reede, august 04, 2017

Itaaliast

Hiljuti olen vaadanud viis osa Itaalia teemalist telesarja ja mujalt selle riigi kohta informatsiooni juurde otsinud. Sari oli Itaaliast Teises maailmasõjas. Seega veel fašismi ajast. Fašism oli minu magistritöö teema, aga mitte enam Teise maailmasõja aeg pärast 1940. aastat. Itaalia uurimist alustasin juba keskkoolis, kui kirjutasin selle maa kohta kõik kolm geograafia referaati. Üks neist oli uurimistöö eksami asendamiseks. Referaatides pöörasin suurendatud tähelepanu Itaalia põllumajandusele ja haldusjaotusele.

Huvi Itaalia vastu hakkas tekkima ilukirjanduse kaudu. Enne geograafia referaatide kirjutamist olin vist lugenud viimati Karl Ristikivi romaani "Põlev lipp", mis rääkis Itaalia keskajast, juba varem 19. sajandi Itaalia ajaloost rääkivat tõlgitud romaani "Garibaldi" ja veel mõnda, ka lasteraamatuid. Fašistlikust Itaaliast ma polnud ühtegi raamatut läbi lugenud.

Ülikoolis mainisin Itaaliat vist kõigis viies kursusetöös, millest üks oli magistritöö. Esimese kahe teema oli Etioopia ajalugu, mis sõdis Itaaliaga nii 19. kui ka 20. sajandil. Kolmanda kusrsusetööd kirjutasin Eesti vabadussõjalastest, kes olid Itaalia fašismist eeskuju võtjad. Lõputöö ja magistritöö olid veel otsesemalt Itaalia kohta. Peale nende põhiuurimistööde kirjutasin veel ühe natuke lühema essee teemal, kas Saksa rahvussotsialism kuulub ühtekokku fašismiga.

Enne nüüdse telesarja vaatamist lugesin meeldetuletuseks magistriõppeaegset Knoxi raamatu konspekti, kes kirjutas fašistlikust Itaaliast ja natsi-Saksamaast sõjaajaloo seisukohalt. Siis ma ei pannud konspektidesse kirja oma mõtteid, aga seda täpsemalt on tsiteeritud raamatut. Raamat oli inglise keeles, aga konspekti kirjutasin eesti keeles. Knox kirjutas, et Itaalia relvad olid Teise maailmasõja ajal teiste sõdivate riikide omadest kehvemad. Kehvema all ta mõtles seda, et vähem tapvad, aga Sorokinit lugenud olles võib lisada, et tapvamaks olid sajandite jooksul läinud kõigi riikide relvad.

Telesarjas räägiti itaallaste kannatustest, kui rinne oli jõudnud juba Itaalia pinnale, kuid ei räägitud sellest, kuidas itaallased enne seda ise teistes riikides sõjakuritegusid sooritasid ja genotsiidi läbi viisid. Ülikooli lõputöö ja magistritöö jaoks vanu ajalehti lugedes oli üks põhiteemasid Mussolini isikukultus, aga nüüd oli sarja vaadatud viiest osast Mussolini-keskne vaid üks.

Lugesin võrdluseks ka võrgulehekülgi. Neil öeldi, et Itaalias ei viidud erinevalt Saksamaast pärast sõda läbi Nürnbergi protsessi laadset protsessi, sest kardeti kommunistide võimuletulekut. Kuid lugesin juba magistriõppe ajal, et Prantsusmaal ja Itaalias toimus Teise maailmasõja lõpus ja vahetult pärast lõppu siiski suur arveteõiendamine kollaborantide ja fašistidega, mis nõudis kummalgi maal viiekohalise arvu inimeste elu. Ainult et seda tegid kohalikud inimesed ise.

Eile vaatasin ingliskeelse vikipeedia artiklit Itaalia väejuht Grazianist. Ta on teeninud nii Liibüas, Etioopias, Teise maailmasõja algul uuesti Põhja-Aafrikas ja sõja lõpul Itaalia Sotsiaalset Vabariiki, milles Mussolini uuesti võimule sai. Artikli osad laused tundusid olevat fašistide ja teised fašismi vastaste kirjutatud. Itaalia alustas ise Etioopia vastu sõda, aga vikipeedia kirjutab, et vallutatud maal etiooplased mõrvasid itaallasi.

Et mitte ainult fašismi teemaga piirduda, lugesin eile viimasena ingliskeelse vikipeedia artiklit Torino linna kohta. Torino on linn Loode-Itaalias Piemontes. 19. sajandil oli see Itaalia Kuningriigi esimene pealinn. Sest Itaalia ühendamist alustati Sardiinia kuningriigist, mis koosnes Sardiinia saarest ja Piemontest. 20. sajandi teisel poolel oli Torinosse nii suur sisseränne Lõuna-Itaaliast, et seda nimetati suuruselt kolmandaks Lõuna-Itaalia linnaks Napoli ja Palermo järel. Autotööstuse tõttu on Torino võrreldud ka Ameerika linna Detroidiga. Linna rahvaarv on ajaloos järjekindlat tõusnud, kuid 1970. ja 1980. aastatel sattus autotööstus kriisi, mistõttu rahvaarv vahepeal ka vähenes. Aastal 2006 toimusid Torinos taliolümpiamängud, aga siis need mind enam eriti ei huvitanud. Kui ma veel jalgpalli vaatasin, siis elasin kaasa Hollandile, Itaaliale, Saksamaale ja Inglismaale. Mõnel teisel alal olid muud lemmikriigid - jäähokis Rootsi, Kanada ja Tšehhoslovakkia, murdmaasuusatamises Rootsi, Norra ja Soome, suusahüpetes Soome.

0 vastukaja: