Viimasel ajal olen "Eesti Päevalehest" lugenud artikleid mittetöötavate noorte kohta. Üks kirjutaja kutsus neid üles tööle minema, et mitte oma vanemate "agooniat pikendada". Selle peale tuleb pähe küsimus, kas agooniat peab siis lühendama, tekib assotsiatsioon eutanaasiaga. Minu arvates mittetöötav inimene võib olla muul moel kasulik. Kui ta ei teeni raha, siis võibolla teeb ta koduseid majapidamistöid. Või siis kui elab vanematega koos, siis mõni vanem võib küll temast väsinud olla, aga mõnel võib ka hea meel olla, et on kellegagi juttu ajada. Mõni on töötu depressiooni või muu tervisehäire tõttu. Kui ajalehes kirjutada, et nad on halvad ja kasutud, siis see nende enesetunnet ilmselt ei paranda.
Teine kirjutis, mis ilmus hiljem, oli mittetöötavate noorte suhtes mõistvam, aga võibolla liiga mõistev. Seal kirjutati, et inimesi pole vaja süüdistada, vaid aidata. Kust läheb süüdistamise piir? Kui kellelgi on elu sassi läinud joomise pärast, siis konkreetsele inimesele võib siiski öelda, et jäta joomine maha või joo vähem. Kirjutaja meelest ei pea tööl käima, kui tööle sõitmise transpordikulude palgast maha arvamisel jääb järele vaid töötu abiraha suurune summa. Nii see päris siiski ei ole, kui inimesel on endal hea tunne, et ta midagi kasulikku teeb, siis võib tööle kasvõi peale maksta. Sellist suhtumist võivad küll kuritarvitada halvemad tööandjad, kes võivad mõelda, et selle inimese palka pole vaja tõsta, ta ei nõua. Aga midagi kasulikku on võimalik ikkagi teha, kasvõi harivat blogi kirjutada.
laupäev, märts 04, 2017
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
2 vastukaja:
Inimene, kes ei käi tööl, on planeedisõbralik. Tarbib vähe = reostab vähe.
Kõige hävitavamalt mõjuvad keskkonnale (ja seega meile kõigile) edukad.
Paradoks - edukad ja enesekindlad inimesed veavad meid kõiki põhja:))
Mis on ühes mõttes kasulik, võib olla teises mõttes kahjulik. Aga on ka töökohti, mis tulevad looduskaitsele kasuks.
Postita kommentaar