalisi seeni. See näis kinnitavat, et Peebul võis õigus olla, kui ta minu taldrikus olevat seent roheliseks kärbseseeneks nimetas. Aga teised ütlesid, et praegu sööme, pärast näeb, kas mürgiseid hulgas oli.

*
Reet oli kutsunud oma doktoritöö kaitsmise peole. Ta oli kaitsnud doktoritööd hambaarsti teaduskonnas ja pidu pidi toimuma tervishoiutöötajate majas, sest seal olid peale arstide ka hambaarstid. Nägin seal ka oma hambaarsti ja kohtasin Sandrit. Rääkisin Sandrile, et ma käisin täna hommikul just hambaarsti juures ja minu arst on siin, ta võib mõelda, et miks ma ei ole ikka veel koju läinud. Üle Raekoja platsi koju minnes mõtlesin rääkida, et nüüd käin ma hambaarsti juures poole aasta tagant ja iga kord leitakse üks auk. Kuulajale võis selle järgi tunduda, et auke on leitud juba väga palju, aga varasematel aastatel mul veel auke ei olnud.

*
Vanamehed kuulasid muusikat. Üks vanamees ütles ühe laulu kohta, et selle CD peaks endale ostma. Vanamehed olid hiljuti CD-de kuulamise selgeks saanud. Üks naine näitas, et ühel kettal on sellised sooned, mis kiiritavad, aga teisel sellised, mis ei kiirita. Vaieldi vastu, et mõlemad kiiritavad, kõik CD-d kiiritavad. Selle tagajärjel pidavat kõik inimesed surema ühe aasta jooksul. Aga CD-sid ära ei keelata, sest surijate vanemad nimetavad teistsuguse surmapõhjuse.

*
Läksin ühes linnas maaliinide bussijaamas bussi peale. Seal seisid kõrvuti riiklikud ja eraliinid. Paistis, et mina olin sattunud eraliini peale. Bussijuht oli naine. Maksin talle piletiraha. Maksin iga kord ühe euro, aga bussijuht ütles, et pilet maksab ainult kaks senti. Vastasin, et rahareformi ei oleks tohtinud teha, kui kehtiks endiselt kroon, siis ma oskaks paremini hindu arvestada. Bussijuht ütles, et tema on eurodega ära harjunud. Bussijuht tuli vahepeal rooli tagant ära, kõndis bussi keskele ja jättis bussi edasi sõitma. Hüüdsin kurv-kurv, et ta rooli taha tagasi läheks. Ma ei tahtnud rohkem aknast välja vaadata, et mitte avariid näha. Aga avariid millegipärast ikkagi ei juhtunud. Võibolla keeras buss ise. Kõndisin tänaval rahvahulgas. Pärast Pille küsis, kas ma teda nägin, ma vaatasin nii paljunägeval pilgul ringi. Ma ei olnud näinud. Mõtlesin vastata, et ma vaatasin teistsuguseid asju.

kolmapäev, august 08, 2012

Salliv ja sallimatu tõlgendus

Rumcajs pidi aitama päiksel ühe tamme tõrudele peale paista, et need küpseda saaks. Aga mõni puu võib kasvada sellises kohas, kus okste harali ajamisest pole abi, sest teise asja vari ei lase ikkagi päiksel peale paista. See tamm kasvas vist ka metsas, kus ta võiski olla teiste puude varjus. Tammed paistavad silma rohkem laiusesse kui kõrgusesse kasvamisega. Meie kooli õuel kasvasid tammed. Nende tõrudega pidasid õpilased sõda. Kui me mängisime kooli õuel pätti ja politseid, siis tammetüved olid vangla, mille külge politseinik vangid naelutas. Aga vangid kas päästeti lahti või tõmbasid ise naelad käte ja jalgade seest välja. See naelutamine sarnanes tegelikult Jeesuse ristilöömisele. Ristiusk sündis pärast Jeesuse ristilöömist, aga Muhamed asus juba eluajal maid vallutama. Kuigi alguses pidi vist tema ka põgenema. Feisbukis kirjutati, et kõik usud on üks ja sama. Seda on muidugi mujal ka kirjutatud. Aga peale kõigi uskude suhtes sallivate usklike on endiselt ka neid, kes ei luba vähimatki kõrvalekallet sellest, mida tema õigeks peab. Lisaks pühakirjade tõlgendamisele on sarnased erinevad suhtumised võimalikud ka seaduste tõlgendamisel. Eestis võimulolevad jõud tõlgendavad viimasel ajal põhiseadust väga vabalt, sarnaselt pühakirjasid tõlgendavatele oikumenistidele. Aga vahe võib seisneda ikkagi selles, et põhiseaduse vaba tõlgendamine võib viia sallivuse asemel diktatuurini ja enda võimu suuremana tõlgendamisena. Kuigi Eestis võimul olevad isikud tõlgendavad küll enda võimu suuremana rahva suhtes, aga väiksemana Brüsseli suhtes. Kuna osad neist juhivad meid ka Brüsselist, siis võibolla need ikkagi tõlgendavad oma võimu suuremaks, mitte väiksemaks. Aga Riigikogu liige, keda pole Brüsseli ametisse valitud, võiks sellele vastu hakata.

Kokkutulek raamatukogus

Olin hakanud koostama ühe autori artiklitest raamatut. Aga sain teada, et Klaus on juba sama autori raamatu koostanud. Klaus oli raamatusse pannud ka neid artikleid, mille mina olin uue raamatu jaoks arvutisse sisestanud - Pätsist ja malest. Siis ma ei saanud neid uude raamatusse panna, aga nende välja jätmine oleks kavandatud kompositsiooni ära rikkunud. Mõne artikliga võis juhtuda, et kattuvust ei pane tähele. Klaus oli siiski valinud välja üldiselt teistsuguseid artikleid kui mina eelistasin. Mina valisin palju artikleid isikute kohta, aga Klaus mitte, sest ta polnud ajalugu õppinud. Selle asemel oli ta raamatusse pannud pikkade pealkirjadega artikleid. Järelsõna ei olnud ta kirjutanud ise, vaid oli tellinud kelleltki teiselt. Mõtlesin, et võibolla siis mina ei kirjuta ka ise, vaid tellin samalt inimeselt, sest tema on teemaga tuttav. Tegelikult tahtsin ma rohkem ise kirjutada. Selle jaoks pidin Klausi koostatud raamatu ka läbi lugema. Arutasin isaga, kas üldse anda sellelt autorilt uut raamatut välja, kui Klaus on juba ühe koostanud.

*
Olin kuulutanud välja, et tänane klassikokkutulek toimub linnaraamatukogus. Aga kedagi peale minu ei tulnud kohale. Olin raamatukogus aja kinni pannud ja nüüd oli imelik, kui töötajad pidid nägema, et üritus jääb ära. Võibolla ma valisin ebasobiva koha. Nüüd tuli mulle meelde, et ma ei olnudki kohe raamatukogu toimumiskohana välja kuulutanud, vaid olin klassi listi kirjutanud, et esimese variandina tuleb pähe see. Selle peale olid teised vastanud, et raamatukogu sobib. Ekskursioon raamatukogus pidi toimuma ilma giidita, et me saaks asju pikemalt vaadata. Raamatukogu asus Lossi tänaval ja samal tänaval elasin ma ka ise. Mõned klassikaaslased tulid klassikokkutulekule kohale, aga mina magasin. Üks klassiõde küsis, kas mina ka raamatukokku ekskursioonile tulen. Vastasin, et ei, ma tahan magada. Hoidsin pead mineraalväetise terade peal. Ütlesin, et ega see väetis on mürgine. Mõtlesin, et vannituba on Raekoja platsil, aga ma ei taha ööriietega rahva hulgast läbi minna, seetõttu loobun pesemisest ja panen siinsamas päevariided selga. Olin köögis ja isa tuli mulle ühte korraldust andma. Ta andis selle väga valju häälega. Karjusin veel valjemini vastu, et kõrva ei karjuta. Tõnu rääkis, et kui tema sõjaväes oli, siis ta saavutas, et sõdurite peale ei karjutud. Parandasin, et kehalise kasvatuse tunnis. Tõnu ütles, et ta mõtleb just sõjaväge. Ta lisas, et kui sõdurite peale oleks karjutud, siis nad oleksid olnud lahingus kõlbmatud.

teisipäev, august 07, 2012

Nähtamatu toimetaja

Eile muutis keegi kõiki minu blogisissekandeid. Varem oli alla märgitud kellaaeg lühenditega AM ja PM, aga nüüd eestikelsete sõnadega "enne keskpäeva" ja "pärast keskpäeva". Mina seda muudatust teinud ei ole. Võrdluseks vaadatud blogides ma selliseid sõnu ei näinud. Kas on muudetud ka sissekannete tekste, seda ma ei jõua kontrollida.

Antibakalaureused

Olin andnud ühele avalikule kirjale allkirja varasemate allakirjutajate hulgas. Nüüd lugesin allakirjutanute nimekirja algusest peale. Minu kõrval istus Kivisildnik. Ta oli Vihmand. Ta keeras esilehekülje eest ja ütles, et kõiki allkirju ei tohi lugeda. Vastasin, et ma ei loegi kõiki, ma vaatan ainult, kui palju tuttavaid nimesid on. Vihmand näitas ühelt paberilt minu enda käega kirjutatud isikuandmeid ja küsis, mida ma seal näen. Kuigi paber oli laua teises otsas, ma nägin ka. Ütlesin, et seal on minu sünniaasta, aga ma olen 60 aastaga eksinud. Vihmand kontrollis vist selleks minu nägemist, et teada, millega mind tänaval nähes arvestada.

*
Suurele lauamängu lauale pandi mitme erineva lauamängu nupud, et hakata mängima segamängu. Aga mängus eelistasid kõik nupud mängida omasugustega oma liiki mängu, mitte minna teist liiki nuppe lööma. Malenuppudega pandi peale selline seis, kus teist värvi malenupud olid patis, väljaarvatud kuningas ja lipp said edasi-tagasi käia. Kahtlesin, ka praktilises mängus saab selline seis tekkida. Inimesi viidi laevaga üle mere. Selle kohta öeldi, et kuningannale viiakse mehi. Mina ja kaks klassivenda jõudsime mere teisele kaldale. Mina kõndisin ees ja nemad minu järel. Kui selja taha vaatasin, nägin, et klassivendade kannul tuleb üks kohalik naine. Klassivennad ei olnud teda veel märganud, aga mina pistsin naise eest põgenema. Aga teiselt poolt puuriitasid tuli mulle vastu üks teine naine. Sõitsime bussiga. Buss möödus meie Kaunase puiestee vanast majast. Mõtlesin, et vahepeal ma ainult meenutasin seda maja, aga vaatamas ei käinud. Seejärel hakkasin siit sageli mööda käima, aga ei mõelnud, kui ilus maja on. Nüüd bussiaknast seda vaadates mõtlesin. Varem olin siit mööda sõitnud niimoodi, et maja õieti ei paistnud. Lamasin praegu bussi teise korruse eesistmel kõhuli. Mõtlesin, et eesistmel sõites lendab avarii korral aknast välja. Aga mis sellest, ongi hea. Tegelikult avariisid juhtus harva, sest teised inimesed olid minust auto juhtimise alal palju andekamad. Või siiski, avariidest oli sageli juttu. Sõitsime üle Sõpruse silla. Vaatasin rünkpilvi ja mõtlesin, mida nad meenutavad. Kõige sagedamini meenutasid nad inimese nägusid küljelt vaadatuna. Rohkem leidis sarnasust millegagi pilve servade kui keskkohtade puhul. Eelmine kord pilvi vaadates olin jõudnud järeldusele, et taevas on nende vaatamiseks liiga palju valgust, mis paneb silmad valutama. Aga seekord mulle nii ei tundunud. Buss keeras Turu tänavale kesklinna suunas. Kati L. alustas kõnet. Ta rääkis oma teisest raamatust. Mõtlesin, et seega õnnestub raamatuid välja anda ka nendel, kes kirjutavad teaduslikke, mitte ilukirjanduslikke. Mõlemad tema raamatud olid inglise keeles, samuti kõne. Mõtlesin, et kui ma seda oleks teadnud, poleks ma siia tulnud. Pille P. esitas Katile küsimuse, hääldades inglise keeles Taat. Kati vastas, et ta ei saa hääldusest aru. Pille parandas hääldust Taatu, mis tähendas inglise keeles Tartut. Öeldi, et hääldus Taat on ühes kohas läbi läinud - antibakalaureuste kaitsmisel. Kõik, kellel ei õnnestunud ajaloo osakonda lõpetada, olid kogunenud antibakalaureuste kaitsmisele. Vist tunti lõputööde kirjutamise vastu suuremat huvi kui eksamite tegemise. Või oli vaja anda nendele, kes ei saanud lõpudiplomit, vähemalt tõend, et nad on ajalugu õppinud. Ajaloo osakond oli teatanud, et osakonda reklaamival plakatil ei tohi olla Rain S. pilti, sest ta on reetur. Rain oli vist küll osakonna lõpetanud, aga läinud magistriõppesse teise osakonda. Ta kõndis fotol väga tähtsa näoga.

*
Jõuti järeldusele, et kassid on antibakalaureused, sest neid õnnestub parimal juhul laua peale ronima meelitada, aga rahva ees laval esinemiseks puudub neil huvi.

esmaspäev, august 06, 2012

Süntesaator kapsaks

Kirjandusmuuseumi mõnes osakonnas sai vist täna suvepuhkus läbi, aga mind huvitava arhiivraamatukogu avamise tähtaeg on lükatud edasi septembrisse. Seda rutem saan valmis koduse tõlketöö. Tõlkimisel kasutan muuhulgas saksa-eesti ajaloosõnaraamatut. Paksul saksa-eesti sõnaraamatul hakkavad juba kaaned küljest lagunema. Ühes ajaleheartiklis öeldi, et paberraamatu eelis on muuhulgas see, et selle saab kapsaks lugeda. Minu arvates see on siiski miinus. Aga eeliseid on palju. Ühed eelised on lugeja ja teised autori seisukohalt. Autoril on paberraamatut välja anda uhkem, sest selleni igaüks ei jõua. Ja kui lugeda raamatuks vaid paberraamat või mõnel veel vanemal kandjal, siis on kergem öelda, mitu raamatut on avaldatud. Kuna ma olen koostanud ka võrguluulekogusid, siis saaks ainuüksi luulekogude arvu nende arvel näidata palju suuremana. Aga minu jaoks need võrguluulekogud on siiski lõpuks ilmunud paberraamatu mustandid. "Kolm seisust" ma mõtlesin küll algul paberraamatuna välja anda. Aga käsikirja lugejad ei olnud sellest vaimustatud ja eelmist kahte paberraamatut ei olnud ära ostetud, mistõttu mõtlesin ümber. Võibolla on seda võrgukogu siiski hilisemast paberraamatust rohkem loetud. Aga võrgukogude kohta pole vähemalt kirjandusväljaannetes arvustusi kirjutada vajalikuks peetud. Ma pole näinud ka ajakirjades arvustusi müüki pandud e-raamatute kohta. E-raamatute puhul kirjutatakse rohkem tehnoloogiast ja viimane kord hinnast. Tehnoloogiast saaks ilmselt rääkida ka luuletuste kirjutamise puhul. Aga ma ei mäleta, et ma seda mõistet kohanud oleks, pigem on rääkitud tehnikast. Esimeses klassis oli mul õppeaine kirjatehnika. See oli koos vene keelega üks minu kahest kõige nõrgemast ainest. Kui kirjatehnikat enam ei hinnatud, asendas teda samal kohal kehaline kasvatus. Tegelikult oleks võinud muusikaõpetuses sama kehvasid hindeid saada, aga seal olid hindamispõhimõtted teised. Hiljem on mulle meeldinud nii ilukirja teha, füüsiliselt liikuda kui ka venekeelseid ajalehti lugeda. Viimasel ajal olen natuke ka vene keeles kirjutanud. Muusikat teha mulle ei meeldi. Aga selle puhul ei ole ka vastuseis maksimaalne, sest kunagi oli üks minu unistusi, et kodus oleks süntesaator. Helsingi kaubamajas peatusin süntesaatoririiuli juures tükk aega ja mängisin müügil oleva pilliga. Hiljem saimegi koju süntesaatori, aga siis ma temaga nii palju peale hakata ei osanud kui ma olin varem kujutlenud. Aga natuke ma teda tarvitasin. Seal olid sees head salvestatud lood ja sai vähemalt neid kuulata. Samuti oli huvitav võrrelda erinevate pillide hääli, mida ta oli võimeline tegema. Võibolla lõpetas süntesaatori kasutamise selle katkiminek. Vennad on kirjutanud muusikateoseid ka suure arvutiga, aga mina vist mitte või vähemalt mitte eriti.

Haavatud ja haavamata tiiger

Kõndisime maja välisukse suunas. Mõned poisid kõndisid ees ja mina natuke tagapool. Kõndisime läbi lauadade vahelt, mille taga istusid inimesed. Mõte oli minna ühte tähtsat isikut torkima. Lugesin selle kohta sõnu:
Köler vööler,
Völer hööler.

*
Tahtsin väikses köögis arvutit kasutada, aga Henn ütles, et ta tahab ise. Ütlesin, et hea küll, ma võin teise tuppa ka minna. Läksin oma tuppa, et kasutada teist arvutit. Mõtlesin öelda, et Henn lihtsalt tahab. Ema koristas tuba. Üks vend astus minu voodi peale. Ütlesin, et sinna ei tohi astuda. Ise seisin Tõnu voodi puuserval, mitte madratsil. Aga sellest hoolimata läks voodi katki. Ma olin seal varem palju seisnud, aga voodi läks katki alles nüüd. Võibolla tuli see sellest, et olin suuremaks kasvanud. Voodi tuli ära visata. Vanaaegse tooli sisse tekkis ka mõra. See tool oli nii väärtuslik, et seda oleks võinud parandada. Ütlesin, et ma lõhkusin kõik asjad korraga ära. Voodiparandaja saabus, kui ma olin juba magama heitnud. Ta vaatas Tõnu voodit ja ütles, et perenaine oli lihtsalt lohakas. Parandaja rääkis, et võib juhtuda, et voodis magaja kukub voodikasti ja kast sõidab kinni. Sellist lihtsat asja võiks ikka teada, seda on palju juhtunud. Parandaja vaatas suuri raamatriiuleid ja ütles, et neid ei või siin toas olla, või siis tuleb hankida ministeeriumi luba. Kui parandaja oli läinud, saabus Tõnu ja heitis magama. Mina ei jäänud vist öö läbi magama. Hommikul tuli tuppa ema. Kui olin talle rääkinud, mida parandaja kõneles, küsis ema seda üle. Ütlesin, et tegelikult rääkis parandaja seda teises toa otsas ja ma võisin valesti kuulda. Mõtlesin, et parandaja rääkis voodikasti kukkumisest, ta nägi voodit esimest korda, aga meie oleme seda voodit kogu aeg näinud ja teame, et tegelikult ei ole kunagi kukkunud. Ja kui kukukski, siis jääks ikkagi ellu, sest kukkumine oleks väike ja ka kasti kinni sõites tuleks ülevalt praost hingamiseks õhku juurde. Olime maamajas. Meenutasin, millist luuletust ma olin lugenud unenäo alguses. Ma ei olnud veel korralikult riides ja tahtsin tulla voodist välja nii, et vanad inimesed mind liiga hästi ei näeks. Aga üks vana inimene kõndis just minu voodist mööda. Uudistes teatati, et Gruusia piiril on olukord pingestunud. Venemaa tegi seda Iisraeli-Iraani suhete pingestumise tõttu. Lisati, et Tšetšeenias võivad ka lahingud alata. Ühes kohas olidki lahingud alanud ja räägiti, et haavatut ära viies jäi maha vererada. Kohe pärast selle kuulmist toodi uksest sisse seesama haavatud tiiger ja pandi meie tuppa voodisse lamama. Hakkasin majast välja minema. Aga ma ei saanud seda teha, sest õuel kõndis minu suunas haavamata tiiger. Tõmbasin ukse tema eest kinni. Läksin haavatud tiigriga tuppa tagasi. Aknale koputati. Mõtlesin, kas nüüd lööb välja jäänud tiiger aknaklaasi puruks. Lootsin natuke, et kui ta klaasiserva vastu käppa vigastab, siis ta ei jõua väga inimesi rünnata. Haavatud tiigri lõhn nähtavasti tõi haavamata tiigri kohale. Aga väljas olid hoopis selle tiigri eest põgenevad inimesed, kes tahtsid klaasuksest enne sisse saada, kui tiiger ümber nurga peaukse juurest siia tuleb. Ust mindi avama väga aeglaselt. Väljas ootavad inimesed nõudsid, et tehtaks kiiresti. Trepist üles tooma hakati väga väikest last. Trepi astmed olid halvad, mistõttu üles ronimine läks aeglaselt. Otsustasin minna välja, et inimesi kaitsta, kui tiiger peaks enne kohale jõudma, kui inimesed uksest sisse jõuavad. Internetis oli just kirjutatud, et peab olema valmis laste eest elu ohverdama. Tiigrid olid siin maal elanud kogu aeg, aga hirm tekkis alles siis, kui nad nähtavale ilmusid.

pühapäev, august 05, 2012

Neli akent


Suur-Tõll ehk Mäevana

Mulle tulid ukse juures vastu Tõnu klassivennad. Küsiti, kas ma ühe Tõnu klassivenna pulmas käisin. Vastasin, et ma ei mäleta. Vist käisin hoopis teise ja kolmanda tema klassivenna pulmas. Mõtlesin, et on arvatud küll, et mul on hea mälu, aga nüüd ei mäleta ma sellest peaaegu midagi. Vist ei olnudki ma käinud vendade klassivendade pulmades, vaid sünnipäevadel. Klausi klassi Lemmiti ja ühe teise. Tõnu ütles, et üks tema klassivend mängib nii hästi korvpalli, et ülejäänud klassi poisid ei saa talle kümnekesi ka vastu. Vastasin, et ma nägin hiljuti unes, et kolm eestlast mängisid ühe inglise jalgpalluri vastu ja tegid viigi. Tõnu naeris, et ma ise ei tea, kuidas asjad käivad, ja näen unes. Ta oli kindel, et kui ma midagi unes näen, siis ma mõtlen sama moodi ka ärkvel olles. Ma ei teadnudki, et unenägude avaldamine nii ohtlik on, et samastatakse unenägusid ärkveloleku mõtetega. Minu arvates need olid erinevad.

*
Oli ilmunud uus raamat. Nägin, et seal on kirjutatud pikalt Tõnissonist. Järeldasin, et siis pean seda artiklit lugema. Kuigi kõike ma ei jõudnud lugeda, kus Tõnissoni mainiti. Grenzsteiniga oli lihtne, et kõik artiklid tema kohta olid ilmunud kas "Tunas" või "Ajaloolises Ajakirjas". Sain raamatust teada, et Suur-Tõll on rahvapärimuse järgi esimese Saaremaa linnuse ehitaja. Kuna linnus asus mäe otsas, siis oli Suur-Tõllu teine nimi Mäevana. Ise oli ta tulnud Saaremaale mujalt. Mõtlesin kirjutada feisbukis, et saarlased ütlevad õ asemel ö, aga neil on Suur-Tõll. See tuleb sellest, et ta tuli Saaremaale väljastpoolt. Vanarahval on kindlad andmed, et ta oli ajalooline isik ja tegelikult esimese Saaremaa linnuse ehitaja. Mõtlesin, et lause õ-st ja ö-st pean panema tahapoole, sest kui ma nii lihtsast asjast alustan, ei loe keegi lõpuni. Isa tuli minu tuppa ja ütles, et selle eksemplari raamatust kingib ta koos emaga ära. Isa võttis selle enda kätte. Küsisin, et aga järjehoidja. Selleks, et ma saaks jätkata teise eksemplari lugemisega, pidi järjehoidja õiges kohas olema.

laupäev, august 04, 2012

Introvertne male

Juba Jung raamatus psühholoogilistest tüüpidest pani tähele, et introvertne inimene küll räägib vähem, aga võib palju kirjutada. Minu puhul kehtib see täiesti, et eelistan rääkimisele kirjutamist. Kirjutades ma panen punkti siis kui ise tahan, aga suuliselt rääkides on väsitav, kui peab sõnaõiguse pärast võitlema. Kirjutamine oleks justkui rohkem üksi olemine, isegi kui selle läbi peaks rohkemate inimestega kontakti saama. Ka eelistan ma vahel üksi male mängimist elusa vastasega mängimisele. Jung liigitas ka ennast introverdiks. Tema mälestusteraamatust üks meeldejäävamaid lauseid oli, et kõik kiirustamine on kuradist. Mulle ei meeldi samuti kiirustada, mis avaldub vastuseisus välkmalele. Üksi mängides ma võin küll mängida välktempos, aga ei kasuta selleks kella, mis mängu vägivaldselt katkestab ja lõpus suuremat kiirustamist nõuab. Üheks introvertsemaks maailmameistriks võib pidada Fischerit, kes kogu elu avalikkuse eest põgenes, kuigi tõmbas võibolla vastupidiselt kavatsustele endale just erakordselt suure tähelepanu. Kasparov on vastupidi ekstravertne maailmameister, kellele meeldib võidelda ka poliitilise võimu pärast, mille juures käike ei tehta vaikides. Fischeri soovitusel kasutatakse nüüd vähem kiirustamist nõudvaid kellasid, kus peale aja kulumise on võimalik seda ka juurde saada. Vanad ajakontrollid on samuti endiselt kasutusel. Tegelikult on ajakontrollid lühenenud, sest ühiskond liigub üldiselt kiirustamise suunas. Võibolla see sõltub korraldajate psühholoogilisest tüübist, kumba tüüpi mõtlemisaja mõõtmist nad eelistavad.

Hääletasin nagu partei

Nooremana olid mind huvitanud materjalid Hitleri kohta, aga nüüd samas vitriinis Hitleri vastaste kohta. Hitleri kõned olid siiski ka ilusad. Vend ütles, et mina laulsin vabadussõjalaste laulu. Vaidlesin vastu, et mina pole kunagi vabadussõjalaste laulu laulnud. Pealegi huvitavad mind rohkem laulusõnad kui laulud. Tegin uuesti kontrolltööd, mida olin ükskord samal paberil juba teinud. Siis olin õiged vastused alla jooninud ja nüüd joonisin teise värviga. Seekord tõmbasin ühe joone vähem. Õpetaja pani mulle hindeks kolme ja kirjutas juurde, et eelmine kord ma tegin seda kontrolltööd paremini. Ütlesin, et seekord ma vastasin teist moodi selleks, et oleks mingi erinevus. Siin koolis ei osata hindeid panna. Tähtis ei ole täpselt õige vastus, vaid vastuse stiil. Ühe inimese kohta öeldi, et teda sisuliselt söödi, sest silitati lehmade selga. Üks inimene läks vastamaja taha ja ütles, et ühte teist inimest ei olegi seal.

*
Mängisin arvutimängu. Hankisin seal endale kulda. Vend tuli ja näitas, et seda mängu mängitakse teist moodi, kullaga tuleb midagi peale ka hakata. Seni ma polnud teadnud, mis on mängu eesmärk. Vend hakkas minu eest mängima, nii et ma ise ei saanudki harjutada ega juurde õppida. Koguneti parteide kaupa, et hääletada kõigis parteides sama küsimuse üle. Minu parteil oli hääletamiseks kahesuguseid munasid. Ühe pidid tõstma kõrgete ja teise madalate maksude pooldajad. Munad olid üksteisele nii sarnased, et võisid kergesti segi minna. Seetõttu küsiti pärast hääletuse lõppu, kas saadi õige tulemus. Partei oligi hääletanud madalate maksude poolt, nagu oli kirjas partei programmis. Olin hääletanud sama moodi, et olla kooskõlas partei seisukohaga. Mõtlesin, et tegelikult oleks mulle kasulikud kõrged maksud, sest ma olen vaene. Aga minu jaoks ei olnud maksude küsimus kõige tähtsam ja ma ei olnud selles parteis sellepärast. Hiljuti olin alles olnud roheliste parteis, aga sealt lahkunud, kuna sellel ei olnud enam lootust võimule tulla. Nüüd tuli üks roheliste partei liige mult küsima, kas ma tulen pärast tundide lõppu ühte riidehoiuruumi seda mängu mängima, mida ma olen seal mängimas käinud. Kui kuulsin, et sinna tuleb ka ühe kolmanda partei liige, siis olin nõus.

