esmaspäev, mai 30, 2016

Film külmalainest

Tahtsin avada oma arvutipostkasti, aga ei saanud, muidu üks mees oleks näinud, mis parooli ma sisestan. Tõmbasin toolil istudes teki üle pea ja arvuti. Vaatasin maleülesannet. Olin selle juba varem ära lahendanud, aga vahepeal lahenduse unustanud. Kui püüdsin seda uuesti lahendada, siis algul käigud ei klappinud, aga varsti leidsin võimaluse, kuidas sai kahe vankriga mati panna. Olin eluaeg arvanud, et ma olen aeglane lugeja, sest lugesin Pillest aeglasemalt, aga nüüd selgus, et Pillele olid ühed asjatundjad öelnud, et ta on üks maailma kiiremaid lugejaid.

*
Hakkasin vaatama filmi külmalainest. Selles kogunesid vanamehed maleklubi ukse taha külma kätte ja ajasid juttu. Ühel poisil ei olnud mütsi peas. Kõiv lasi trepikojas ühe korteri ukse taga kella ja ise põgenes. Mina läksin trepist alla aeglasemalt ja ukse avaja arvas, et kella olin lasknud mina. Tänavat mööda marssis venelaste meeleavaldus. Rebisin esimestel kõndijatel Eesti lipu käest. Istusin tänava ääres lauas Lauri N. ja Arieli vahel. Nemad ajasid omavahel juttu, mina kuulasin. Läksin kahe inimgrupi vahelisse koridori kaklema. See oli ohtlik. Lõpuks meeleavaldus hajus.

0 vastukaja: