Raamatupoes olid raamatud pandud sellesse järjekorda, kui palju hääli millise autor viimastel valmistel sai. Vaatamiseks olid väljas nende kaanepildid ja kaanepiltidel olid valimistel kandideerinud. Kõik, kes osutusid valituks, olid ühesuguse näoga. Oli kaetud peolaud. Valisin koha, kuhu istuda, ja tõstsin endale mõned asjad ette. Aga siis istus sellele kohale üks alaealine poiss ja ma pidin uut kohta otsima hakkama. Vaatasin kõiki laudu, aga sobivat uut kohta ei olnud kuskilt leida.
*
Lugesin ühele tüdrukule ette ühe enda luuletuse. Ta ütles, et ta ei taha peast lugemist, vaid originaalkäsikirja näha. Vastasin, et ma ei mäleta, kuhu selle luuletuse originaal on kirjutatud. Pealegi mul mälu töötleb luuletusi paremaks. See tüdruk oli tahtnud minuga abielluda, aga kui ma polnud nõus talle oma pabereid näitama, siis ta vast mõtles ümber.
laupäev, veebruar 04, 2017
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 vastukaja:
Postita kommentaar