*
Vaatasin Eesti teede kaarti. Üks tükk sellest oli eraldi välja tõstetud. Sellel tükil ei olnud suuremat mõõtkava, aga olid teede liigid selgemalt välja toodud. Sest need olid linna sissesõidu teed. Üks tee põhikaardil käis väga sinka-vinka. Seda nimetati ammeteeks. See tuli vist sõnast ammu. See paistis olevat jalakäijate, mitte autode tee, sest tal oli selline põhi. Ammeteeks nimetati ka autoteest laiemat ja pikkuses väga kaugele üle Eesti ulatuvat teed, mida mööda kõndisid lehmad lihakombinaadist karjamaale.

*
Olime Peedul. Läksime metsa. Metsa vahelt ilmusid välja vanad naised, kes õpetasid, kuhu võib astuda ja kuhu mitte ja milliseid marju süia. Teised arvasid, et metsas võivad ju metsavaldjad olla. Minu arvates oli nende ülesanne valvata kurjategijate, mitte iga inimese järele. Jõudsime kaarsilla kohani. Kaarsilda seal enam ei olnud, vaid nüüd oli purre. Mõtlesin, et kui hästi ettevaatlikult minna, siis saab purret mööda ka üle jõe. Teised läksidki juba üle. Ütlesin, et me peame enne pimedat tagasi tulema, pimedas ei näe purret mööda kõndida. Tagasi oli plaanis minna hoopis mööda tammi. Aga selle juures oli vahel kuri koer.

*
Mõtlesin, et ma hakkan tegema nii, et välja kirjutatud võõrkeele sõna õpin kohe ära, mitte ei kogu selleks enne suuremat hulka sõnu. Aga ma ei teadnud, et kui ma iga sõna õppimiseks üles ärkan, kuidas ma siis uuesti magama jään.

reede, august 03, 2012

Klassikud käsevad

Vend ütles, et minul on peres kõige parem mälu, et ma ei saa isegi aru, et teised ei mäleta. Vastasin, et mõne asja mälu võib kõige parem olla, aga mitte kõigi asjade. Ma olen lugenud, et on olemas mitut liiki mälu. Ja liike on ilmselt rohkem kui vastavas kirjanduses nimetaud on. Lihtsustamiseks on liikide arvu piiratud. Aga kui inimese elulugu kirja panna, siis võib teda põhjalikumalt iseloomustada. Selle kohta, kes malet ei mängi, ei ole mõtet malelist mälu välja tuua. Aga kui temast kirjutab keegi, kes ise mängib ja üritab uusi inimesi male juurde tuua, siis ta võib juba kirjutada, et sellel inimesel olid tema meelest head malelised eeldused, aga ta valis teise ala. Maletajast sugulane rääkis oma lapselapse kohta, et temast võiks hea maletaja tulla. Aga tuli vist hoopis hea tennisemängija. Keres mängis hästi nii malet kui ka tennist. Mina füüsilisi spordialasid ei tee ühtegi väga hästi ja malet mängin paremini peamiselt nendest, kes ei ole seda õppinud. Aga unenägusid kirjutan paremini ilmselt nii maletajatest kui ka tennisistidest. Unenägude avaldamisele on vastuargumente, aga ma võin seda õigustada Piibli tsitaadiga, et ei tohi panna küünalt vaka alla. Neist autoritest, kelle raamatuid ma olen koostanud, ütles Tõnisson, et igaüks peab tegelema sellega, milleks tal kõige rohkem annet on. Samuti kirjutas Grenzstein, et ainult selline töö teeb õnnelikuks, milleks on eeldusi. Grenzsteini raamatu käsikirja hakati see nädal toimetama.

Nõrgamõistuslik tüdruk

Meie kodus elas üks nõrgamõistuslik tüdruk. Lugesin talle hommikul raamatut ette. Olin ette valmistanud, millise lehekülje ma loen, aga lugemise käigus jätsin siiski osa lauseid vahele, sest need olid sisutud. Tüdruk ei teinud ettelugemise peale teist nägu. Teisel hommikul tuli ta oma voodisse magama. Vend märkas tal kaela peal haava. Tüdruk seletas, et see tekkis kukkumisest. Mina kahtlustasin, et ta on proovinud ennast puua. Püüdsin üles tõusta, et mitte tüdrukust kauem magada, sest kartsin, et muidu ta võib mulle hantliga vastu pead lüia. Ütlesin, et ma saan juba liigutada, aga silmad veel lahti ei tule. Selle tüdrukuga koos elada oli nagu muinasjutt. Selle poolest sarnanes ta Helinaga, aga Helina oli targem.

*
Mind oli süüdistatud ühes keskkonnas blogide lugemise eest, et minul pole õigust neid lugeda, ma olevat kasutanud nende avamiseks vendadelt saadud konfidentsiaalset informatsiooni. Tegelikult ma polnud mingit informatsiooni saanud, vaid olin paroolid loogika järgi ära arvanud. Olin olnud uhke, et sain need lahti, aga tuli välja, et mõned peavad blogi ainult oma perekonna jaoks. Väljusin majast. Raun ütles mulle, et täna toimub tema majas iga-aastane ettelugemisõhtu. Olin seal kunagi käinud, aga viimastel kordadel mitte. Küsisin, kas mulle selle kohta kiri ka tuleb. Raun vastas, et ta võib saata. Läksin seekord jälle kohale. Ettekande teemaks oli üks ladinakeelne ütlus. Kuulama tuli palju üliõpilasi, sest neile lubati selle eest ainepunkt. Minul ainepunkti loota ei olnud, sest mina enam ülikoolis ei käinud.

neljapäev, august 02, 2012

Üksik hernekaun

Tõnis tahtis ka täna maalida, aga ta tuli külla nii hilja ja nii lühikeseks ajaks, et ei jõudnud. Tal olid kaasas hernekaunad. Küsisin, kas need on kõigile söömiseks. Alguses vastati, et need on Tõnise enda omad, aga varsti mul üks kaun siiski süia lubati. Hiljuti sõime keedetud ube. Isa ütles, et nii suuri kaunu ei tasu osta. Ema vastas, et ta ostes ei saanud suurusest aru. Ema ütles, et ma võiks omal algatusel turule herneid ostma minna. Vastasin, et kui mulle on juba öeldud, siis see pole enam enda algatusel. Küsisin hiljuti, kas poest ananassi ka tasub osta. Ema vastas, et parem on osta ananassikonservi, muidu on äravisatavat osa rohkem kui söödavat. Mina ütlesin, et ananassid näevad poes kõige isuäratavamad välja.

Arvutada või võrrelda?

Üks poiss tahtis ennast ära tappa. Õpetasin talle, kuidas depressioonist lahti saada, et selleks tuleb süia antidepressante. Selle esimene mõju avaldub juba tunni aja pärast une tuleku näol. Depressioonist on võimalik lahti saada kuu ajaga. Mina sain lahti siis, kui hakkasin tegema mõtlemisharjutusi, et kordasin mõttes kõike loetut. Üks teine poiss tahtis ka ennast ära tappa ja talle tuli sama rääkida.

*
Hakkasin õppima kõrgemat matemaatikat. Rääkisin, et kõrgema matemaatika õpik on väga tihe, nii et kui hetkeks tähelepanu hajub, siis ei saa enam millestki aru. Aga ülikoolis tuuakse iga asja kohta mitu näidet. Üks harimatu inimene ütles mulle, et arvutada ei peagi oskama, sest arve saab võrrelda. Vastasin, et ma olen nõus. Siis mõtlesin, et kui ta arve ainult võrdleb, siis ta seda ikkagi ei tea, kas talle antakse poes raha tagasi õigesti või valesti. Klaus rääkis, et matemaatikateaduskonda sisse sai alates keskmisest eksamihindest. Ta näitas, et üks tema sinna õppima läinud klassivend on koer. Selle koera proportsioonid olid teistsugused kui ühelgi teisel koeral. Ta vaatas inimesele otsa ja tegi nägusid. Seni olin arvanud, et loomad kardavad inimese pilku. Aga võibolla see käis kasside, mitte koerte kohta. Kuigi Joanna oli oma kassi kohta vastupidist kirjutanud. Kaslaste kohta oli vist kirjutatud, et nad on kassid ja kass kas põgeneb või ründab.

*
Mõtlesin, et mind ei võeta magistriõppesse vastu sellepärast, et ma tahan kirjutada fašismist. Aga ma võin võtta magistritöö jaoks uue teema. Ma võin võtta teemaks Tõnissoni või Grenzsteini eluloo kirjutamise, milleks on eeltöö juba tehtud. Siis on küsimus, kas kirjutada tervest nende elust, või piirduda ainult ühe perioodiga.