Hääletasin nagu partei

Nooremana olid mind huvitanud materjalid Hitleri kohta, aga nüüd samas vitriinis Hitleri vastaste kohta. Hitleri kõned olid siiski ka ilusad. Vend ütles, et mina laulsin vabadussõjalaste laulu. Vaidlesin vastu, et mina pole kunagi vabadussõjalaste laulu laulnud. Pealegi huvitavad mind rohkem laulusõnad kui laulud. Tegin uuesti kontrolltööd, mida olin ükskord samal paberil juba teinud. Siis olin õiged vastused alla jooninud ja nüüd joonisin teise värviga. Seekord tõmbasin ühe joone vähem. Õpetaja pani mulle hindeks kolme ja kirjutas juurde, et eelmine kord ma tegin seda kontrolltööd paremini. Ütlesin, et seekord ma vastasin teist moodi selleks, et oleks mingi erinevus. Siin koolis ei osata hindeid panna. Tähtis ei ole täpselt õige vastus, vaid vastuse stiil. Ühe inimese kohta öeldi, et teda sisuliselt söödi, sest silitati lehmade selga. Üks inimene läks vastamaja taha ja ütles, et ühte teist inimest ei olegi seal.

*

Mängisin arvutimängu. Hankisin seal endale kulda. Vend tuli ja näitas, et seda mängu mängitakse teist moodi, kullaga tuleb midagi peale ka hakata. Seni ma polnud teadnud, mis on mängu eesmärk. Vend hakkas minu eest mängima, nii et ma ise ei saanudki harjutada ega juurde õppida. Koguneti parteide kaupa, et hääletada kõigis parteides sama küsimuse üle. Minu parteil oli hääletamiseks kahesuguseid munasid. Ühe pidid tõstma kõrgete ja teise madalate maksude pooldajad. Munad olid üksteisele nii sarnased, et võisid kergesti segi minna. Seetõttu küsiti pärast hääletuse lõppu, kas saadi õige tulemus. Partei oligi hääletanud madalate maksude poolt, nagu oli kirjas partei programmis. Olin hääletanud sama moodi, et olla kooskõlas partei seisukohaga. Mõtlesin, et tegelikult oleks mulle kasulikud kõrged maksud, sest ma olen vaene. Aga minu jaoks ei olnud maksude küsimus kõige tähtsam ja ma ei olnud selles parteis sellepärast. Hiljuti olin alles olnud roheliste parteis, aga sealt lahkunud, kuna sellel ei olnud enam lootust võimule tulla. Nüüd tuli üks roheliste partei liige mult küsima, kas ma tulen pärast tundide lõppu ühte riidehoiuruumi seda mängu mängima, mida ma olen seal mängimas käinud. Kui kuulsin, et sinna tuleb ka ühe kolmanda partei liige, siis olin nõus.

*

Vaatasin Eesti teede kaarti. Üks tükk sellest oli eraldi välja tõstetud. Sellel tükil ei olnud suuremat mõõtkava, aga olid teede liigid selgemalt välja toodud. Sest need olid linna sissesõidu teed. Üks tee põhikaardil käis väga sinka-vinka. Seda nimetati ammeteeks. See tuli vist sõnast ammu. See paistis olevat jalakäijate, mitte autode tee, sest tal oli selline põhi. Ammeteeks nimetati ka autoteest laiemat ja pikkuses väga kaugele üle Eesti ulatuvat teed, mida mööda kõndisid lehmad lihakombinaadist karjamaale.

*

Olime Peedul. Läksime metsa. Metsa vahelt ilmusid välja vanad naised, kes õpetasid, kuhu võib astuda ja kuhu mitte ja milliseid marju süia. Teised arvasid, et metsas võivad ju metsavaldjad olla. Minu arvates oli nende ülesanne valvata kurjategijate, mitte iga inimese järele. Jõudsime kaarsilla kohani. Kaarsilda seal enam ei olnud, vaid nüüd oli purre. Mõtlesin, et kui hästi ettevaatlikult minna, siis saab purret mööda ka üle jõe. Teised läksidki juba üle. Ütlesin, et me peame enne pimedat tagasi tulema, pimedas ei näe purret mööda kõndida. Tagasi oli plaanis minna hoopis mööda tammi. Aga selle juures oli vahel kuri koer.

*

Mõtlesin, et ma hakkan tegema nii, et välja kirjutatud võõrkeele sõna õpin kohe ära, mitte ei kogu selleks enne suuremat hulka sõnu. Aga ma ei teadnud, et kui ma iga sõna õppimiseks üles ärkan, kuidas ma siis uuesti magama jään.