neljapäev, august 17, 2017

Vanad konspektid

Kröönströmi ja Hiiemaa loengute konspektid.

Lugesin kahe päevaga kahe ülikooli loengukursuse konspektid uuesti läbi. Neist ei ole kõige kergem aru saada, sest olen kirjutanud lühendatult ja ilukirjas. Teiselt poolt võimaldab lühidus kiiresti uuesti ülevaate saada.

Esimese maailmasõja loengukursuse konspektis on juttu keemiarelvadest, mida Esimeses maailmasõjas kasutati. Teises maailmasõjas neid polevat kasutatud. Võiks arvata, et siis oli rahvusvaheline õigus vahepeal edasi arenenud. Aga konspekti järgi oli keemiarelva kasutamist keelavaid rahvusvahelisi lepinguid juba enne Esimest maailmasõda sõlmitud. Sellest hoolimata polevat esimestele kasutamistele Maailmasõjas protesti järgnenud. Kasutajad olevat kasutamist õigustanud sellega, et nad tegevat seda mittesurmavas koguses.

On räägitud, et saunas sõltub vingumürgituse saamise järjekord sellest, kes mitmendal lavaastmel istub. Soojem ja kergem õhk koguneb ruumi kõrgemasse ossa. Konspekti järgi oli Esimeses maailmasõjas Itaalia rindel keemiarelva kasutamist vähem kui muudel rinnetel. Itaalia rindel sõditi mägedes ja seal päästvat keemiarelva eest kõrgemale minek. Vingugaasi korral oleks võibolla rohkem kasu madalamale minekust, sest selle molekul on väiksem. Sõjas olevat proovitud ka vingugaasi kasutamist, aga see sobis muudest gaasidest vähem, sest hajus kiiremini.

"Kolme musketäri" ja selle järgesid lugedes võiks arvata, et romantilises romaanis kujutatakse peategelasi mitterealistlike kangelastena, kes peavad palju duelle ja ei saa üheski surma. Aga loengukonspekti järgi hakati mingil maal enne Esimest maailmasõda duelle sõjaväelaste vahel uuesti lubama. Nende kohta oli toodud täpne statistika, mille järgi suurem osa duelle lõppes veretult ja ka veriste korral ei pruukinud see lõppeda surmaga.

Ülikoolis kuulasin kahte Aafrika ajaloo loengukursust, üks neist oli ajast 19. sajandi lõpuni ja teine 20. sajandi kohta. Lugesin eile läbi vanema Aafrika ajaloo konspekti. See ei sisaldanud veel kogu õpitud Aafrika ajalugu, sest sellest oli juttu ka Vanade Idamaade ja Rooma ajaloo loengukursustes, samuti kunstiajaloos, etnoloogias ja arheoloogias.

Vaatasin Antiigileksikonist sõjaelevantide kohta, et sõjas on kasutatud nii india kui ka aafrika sõjaelevante. Aga loengukonspektist lugesin välja, et kui Aafrikas on kujutatud pildil elevantide seljas istumist, siis seda peetakse India mõjuks, sest aafrika elevant olevat taltsutamatu. Kuidas taltsutamatut elevanti sõjas kasutada? Mõtlesin veel ratsaväe kohta, et ratsaväe väljaõpe on keskmisest pikem nähtavasti sellepärast, et tuleb õpetada ka hobust, mitte ainult inimest. Olen ühe korra hobuse seljas sõitnud ja sain selle ühe minutiga selgeks. Aga hobused olevat esimesi autosid kartnud, veel hullem on ilmselt lugu masinatega, mis hobuse pihta tulistavad. (Või kas ratsaväge tulistades sihiti hobust või ratsanikku?) Ühes luuletuses nimetati traktorit raudruunaks. Esimese maailmasõja konspekti järgi kasutati seal tanke kombineeritult ratsaväega samas lahingus.

Itaalia kohta lugesin hiljuti, et seal võeti hiniiniseadus vastu aastal 1904. Aafrika ajaloo konspekti järgi hakati Aafrikas hiinini malaaria ennetamiseks kasutama 1850. aastatest. See teinudki Aafrika ärajagamise võimalikuks. Mulle räägiti hiljuti, et malaaria ei minevatki inimesest päris välja, vaid käivat elu lõpuni külmahood. Minu üks geograafiaõpetaja rääkis, kuidas ta Kesk-Aasiasse küüditatuna malaariat põdes, tema jutust jäi mulje, et ta on paranenud. Aga haiguse ajal käinud tal vappekülmad ja ta pidanud võtma nii kibedat rohtu, mida sai neelata ainult paberisse keeratuna.

Kohal ja vastamas

Istusime tunnis. Meie lauale oli varasemast klassist pastakaid jäänud. Murdsime need pinginaabriga tükkideks. Võibolla poleks pidanud nii tegema, sest pastakaid võidi veel otsima tulla. Aga pastakate laua peale jätmine oli ikkagi lubamatu. Viskasin pastakad üle õla selja taha. Mõtlesin, et nii on oht, et pastakaots võib kellelegi silma minna. Mind kutsuti vastama. Läksin klassi ette ja küsisin, millest rääkida. Õpetaja ütles, et tuleb pidada kõnet. Alustasin naljakõnet, milles ütlesin, et üks inimene oli Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi Ministrite Nõukogu tegelane.

kolmapäev, august 16, 2017

Suvitamas




Üksinda ma olin maal.
Ruum on suurem seal kui saal.
Suves möödaruttavas
peatun kohas tuttavas.

Pärast saali suurde
rahvast tuli juurde.
Tõin sealt kaasa pilte.
Lisan neile silte.

teisipäev, august 15, 2017

Loomad ajaloos

Kirjutasin Itaalia dokumentaalfilmi "Loomad I maailmasõjas" vaatamise järel:

Ratsaväest rääkis ülikooli Esimese maailmasõja loengukursuses Kröönström. Otsisin selle konspekti välja. Euroopas oli selle järgi sõja alguseks ratsaväge 70 diviisi ja muude väeosade koosseisus veel sama palju. See olevat olnud rekordiline suurus, kuid ratsaväe tähtsus oli senisega võrreldes väikseim. Ratsavägi olevat olnud edukas ainult teise ratsaväe vastu. Ratsavägi oli olnud kaua tulirelvadeta, see oli kallis ja väljaõpe kestis kaua. Ka nüüd nähtud telesaates mainiti, et pikaks väljaõppeks ei olnud aega. Loengukonspekti järgi oli üks Prantsuse teoreetik veel ratsaväe kaitsja, vist tema ütles, et edu saavutamiseks peabki ratsaväelane surma saama, täisgalopil tabavat üks kuul sajast. Minu isapoolne vanaisa oli ratsaväelane, see oli rahuajal Vabadussõja ja Teise maailmasõja vahel.

Nähtud saates räägiti Esimesest maailmasõjast Itaalias. Enne seda näidati sarja samast maast Teises maailmasõjas. Erinevus oli, et Teises maailmasõjas oli rinne lõunas ja Esimeses maailmasõjas põhjas. Inimesele kasulikest loomadest nimetati koeri ja veoloomi. Huvitav oli, et kui 1980. aastate esimesel poolel kasutati Nõukogude propagandas rahutuvisid, siis saates räägiti tuvide sõjalisel otstarbel ehk teadete edastajana kasutamisest. Kahjulikest loomadest nimetati saates kirpe ja rotte. Hiljuti lugesin Itaalias malaariat levitanud moskiitodest, aga saates neid ei mainitud. Rooma ajaloost on tuttav Romulust ja Remust imetanud emahunt, Itaalia fašismi ajaloost loomaaialõvi, kelle pead Mussolini nagu kassipojal silitamas olevat käinud. Mõne teise inimese kohta on kuulda olnud, et kui nad on loomaaialoomade puuri käe pistnud, on neil sõrm või käsi küljest hammustatud.

"Imeline Ajalugu" nr. 7/2017 joonistas paartuhat aastat varasemaid Kartaago sõjaelevante. Kartaagolased olevat Roomaga sõdides elevandid üle mere vedanud, kas siis pidi laevades olema lisaks elevantidele ruumi ka elevandisöödale?

Vikerkaar lompidel

Lapsepõlves nägin sageli, et parkimisplatsil olevatele lompidele oli tilkunud õli, mis tegi need vikerkaarevärviliseks. Nimetasingi neid vikerkaarteks. Nüüd kontrollisin üle, et vihma ajal taevasse tekkival vikerkaarel ja lompidele tekkivatel värvilistel laikudel on ka füüsikaline seletus sama. Vikerkaar võivat tekkida ka koskede ja purskkaevude veepritsmetest. Õli muutub vikerkaarevärviliseks just siis, kui ta on vee peal, pudelis seisev puhas õli selliseks ei lähe. Vikerkaarevärvilisuse tingimus on ka, et õlikiht oleks õhuke. Värvide tekke põhjus on see, et õhu ja õli kokkupuutepinnal ning selle all õli ja vee kokkupuutepinnal on valguse murdumisnurk erinev.

Tänapäeva ajaloolased

Asusin koos ühe mehega linna poole teele. Ta rääkis, et see on halb, et tänapäeval ajaloolased kirjutavad endast. Ma ei hakanud ütlema, et ma olen ka kirjutanud, vaid vastasin, et kui keegi endast ei kirjutaks, siis ei saaks teised ka neist kirjutada. Mees seletas, et endast võib kirjutada käsikirja, aga seda ei tohi trükitud raamatusse panna. Edasi läksime eri teid. Jõudsin majja, kus asusid erinevad poed. Otsisin, milline neist on raamatupood. Leidsin selle üles ja hakkasin seal raamatuid ostukorvi panema. Mulle soovitati, milline on populaarne ajalooraamat, aga seda ma ei võtnud. Ühest sarjast oli ilmunud kaks uut raamatut, aga ma võtsin neist ainult ühe, et kõigepealt üks läbi lugeda. Arve võis olla juba üle saja euro ja rohkem kui mul raha kaasas oli. Peale arve kokkulöömist ei oleks enam hea olnud kaupa tagasi viima minna, vaid oleks tulnud kodust raha juurde tuua. See kauba valija oli üks naine, kes oli lastega poodi tulnud.

*
Lamasin ühes kohas hommikul voodis. Oli kojusõidu päev. Küsisin, mis kell on. Kui kellaaeg öeldi, siis otsustasin, et pean nüüd vannituppa minema, et enne sõitu ka sööma jõuda. Varasematel päevadel ei olnud pidanud kiirustama. Räägiti, mis kiirusega buss Tartu poole sõidab. Öeldi, et osa teed sõidab ta 50 kilomeetrit tunnis, et ühes suunas sõit kestaks sama kaua kui teises suunas. Ahhetati, et 50 kilomeetrit tunnis on väga aeglane. Ütlesin, et vanasti olevat peetud üle 40 tunnikiirust surmavaks.

esmaspäev, august 14, 2017

Vikerkaare optika

Eile tundus vikerkaar olevat tavalisest kõrgemal. Mõtlesin, et see tuleb sellest, et on õhtu, päike on madalal ja vikerkaar on vastassuunas. Hakkas huvitama, milline on siis vikerkaar ekvaatoril ja poolusel. Leidsin sel teemal fotosid, aga nende põhjal tundus vastupidi, et vikerkaar on kõrgemal ekvaatoril, kus päike on kõrgemal, ja madalamad vikerkaared tekivad polaaraladel, kus päike on madalamal. Ekvaatori päike võib küll ka mingil kellaajal madalal olla.

TÄIENDUS. Sõnalised allikad kinnitavad siiski, et vikerkaar on kõrgemal siis, kui päike on madalamal, kõige kõrgem vikerkaar on loojangu ajal. Keskpäeval polevat vikerkaart üldse näha. Peale päikesevikerkaare olevat olemas ka kuuvikerkaar, võibolla poolusel on kuu kõrgemal kui päike. Mõtlesin, kui palju polaaraladel üldse vihma sajab, tavaliselt tekib vikerkaar vihmaga. Aga see võivat tekkida ka muude veepritsmete ümber.

Islami kasvatus

Elasime ühes majas. Varem olime elanud maja ühes otsas, aga nüüd olime kolinud teise otsa. Hakkasime mööda tänavat kõndima. Jõudsime aiani, milles olid koerad ja kus oli värav lahti. Hakkasin põgenema. Põgenesin orust üles, mõeldes, et koeral on vist raskem mäest üles liikuda kui inimesel. Aga kui olin üles jõudnud, siis vist liikusin edasi liiga tasast maad mööda, koer võis lähemale jõuda.

*
Tegin tänaval kiirroomamist. Läksin eeskõndijatest kurviga mööda. Ühte last kutsuti ühte majja, et temaga karmi protseduuri teha. Ühed vanemad tahtsid oma last võõraste kasvatada anda, aga seadsid tingimuseks, et laps tuleb kasvatada islamiusuliseks. Lapse vastuvõtjad tahtsid sellest tingimusest mööda hiilida, leides, et laps võib ka alles täiskasvanuks saamise järel islami usku pöörduda.

pühapäev, august 13, 2017

Matt vähemmaterjaliga

1. f4 e5 2. fe d6 3. ed Od6 4. Rf3 Rf6 5. d4 Rg4 6. Ld3 c5 7. c3 cd 8. cd Rc6 (Siiani "Maleaabitsast".) 9. Rc3 0-0 10. e4 Ve8 11. Oe2 Od7 12. 0-0 Vc8 13. Od2 Lb6 14. Ra4 Lc7 15. e5 Oe7 16. Vac1 Ld8 17. Rc5 Oc5 18. Rg5 Od4+ 19. Kh1 Rf2+ 20. Vf2 Of2 21. Lh7+ Kf8 22. Lh5 Ve7 23. Lh8++

*
Sain täis kaustiku enda tehtud maleanalüüsidega. Kaustik tundub olevat kasutusele võetud aastal 2011. See on esimene selline kaustik, mille ma täis sain, kuigi maletrenni läksin aastal 1990 ja kodus hakkasin mängu hoolsamalt õppima 1989. Ülikooli ajal sain täis ühe õhema vihiku arvuti vastu mängitud partiidega. Peale selle olen üles kirjutanud teiste mängitud teooriat või enda juba lõppenud partiisid. Vahel ka analüüse, aga mitte sellises mahus kui nüüd. Vahel olen analüüsinud käike üles kirjutamata. Esimese medali võitsin igal juhul nüüd lõpetatud kaustiku ajal.

Näoga klassi poole

Läksin laulmistundi. Istusin ette pinki näoga ruumi tagumise otsa suunas. Tagapingis Krister rääkis, milline riik tahab sõja võita ja milline pole sõjast huvitatud. Kirjutasin vihikusse nii, et kõigepealt tegin ringi lehekülje servasid mööda ja seejärel hakkasin täitma keskosa. Krister tahtis näha, mida ma kirjutanud olen. Ta võttis vihiku oma kätte ja ütles, mis lühendit ma olen kasutanud. Kahtlesin, kas ma olen seda teinud, sest ise ei mäletanud. Ma ei olnud nõus selle kasutamist enne üle kontrollimist uskuma, Krister võis mu käekirja valesti tõlgendada. Mäletasin, et olen kasutanud ühte teist lühendit. Istusin klaveri kõrvale. Istusin seal näoga klassi poole, nagu oleksin õpetaja. Kuulsin lähedalt selja tagant Heleni häält.

laupäev, august 12, 2017

Ülikooli läbimine

Lugesin ajalehest, et veel üks kursusekaaslane on jõudnud doktorikraadini. Meil oli nähtavasti tugev kursus. Bakalaureuseõppesse võtmisel lubati, et doktoriõppesse pääseb 5 üliõpilast, aga meilt on jõudnud rohkem. Seevastu ei lõpetanud suurem osa meist nominaalajaga ja kiirendatult vist mitte keegi. Üks maletrennikaaslane läks matemaatikat õppima ja minu teada lõpetas ülikooli nominaalajast kiiremini.

List ja stenogramm

Valmistusin magistrieksamiks. Lugesin järjest raamatuid läbi ja kirjutasin neist läbisaamise järel listi. Nii võisid õppejõud eksamil teada, mis on mu nõrgad kohad. Vaatasin Riigikogu stenogrammi. Sinna oli kirjutanud Tõnu. Kirjutasin tema sissekande alla, et Inglise parlamendis säilitatakse kogu stenogramm. Järgmisel päeval ütles Tõnu, et tema sissekanne kustutati ära. Seletasin seda sellega, et tervise kohta käivat peetakse salajasteks isikuandmeteks, ja ei vaadata, kas inimene ise oma tervisliku seisundi avalikustab.

reede, august 11, 2017

Keisri poliitika

Teise kursuse seminaritöö olen kirjutanud Etioopia keisri Haile Selassie poliitikast. Töö kokkuvõttes olen öelnud, et püüdsin kirjutada võimalikult erapooletult. Seda kirjutasin nähtavasti sellepärast, et tahtsin saada paremat hinnet ja stipendiumi. Ülikoolis osad õppejõud õpetasid, et ajalugu peab olema erapooletu, parema hinde nimel püüdsin soovitusi täita. Aga õpetati ka, et peab olemas olema oma arvamus, kursusetöö ei tohi olla referatiivne. Praegu leian, et erapooletuse taotlus võib põhjustada liigset referatiivsust. Tol ajal tahtsin saada rohkem poliitikuks kui ajalooteadlaseks. Kui ma kirjutasin poliitika teemalise seminaritöö, siis oleks seda võinud ju kasutada tulevaseks tööks ettevalmistusena ja oma poliitiliste seisukohtade väljakujundamiseks.

Ma võin seisukoha Haile Selassie kohta kujundada ka praegu, kuigi kõike enam ei mäleta. Ta tegi ilmselt hästi, et sõjas Itaaliale vastu hakkas. Päts otsustas Nõukogude Liidule mitte vastu hakata ja Eestil läks iseseisvuse tagasi saamisega kas sel või mingil muul põhjusel rohkem aega. Haile Selassiel oli aga ka sama viga, mis tema vaenlasel Mussolinil. Mõlemad tahtsid elu lõpuni võimul püsida. Sellisel juhul võiks vähemalt vahepeal küsida, kas rahvas teda endiselt toetab. Haile Selassie toetus ei paistnud elu lõpul kõige suurem olevat. Kuigi ta sai Etioopia riigi tagasi, kukutasid ja tapsid teda nüüd tema enda kaasmaalased. Varasema tagasiastumise korral oleks ehk saanud surra loomulikku surma. Vähe arenenud ja nälja all kannataval maal võib küll demokraatia teostamisega olla suuremaid raskusi kui majanduslikult heal järjel oleval. Aga Rooma vabariigis sai hoolimata suurest pindalast ja tehnoloogia 20. sajandi omast madalamast arengutasemest võimukandjaid vahetada. Keisririigis enam valimisi ei toimunud, siis hakati võimukandjaid vahetama mõrvadega. Pole vist õige, et demokraatia on võimalik ainult kristliku kultuuri korral, kui see oli võimalik ka paganlikus Kreekas. Etioopias pealegi on oma ristiusu vorm. Ma eelistan vabariiki monarhiale, sest monarhia korral sõltub võimukandja pärilikkusest, aga vabariigis andekusest. Andekus võib olla pärilik, aga sama moodi ka andetus.

Põgenemise asjatus

Olin metsas. Lamasin taimede all. Ma ei teadnud, kas niiviisi võivad puugid ligi hiilida. Läksime ühte majja. Kuulsime kui väljas öeldi, et tajutakse poliitiliste vastaste lähedalolekut. Hakkasime põgenema. Aga kui jõudsime vanemate inimesteni, siis nemad ei arvanud, et sellepärast põgenema peaks, et ollakse poliitilised vastased. Vanemad inimesed esitasid jälitajatele sõbralikke küsimusi. Asusime kergelt naerdes koduteele.

*
Vesi oli reostatud, aga aja jooksul muutus see puhtamaks. Tõmbasime veest laipu välja, püüdes seejuures vältida laibamürgituse saamist. Läksin ühest uksest sisse. Öeldi, et siin on nagu Skylla ja Charybdise vahel. See olukord pidi tulevikku ennustama. Natukese aja pärast öeldi jälle, et asi on nagu Skylla ja Charybdise vahel, kuigi olukord oli nüüd teine kui enne.

neljapäev, august 10, 2017

Noore valija õigused

Tänased "Postimees" ja "Eesti Päevaleht" väljendavad soovi koolides sõnavabadust piirata. Langetati valimisiga, aga "Postimehe" juhtkiri "Poliitpropaganda koht pole koolides" ütleb sellest hoolimata, et valimisealine "16- või 17-aastane pole veel piisavalt iseseisev, seepärast on tark noori inimesi selles vanuses agressiivse poliitpropaganda eest kaitsta." Kuidas aga noor saab langetada otsuse, keda valida, kui talle debattide jälgimine keelatakse? Koolis ei pea ju andma käsku konkreetse partei poolt hääletada, vaid võib korraldada debati erinevate parteide pooldajate vahel. Võibolla peaks keelama ka nendesse peredesse ajalehtede tellimise, kus on alaealisi või noori?

"Postimees" jätkab, et "õiguskantsleri ja noorteühenduste algatus, et igasugune valimisreklaam ja -agitatsioon haridusasutustest eemale hoida" on "igati teretulnud ja seda tuleb vaid tunnustada. Imekaunist Olga Ivanovat või dressides reformierakondlasi saavad kõik soovijad vanusest olenemata ka tänava peal uudistada." Seega ühesõnaline töödeldud fotoga valimisreklaam on tervitatavam kui kodanikuõpetuse tunnis küsimuste sisuline läbiarutamine? Kodanik võib oma peaga mõelda matemaatikatehete, aga mitte poliitika üle?

"Eesti Päevaleht" kirjutab "Riigi Teataja" paragrahve jäljendava käskivas toonis pealkirja "Koolis ei tohi valimisreklaami teha" all, et haridusministeerium, õiguskantsler ja noorteühenduste liit "leiavad", et kooli "ei sobi /.../ üleskutsed kellegi poolt hääletada, samuti valimisreklaamid, sh üleskutsed kooli kanalites ja reklaamtoodete jagamine ning poliitikute tunnikülastused". Aga kui üks õpilane ütleb teisele vahetunnis, keda tema arvates tuleks valida? Või kui õpetaja või õpilane soovib ise valimistel kandideerida?

Minu kooliajal käisid meie koolis erinevate parteide esindajad oma seisukohti tutvustamas. Kõiki parteisid ei käinud, aga valimisikka jõudnud õpilased enamasti kooli külastanud parteisid ei valinud.

Kui õpilane pole kooli mõju all, võib ta olla kodu mõju all. Kui poliitilisi küsimusi arutatakse peale kodu ka koolis, on võrdlusvõimalus ja oma peaga mõtlemise eeldused suuremad.

Lõuna-Tirool

Kirjutasin 6-osalise Itaaliast rääkiva telesarja viimase osa kohta:

Ka kuuendas osas ei tõmmatud Itaalia fašismiperioodi ja selle ülejäänud ajaloo vahele kõige teravamat eraldusjoont. Lõuna-Tirooli kannatused ei alanud fašistide ajal, vaid juba Esimeses maailmasõjas, milles Itaalia jätkas pealtungi, kui austerlased olid juba vaherahu uskudes relvad maha pannud. Ka pärast Teist maailmasõda ei antud piirkonda Austriale tagasi ja läks veel tükk aega, enne kui see saavutas autonoomia. Fašiste kujutati vähem hirmsatena kui natse, kelle alale suur osa lõunatiroollasi ümber asustati, aga kus paljud neist tapeti. Fašistid panid lõunatiroollaste saksakeelse ajalehe vahepeal kinni, aga siis andsid uuesti loa ilmuda, kuigi ei tahtnud lubada emakeelset kooliharidust, mida sai anda veel ainult maa-all. Lõunatiroollased kannatasid ilmselt siiski vähem kui Liibüa ja Etioopia elanikud, kelle kohta sarjas osi kas polnud või jäeti need lühendamise nimel tõlkimata.

Äratuskell arvutis

Olin koolis. Täna pidi olema kehaline kasvatus, aga mul ei olnud selle jaoks sobivaid jalanõusid. Läksin ühte tundi. Ütlesin, et mul pole õpitud. Tegelikult see oli selline aine, mille jaoks ei pidanudki õppima, see oli rohkem pidulik koosviibimine. Mõtlesin, kas istuda põrandal. Siis vaatasin, et ühes ruumi osas on vabu kohti. Istusin Sandri lähedale, aga mitte päris tema kõrvale, vaid jätsin ühe tühja tooli vahele. Siis läks Sander teise kohta ja minu kõrvale istus Erik.

*
Mulle oli kingitud äratuskell. Nüüd ei olnud enam sissemagamist karta. Panin äratuskella arvuti osaks. Töötasin ühes kohas arvutiga. Saabus üks naine, kes pani oma arvuti sama pikendusjuhtme külge. Katsusin pikendusjuhet ja arvutit. Need olid kuumad ja nende alt oli natuke põlenud. Kas ülekuumenemine tuli sellest, et arvuti ja äratuskell olid korraga sisse lülitatud? Äratuskell tuli vist välja lülitada, aga seda teha oli kahju. Või tuli ülekuumenemine sellest, et siin oli ühe pikendusjuhtme küljes kaks arvutit. Kodus oleks olnud ainult minu arvuti ja siis oleks saanud äratuskella sisselülitatuks jätta.

kolmapäev, august 09, 2017

Keelte võrdlus

Otsisin, mida võiks tähendada via Vivaldi juhul, kui selle otsinguga ei leia Vivaldi tänavat, vaid muusikateose. Lahendus tundub olevat selles, et see pole itaaliakeelne, vaid ingliskeelne võrgulehekülg. Inglise keelde tulevat sõna via ladina, mitte itaalia keelest. Üks selle ingliskeelne sünonüüm olevat by, mis võib eesti keeles tähendada 'järgi', seega võib via Vivaldi tähendada 'Vivaldi järgi'. Sõnal via itaalia keeles lauluviisi tähendust ei paista olevat, kuigi võib tähendada peale 'tänava' ka 'mood, viis'. Sarnase tähendusega on veel sõna modo, mis tähendab 'mood, maneer, viis'. Sarnasem on eesti ja saksa keele tähenduste kokkulangemine. Saksakeelne naissoost sõna Weise tähendab 1) viis, laad, komme; 2) lauluviis, meloodia. Mees- või naissoost sõna Weise tähendab aga 'tark'.

Hoobid ja visked

Kohtusin ühes ruumis Arieliga. Ta nimetas unenägusid, mida oli minu blogist lugenud. Vahetasime mõned hoobid. Ma olin võibolla juba tugevam, aga ei löönud täie jõuga. Ariel võttis enda kätte paberid, mille peal oli sporditulemuste analüüs, ja hakkas neid uurima. Ta küsis, kas ma tahtsin neid ise vaadata. Vastasin, et ei tahtnud. Hakkasin Pärnitsaga seitset mängima. Kui pall läks läbi korvirõnga, tuletasin meelde, et nüüd tuleb vabaviskeid visata. Pärnits küsis talle iseloomuliku näoga, kust, sest mööbel tegi mänguala nii kitsaks, et ei saanud vabaviskejoone kauguseni minna. Tahtsin pealt panna, aga pall ei mahtunud läbi korvirõnga. Surusin selle siis alt poolt vastu rõngast.

teisipäev, august 08, 2017

Malaaria Itaalias

Uurisin eilses sissekandes "Itaalia tänavanimed" esitatud küsimust malaaria levikust tänapäeva Itaalias edasi ja leidsin järgmist:

Täna lugesin aadressilt https://www.theguardian.com/environment/2007/jan/06/italy.climatechange , et aastal 1970 kuulutati Itaalia malaariavabaks, aga et seoses kliimamuutustega on see haigus tagasi tulema hakanud, eriti Veneetsia ümbruses.

Aastal 2006 kirjutatud raamatuarvustuses leheküljel https://www.theguardian.com/books/2006/apr/08/featuresreviews.guardianreview3 malaaria tagasitulekust veel ei kirjutata, vaid haiguse võitmisest. Aastal 1904 võetud malaariaga võitlemiseks vastu hiniiniseadus. Esimene maailmasõda aeglustas võitlust, Mussolini kasutas rahuajal haigusega võitlemiseks inimeste sundümberasustamist ja Teises maailmasõjas kasutasid natsid malaariat Itaalias bioloogilise relvana. Selle kirjutise järgi kuulutati Itaalia malaaria-vabaks varem, aastal 1962.

Piltliikumatu




See pilt, mis ripub seinal,
on justkui tardunud,
kuid vaatajate pilgud
on siiski hardunud.

Palju huvitavat

Eile tahtsin hakata raadiost ajaloosaadet kuulama, aga selle asemel räägiti pikalt spordist. Paistis, et alanud olid mingid suurvõistlused. Küsisin järele, et need toimuvad Londonis ja et eile oli vist nende esimene päev. Viimastel päevadel olümpialinn Torinost lugedes mõtlesin, et võiks teinekord olümpiamängude ajal vähemalt toimumislinna kohta midagi lugeda. Aga Londonit ma olen koolis juba õppinud, võibolla oleks huvitavam lugeda mõnest tundmatumast kohast. Kuigi Itaaliast oli sellepärast huvitav lugeda, et see oli juba natuke tuttav. Mul on vist liiga suured huvid, ei jõua teha nii palju kui tahaks. Vähemalt ei hakka igav. Mõnes olukorras võib siiski hakata. Aga ei tule meelde, millal viimati selline olukord oli, ei ole vist ammu olnud.

Artiklite väljarebimine

Rebisin koos isaga ajalehest artikleid välja. Ajaleht oli nagu pehme kattega põrand või voodipõhi. Mul kippusid artiklid rebimist alustades katki minema, jätkates koorusid need paremini. Väljarebitud artiklid keerasime rulli. Pidi kerima õiget pidi, et lugemist alustades avaneks artikli algus, mitte lõpp. Isa tahtis säilitada vaid osadel teemadel artiklid, Lenini omi mitte, aga üks naine soovis säilitada absoluutselt kõik.

esmaspäev, august 07, 2017

Itaalia tänavanimed

Otsisin otsingumootoriga, mitu Garibaldi tänavat ehk Via Garibaldi't Itaalias on. Neid oli päris palju, täpne arv ei selgunud. Mitmes linnas on ka Mazzini tänav. Otsisin, kas mõni Mussolini tänav ka on. Eriti palju ei paistnud olevat. Ühes itaaliakeelses vikipeedia artiklis kirjutati, et ühes linnas on Via Mussolini olemas. Lugesin selle läbi kõigepealt itaalia keeles sõnaraamatut kasutamata ja seejärel google'i tõlkega nii eesti kui ka inglise keeles. Selgus, et Mussolini tänav ei ole nimetatud Benito Mussolini järgi, vaid on tuletatud murdesõnast, mis tähendab moskiitot. Itaalia kirjakeeles on sõnaraamatu andmetel moskiito moscerino ja sääsk zanzara. Praegu loen eestlaste "Maailma ajaloo" teist köidet, kus on mitme keskaja inimese puhul mainitud, et nad läksid Itaaliasse ja surid seal malaariasse. Kuidas sellega tänapäeval on? Otsisin veel Vivaldi tänavaid, sest esimese luulekogu Itaalia-teemalises luuletuses olen maininud ka Vivaldit. Leidsin, et üks Via Vivaldi asub hoopis teises riigis kui Itaalia. Aga via Vivaldi paistis osadel võrgulehekülgedel tähistavat hoopis muusikateost, itaalia-eesti sõnaraamatu järgi tähendab via - tänav; tee; marsruut; läbipääs; rada; mood, viis. Kui viis käib paaris moega, siis ta võiks muusikateost ka mitte tähendada, aga kui selle otsinguga leiab võrgust muusikateose, siis võibolla tähendab. Eesti-itaalia sõnaraamat küll ütleb, et viis muusikalises tähenduses on melodia. Aga selles kahte pidi sõnaraamatus on vähe vasteid.

Kõnealuse ettekujutamine

Sõitsin bussiga. Ma ei märganud kuskil peatust, kus pidin maha minema. Buss läks juba teisele ringile, aga minu peatust polnud olnud. Ma ei teadnud, kas teisel ringil tuleb teine pilet võtta. Võibolla bussi erinevad ringid olidki erineva pikkusega, nii et ta esimesel ringil õiget peatust ei läbi, aga teisel läbib. Otsustasin maha minna Kastani peatuses ja sealt jala kooli kõndida. Praegu polnud tund veel alanud, aga võibolla klassi ukse taha jõudmise hetkeks oleks juba olnud. Läksin ühte poodi. Tahtsin tellida ajalehe aastakäiku, mis oli jäänud seni koju tellimata. Aga ma polnud kindel, kas tellimata oli jäänud "Postimees" või "Eesti Päevaleht", seetõttu ma siiski ei hakanud praegu tellima.

*
Üks vaimulik oli õppinud vaimulikuks Venemaal. Nüüd ta ütles, et Putin teeb Venemaal vaimulike väljaõpetamisele lõpu. Mäletasin telesaadet, kui Putin parajasti võimule tuli, seal see vaimulik veel ei arvanud, et Putini võimuletulekus midagi halba oleks. Mina olin ajaloolisti kirjutanud, et see võib halb olla, aga F. Puss oli käskinud mul vait olla. Ta oli seda käskinud kolmel korral. Praeguseks oli näha, et iga kord oli minul õigus olnud, aga F. Puss arvatavasti ei mäletanud, mille eest ta oli keelanud, ja võis olla siiani arvamusel, et õigus oli temal. Oleks tulnud tõde meelde tuletada.

*
Istusin peolauas. Minu juurde tuli üks naine, kes ütles, et Tristan ei saa aru, mida ma kirjutan. Vastasin, et täpsusta. Naine ei vastanud, vaid kadus rahvahulka. Ma poleks pidanud võõra inimese poole sina-vormis pöörduma. Ütlesin, et kui räägitakse Tristanist, siis ma näen, nagu olekski minu ees Tristan. Palliplatsil visati üksteisele palli. Proovisin, kas ma viskan teise mängijani välja. Ei visanud. Ütlesin, et mul on käed nõrgemaks läinud, aga jalad tugevamaks. Mõtlesin, et peaks rohkem ka käsi treenima hakkama. Läksin ühte poodi, et päevariided selga panna. Olin aluspükste väel, teisi riideid kandsin käe otsas. Poes sisenesin tühja kabiini ja tõmbasin eesriide ette. Üks mees vaatas kabiini. Ta ütles, et ta arvas, et mul võibolla pole pükse jalas, aga kui on, siis ta tuleb minuga koos kabiini.

pühapäev, august 06, 2017

Nõrgestav kaitsekäik

1. f4 e5 2. fe d6 3. ed Od6 4. Rf3 Rf6 5. d4 Rg4 6. Ld3 c5 7. c3 (Siiani "Maleaabitsast") 0-0 8. h3 Og3+ 9. Kd2 Rf2 10. Lc4 Rh1 11. Lc5 Rf2 0:1.

*
Listi kirjutati midagi, et male on vaid eeltreening Jumalast mõtlemisele. Minu teada mõnel on male põhitöö ja mõni teoreetik on pidanud ka töö tegemist Jumala teenimise vahendiks.

Torino

Lugesin ingliskeelse vikipeedia artikli Torino kohta kolme päevaga läbi. Torino linnaosade nimedest kõige meeldejäävam oli Aurora. Torino jalgpalliklubi Juventus nimi tuli tuttav ette. Kirjutati, et see on Itaalia parim jalgpalliklubi. Ma oleks pakkunud, et AC Milan. Vaatasin võrdluseks, et teisel võrgulehel kiidetigi, et mingis mõttes on Milano klubi parim. Torino puhul mainiti kahe jalgpalliklubi olemasolu. Torino kirjanike puhul toodi eraldi välja itaalia kirjakeeles ja pimeonte keeles kirjutavad. Torino muuseumidest kiideti Egiptuse teemalist. Ühe pildiallkirja järgi on see väljaspool Egiptust suurim Egiptuse teemaline. Aga võibolla on sama moodi nagu jalgpalliga, et mõnel teisel maal kiidetakse mõnda teist muuseumi. Egiptuses oli ju rohkem inglaste võim, siis oleks loogiline, et Inglismaale on sealt veel rohkem kraami viidud. Torinosse sisserändajate puhul mainiti, et välisriikidest on neid tulnud kõige rohkem Rumeeniast, umbes 100 000. Võibolla on siin põhjuseks keelesugulus, nagu eestlaste Soome kolimisel. Torino kliima kohta mainiti midagi, et seal on olnud üle 30 kraadi sooja ning üle 20 kraadi külma. Seega külmarekord jääb Eesti omale alla. Torino olevat suurim linn, kus on toimunud taliolümpiamängud.

Inimsääsk

Jõgi oli suuremalt jaolt ära kuivanud. Mõnes kohas veel natuke vett oli. Otsisime, kas inimestest on midagi järel. Üks sääsk ütles: "Päästke mind, ma olen inimene!" Ta oli sääseks muutunud inimene. Ta lõi noka päästja sõrme sisse ja hakkas verd imema. Mõtlesin, et vaat, mida tähendab inimese päästmine.

*
Joosep oli malemängu järjest juurde õppinud ja nüüd tal olid juba käigud selged. Ta sai käigud enne selgeks kui lugemise. Henn küsis, et Tõnu ühe mänguauto talle annaks, aga Tõnu polnud nõus selle kuuluvust muutma.

*
Läksin maleturniirile. Seal tuli enne mängu algust mööbel paika panna. Nihutasin kolm lauda kohale. Siis öeldi mulle, et lauad tuleb panna teist moodi, seetõttu katkestasin. Et malelaud ära mahuks, pidi lükkama kaks koolilauda kokku, aga neil oli ühel küljel kõrgem serv, seetõttu ma ei teadnud, mis pidi lükata. Heitsin laua peale pikali ja jäin poolunne. Meenutasin ühte lasteteost, kus loomapoisi ja loomatüdruku suhted olid jahenenud, loomapoisil oli vist depressioon. Sellele teosele oli palju aastaid uusi osi tehtud.

laupäev, august 05, 2017

Itaalia kohanimed

Eile välismaa rubriigis Torinost kirjutades panid sõrmed eksikombel paar korda kirja Milano. Selgus, et mitu korda üle lugemisest võib kasu olla, sest esimesel ülelugemisel ma viga ei märganud. Hiljem lugesin vikipeediast Torino artiklit veel edasi, esimesel korral jõudsin ainult ajaloo osa lõpuni. Hiljem loetud osast sain teada, et Torinos on Garibaldi tänav. Ei tea, mitmes Itaalia linnas veel. Ja mis nende nimed enne Garibaldit võisid olla. Üks võimalus, et varem on väikeriigi valitseja nimi, aga kui see kukutatakse, siis antakse Garibaldi nimi. Sardiinia kuningriigis läks küll asi sujuvamalt, Sardiinia parlamendist olevat saanud Itaalia parlament.

Vaenlased koolis

Olime koolis. Välisuksest tulid sisse vaenlased. Tahtsime nendega võidelda, aga see polnud võimalik, sest nad olid nii kohutavad. Jäi üle eest põgeneda. Hiljem hakkas tunduma, et neist saab jagu nii, et mitte nendega võidelda, vaid nende vastu sõbralik olla.

*
Olime kooli riidehoius peidus. Aga vaenlased võisid tulla ka sinna. Seetõttu otsustasin majast põgeneda. Väljusin riidehoiust õue viivast uksest, aga ei saanud väljuda aiast, sest see oli sisse piiratud. Mõtlesin, et koolimaja tagant majade vahelt saab vast põgeneda. Oligi nii, et sinna polnud valvet pandud. Aga seal oli teine probleem, et enam polnud majadevahelist käiku, vaid pidi minema läbi elumaja, kus oli pealegi koer. Koer võis olla vahel sõbralik ja vahel kuri. Jõudsin linnast välja ja põgenesin võsa vahele. Aga võsa oli liiga hõre, mind võidi näha. Püüdsin jõuda tihedamasse kohta.

*
Tahtsin minna üle Sõpruse silla, aga politseinik ütles, et sealt ei pääse läbi, tuleb minna selle kõrvalt. Küsisin mitu korda üle, kust täpselt. Edasi minnes nägin ise, kuidas sillalt keeras tee kõrvale. Seal pidi vist ülemineku eest maksma. Kassapidaja hakkas rääkima, kui tubli on üks mees, kes oli olnud minu naaber.

reede, august 04, 2017

Itaaliast

Hiljuti olen vaadanud viis osa Itaalia teemalist telesarja ja mujalt selle riigi kohta informatsiooni juurde otsinud. Sari oli Itaaliast Teises maailmasõjas. Seega veel fašismi ajast. Fašism oli minu magistritöö teema, aga mitte enam Teise maailmasõja aeg pärast 1940. aastat. Itaalia uurimist alustasin juba keskkoolis, kui kirjutasin selle maa kohta kõik kolm geograafia referaati. Üks neist oli uurimistöö eksami asendamiseks. Referaatides pöörasin suurendatud tähelepanu Itaalia põllumajandusele ja haldusjaotusele.

Huvi Itaalia vastu hakkas tekkima ilukirjanduse kaudu. Enne geograafia referaatide kirjutamist olin vist lugenud viimati Karl Ristikivi romaani "Põlev lipp", mis rääkis Itaalia keskajast, juba varem 19. sajandi Itaalia ajaloost rääkivat tõlgitud romaani "Garibaldi" ja veel mõnda, ka lasteraamatuid. Fašistlikust Itaaliast ma polnud ühtegi raamatut läbi lugenud.

Ülikoolis mainisin Itaaliat vist kõigis viies kursusetöös, millest üks oli magistritöö. Esimese kahe teema oli Etioopia ajalugu, mis sõdis Itaaliaga nii 19. kui ka 20. sajandil. Kolmanda kusrsusetööd kirjutasin Eesti vabadussõjalastest, kes olid Itaalia fašismist eeskuju võtjad. Lõputöö ja magistritöö olid veel otsesemalt Itaalia kohta. Peale nende põhiuurimistööde kirjutasin veel ühe natuke lühema essee teemal, kas Saksa rahvussotsialism kuulub ühtekokku fašismiga.

Enne nüüdse telesarja vaatamist lugesin meeldetuletuseks magistriõppeaegset Knoxi raamatu konspekti, kes kirjutas fašistlikust Itaaliast ja natsi-Saksamaast sõjaajaloo seisukohalt. Siis ma ei pannud konspektidesse kirja oma mõtteid, aga seda täpsemalt on tsiteeritud raamatut. Raamat oli inglise keeles, aga konspekti kirjutasin eesti keeles. Knox kirjutas, et Itaalia relvad olid Teise maailmasõja ajal teiste sõdivate riikide omadest kehvemad. Kehvema all ta mõtles seda, et vähem tapvad, aga Sorokinit lugenud olles võib lisada, et tapvamaks olid sajandite jooksul läinud kõigi riikide relvad.

Telesarjas räägiti itaallaste kannatustest, kui rinne oli jõudnud juba Itaalia pinnale, kuid ei räägitud sellest, kuidas itaallased enne seda ise teistes riikides sõjakuritegusid sooritasid ja genotsiidi läbi viisid. Ülikooli lõputöö ja magistritöö jaoks vanu ajalehti lugedes oli üks põhiteemasid Mussolini isikukultus, aga nüüd oli sarja vaadatud viiest osast Mussolini-keskne vaid üks.

Lugesin võrdluseks ka võrgulehekülgi. Neil öeldi, et Itaalias ei viidud erinevalt Saksamaast pärast sõda läbi Nürnbergi protsessi laadset protsessi, sest kardeti kommunistide võimuletulekut. Kuid lugesin juba magistriõppe ajal, et Prantsusmaal ja Itaalias toimus Teise maailmasõja lõpus ja vahetult pärast lõppu siiski suur arveteõiendamine kollaborantide ja fašistidega, mis nõudis kummalgi maal viiekohalise arvu inimeste elu. Ainult et seda tegid kohalikud inimesed ise.

Eile vaatasin ingliskeelse vikipeedia artiklit Itaalia väejuht Grazianist. Ta on teeninud nii Liibüas, Etioopias, Teise maailmasõja algul uuesti Põhja-Aafrikas ja sõja lõpul Itaalia Sotsiaalset Vabariiki, milles Mussolini uuesti võimule sai. Artikli osad laused tundusid olevat fašistide ja teised fašismi vastaste kirjutatud. Itaalia alustas ise Etioopia vastu sõda, aga vikipeedia kirjutab, et vallutatud maal etiooplased mõrvasid itaallasi.

Et mitte ainult fašismi teemaga piirduda, lugesin eile viimasena ingliskeelse vikipeedia artiklit Torino linna kohta. Torino on linn Loode-Itaalias Piemontes. 19. sajandil oli see Itaalia Kuningriigi esimene pealinn. Sest Itaalia ühendamist alustati Sardiinia kuningriigist, mis koosnes Sardiinia saarest ja Piemontest. 20. sajandi teisel poolel oli Torinosse nii suur sisseränne Lõuna-Itaaliast, et seda nimetati suuruselt kolmandaks Lõuna-Itaalia linnaks Napoli ja Palermo järel. Autotööstuse tõttu on Torino võrreldud ka Ameerika linna Detroidiga. Linna rahvaarv on ajaloos järjekindlat tõusnud, kuid 1970. ja 1980. aastatel sattus autotööstus kriisi, mistõttu rahvaarv vahepeal ka vähenes. Aastal 2006 toimusid Torinos taliolümpiamängud, aga siis need mind enam eriti ei huvitanud. Kui ma veel jalgpalli vaatasin, siis elasin kaasa Hollandile, Itaaliale, Saksamaale ja Inglismaale. Mõnel teisel alal olid muud lemmikriigid - jäähokis Rootsi, Kanada ja Tšehhoslovakkia, murdmaasuusatamises Rootsi, Norra ja Soome, suusahüpetes Soome.

Igas taldrikus erinev supp

Tegime suppi. Tegime igasse taldrikusse erineva retsepti järgi. Pille kallas minu taldrikusse kõvasti pipart juurde. Ema tuli ja maitses ühes taldrikust ning ütles, et ei ole kõige parem. Kui ta mõnest teisest taldrikust oleks maitsnud, siis ta vast nii ei oleks öelnud.

*
Üks laps nuttis ja rääkis, et ta ei taha Miina Härmasse. Ta tahtis sõbraga samas koolis käia. Kartsin, et lapsel võib depressioon olla.

neljapäev, august 03, 2017

Lugejaskonna käitumine

Olen võrrelnud blogi ajalehega. Üks sarnasus on veel see, et nagu ajalehest ei jõuta kõike lugeda, nii loeb ka minu blogist suurem osa inimesi vaid osasid sissekandeid.

Loengust lahkujad

Lugesin ajalehte. Nägin fotol Kristjani moodi nägu. Alla oli ka kirjutatud tema perekonnanimi. Kirjutati, et ta istub Jeruusalemmas oma rahuvalvajate põleva maja taustal. Sellest hoolimata oli ta pildil naeratava näoga. Mainitud oli ka tema väikest last. Võibolla oli Kristjan ise oma maja põlema pannud, et kindlustusraha kätte saada. Kui ajalehest emale rääkisin, siis ema ütles, et ajalehes ei olnud seda kirjas, mis ma arvasin. Vaidlesin vastu, et nägu ja nimi mõlemad klappisid. Ema otsis välja, et see nimi, mida ma olin pidanud Kristjani poja nimeks, olevat ühe maletaja nimi. Ütlesin, et ma tean, see oli ühe "Sporilehe" malenurga toimetaja nimi, aga laps ei ole veel nii vana. Parandasin, et malenurga toimetaja oli hoopis Randviir. Tahtsin veel raamatuid lugeda, aga ei saanud, sest kõik riiulis olnud olid ärasõidu jaoks sisse pakitud. Läksin ees auto juurde. Seal üks ansambel enne ärasõitu laulis.

*
Läksin kaitsma doktoritööd. Olin selle kirjutanud magistritöö edasiarendusena. Võibolla oleks kaitsmisel öeldud, et kattuvus on liiga suur, kraadi ei anta. Olin ainult mõned asjad juurde kirjutanud. Juurdekirjutuste tulemusel võis töö olla liiga paks. Tegelikult olin tasakaalustamiseks mõned asjad ka ära kustutanud. Kustutamise tulemusel võis doktoritöö olla õhem kui magistritöö. Panin magistritöö ja mõned muud paberid virna, et need kaitsekõnet pidama hakates komisjonile esitada. Ma polnudki enne kaitsmist tööd komisjonile esitanud. Nad poleks jõudnud kõne ajaga kõike läbi lugeda. Lugesin Klaasseni artiklit. Ta kirjutas, et uuris Nõukogude ajal rohkem neid Aafrika riike, mis olid teravamad teemad. Mõtlesin, et siis ta pidi ju valetama, ta on ise öelnud, et tal õnnestus valetamist vältida. Klaassen kirjutas veel, et kui ennustatakse kellegi võimete põhjal, kuhu ta välja jõuab, siis kangelasliku pingutuse korral võib jõuda ka kaugemale. Mõtlesin, et ma olen kangelaslikuks pingutuseks võimeline, aga ma olen võimete väljaarvutust uskuma jäänud. Mõned inimesed lahkusid loengust, kaks inimest ühest uksest ja üks tüdruk selle vastasseinas olevast uksest. Ma ei teadnud, kummas suunas kõndivat tüdrukut vaadata. Tüdrukutel oli kombeks, et lahkudes nad vaatasid, kas keegi neid vaatab. Mõned inimesed nagu Sander tahtsid autoga ära sõita, aga tulid tagasi, sest neil olid taskust kindad ära varastatud ja ilm oli külm. Nad tahtsid siis võtta kellegi teise kindaid, aga kõigi kapis olevate riiete taskutest olid kindad ära varastatud. Mõtlesin, et siis mul oli enne õigus, kui ma mõtlesin, et raha ei tohi taskusse jätta. Aga raha oli mul alles. Mul olid kindad ka alles, sest need olid mul käes, mitte taskus olnud. Ütlesin, et nüüd hakatakse mind vargaks pidama, sest mul on kindad alles. Üks ära läinu oli mustlane, võibolla tema varastas. Minult jättis ta varastamata võibolla sellepärast, et ta istus minu kõrval ja oli mulle tänulik, kinnaste allesjäämise põhjus ei pruukinud olla ainult nende käesolek.

kolmapäev, august 02, 2017

Eesti poliitiline skaala enne ja nüüd

Eilses "Postimehes" ilmus Peeter Espaki vastus Veiko Berendseni artiklile Eesti parempoolsusest ja vasakpoolsusest. Ma ei tea, keda Berendsen valimistel eelistab, aga mulle tundus, et ta polnud rahulolematu mitte parempoolsusega üldse, vaid hetke parempoolsusega. Ta kritiseeris EKRE-t, aga artikli lõpul ütles, et uut Jaan Tõnissoni on vaja. Tõnissoni on liigitatud kas parempoolseks või tsentristiks, ta liikus elu jooksul veidi ühest punktist teise. Espak aga seletab, et hoopis praegused vasakpoolsed on viletsad, seostades neid Tõnissoni vastase Grenzsteiniga. Mulle jäi mulje, et Espak ei ole uuemat kirjandust Grenzsteini kohta lugenud, Grenzsteini tähendus ei olnud nii ühemõtteline. Viimati ilmus Grenzsteini raamat "Tunne ja tarkus", mille koostisosa "Härraskirik või rahvakirik?" võiks Espak usundiloolasena lugeda. Üks arvustaja tegi seda lugedes nalja, et tänapäeval oleks Grenzstein EKRE-lane. Grenzsteini eelmise raamatu "Eesti haridus" arvustaja kahtles, kas Grenzstein oli venestaja, kui ta on eesti keele uuendamiseks nii palju teinud. Enne riikliku venestuspoliitika algust kindlasti ei olnud. Üks Grenzsteini keeleuuendus oli näiteks, et ta asendas sõna "kuningana" sõnaga "kuninganna". Seda ta põhjendas, et esimene assotsieerus sõnadega "vana" või "kana", aga teine sõnaga "rinnad". Eesliide eba- olevat eesti keelde Grenzsteini toodud, kuigi sellele on vastu vaieldud, et Ebavere mägi oli juba varem. Aga mis tähenduses ja mitmes sõnas veel?

Raamatud ja paberid

Olime raamaturiiuli juures. Rääkisin, et kui ma nimetasin ühe riiulivahe iga raamatu kohta, mis aastakümnel see on minu arvates ilmunud, siis olid kõik vastused õiged. Ma olin neid raamatuid varem ka näinud. Kartsin, et kui palutakse samade raamatutega eksperimenti korrata, siis tuleb mõni viga sisse.

*
Meil olid külalised. Nad võtsid kätte minu pabereid ja tahtsid, et neid ette loetaks. Mõtlesin, et niiviisi ei saa enam külalisi kutsuda.

teisipäev, august 01, 2017

Kuhu ja millest kirjutada?

Eile avaldati "Eesti Päevalehes" sotsiaalmeedia teemaline intervjuu psühholoogiaga. Sotsiaalmeedia all paistis ta mõtlevat ainult feisbukki või ka selle jäljendajaid, sest juttu oli ainult võimalusest, et sotsiaalmeedias on laikimisnupp. Blogides kirjutatakse tavaliselt pikemalt, kirjutamist alustasin kirjalistides, blogis ega listis ei pruugi laikimisnuppu olla. Intervjuus räägiti sellest, et laikimisnupp rikub inimeste tuju. Siis võiks ju anda soovituse, et kirjutage parem blogi. Psühholoogi arvates teisi inimesi eriti ei huvita, kui keegi üldiste teemade asemel palju endast kirjutab. Minu teada mõnda huvitab just see rohkem.

Kui ilmus minu esimene luulekogu, siis üks kirjanik kritiseeris seda sõnadega, et luule peab isiklikumaks minema. Kui aga ajaloolistis andis üks inimene oma telefoninumbri, siis listi hooldaja hoiatas, et kui veel keegi midagi isiklikku kirjutab, siis ta kõrvaldatakse listist. Ma olen nii luuletaja kui ka ajaloolane ja võin kirjutada midagi interdistsiplinaarset. Ajaloolaste hulgas ei ole ka üksmeelt. Marek Tamme raamatust ma lugesin välja, et tema arvates võib ajaloolane kirjutada endast, aga peaks vältima poliitikat. Kaarel Piirimäe viimasest "Sirbi" artiklist lugesin aga välja vastupidise mõtte, et soovitav on poliitikaga tegeleda, aga tuleks vältida endast kirjutamist. Ma pooldan mõlemas küsimuses sõnavabadust, juhul kui kasutada sõnu maailma paremaks tegemise eesmärgil.

Lisa raamatu keskel

Sõitsime paadiga. Paadiga sõita oli midagi muud kui laevaga sõita. Keerasime merelt jõele. Paat sõitis vee all. Üks poiss otsustas paadist väljuda ja väljus akna kaudu. Aga ta ei osanud nii hästi ujuda nagu ta arvas. Teda tuli päästa. Päästsin ka teisi inimesi. Üks päästetu tulistas minu ja ühe teise inimese pihta kummalegi kolm lasku. Väga tõsiseid haavu tal tekitada ei õnnestunud.

*
Istusin suures toas söögilauas. Sain vihaseks, ajasin klaasi meelega ümber, ütlesin: "Näljastreik," jätsin söömise pooleli ja läksin oma tuppa. Meil olid külalised. Minu toas oli kolm võõrast meest. Üks esitas mulle küsimuse. Vastasin, et ma olin eile millegipärast väga unine. Tegelikult ma olin praegu ka unine. Mees küsis veel midagi. Ma ei saanud küsimusest aru, seetõttu panin silmad kinni, et magama jääda. Mul paluti kaardi pealt näidata, millistes kohtades ma välismaal olen käinud. Ei teatud, et ma olen käinud nii vähe. Rääkisin kaarti näidates, et esimene kord käisin Pihkvas, aga siis loeti seda veel samaks riigiks. Teine kord käisin Helsingis ja Espoos. Seejärel kaks korda Riias. Mõtlesin, et viimases ülikooliloengus istus Oudekki minu lähedal ja ajas oma tuttavatega juttu. Ootasin, et järgmised loengud oleksid samasugused. Aga võis ka olla, et ta järgmistesse loengutesse ei tule. Jätkasin raamatu lugemist. Mõtlesin, et kui ma raamatu läbi saan, siis kirjutan, et selle tõlge pole nii hea kui minu tõlgitutel, pärast seda, kui ema minu tõlkeid toimetanud on. Ma olin tahtnud eile loetud osast kaustikusse kirjutada, aga olin seda teha unustanud. Niiviisi tänasest osast kirjutama hakates võis juhtuda, et tundub, nagu ma oleksin ühe päevaga lugenud läbi suurema portsu kui tegelikult. Jõudsin raamatuga ossa, kus ema oli avaldanud vahelepõikena minu ja tema vahelise kirjavahetuse, mis me selle raamatu käsikirja kohta pidasime. Kunstnik oli kirjavahetusele pildid juurde joonistanud. Piltidel pidime olema mina ja ema. Aga ema oli joonistatud praegusest nooremana. Inimesed võisid raamatut lugedes mõelda, et ma räägin oma emaga ka kirjalikult, mitte suuliselt. Mõtlesin sellest, kuidas ma enne joogiklaasi ümber ajasin. Ma olin alati vihahoole lõpu teinud ja rahulikult käitumist jätkanud. Aga mõni inimene võis vihahoo ajal midagi pöördumatult kahjulikku teha. Üks poiss ütles mulle: "Vastik nägu." Vastasin: "Siis ära vaata." Pigistasin teda. Kui olin ta juba lahti lasknud, haaras ta valu pärast endal kuklast. Võibolla olin talle kogemata tekitanud tõsisemaid vigastusi kui ma tahtsin.

esmaspäev, juuli 31, 2017

Kes on musketär?

Ajalehed nimetavad vehklejaid järjekindlalt musketärideks. Raamatus "Kolm musketäri" peeti tõesti mõõkadega duelle, aga seal olid ka tulirelvad nimega musket. Tänapäeva vehklejatel mõõk on, aga tulirelva mitte. Kas siis rohkem musketäri moodi on vehklejad või laskjad?

Jalgpall suvilaõuel

Kõndisin üle Toomemäe. Oli küsimus, kuidas ühte teost tõlkida. Jõudsin saali, kuhu olid kogunenud inimesed, kes selle tõlkimisega tegelesid.

*
Olin haiglapalatis. Sisse astus üks meditsiinitöötaja, kes pakkus kõigile palatisolijatele tablette. Seni ma polnud pidanud rohtu võtma. Ma ei teadnud, kas selle võtmisest oleks kasu või kahju. Haigust, mida ma põdesin, oli iseloomustatud, et sellega võib toimuda paranemine, aga paranemisele võib uuesti järgneda juba püsiv seisundi halvenemine. Ma ei teadnud, kas nii väikseid kannatusi nagu minul loeti halvenemiseks.

*
Olime Peedul ja mängisime kolme vennaga jalgpalli. Mina olin ühel poolel ja vennad olid vastu. Lõpuks küsisin, miks just mina pean üksi olema, kui ma pole kõige tugevam. Otsustati, et üks vend tuleb minu poolele. Kõigepealt tuli mõelda, milline. Tõnu trampis saabastega muru peal, nii et muld tuli välja. Ise ta polnud veel selja taha vaadanud ega seda näinud. Siis sõitis ta muru peal rattaga, aga ka ratta alt tuli muld välja.

*
Olin ühes suures majas, kus pidi algama maleturniir. Varasematel aegadel olin selles majas ekselnud, aga nüüd oli tee peaaegu selge. Leidsin riidehoiu ja panin jopi sinna. Üks mees küsis, kas pärast riidehoiust riided kätte ka saab. Vastasin, et mängusaali ei sobi jopiga minna. Tegelikult võis mul mängu ajal külm hakata.

pühapäev, juuli 30, 2017

Analüütiline psühholoogia

Carl Gustav Jung. „Analüütiline psühholoogia. Teooria ja praktika. Tavistocki loengud“. Tõlkinud Hillar Künnapas. Ilmamaa 2017. 303 lehekülge.

Jungi teooriad ei ole nii tuntud kui Freudi omad, aga minu arvates Jungi omad on õigemad. Vähemalt minu psühholoogiat kirjeldavad need paremini. Freudi ma pole küll lugenud, aga teda on paljudes kohtades ümber jutustatud ja need ümberjutustused pole tekitanud tahtmist teda kätte võtta. Jung ise ütleb, et tema kirjeldab enda psühholoogiat, Freud enda oma ja Adler enda oma. Aga nad siiski esitavad väiteid kõikide inimeste kohta.

Olen ka korduvalt kuulnud, kui ühe või teise Jungi raamatu kohta öeldakse, et see pole teadus. Aga kas kõik peab teadus olema? Sorokin ütleb, et tõeni on võimalik jõuda nii teadusliku meetodiga kui ka intuitsiooni teel, kuigi teaduslik tõde ja intuitsiooni tõde olevat erinevad. Jungile on hulk tema patsiente kinnitanud, et nõustuvad tema tehtud järeldustega. Kõik küll ei nõustunud. Aga sellisel juhul jäi Jung ikkagi enda arvamuse juurde.

Jungi ja Freudi põhierinevus on, et Freud seletab kõike seksuaalsusega, aga Jungi meelest on inimene mitmekülgsem. Sellest ma olen ilmselt juba varem ka kirjutanud, aga võibolla kõik ei ole veel lugenud.

Üks Jungi mõte, mis mulle meeldis, oli see, et kui ka ühelegi teisele inimesele tema raamatud ei meeldi, talle endale meeldivad need ikkagi. Ma arvan oma loomingust umbes sama moodi. Sest kui ma kirjutan lähtudes enda maitsest, siis ma saan kirjutada enda maitse suhtes ideaalse teose. Mõned seda ei usu ja püiavad seletada, et mulle endale ka minu looming ei meeldi, see on tähtis lihtsalt selle poolest, et see on enda oma. Aga mulle meeldib ka, kui keegi teine on minuga sarnases stiilis kirjutanud. Ma arvan, et kui endale meeldib, siis on alati veel keegi, kellele sama asi meeldiks, on teisigi mingis mõttes sama tüüpi inimesi. Seega võib kirjutatut ka avaldada, isegi kui mõni arvustaja soovitab seda mitte teha.

Jungi huvitasid unenäod, assotsiatsioonid, religioon ja mütoloogia. Ta leidis, et kui inimene vastab, mis sõna tal millisega esimesena assotsieerub, ja kui esitada talle veel suunavaid küsimusi, siis saab tema kohta palju välja selgitada. Ka selliseid asju, mida ta pole ise teadvustanud. Seejuures olevat kasu veel vastamisele kuluva aja mõõtmisest. Just nende küsimuste puhul, mis inimest tugevamalt puudutavad, olevat tema reageerimiskiirus aeglasem. See väide pakub seletusi hulgale asjadele. Mõnele autorile on enda artiklikogu koostamine või sellele saatesõna kirjutamine ehk just sellepärast raske, et talle on enda looming tähtis. Ülesannet kellelegi teisele andes võib asi kiiremini valmis saada. Üks kümnest käsust oli minu mälu järgi, et Jumala nime ei tohi ilma asjata suhu võtta. Sellest käsust peab suurema tõenäosusega kinni just inimene, kes Jumalat usub. Maleturniiril kulutavad kõige rohkem mõtlemisaega tavaliselt tugevamad, mitte nõrgemad mängijad.

Inimese psühholoogiat seletab Jung ka unenägude abil. Rääkisin selle raamatu lugemise ajal, et mulle meeldib raamatuid rohkem analüüsida kui ajaleheartikleid, ajaleheartikkel on liiga lühike, neid ma võtan juba sada tükki korraga ette. Edasi lugedes jõuab sellise jutuni ka Jung. Ta ütleb, et talle ei meeldi üksikut unenägu analüüsida, nii võib jõuda valejäreldustele, ta tahab võtta ette korraga sada unenägu. Mõtlesin edasi, et nii võib rääkida, kui ta saab teada ühe inimese ühe unenäo, aga kui ma olen üles kirjutanud tuhandeid, siis ma saan ka üksiku analüüsimisel toetuda juba tuhandetele varasematele kogemustele. Ja ka oma eluaja ajalehti olen ma järjekindlalt lugenud, üksiku ajaleheartikli põhjal ma ei tea võibolla midagi rohkemat selle autori kohta, aga ma tean siiski ajastu kohta.

Jungil on ka minu magistritöö teemaga seostuvaid mõtteid. Mõni on tegelenud diktaatorite isikliku psühhonanalüüsiga, aga Jung seletab Hitleri ja Mussolini võimu kollektiivse teadvustamata psühholoogiaga. Kas sellised seletused ei sobi siiski kõige paremini demokraatlike kollektiivsete otsuste seletamiseks? Diktaator võib võimul püsida ka rahva tahte vastaselt.

Varasemates tõlgetes on kasutatud mõistet „alateadvus“ või selle asemel „teadvustamatus“. Uues raamatus on eelistatud kolmandat varianti „mitteteadvus“. Minu meelest see on neist kõige halvem. Mitteteadvus on elutul objektil, aga ajutegevuse puhul mingid protsessid siiski toimuvad.

Kuningas keskmängus

1. f4 e5 2. fe d6 3. ed Od6 4. Rf3 Rf6 5. d4 Rg4 6. Ld3 c5 7. Le4+ Oe6 8. Rg5 Oh2 (Siiani "Maleaabitsast".) 9. Re6 Og3+ 10. Kd2 Rf2 11. Rd8+ Re4+ 12. Ke3 Rf2 13. Vh5 cd+ 14. Kf3 g6 15. Vd5 Oh4 16. Rb7 Rc6 17. g3 Og3 18. Kg3 Re4 19. Kf4 f5 20. Rd2 Rf6 21. Vd6 Rh5+ 22. Kg5 Vc8 23. Rf3 Vc7 24. Rc5 Re7 25. b4 h6 26. Kh4 Rf4 27. Of4 g5 28. Og5 hg+ 29. Kg5 Vg8+ 30. Kf4 Vg4+ 31. Ke5 Kf7 32. Vf6+ Kg7 33. Re6+ Kg8 34. Rc7 Ve4+ 35. Kd6 Rc8+ 36. Kd7 Rb6+ 37. Kc6  1:0.

*
Minu ema malet ei mängi, kuigi tunneb käike, aga kasutab väljendit "malemeeste naljad". Ta leiab, et on olemas selline naljatüüp, mida teevad just maletajad, isegi kui nali pole maleteemaline. Kasutatakse ka väljendit "algkooli naljad". Ajakirjas "Akadeemia" kirjutati, et autistid ei saa aru kõikidest naljadest, aga saavad sellistest, mida teevad matemaatikud.

Mulje muusikastiilidest

Klassikaline instrumentaalmuusika meenutab mulle rohelisi puid. Kui lisaks pillidele teevad häält ka hästi peenikese häälega naine ja hästi jämeda häälega mees, siis see on juba loomsem. Mulle meeldivad muusikas vahepealsed inimhääled rohkem, kõrgema häälega mehed ja madalama häälega naised. Rokkmuusika ei meenuta taimi ega loomi, vaid masinaid. Kõige rohkem meeldib mulle kantri. See seostub kaabudega, mida selle stiili esindajad sageli kannavad, samuti külamaastikega.

Malenuppude sorteerimine

Läksin pikal maleturniiril kokku Kuusega. Ta ütles, et ma mängin tema vastu teist korda valgetega. Mustadega olin rohkem mänginud. Mängu ajal ei olnud hästi aru saada, mis väljadel nupud asuvad. Minu oda oli vist b7, aga võibolla ka c6. Tundus, et see saab takistamatult ühe vastase etturi lüia. A-liinist ei olnud aru saada, kas see on etturiga suletud või vankrile vaba.

*
Oli lõppenud malepartii Kuusega. Hakkasin nuppe laua lohkudesse tagasi panema. See oli suur komplekt, millel oli hoiulohke ja nuppe rohkem kui mänguks vaja. Püüdsin panna nupud ära nii, et iga liini juures olevas lohus oleksid need nupud, mis seisavad sellel liinil algseisus. Ainult et lohkusid oli rohkem. Kõige äärmised jätsin tühjaks.

*
Sorteerisin malenuppe. Neid oli palju ja paljudes erinevates värvides.

laupäev, juuli 29, 2017

Orjapidamine

Mul oli oma ori. Rõhusin teda. Ühel päeval hakkas ori mässama. Ta ütles, et minu vastu ta ei ole, sest ma olen talle putru andnud, aga ta peab klassivõitlust, ta võitleb minu klassikaaslaste, teiste orjapidajatega. Vastasin, et need ongi minu konkurendid.

Erinevad võistlused

Vihmand tuli rääkima, et ta viib mind täna kindlal kellaajal autoga Elvasse malevõistlustele. Vahepeal läks ta veel ära. Mulle tuli alles siis, kui ta läinud oli, meelde, et ma ei taha rohkem temaga sõita, sest ta kihutab. Oleks võinud talle helistada, et ma mõtlesin ümber ja lähen Elvasse teisel viisil. Kõndisin sellele Tartu tänavale, kus võistlus pidi toimuma, ja otsisin õiget maja. Võistlus hakkas pihta. Minu esimeseks vastaseks oli Vihmand. Ma ei näinud hästi malelauda. Võtsin kätte ratsu g1, aga siis tuli meelde, et käima pidi teise ratsuga, et kaitsta etturit e4. Seda viga ma olin ükskord juba Vihmandi vastu teinud. Siis ta oli midagi õpetanud, kuidas oleks saanud veel mängu päästa. Panin ratsu e2, mitte f3, võibolla oli õpetus seisnenud selles.

*
Võtsin välja Söuli olümpiamängude vihiku. Olin kokku arvutanud, milline riik sai kõige rohkem punkte, et kuldmedal andis 6 punkti ja kuues koht 1 punkti. Hiljem olin näinud ka teistsugust punktide arvestamise viisi. Näitasin, et punktiarvestuse esikolmik olid kõik sotsialistlikud riigid, kus kasutati rohkem dopingut - esimene Hiina, teine Ida-Saksamaa, kolmas Venemaa ehk tolleaegse nimega Nõukogude Liit. Keegi oli väitnud, et sotsialistlikes riikides saavutati kõik sporditulemused dopinguga.

reede, juuli 28, 2017

Kuhu põgeneda?

Tahan inimeste eest põgeneda. Üks võimalus oleks põgeneda teise aega, kui ma sain inimestega paremini läbi. Aga ma ei tea, kas saab otse teise aega hüpata või peab läbima ka vahepealse aja, kui sain inimestega veel halvemini läbi. Ja kas ajas tagurpidi liikumine ei ole vastuvoolu ujumine, mis läheb veel aeglasemalt kui esimest korda elamine? Peaksin siis võibolla kõik malepartiid viimasest käigust esimeseni uuesti läbi mängima. Ja kõik raamatud viimasest tähest esimeseni uuesti läbi lugema. Tagurpidi lugedes ei pruugi mõttest aru saada. Võiks põgeneda ka kiirendusega tulevikku, aga see oleks surmale ja vanadushaigustele vastu minek. Või siis põgeneda külgsuunal? Külgsuunal põgenejad on vist need, kes vahetavad korterit, kodumaad ja rahvust, saades kellekski teiseks. Ma olen vahel liikunud külgsuunal raamaturiiulis, et panen ühe raamatu käest ja võtan selle kõrvalt teise raamatu. Vahel olen niiviisi sattunud paremale ja vahel halvemale raamatule.

Tunnist raamatupoodi

Läksin maleklubisse. Seal oli täna vähe rahvast. Üks paar mängis, rohkem mängijaid ei olnud. Peale minu saabus veel üks inimene. Teda ma hästi ei tundnud ja ta oli võibolla mängimise jaoks liiga vana. Küsisin talt, kas ta ka mängib. Hakkasime mängima. Parem tundus olevat minu seis, aga ma hästi ei näinud seisu. Ühel käigul jätsin lipu ette ja vastane lõi selle ratsuga. Üks pealtvaataja ütles, et see otsustas. Minu meelest mitte, sest seis oli piisavalt keeruline. Aga edasi mängides kaotasin ajaga.

*
Läksin keemiatundi. Seal oli täna vähe rahvast. Kaks inimest tegi eksperimenti, rohkem inimesi seda tegema ei mahtunud ja peale minu ootajaid ka tunnis polnud. Mulle oli see eksperiment juba natuke tuttav, sest olin seadmeid ette uurinud. Tundus, et praegu ma midagi tegema ei pea ja võin laua peal magada. Siis saabusid teised ka tundi. Istusin ühe tüdruku koha peal ukse juures. Mõtlesin, kas pean nüüd kolima. Aga Tristan paigutas lauad ümber, nii et seniseid kohti polnud enam olemas. Teise õpetajaga keemia tundides oli Tristanil olnud kombeks istuda minu lähedal. Ta oli tundides mult sageli midagi õpitava kohta küsinud. Kontrolltööde ajal oli Tristan vaadanud õpetaja poole, kas ta ei näe, ja siis põrandal vedelevalt spikrilt maha kirjutanud. Mina lasin endale pigem halvema hinde panna kui maha kirjutama hakkasin, sest õpetaja oleks võinud ka näha. Aga Tristan oli nii intelligentne, et teadis alati, kas õpetaja näeb või ei näe. Kui õpetaja oleks siiski küsinud, mis Tristanil käes on, siis ta oleks arvatavasti vastanud, et mitte midagi, ja peitnud spikri riiete alla, kust õpetaja poleks otsinud. Läksin raamatupoodi. Raun oli mulle kirjutanud, et trükitud sai "Viimsete päevade" järg. Vaatasin, kas see on müügile võetud. Tundus, et see on pandud "Viimsete päevade" alla. Aga seal seda siiski polnud. Võibolla see pidi alles poodi saabuma, aga võibolla polnud "Viimseid päevi" ühtegi eksemplari ostetud ja siis võis pood järge ka mitte müüki võtta. Inimesed võisid vaadata, et ma vaatan enda nimega raamatu kaant. Mõtlesin osta veel erinevaid ajalooajakirju, aga mitte kõiki numbreid, vaid kolmest ajakirjast igaühest ühe. "Imelisest ajaloost" ei tahtnud ma osta viimast numbrit, vaid ümmargust 50-ndat. Selgus, et 50. number on müügil kolmes tükis. Ühes tükis oli eelnenud numbrite sisuregister, teine tükk oli pidulik ümmarguse numbri osa ja kolmas tükk tavaline osa. Nagu oli ka varem juhtunud, ei tahtnud need raamatuvirnad, mida ma puudutanud olin, enam püsti püsida. See võis tulla sellest, et mul olid käed higised ja tegid kaaned libedamaks. Kui ma virnasid kohendada püüdsin hakkasid järgmised ka ümber vajuma. Minu lähedal istusid noored, kes olid õppinud ajalugu. Nad vestlesid omavahel ajaloost. Äratas imetlust, et nad oskasid seda suuliselt teha, aga võibolla oli nende jutu sisu siiski mitteteaduslik jama.

neljapäev, juuli 27, 2017

Duširuum kitsam

Mängisime kooli saalis korvpalli. Ma hästi ei osanud mängida, aga iga kord, kui palli sain, viskasin peale. Ühel korral ei tulnud vise liiga lühike, vaid liiga pikk, pall lendas üle korvirõnga teisele küljele. Pall läks mängu käigus õhust tühjaks. Pärast tunni lõppu läksime duširuumi. Aga selgus, et seal oli tüdrukuid. Nad ei saanud praegu tüdrukute duširuumi kasutada. Läksin ruumist välja, et oodata, kuni tüdrukud riietumise lõpetavad. Kui oli möödunud nii palju aega, et tundus, et nad on lõpetanud, läksin duširuumi tagasi. Nüüd võis juba probleeme tekkida sellega, et kohe tuleb järgmine klass sisse, pealegi võisid neil oma tüdrukud kaasas olla. Meie klassi poistel olid juba aastaid duširuumis oma kohad, aga nüüd oli midagi muutunud, et ei mahtunud enam ära nii hästi kui varem. Serva peal oli üks konks, kuhu polnud riideid riputatud, seal võis olla nihkumine toimunud. Klassiruumides oli võinud alguses võtta endale igal õppeaastal uue koha, aga viimastel aastatel me polnud kohti vahetanud. Kunagi oli küll hoiatatud, et kogu aeg ühe koha peal istudes võib selgroog kõveraks jääda. Võibolla me ei mahtunud duširuumi ära mitte ümberpaiknemise, vaid vanemaks saades kehakaalu lisandumise tõttu.

*
Räägiti vene keeles. Ühte sõna ma ei osanud kuulmise järgi sõnaraamatust järele vaadata. Varem olin osanud, aga nüüd läksid unenäod selliseks, et ei saanud neist juba nägemise ajal aru.

*
Jõin ühte jooki. Joomist lõpetades vaatasin, et sõrm on määrdunud. Üks tüdruk tahtis juua sama jooki. Rääkisin talle, et ma joon niimoodi, et kallan joogi korgi sisse ja joon korgist. Tüdrukul oli oma kork, ta lasi endale jooki selle sisse kallata. Teda ei häirinud, et minu korgist võis olla pudelisse sülge läinud. Vaatasin nüüd, et sõrm oli saanud mustaks pudelikorgi vastas, see oli masinaõliga koos.

kolmapäev, juuli 26, 2017

Kompott


Ei tea, kas suhkruteemalistele fotodele kehtestatakse ka suhkrumaks? See on ju suhkru reklaam. Hea tuju on luksuskaup.

Soov lõpetada

Võtsin pidžaamasärgi seljast. Läksin suurde tuppa ja rääkisin, et peaksin nüüd magistriõppe ära lõpetama. Vastati, et see sõltub ametnike tujust, kas lubatakse lõpetada. Läksin oma tuppa tagasi, panin särgi ja kampsuni selga ning istusin kirjutuslaua taha. Mind tuldi uksele vaatama. Öeldi, et seda võiski arvata, et ma uuesti särgi selga panen.

teisipäev, juuli 25, 2017

Ametile vastav seisukoht

Üks inimene tahtis, et tema artikkel ajalehe võrguväljaandest kustutataks, sest tema seisukoht on muutunud. Vahepeal oli ta saanud ministriks. Mõtlesin, kas kõigi seisukoht sõltub siis sellest, kas nad on valitsuse liikmed või ajakirjanikud või tavalised inimesed. Küsimus puudutas aatomielektrijaamu. Kes võimule said, hakkasid nende ehitamist pooldama, sest nad hakkasid mõtlema, et inimesi on vaja elektriga varustada. Aga võibolla ei olnud. Minu eest hoiatati, et ma olen väga visa väitleja. Kõndisin minema. Jõudsin kohta, kus oli valida, kas minna ajaloo koridori uksest või õuduste koridori omast. Et ajaloo koridoris keegi oli, siis valisin õuduste koridori. Seal kostis ulgumist. Ulgusin kaasa.

esmaspäev, juuli 24, 2017

Kunstiteoseid




Piltidest saab teha uusi pilte. Nii fotodest joonistusi kui ka joonistustest ja maalidest fotosid. Tarbekunstiteostest saab teha uusi kompositsioone.

Banaanipuu

Paides toimusid talgud. Pärast seda seisime Paide maja suures toas. Mõtlesin, et võiks küsida, kas talgutelt keegi puudu ka oli. Aga ma olin ka ise märganud, et Rain oli kohal, aga Ervinit mitte. Mõtlesin, kas sõita kohe Tartusse tagasi. Aga mõtlesin, et ma veel ei sõida, muidu Siiri peab üksi olema. Potis kasvas suur taim. Ütlesin, et sellel hakkavad lehed kuivama. Võibolla polnud seda kastetud. Aga parandasin, et sellel on banaanid küljes. Siiri vastas jah. Võibolla kõik kuivanud lehtedeks peetud olid banaanid, aga võibolla olid osad siiski lehed. Tartus oli Liisa meil külas käinud ja rääkinud, et läheb keskaja eksamit tegema. Oleks võinud küsida, kas see on ajaloo eksam. Võibolla oli õigusteaduse keskaja. Kui oli ajaloo, siis oleks ka eksamit tegema minna võinud. Vahepeal olid olnud aastad, kui olin teinud eksameid väga edukalt, hiljem oli jälle hirm tekkinud. Magistriõppes oli eksameid palju vähem kui bakalaureuseõppes, aga ma jätsin olemasolevatelegi minemata. Ühele eksamile olin registreerunud. Olin mõelnud, et nädalaga ei jõua ma õpitud. Aga nüüd oli sessioon läbi ja ma polnud üldse sellele eksamile läinud. Oleks võinud minna siis järgmise semestri sessiooni ajal. Võibolla kehtis nõue, et kui ma olen ühel semestril registreerunud, siis järgmisel semestril üle ühe katse ei anta. Mulle tuli meelde, et olin laenanud Raidolt konspekti, aga olin unustanud selle tagasi anda. Oli möödunud juba terve järgmine semester, aga konspekt oli ikka minu portfellis. Raidol oleks seda võibolla vahepeal vaja läinud, seal oli vahel ka muid lehti kui ainult ühe loengukursuse omad.

pühapäev, juuli 23, 2017

Kaksiktänav

Oli hommik. Pidime üles tõusma ja kooli minema. Ema ütles, et tema meid rohkem ei ärata, nüüdsest hakkame ise tõusma. Ma ei kavatsenud tõusta. Henn läks vannituppa. Viskasin ühe asja eest karistuseks mõned tema asjad põrandale. Liiga segi ma ta asju ei ajanud.

*
Kõndsin mööda Vallikraavi tänavat. Pool tänavat kandis Vallikraavi tänava ja teine külg Kalda tee nime. Kalda tee ulatus veel väga kaugele. Jõudsime ühe lasteaiahooneni, sisenesime uksest ja kõndisime läbi maja selle teise otsa. Mulle tuli telefonikõne. Telefonis teatati üks halb uudis. Küsisin täpsemalt. Selgus, et see polnud päris nii halb nagu esimesel hetkel tundus.

laupäev, juuli 22, 2017

Tiivarünnak

1. f4 e5 2. fe d6 3. ed Od6 4. Rf3 g5 (siiani "Maleaabitsast") 5. d3 g4 6. Rg1 Lh4+ 7. Kd2 Of4+ 8. e3 Oh2 9. Le2 Lg3 10. Rc3 Og1 11. Vg1 Lh2 12. Lf2 g3 13. Lf3 Lg1 14. Lg3 Re7 15. Oe2 Vg8 16. Lc7 Vg2 17. b3 Og4 18. Ob2 Lf2 19. Ve1 Le3+ 20. Kd1 Oe2+ 21. Re2 Lb6 22. Le5 Vg8 23. Rf4 Rbc6 24. Ld6 Vd8 25. Lf6 Kf8 26. Oa3 Lc7 27. Lh6+ Ke8 28. Lh7 Kd7 29. Lf7 Vdf8 30. Ve7+ Re7 31. Le7+ Kc8 32. Lc7+ Kc7 33. Re6+ Kc6 34. Rf8+ 1:0

*
Kirjutaks malerubriigis vahel ka maleteemalisi mälestusi. Üks minu eelkäija oli Tarmo Päss. Selles mõttes, et ka tema kirjutas Tartu malest. Mitte küll blogis, vaid "Postimehes". Ma sain temaga muidu ka hästi läbi. Mõni oli tema suhtes kriitiline, öeldes, et ta ei peaks nii palju sööma. Ta oli Tartu maleklubi kõige suurema kehakaaluga mängija. Ise ütles ta, et reitingut mõõdetakse kehakaaluga.

Ükskord tahtis Päss noort vastast kiita ja ütles, et turniiri kõige raskem vastane oli tema jaoks Kasak. Pärast tehti nalja, et Kasak võiks öelda, et tema kõige raskem vastane oli Päss.

Teise veel noorema mängija nimi oli Pöial. Päss rääkis talle, et sõnad Päss ja Pöial tähendavad ühte ja sama asja, aga et üks neist kaalub kõige vähem ja teine kõige rohkem.

Päss oli Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei ehk ERSP liige. Mõnel turniiril pani ta vist välja auhinna parimale ERSP-lasele. Ta kandideeris ka Tartu linnavolikokku. Esimene kord teda ei valitud. Siis öeldi, et mõni ei vali teda sellepärast, et ei tunne, ja mõni teine sellepärast, et tunneb. Aga ta kandideeris hiljem uuesti ja siis juba valiti. Sellest, kuidas ta kampaaniat tegi, räägiti ka ülikoolis. Ta oli käinud Tähtvere linnaosas ühe ukse tagant teise taha. Valimisreklaamis nimetas ta ka oma malemänguoskust. Minu mälu järgi pani ta kirja, et oli kolmekordne Tartu meister males. Kui Laar sai peaministriks ja Meri presidendiks ning ERSP pääses valitsusse, jäi Päss endiselt opositsiooni. Ta liitus nüüd valimisliiduga Parem Eesti. Presidendile heitis ta ette edevust. Ta lubas kirjutada ajalehele lisaks maleuudistele ka artikli Tartu rahu piiri kaitseks, aga see jäi mul nägemata.

Päss käis katoliku kirikus. Vihmand tegi ükskord nalja, et klubis on igaüks erinevat usku - Päss on katoliiklane, Sven satanist ja Särgava taarausuline. Viimane tähendas vist seda, et Särgava viis raha teenimiseks teiste taarat kokkuostupunkti. Üks mees kritiseeris Pässi selle eest, et ta käivat kirikus naisi vaatamas.

Päss oli males tugevam rahulikes seisudes ja lõppmängudes. Kui mul seisis ees mäng Pässiga, siis mind õpetati: "Ära talle ainult midagi ette jäta, muidu ta nühib ära." Ühel korral näitasin oma kaotuspartiid Pässi vastu, kus tegin avangus tagurpidi käigu Rc3-b1. Selle kohta öeldi: "Pässi-sugusele sellest piisab". Päss ise ütles, et ta oskab ainult natuke pusimise seisu.

Päss kiitis mind nii suuliselt kui ka ajalehes. Kui käisin esimest korda täiskasvanute maleklubis välkturniiri mängimas, siis kaotasin kõik partiid, aga Päss kiitis, et stiil olevat mul hea, ainult kogemusi vähe. Teisel korral, kui sain pikal turniiril esimese võidu meistrikandidaadi vastu, kelleks oli minust umbes 500 punkti kõrgema reitinguga Seljodkin, siis kirjutas Päss sellest "Postimehele" juba turniiri algusjärgus, et mina arenevat eriti kiiresti. Tol ajal tundus see liialdatud kiitus, aga hiljem olen mõelnud, et kuivõrd minu trenniminekust oli möödas vaid neli aastat, siis päris vale see ka ei olnud. Aga tol turniiril jäin samuti viimaseks.

Elu lõpul sai Päss keemiaravi. Ta käis veel klubis mängimas, sai hea tulemuse, aga ütles ise tagasihoidlikult, et ta on nõrk, aga et talle pandi uus veri sisse. Ta ei kaotanud huumorimeelt ka haiguse ajal, öeldes oma keemiaravi ajal välja langenud juuste kohta: "Meie oma skinnheed." Poisid imestasid, et talle kasvasid uued juuksed nii kiiresti. Pärast Pässi matuseid kaevati, et ta oli kirstus ka raske kanda.

Lõpetuseks panen kirja veel mälestuse ajast, kui käisin vanas maleklubis mängimas vist Uusi mälestusturniiri B-turniiri. Päss nimetas ennast "pan Päss" ja Guzovskit "pan Guzovski", aga minu kohta ütles "härra Runnel". Guzovski küsis: "Miks sa talle härra ütled ja mulle pan?" Päss vastas: "Tema on uue aja inimene, aga meie oleme Nõukogude aja inimesed ja meie jääme elu lõpuni pan'ideks".

Portree


Üks päev küsiti, kui palju ma olen pildistamisega tegelenud. Vastasin, et sain endale esimese fotoaparaadi alles aastal 2011 ja nüüd ma jälle ei pildista, sest kõik asjad on juba pildistatud. Soovitati, et siis võiks minna uuele ringile, et kuidas asjad muutunud on. Teisel päeval räägiti, et mul on väga hästi lõigatud juuksed. Kolmandal päeval otsustasin, et neid ma siis pildistangi.

Protokolli kadumine

Olin ühes tööruumis ukse lähedal seina taga ja jälgisin läbi akna teisi töötajaid. Üks naine oli kaevanud, et inimeste lugupidamine tema vastu on vähenenud. Ta oli hakanud tegelema sellise teemaga, mis lugupidamist vähendas. Mõtlesin, miks mulle palka ei maksta, kui töötan teistega samas ruumis. Aga selles lugemissaalis käis ka üliõpilasi, kellele ei makstud. Mulle meeldis istuda viimases reas, kust sai teisi inimesi jälgida. Ees istusid inimesed, kes kaugele selja taha ei vaadanud, vaid pöörasid pead, et omavahel elavalt juttu ajada. Olin kunagi ühes õpperuumis ise ka nii teinud. Ma tahtsin üles leida ühte laulu. Mõtlesin, et võibolla leiab selle vastava ansambli koduleheküljelt. Ansamblid panid oma kodulehekülgedele oma paremad laulud, aga mitte liiga palju laule, mis nende hulgast õige otsimise tülikaks oleks teinud.

*
Mängisin pikal maleturniiril. Vahepeal vaatasin oma varasema aasta partiid. Seal olin tunginud vastase tagalasse. Vastane käis valge lipu a2. Või a1, kust see tulistas minu lippu. Aga teisel pool oma lippu oli mul esimesel real vanker, mistõttu ma ei teinud vastase lipust välja, vaid lõin vankriga f1 tuld. Vastane lõi vankri. Nüüd oli vist õige tulistada välja f1 odaga, nii et sellele oleks jälle kaks lööki. Mängisin ühe naisega. Tema kellanool kukkus. Nagu sellel turniiril oli korduvalt juhtunud, arvas vastane, et see tähendab ajaga kaotamist. Ütlesin talle, et mäng jätkub, lõpp on kell veerand. Algul saab poolteist tundi ja pärast poolteist tundi. Hakkasin oma sõnades kahtlema. Vastane läks protokolli ära viima. Mõtlesin, et aega tuleks juurde keerata ehk nii, et lõpp oleks noole kukkumine, mitte veerand. Aga keerama hakates võib keeramisel viga tulla. Ma sain rahulikult oodata, kuni vastaste seier kindlalt üle veerandi jõuab. Aga mõnes mängus võis juhtuda, et mõlema seier läheneb veerandile korraga, siis oleks parem, kui lõpp oleks noole kukkumine. Ma pidin protokolli ära andma, sest olin võitja, aga ei leidnud enam laual olevate paberite hulgast praegu lõppenud mängu protokolli. Seal oli vanu protokolle. Otsisin nende hulgast praegust, aga ei leidnud. Nii võisin saada veel kaotuse. Võibolla oleks piisanud sellest, kui oleksin protokolli uuesti kirjutanud, kas vastase pealt maha või mälu järgi, kuigi ma polnud kindel, kas mul on mäng peas. Võtsin sahtlist veel paki vanu protokolle. Kuulsin rääkimas noori mängijaid, kes olid nooruse tõttu veel kurjad. Nad tundusid rääkivat minust, et keegi peab ennast eeskujuks, aga ei oska üldse mängida. Ma ei saanud aru, mis mu mängul viga on, kui olin kogunud punkte korralikult, neid ainult kahes mängus ära andes. Ei teadnud küll, kuidas järgmine mäng läheb. Ebameeldivused protokolli kadumisega võisid järgmise mängu tulemust rikkuda.

reede, juuli 21, 2017

Põhjendamatud parandused

Käisin 12. klassis. Sain tagasi oma inglise keele tasemetöö. Selle eest oli pandud minimaalselt positiivseid hindeid, umbes +1. Need olid paremad kui negatiivsed, aga siiski halvad. Ütlesin õpetajale, et ma ennustan, et kukun eksamil ka läbi ja mul jääb keskkool lõpetamata. Mulle tundus, et leian töölt parandusi kohtadest, kus tegelikult polegi viga tehtud. Õpetaja oli nõus ja leidis selliseid veel juurde. Ta rääkis, et parandanud oli teine õpetaja, kes on kehv, teda hoitakse meie koolis. Teine õpetaja polevat minu käekirjast aru saanud. Leidsin, et nii saab alati teeselda, et ei saa käekirjast aru. Teine õpetaja oli kirjutanud, et mulle tuleb halb hinne panna, sest mulle on kirjutatud negatiivne iseloomustus, ma olevat käinud ühes kohas ilma riieteta.

neljapäev, juuli 20, 2017

Hõõgumine

Kandsin tuletukke kõigisse tubadesse. Pärast selgus, et kohad, millele need olid vastu puutunud, läksid hõõguma. Hakkasin igale poole vett kandma, et hõõgumine kustutada. Kui ma poleks neid kohti üle kontrollinud ja hõõgumist tähele pannud, oleks võinud tulla tulekahju. Vaatasin oma koduleheküljele. See helendas, nagu oleks sinna jälle sisse murtud. Olin kirjutanud võrgus ajakirjade nimesid ja nüüd oli seda nende ajakirjade toimetustest loetud. Korteri sai vahepeal juba korda, aga siis selgus, et lambid jälle ei sütti. Tegin kindlaks, et süttimatus puudutas vaid osasid tubasid. Üks inimene hakkas elektrijuhtmeid korda tegema, et lambid jälle põlema läheks. Minu meelest see, mida ta elektrijuhtmetega tegi, oli ohtlik, aga ta oli enesekindel.

kolmapäev, juuli 19, 2017

Uksed

Jõudsin oma korrusele. Tegin korteriukse lahti. Siis tuli meelde, et see on naabrite korter. Meie uks oli selle koha peal Kaunase puiesteel, mitte praegu. Panin ukse uuesti kinni. Valges ma tundsin oma praeguse ukse ära, aga praegu oli pime.

*
Olin kirjutanud unenäod kaustikusse ja nüüd lugesin seda kaustikut. Mõtlesin, et loetust meelde jääva peaks uuesti üles kirjutama. Juttu oli ühe välisriigi valitseja uksest. Mulle selgitati, et see uks asub välismaal. Aga minu meelest see nii ei olnud, sest jutt oli minu kirjutatud ja mina kujutlesin, et kõik elavad ühes ja samas majas.

*
Tahtsin endale võrgust ühte asja tõmmata. Aga see programm asus Venemaal, Venemaa asjad võisid olla ohtlikud. Sander soovitas, et ma tõmbaks teist moodi. Kui olin seda teinud ja programmi käivitasin, siis tundus, et võibolla olin siiski tõmmanud viiruse, sest algas suur müra. Aga kui käivitasin teise programmi, siis müra lõppes.

teisipäev, juuli 18, 2017

Sõja esimene päev

Venemaa alustas Eesti vastu sõda. Hakkasime kodust põgenema, et minna oma väeosasse. Kodust lahkudes jätsime korteriukse praokile, nii et Vene sõdurid või ka keegi teine võis korterisse siseneda. Alati kui venelased mõnda sõda alustasid, arvasid nad, et lähevad kultuuri viima. Päev võeti kokku, et meie kaotused ei olnud suured, aga need veel lähevad suureks.

Kõik ühesuguseks

19. sajandi lõpu venestamispoliitika ja praegused eurostandardid mahuvad sama mõiste "riiklik ühtlustamine" või ka "sallimatus erinevuste suhtes" alla. Ametis on vist veel mingi soolise võrdõiguslikkuse volinik. Nagu on märgitud Prantsuse revolutsiooni loosungit "vabadus, võrdsus, vendlus" kritiseerides, ei ole vabadus ja võrdsus ühendatavad. Nõukogude aja koolis ei pidanud suuremas osas tundides vene keeles rääkima, aga kõigil pidi olema ühesugune koolivorm. Ma väga koolivormi vastu ei olnud, see oli minu lemmikvärvi, aga paljudel oli hea meel, kui sundus lõppes, mõnel oli mõni teine lemmikvärv.

esmaspäev, juuli 17, 2017

Lubadus tundmatule

Lamasin voodis. Lapsed ronisid mul otsas. Üks palus, et ma talle oma raamatu kingiksin. Lubasin, et võin kinkida. Tegelikult ma ei saanud kinkida, sest mul olid silmad kinni ja ma ei näinud, kes ronivad.

pühapäev, juuli 16, 2017

Kaks iseseisvumist

Ajalooline Ajakiri. Balti riikide iseseisvus 20. sajandil. 2016, 3/4 (157/158).

„Ajaloolise Ajakirja“ teemanumber räägib nii Eesti riigi esimesest iseseisvumisest kui ka taasiseseisvumisest ning välisriikide osast selles. Osa artikleid räägib kahest ajahetkest võrdlevalt ja osa keskenduvad ainult taasiseseisvumisperioodile.

Ajaloost on võimalik valida võrdlemiseks ka muid ajahetki. Kui kirjutada, et välisriigid tunnustasid nii esimest kui ka teist korda iseseisvunud Eestit, siis on võimalik tuua võrdlusi ka selle kohta, kuidas nad on suhtunud iseseisvuse kaotusesse. Mul on riiulis veel raamat pealkirjaga „Sotsialistlikud revolutsioonid Eestis“, mis on ilmunud aastal 1986 ja räägib aastatest 1917 ja 1940.

Näiteks Kalle Muuli on nimetanud aastat 1988 oma elu kõige ilusamaks, nii arvavad ilmselt veel paljud. Rahva meeleolu tõusu tõttu siis iive tõusis ja paljud on üldse tänu tolleaegsetele sündmustele olemas. Suurenes ka huvi ajaloo vastu ja nii mõnestki sai tänu nendele aastatele ajaloolane, teiselt poolt nii mõnestki ajaloolasest poliitik. Ilmselt oleks neid, kes oleksid tänulikud, kui ajakirja sellesse numbrisse võetud artiklid oleks ilmunud eesti keeles. Välismaalaste huvi nende sündmuste vastu on ehk väiksem. Eesti ajalugu võib muidugi välismaalastele tutvustada, aga võiks mõelda sellele, kas ei ole võimalust avaldada kõiki artikleid kahes keeles. Ajakirjad „Imeline Ajalugu“ ja „Ajalugu“ ilmuvad sagedamini, aga saavad artiklite võõrkeelest eesti keelde tõlkimisega hakkama. Neil ilmselt on küll suurema trükiarvu ja madalamate kvaliteedinõuete pärast kergem tõlkijaid palgata. Aga ma olen kuulnud, et kõik võõrkeelsete artiklite avaldajad ei kirjutagi artikleid inglise keeles, vaid lasevad need tõlkida. Eestikeelsed mustandid võivad jääda avaldamata, kuigi tänapäeval peaks vähemalt asjade võrku riputamine olema suhteliselt kerge. „Sirbis“ küll kirjutati, et sellega võib tekkida juriidilisi takistusi.

Taasiseseisvumise ajal oli üks kesksemaid küsimusi keeleküsimus. Üks minu õpetaja kuulas just keeleseaduse arutelude ajal koolis raadioülekandeid, et olla valmis keeleseaduse vastuvõtmisest ka kooli raadios teada andma. Teine pidas keeleseaduse vastuvõtmist suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmisega võrreldavaks sündmuseks. Ta ütles, et hea meelde jätta, et üks võeti vastu 16. ja teine 18. kuupäeval. Nüüd selles numbris keeleküsimust ei puudutata, vaid isegi kaanepildiks on valitud pikett ingliskeelsete loosungitega, mis toimuski küll välismaal. Eriti huvitav oleks, kui see number oleks trükitud leppimise märgiks vene keeles.

Kaarel Piirimäe ja üks välismaalane on kahepeale kirjutanud artikli teemadel, mida ma mäletan veel tollest ajast eriti hästi. Võrreldud on peamiselt Savisaart ja tema välisministrit Lennart Merd. Neid on kirjeldatud kui kahe erineva poliitika pooldajaid, Savisaart idameelsema ja Merd läänemeelsema. Mõnes teises teoses nagu romaanis „Must Kapten“ on kirjutatud ka, kuidas siseheitlused võivad toimuda sama inimese piires. Selles ajakirjanumbris on Prantsusmaa-teemalises kaastöös kirjeldatud, kuidas Prantsusmaal lõid rahulikumatel aegadel ja kriisiaegadel välja erinevad välispoliitilised põhimõtted, kuigi mõlemad olid kogu aeg olemas.

Vale pildi minevikust võib saada ka mineviku ajalehti lugedes, sest ka tol ajal tehti vigu. Ma mäletan, kuidas aeti segi kodanike komiteesid, mis valmistasid ette Eesti Kongressi valimisi, ja Eesti Komiteed, mis oli Eesti Kongressi valitud ülemkoda. Eesti Kongressi kriitilisemalt suhtujad vastandasid seda Rahvarindele, nagu oleks need kaks võistlevat rahvaliikumist, aga Eesti Kongressi pooldajad kõrvutasid seda Ülemnõukoguga, nagu oleksid need kaks erinevatel alustel valitud parlamenti. Eesti Kongressil ja Ülemnõukogul oli ka hulk ühiseid saadikuid. Nüüdes artiklis nimetatakse samuti ühiste saadikutena vaid Eesti Kongressi-meelsemaid, aga kui peategelased on Savisaar ja Meri, siis võiks mainida, et ka nemad olid Eesti Kongressi saadikud. Rahvarinne liitus küll Eesti Kongressi valimistega üsna viimasel hetkel ja osales ka selle hilisematel istungitel passiivsemalt. H. Runnelil on Eesti Komitee tegevuse kohta luuletus umbes sõnadega: „Puudub raha, puudub palk, / naermas enam ei käi Valk“. Aga augustiputš suurendas jälle ühtekuuluvust ja siis valiti Põhiseaduslikku ehk Põhiseaduse Assambleesse kummastki parlamendist võrdne arv saadikuid, nad hakkasid jälle ühes saalis istuma. Ja kuigi Riigikogu on hiljem käinud koos samas saalis kui Ülemnõukogu, sarnanevad tema valmispõhimõtted rohkem kodanikkonna esindusorgani Eesti Kongressi omadele.

Kui avaldada artikleid siiski vahel inglise keeles, siis kerkivad päevakorda tõlkeküsimused. Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei nime keskmised sõnad on artiklis tõlgitud ühe sõnaga Independence, aga nii võib see segi minna hilisema eurovastase Iseseisvusparteiga. Pika partei nime asemel on eesti keeles kasutatud rohkem lühendit ERSP, hääldusega tavaliselt „ärr“, mitte „err“. Kaaluda saab ka ingliskeelses tekstis eestikeelse lühendi kasutamist, nagu on säilitatud venekeelne lühend KGB, kuigi mulle tehakse vahel märkus, et omal ajal öeldi „julgeolek“.

Seltskondlik tegevus

Jõudsin ühte ruumi. Kohtusin seal tuttavaga, kes ütles, et varsti algab selles ruumis eurovastaste üritus. Rahvas kogunes kokku ja hakati ettekannetega pihta. Varem olin olnud aktiivne eurovastane, nüüd kuulasin passiivselt.

*
Istusime ühes ruumis ja olime vaadanud televiisorit. Rahvast tuli juurde ja räägiti viisakat juttu. Mõtlesin, et nooremana ma ei tulnud selle peale, et kui ma ei oska parajasti midagi rääkida, siis võin ka niisma inimesi vaadata. Aga mulle vaatamine ka nii hästi ei sobinud nagu mõnele teisele.

laupäev, juuli 15, 2017

Suur lugemissaal

Olin ülikooli raamatukogus. Vahepeal läksin lugemissaalist teatrisaali etendust vaatama. Näitleja haaras publiku hulgast ühe inimese lavale. Seejuures sellise inimese, kes selleks kõige vähem sobis. See tähendas ohtu, et haarata võidakse ka mind, seetõttu lahkusin teatrisaalist. Lugemissaalis läksin ühest piirkonnast teise. Riiulites oli palju huvitavaid asju, mida oleks tahtnud lugeda. Öeldi, et läheneb sulgemise kellaaeg. Vaatasin kella. Ma ei teadnud, kas täistunnil algab raamatukogust lahkumine või peab see selleks ajaks lõpule viidud olema. Igaks juhuks asusin varsti lahkuma. Tee läbi lugemissaali välja oli pikk. Jõudsin vist sellesse kohta, kus olin enne istunud. Seal oli toit lauale jäänud, aga ma ei tundnud kindlalt ära, kas see on minu oma. Vahepeal oli olnud suvevaheaeg ja raamatukogu suletud.

*
Oodati vist, et ma arsti juurde läheks. Hakkasin teele asuma. Ema ütles, et ta tuleb minuga kaasa. Mõtlesin ümber, et ma ei lähegi arsti juurde, vaid niisama kõndima, sest ma olen terve. Ema ütles, et siis ta kaasa ei tule. Tegelikult mul põlv valutas. Kõndides tuli mulle mõte uuesti raamatukokku minna, kuigi olin sealt alles tulnud. Kahjuks ei olnud mul praegu raamatukogu asju kaasas ja pidin seal seetõttu lugema ilma märkmeid tegemata.

*
Läksin pööningule tagasi. Vahepeal oli ühest selle osast teise viiva ava ette tekkinud ämblikuvõrk, isegi mitu tükki. Ja avale oli ka klaas ette pandud. Läksin õuele ja rääkisin sellest Paide vanaemale. Ta vastas, et siis ei ole seal vaja rohkem käia. Eile olid noored Paide saunas pahandust teinud. Olin vahepeal Tartus käinud ja täna Paidesse tagasi tulnud. Rääkisin, et mina kõige rohkem pahandust ei teinud, ma ei joonud kõige kangemaid jooke. Praegu kõndis õuel ka Taimo.

reede, juuli 14, 2017

Kahing õigustatud

1. f4 e5 2. fe d6 3. ed Od6 4. Rf3 (Siiani "Maleaabitsast".) Rf6 5. Rc3 0-0 6. e4 Ve8 7. d3 Rc6 8. Og5 Og4 9. Oe2 h6 10. Of6 Lf6 11. 0-0 Of3 12. Vf3 Le5 13. g3 Rd4 14. Vf1 Lg5 15. Kg2 Ve6 16. Le1 Vg6 17. Vc1 Of4 18. Vd1 Rc2 19. Lf2 Re3+ 20. Kh1 Oe5 21. d4 Rd1 22. Vd1 Od6 23. e5 Ob4 24. Re4 Le7 25. Oh5 Va6 26. a3 Oa5 27. Rc5 Vb6 28. b4 Ob4 29. ab Vb4 30. Of3 c6 31. Le1 Vb2 32. Vc1 Vd8 33. Vc4 b5 34. Vb4 Vb4 35. Lb4 Lc7 36. Re4 a5 37. Lc3 b4 38. Lb2 Lb6 39. Rd6 a4 40. Lc2 Ld4 41. Lc6 Le5 42. Rc4 Le1+ 43. Kg2 a3 44. La4 Lb1 45. La5 Vf8 46. Rd2 Lb2 47. Ld5 a2 0:1

*
Malelehest loetud naljast sain alles siis aru, kui seda kaks korda lugesin. Mul on ka peaaegu kogu aeg olnud pika male reiting kiirmale reitingust kõrgem. Tuli meelde anekdoot pikkade juhtmete teemal, et loomaaias päeval räägib ahv anekdoote ja öösel kaelkirjak naerab. Mõtlesin, et nüüd olen ise samuti pikka kasvu ja ka naljade üle naeran sageli mitte nende kuulmise ajal, vaid päev või aastaid hiljem.

Pererahva malelaud

Uue tänava bussipeatus oli ära kaotatud. Võibolla oli seda teinud Vihmand. Võibolla vaadati, et tänav on busside jaoks liiga kitsas. Tellisikivimaja juures oli tilkuv kraan. Püüdsin seda kinni keerata. Aga liiga kõvasti keerates lõhkusin vist kraani ära, sest see jäi edasi tilkuma. Või oli eelmistel inimestel sama probleem olnud. Mul oli tekkinud käe sisse haav, kust tilkus samuti vett.

*
Olin ühel perel külas. Kaks poissi kaklesid mänguasja pärast. Tüli lahendamiseks soovitasin, et nad annaks selle mänguasja oma nooremale õele ja võtaks ise teised. Poistele oli kingitud taskumalelaud. Valmistusin koju minema. Enne õpetasin poistele, et nad ühtegi malenuppu ära ei kaotaks, kui mänguoskus on juba natuke suurem, ei saa mängida, kui kasvõi üks nupp on puudu. Ühe puuduva malenupu saaks küll asendada kabenupuga, aga see ei ole nii hea. Tuli veel mõte enne äraminekut vähemalt üks malepartii mängida. Aga algajatele oleks terviklikust malepartiist parem olnud ehk vähendatud nuppudega seis.

neljapäev, juuli 13, 2017

Mosaiik

Tänaval oli kombeks mängida ühte pallimängu, aga siis mindi tänavat mööda edasi ja hakati mängima selle asemel korvpalli. Mul ei tulnud täna mäng välja. Mängisime seitset. Pall lendas kaugele, aga uue mängutulija jaoks ei olnudki tähtis, kui kaugele see lendab. Viskasin palli läbi korvirõnga. Kui pidin hakkama viskama vabaviset, siis ütlesin, et nooremana ma nullisin vabavisetega punktid ära, aga nüüd saan ikka korvilauale pihta, sest olen pikemaks kasvanud. Aga ma ei saanud. Ma ei olnud praegu vormis.

*
Meie klass oli teinud ülikooli sisseastumiseksameid. Täna saime kokku ja rääkisime tulemustest. Mõned, keda targaks peeti, polnud ülikooli sisse saanud, aga mina ja mõned teised olime. Panin mosaiiki kokku. Tundus, et üks mosaiigitükk on osa trepist, mis viib teisele korrusele. Sel juhul tuli see panna üles paremasse nurka. Hakkasin jõudma ääretükkideni. Olin kokkupandavaid osi värvide järgi grupeerinud, aga nüüd tõstsin mõned grupid ringi, sest selgus, et sama värvi kohti oli rohkem kui ühes pildi osas. Üks tüdruk rääkis, et ta ei taha sauna minna ja et mitte keegi siinolijatest ei taha mu raamatuid. Vastasin, et on inimesi, kes tahavad. Tema jutt on sama hea, kui öelda, et mitte keegi ei taha enam kunagi toiduaineid.

kolmapäev, juuli 12, 2017

Üldine ajalugu

Lugesin "Üldist ajalugu" ja seejärel saatsin ajaloolisti kirja. Esitasin kirjas küsimuse. Oli tõenäoline, et see jääb jälle vastuseta, aga ma ei pidanud vastamatajätmist õigeks, seetõttu saatsin listi üha uusi kirju. Kirjas olin öelnud, et Napoleoni sõjad nõudsid ohvriks 3 miljonit inimelu, rohkem kui ükski varasem sõda. Aga seda kirjutasin mälu järgi ja hakkasin nüüd "Üldisest ajaloost" kontrollima. Raamatus nimetati ainult miljonit ohvrit. Aga sama raamatu erinevates peatükkides oli vist ohvrite arv erinev. Pealegi võis ohvrite hulka lugeda vahel ainult langenuid ja teisel korral langenuid ja haavatuid. Tegelesin "Üldise ajaloo" tõlkimisega. Rääkisin, et öeldakse, et tõlkida tuleb stiili, aga et selle raamatu stiil ei ole nii hea, sest üksainus inimene kirjutas kiiruga viis köidet. Tahtsime "Üldise ajaloo" uuesti välja anda. Rääkisin, et see tuleks välja anda faksiimilena, sest kui see faksiimile ei ole, siis hakatakse rääkima, et see on nii vananenud raamat, et seda ei tohtinud uuesti välja anda. Oleks arvatud, et me usume seda raamatut. Selle vastu oleks aidanud kommenteerimine. Kommenteerinud ma eriti ei olnud, toimetaja võis seda veel teha.

*
Läksin Kanali bussipeatuse kanalipoolsele küljele. Tahtsin sõita kooli, aga hakkasin hiljaks jääma. Praegu oli Pikk tänav blokeeritud ja bussid pidid siitmaalt koolist kaugemas suunas tagasi sõitma. Buss pani uksed kinni ja sõitis ära, ilma et mina oleks peale jõudnud. Bussis nägin ühte klassikaaslast. Tema pidi kooli õigeks ajaks jõudma ja mina hiljaks jääma. Aga mõtlesin, et neljapäeviti on vist esimene tund vaba ja teine tund joonistamine, kuhu võis hilineda. Sellesse suhtuti halvemini, kui vabu tunde jäi tunniplaanis teiste tundide vahele. Selliseid vabu tunde nimetati akendeks. Sõitsin bussiga kõigepealt Annelinna lõppu, lootes, et sealt hakkab see sõitma vastassuunas. Annelinna lõpus läksin bussist korraks maha, et kohe uuesti peale minna. Ma ei teadnud, kas nüüd peab võtma uue pileti. Aga vast ei pidanud, sest see oli üks sõit. Bussis nägin mõnda tuttavat. Ma ei teadnud, kust oleks kõige parem kinni hoida, et käsi ei oleks liiga teise inimese lähedal.

teisipäev, juuli 11, 2017

Inimesed loengus

Istusin loengus. Olin kirjutanud, et ülikooli ajal istus Reeli teistest tüdrukutest sagedamini minu lähedal. Nüüd mõtlesin, et tegelikult oli palju selliseid loenguid, kus ta ei istunud, vaid ma mõtlesin, miks ta ei istu. Ja mõnel loengukursusel istus igas loengus minu ees kindel vanema kursuse tüdruk. Mul oli praegu minust mõned kohad paremal istuvale Helenile üks küsimus. Aga nüüd oli raskem küsida, sest ma olin välja rääkinud, mida ma temast arvan. Küsisin oma pinginaabrilt Sandrilt, mida praegu tegema peab. Sander ka ei teadnud ja küsis tüdrukutelt. Selgus, et tuli vaadata mõnda pilti ja selle üle mõelda. Valisin vaatamiseks õpikupiltide asemel ühe enda vihikusse joonistatud pildi. Põhjendasin valikut sellega, et see on vana pilt ja ma ei mäleta enam, mida ma joonistamise ajal mõtlesin, see on teise klassi vihik.

esmaspäev, juuli 10, 2017

Salajane arvamus

Loen ajalehte. Ma ei tea, mida ajalehes kirjutajad minust arvavad, sest minu nime nad ei nimeta. Järeldusi nende arvamuse kohta saaks teha analoogia põhjal. Aga võibolla nende mõtlemine on ebaloogiline ja nad samasuguse asja puhul arvavad erinevatest inimestest erinevalt. Võibolla arvatakse, et mis sobib ühte moodi näoga inimesele, see ei sobi teist moodi näoga inimesele. Ma ei tea, mida minu näost arvatakse. Lähen vaatan seda peeglist. Aga sealt ma ei näe teise inimese pilguga. Mõtlen, et võibolla ei olegi tähtis teiste arvamus, vaid see, mida ma ise arvan. Aga arvamused lähevad lahku, sest minu arvates võiks minu nimi täna ajalehes olla, aga seda seal ei ole. Ei oska arvata, kas homme on.

Tõrvikutuli

Pidin viima tõrvikuga torni priiusetule ja süütama seal tornitule. Aga enne kui tornituli oli süttinud, kustus tõrvik ära. Sellele puhuti peale, et ta uuesti süttiks. Pärast pidin tule tornist uuesti alla viima. Seda ma oskasin veel vähem. Tirisin järjest erinevaid madusid. Rästiku jätsin tirimata, põhjendusega, et rästik on ohtlikum.

pühapäev, juuli 09, 2017

Nõrgestus nõrgestuse otsa

1. f4 e5 2. fe d6 3. ed Od6 4. g3 h5 (siiani "Maleaabitsast") 5. d3 h4 6. Og2 hg 7. hg Vh1 8. Oh1 Og3+ 9. Kd2 Lg5+ 10. e3 Of2 11. Re2 Oe3+ 12. Kc3 Lc5+ 13. Kb3 a5 14. c4 Oc1 15. Lc1 Rc6 16. Rc3 Of5 17. Ld2 0-0-0 18. Oe4 Oe4 19. Re4 Lf5 20. R2g3 Rd4+ 21. Ka4 Le5 22. Vf1 Rf6 23. La5 La5+ 24. Ka5 Rc6+ 25. Ka4 Vd3 26. Vg1 Re4 27. Re4 Vd4 28. Rc3 Vc4 29. Kb3 Vb4+ 30. Kc2 g6 31. Vf1 f5 32. Vg1 Re7 33. Ve1 Kd7 34. Vd1+ Ke8 0:1

Käpuli läbi linna

Liikusin tänaval käpuli. Muutsin kiiruseid nagu auto. Kui lähenesin autoteele, siis võtsin kiirust maha, et kahele poole vaadata, aga kui autoteed ületasin, siis panin kiirust juurde, et jõuda enne üle, kui mõni auto tuleb. Isa võis teha märkuse, et liikuma peab püsti. Jõudsin Annelinna. Kui nägin teel koera, siis läksin teist teed. Koerte nägemine oli vist ka minu magistritööd mõjutanud. Ühte asja ma polnud saanud uurida, sest koer takistas, siis olin selles lõigus kirjutanud teisest asjast. Mõtlesin, et mõnes unenäos liigun ühest punktist teise ühe hetkega, aga selles tajun sammhaaval kogu teed. Ja üles ka ei ärka. Jõudsin meie endise Kaunase puiestee maja juurde. See oli ümber ehitatud.

laupäev, juuli 08, 2017

Punktide ennustamine

Mängisin pikal viievoorulisel maleturniiril. Mängida oli jäänud veel viimane voor. Seni oli mul läinud hästi. Ma olin vist ainult pool punkti ära andnud. Karba ütles, et viimases voorus ma ka võidan, sest ma saan kõige madalama reitinguga vastase. Aga mulle tuli meelde, et see vastane sai eelmine aasta kolmanda koha, siis võis võita tema. Ja mulle tuli meelde, et ma pole ära andnud 0,5, vaid 1,5 punkti. Siis võis mu lõpp-punktisummaks jääda ainult 2,5. Kui oleksin saanud 3,5, oleks see ka üsna hea tulemus olnud, kuigi mitte nii palju, nagu vahepeal tundus.

*
Rändlinnud saabusid tagasi. Nad lendasid sellises parves, mis oli erinevalt mõnest teisest parvest korrapäratu. Tundus, et ma näen, kuidas linnud hakkavad tagasijõudmise puhul parvest eralduma. Aga võibolla nad lihtsalt jälitasid autot.

reede, juuli 07, 2017

Tüdruk mänguautodega

Vennapojad on mänguautosid põrandale segamini kallanud, aga Hanna pani kõik ühte sirgesse ritta, mis ulatus toa ühest otsast teise otsa kirjutuslauani. Väljaarvatud ei pannud ta sellesse rivisse lennukeid, mille ta asetas rivi kõrvale ristisuunas ritta. Hanna rääkis, et autod sõidavad. Küsisin, kuhu need sõidavad. Hanna vastas, et teatrisse. Vahel arvatakse, et tüdrukuid huvitavad mänguautod vähem kui poisse, aga Hanna küsis autosid ise. Kui tema vennad tuppa tulid ja rivi oli juba valmis, ajas Hanna mängu lõpetuseks rivi segamini ja läks teise tuppa.

Esimene ja viimane klass

Sain tagasi oma lõpukirjandi. Selle erinevaid osi oli eraldi hinnatud. Osad hinded olid kolmed ja osad neljad. Mustandil tundusid olevat paremad hinded kui puhtandil. Neljasid oli hea vaadata, kuigi võibolla polnud neid kirjutanud õpetaja, vaid kaasõpilased. Üldhinne tundus siiski olevat neli. Olin kirjutanud natuke üle kahe suure lehekülje, kas lühiduse eest hinne alla ei läinud? Aga meile oli öeldud, et tuleb kirjutada kaks kuni neli lehekülge. Rohkem ei antud üldse paberit, et keegi pikemalt ei kirjutaks. Aga esimene variant võis nässu minna ja võis tekkida vajadus uut alustada. Minu selja taga istusid Krister ja Artur. Pöörasin näoga nende poole. Meenutasin Kristerile tema esimese klassi kirjandit, kus ta oli arutlenud, keda üks tegelane hindab, kas Hitlerit või ühte teist inimest. Krister naeris. Praegu ta poleks enam nii kirjutanud. Lahkusin klassist ja läksin fuajeesse. Nägin Partsi. Ta ütles mulle tere. Seejärel nägin Kuuske. Mõtlesin rääkida, et suurem osa inimesi, kelle ma koolis ära tunnen, on maletajad. See võis tulla sellest, et malet mängides on teise inimese pea lähemal ja jääb paremini meelde. Aga maletajate arv meie koolis oli ka kasvanud. Varem oli tekkinud küsimus, kas saame kooli võistkonna kokku, aga nüüd oleks saanud mitu võistkonda. Kuna meil oli parem kool, siis oli mõni maletaja meie kooli õppima tulnud ja mõni külastas selle ruume vabal ajal. Vaatasin stendi ja seejärel läksin klassi tagasi. Klassis minu pinginaaber Sander ütles, et tal on pastakas kadunud. Nägin laua all mingit pastakat ja ütlesin Sandrile, et ta vaataks laua alla. Seal oligi tema pastakas. Selle olid sinna visanud Krister ja Artur. Õpetaja rääkis Kristerile, et ei ole harjunud, et vabas Eestis selliseid kirjandeid kirjutatakse.