laupäev, aprill 11, 2015

Mõte konspektis

Läksin tänaval Oudekkist ringiga mööda ja ütlesime üksteisele teravusi. Mõtlesin, et kui me omavahel räägime, siis saame üsna hästi läbi. Ema andis mulle ühe minu vana ja hästi kortsus paberi. Olin sinna kirjutanud asju, mida ma enam ei mäletanud. Need võisid olla mingi raamatu kokkuvõte. Mõtlesin, et kui ma neid asju peast ei mäleta, siis ma ei viska paberit kortsusoleku pärast niisama ära, vaid kirjutan need asjad enne teisele paberile ümber. Panin paberi sahtlisse, et hiljem ümber kirjutada. Aga nägin, et ülejäänud sahtlis olevad paberid hakkasid ka kortsu minema. Hakkasin õppima ülikooli ajalooeksamiks. Eksamini oli ainult kaks päeva ja võis kiireks minna. Lisaks ei õppinud ma nii intensiivse meetodiga kui varem, vaid proovisin konspekti korduvalt lugedes asju meelde jätta. Esialgu lugesin vana konspekti, mille põhjal olin teinud sama eksamit eelmine kord. Tänavusest konspektist olid mul osad asjad puudu, ma polnud kõigis loengutes käinud ja ka kohal käies polnud kõike üles kirjutanud. Lootsin, et kirjasolevast piisab, aga õppejõud võis siiski mäletada, mis mul puudu on ja seda küsida. Pingutasin, et asju meelde jätta. Lugesin konspektist, et mees nimega Huffila on öelnud, et emigratsioon on sisemine revolutsioon. Mõtlesin, et siin tuleks võibolla vahet teha emigratsioonil ja immigratsioonil. Kui eestlased põgenesid välismaale, siis nad tahtsid teostada demokraatlikku revolutsiooni, aga Eestisse saabuvad välismaalased diktaatorlikku revolutsiooni.

*
Olin ühes koridoris. Olin palunud auditooriumist abi, et seletataks, millisesse auku tuleb juhe panna. Abi mulle ei antud, vaid öeldi, et ma nüüd juhtme seina paneks. Vaatasin, et selles kohas, kus minu juhe on, on pistikuga sama kujuga auke ainult üks, seega panin sinna. Eemal oli veel teisi juhtmega konstruktsioone. Auditooriumis tahtsin nägu pesta. Vaatasin ringi, kus seda teha. Üks kraanikauss oli auditooriumi ees, teine pingi juures, kus tüdrukud panid asju kotti. Mõtlesin, et lähen sinna. Läksin ühe teise laua juurde, millel oli veekauss. Õpetaja hakkas mul midagi ägeda häälega keelama. Algul ma ei saanud aru, mida ta keelata püiab, siis taipasin, et ta ei taha, et ma võtaks vett kopsikuga. Ütlesin, et teen seda siis klaasiga. Mõtlesin, et maal oleme küll silmi kopsikust käte peale valatud veega pesnud. Läksin auditooriumi ees oleva kraanikausi juurde. Mul oli meeles, et pean sel õppeaastal ülikooli lõpetama, muidu saab tähtaeg täis. Ma olin saanud iga aastaga järjest vähem ainepunkte. Aga mul ei tulnud meelde, mis mul üldse veel tegemata on, sest magistrieksam oli tehtud ja doktorant ma ei olnud. Mõtlesin sellest hotellitoas, kus elasin vennaga kahekesi. Vend nägi aknast teist venda saabumas ja avas akna. Hoiatasin, et aknast ei tohi alla kukkuda. Selle peale ronis ta just välisele aknalauale. Läksin hotellitoast minema. Ema ja isa olid täna varem üles tõusnud. Ema ütles mulle: "Miks sa hiir naersid?" Vastasin: "Ma ei naernud."

0 vastukaja: