esmaspäev, märts 18, 2013

Vesi katuselt

Eile:

Toimus maleturniir. Kaks poissi tülitsesid seal. Üks tülitsejatest läks minema. Öeldi, et õnneks. Üks kolmas ja natuke vanem, aga lühikest kasvu poiss ütles, et üks tülitsejatest on tegelikult ilusa välimusega. Ta ei tulnud selle peale, et teda võidakse ennast ka ilusaks pidada. Isa leidis suurtükikuule ja otsustas need ahjus ära põletada. Mina küsisin, kas niimoodi püssirohi plahvatada ei või. Isa vastas, et tavaliselt ei plahvata. Mõtlesin, et jah, vikatiga võib ka jalga lõigata, aga sellepärast ei saa rohtu niitmata jätta. Mina rohtu ei niida, aga teised peavad niitma. Vaatasin kaarsillalt Emajõge. Mõtlesin, et võiks mööda jõge ülesvoolu minna. Olime ühes majas. Sinna tuli Volkonski pidu pidama.

*
Olin Karlovas. Seal ei olnud majades veekraane, vaid vett võtta tuli kaevust. Aga kaevuveel oli nii palju tarvitajaid, et kaevud kippusid kuivaks jääma. Panin tähele, et majaelanikud koguvad ka katuselt voolavat vihmavett. See ei olnud joomiseks eriti puhas. Mõtlesin, et siia tänavale võiks majadele vee sisse panna. Läksin ülikooli. Loengu alguses tõusin püsti. Ootasin, et õppejõud annaks loa maha istuda. Aga seda ta ei teinud. Panin tähele, et teised ei olegi püsti tõusnud. Istusin ka ise. Siin ei olnud vist kombeks loengu algul püsti tõusta, vaid jalgadega sahistada. Sahistada mulle ei meeldinud. Tristan näitas oma fotoaparaati.

0 vastukaja: