teisipäev, august 21, 2018

Viite taastamine

Tänaval üks naine kõndis lühikese seelikuga. Mõtlesin, et nüüdsest hakkavad mulle lühikese seelikuga naised rohkem meeldima kui korralikud. Kuid edasi mõtlesin, et ma võin ükskõik mida mõelda, aga ma käitun kogu aeg ühte moodi.

*
Süsteem andis vahepeal vasteks ainult ühe võrgulehekülje, vahepeal sama otsinguga kõik leheküljed. Sellega taheti saavutada vaheldust. Märkasin, et Oudekki võrguleheküljel ei ole enam viidet minu leheküljele. Panin arvuti laadima, et viide tagasi saada. Vahepeal laadimine katkes, aga tundus, et mälus on alles, kui kaugele laadimisega on jõutud. Oudekki lubas viite taastada ja ütles, et tal läks minu lehekülg meelest.

esmaspäev, august 20, 2018

Kirja väljalõikamine

Lähenes inglise keele tasemetöö. Õpetaja oli kirjutanud minu kohta minu vanemate jaoks märkuse, et üks teema, mida ma lähenevas töös hästi ei vasta, on näiteks Brasiilia filmid. Ta oli valinud õige näite.

*
Kirjutasin Helinale paberkirja. Kirjutasin kaheleheküljelise kirja, teist lehekülge ei kirjutanud täis. Kirjutamise ajal ma ei olnud veel paberit kaustast välja võtnud, kirjutamist lõpetades lõikasin. Lõikamisliigutused ei tulnud kõige õnnestunumad, sälk tuli sisse ka sellisele paberiosale, millele ma olin kirjutanud. Sellisest hooletusest võis Helina järeldada, et meie suhted pole enam nii head kui varem.

1988. aasta märkmikutest

Vastasin ühele kirjale:

Esimene teema, mida ma ajaloo kohta uurisin, oli see, et millalgi kooli ajal võtsin vanimast Eesti Entsüklopeediast Inglise monarhide nimekirja, otsisin edasi välja selle entsüklopeedia artiklid kõigi Inglise kuningate ja kuningannade kohta alates aastast 1066 ja tegin nende kohta märkmeid. Seda ei kirjutanud ma kooli jaoks, vaid ema eeskujul, kes vaatas enne seda andmeid Venemaa valitsejate kohta.

Mõned tunnid hiljem lisasin:

Leidsin märkmeid Inglise kuningate kohta kontrollimisel kahest märkmikust. Üks on neljanda klassi aegne 1988. a. esimese kvartali märkmik, kus on monarhide täielik nimekiri koos valitsemisaastatega alates aastast 1066 kuni 20. sajandini. Teise märkmikusse olen kirjutanud Inglise valitsejatest detailsemalt, aga seal välja jõudnud ainult aastani 1485 ehk Rooside sõja lõpuni. Toon näiteks kolme esimese kuninga kohta kirja pandu:

1. WILLIAM I VALLUTAJA (1066-87)
1027 või 28-87. Normandia hertsog
Robert II Kuradi poeg

2. WILLIAM II, RUFUS (1087-1100)
eelmise teine poeg. Tapeti 1100. a.
jahikäigul.

3. HENRY I (1100-35)
eelmise vend 1068-1135.

Pärast referaadi kirjutamise lõpetamist olen koostanud kuue küsimusega viktoriini:

1. Nimeta Inglismaa kuningaid ja kuningannasid?
2. Kes oli esimene Inglismaa kuningas?
3. 1) RICHARD LÕVISÜDA
    2) GUSTAV-ADOLF
    3) KARL SUUR
    4) NAPOLEON I
    5) HENRY VI

Kes oli Inglismaa kuningas?
4. Kes on praegune Inglismaa kuninganna
5. Kumb on neist praegu kuningriik, kas
JORDAANIA
või POOLA
6. Kus riigis valitseb praegu kuningas

Järgmisel leheküljel algab kolmeleheküljeline artikkel "Hulk", mille esimesed laused on:

"Kõikidel asjadel on mõne teise asjaga midagi ühist. Asjad millel on midagi ühist, moodustavad hulga. Raamatud moodustavad raamatute hulga, õunad ja pirnid puuviljade hulga jne. Elemendid, mis moodustavad hulga on hulga elemendid. Tänavate hulga elemendid võiksid olla näiteks Kreegi, Lille, Stalini, jt. tänavad."

pühapäev, august 19, 2018

Vangerdamata võitja

Kes veel ei tea, siis eilne Eesti-Läti matš lõppes 50:50 viigiga. Ma tähistasin eile kodus ema sünnipäeva, aga enne salati lõikamise algust vaatasin ka Kärneri raamatust partiisid. Täna harjutasin oma peaga mängimist:

R-V-O-K-R-O-V-L
1. d4 g6 2. Rb3 Og7 3. d5 Rb6 4. e4 d6 5. f4 Rf6 6. g3 Og4 7. Oe2 Oe2+ 8. Ke2 0-0 9. Oe3 Rg4 10. Rd3 Rc4 11. Oc1 e6 12. h3 Rf6 13. de fe 14. Rbd2 d5 15. e5 Rd7 16. Rc4 dc 17. Rf2 b5 18. c3 Rc5 19. Oe3 Ra4 20. Oa7 Va8 21. Oe3 Vfd8 22. Lc6 Rc3 23. bc Va2+ 24. Kf1 Vc2 25. Od4 g5 26. Lb5 gf 27. gf Kf7 28. Lc4 Vd7 29. Re4 Oh6 30. Rg5+ Og5 31. fg Lg7 32. Lc6 Kg8 33. Le6+ Vf7+ 34. Ke1 h6 35. Vb8+ Lf8 36. Vf8+ Kf8 37. Oc5+ Kg8 38. gh Kh8+ 39. Le8+ 1:0. Valge mõtles 14 ja must 15 minutit. Mõni räägib vahel, kuidas varem oleks võinud alistuda. Aga ma olen uudishimulik ja tahan näha, kuidas mäng edasi läheks. Kui mängin sageli mängu teise poole halvemini kui esimese, siis tuleb ehk realiseerimise harjutamine kasuks. Antud partiis tahtsin laua peal veenduda, et ei teki hullu vankriga viigi tegemise võimalust.

Telefoni väljalülitamine

Valmistusin kodust ära minema. Enne väljumist tahtsin mobiiltelefoni välja lülitada. Aga ma ei teadnud, kas parooli tohib sisestada, kui töömees on samas toas. Otsustasin, et sisestan, sest telefon pole arvuti. Aga ma ei olnud kindel, kuidas telefoni väljalülitamine käib. Nupp, mille ma valisin, võis olla ka politseisse helistamine. Politsei võis mulle pärast tagasi helistada. Ühel päeval juba oli kolm korda helistanud.

laupäev, august 18, 2018

Arvamuse muutumine

Vaatasin oma vana keemia kontrolltööde vihikut. Esimese kontrolltöö eest olin saanud nelja. Sellesse oli tehtud punasega parandus, et aine nime ei tule kirjutada sõna, vaid sümboliga. Ka muud parandused olid selle kohta, et üks sünonüüm on parem kui teine. Mõtlesin kirjutada, et kooli ajal oli mul madal enesehinnang ja arvasin, et nelja saamine näitab, et ma olen rumal, aga nüüd arvan, et need parandused näitavad, et õpilane oli targem kui õpetaja.

Postkast rikutud

Siiani mulle meeldis kirju kirjutada, aga eile tehti gmaili postkastile uus kujundus ja see tundub nüüd halvem kui ükski varasem postkast. Mulle ei meeldi, et kasutatakse pildilisi käske, millele pole ühtegi sõna seletuseks juurde kirjutatud. Halb on ka see, et kui hiirenoolt mööda postkasti libistada, siis seal asjad hüppavad. Mulle pole vaja uut kujundust, vaid harjunud kujundust. Üks päev tuli eelteade, kus nagu öeldi, et säilib võimalus ka vana kujundust kasutama jääda, aga ma küll ei tea, kuidas.

/TÄIENDUS: Nüüd leidsin vajaliku käsu üles ja läksin vana versiooni peale tagasi./

reede, august 17, 2018

Vaheaeg suvepuhkuses

Täna kogunes maleklubi, et tähistada turniiriga Põvvati ja Villeri suviseid sünnipäevi. Sellega pole suvevaheaeg veel lõppenud. Tänasel turniiril oli 6 vooru ja mõtlemisaeg 15 minutit kummalegi. Ühe palju punkte said Trohhalev ja A. Pedmanson, kes tegid omavahel viigi. Kolmandaks tuli Ojaste ja neljandaks sama punktide arvuga Põdersalu. Ma sain turniiri alguses kaks võitu järjest ja kolmandas voorus mängisin esimesel laual, aga kaotasin nüüd neli mängu järjest. Suuremas osas mängudes tundus mingis faasis minu seis parem olevat, aga ma ei näinud ühekäigulisi ähvardusi. See võib tulla mängupraktika ja treenimisaja vähenemisest.

Mind kutsuti esimest korda elus Eesti-Läti saja laua matši mängima, aga ütlesin, et mul pole aega ega ettevalmistust. Selgus, et mängijatel oli võimalus ennast ise võistkonda kirja panna, võibolla on veel praegugi vabu kohti.

neljapäev, august 16, 2018

Rootsi ajast tahvlile

Ühes majas oli algamas maleturniir. Aga täna olid osad maja wc-d avarii tõttu suletud, avatud olid ainult kaks kõrgemal korrusel asuvat. Seetõttu võis turniir venima hakata. Käisin ülemisel korrusel ja jõudsin mänguruumi, kui voor juba käis. Raskusi oli ka sobivate nuppude leidmisega, sest kõik vajusid ümber. Lõpuks kui leidsin ühe enam-vähem mängimiskõlbliku komplekti ja algseisu peale panin, ei olnud minu vastane ikka veel saabunud. Teistel laudadel sai juba esimese vooru mäng läbi, aga meie polnud veel alustanud.

*
Istusin auditooriumis keemia tunnis. Direktor kutsus ühe õpilase tahvli ette vastama. Kui ta oli vastamise lõpetanud, ütlesin, et ma pean keemiat kordama, mõnda ülesannet ma oskan lahendada, aga mitte kõiki. Direktor kutsus, et ma siis tahvli ette harjutama tuleksin. Seda ma ei tahtnud. Läksin siiski. See oli ajaloo tund ja mind oli vastama kutsunud ajaloo õpetaja. Hakkasin kirjutama tahvlile lugu Rootsi ajast. Kirjutasin, et Rootsi aeg algas aastal 1561, aga mitte veel kogu Eestis. Edasi laienes Rootsi võim üle kogu Eesti. Need, kes olid algul Rootsi võimu poolt, pettusid selles hiljem ja hakkasid soovima Vene võimu. Kui venelased Tartut piirasid, siis üks mees sissepiiratud linnas tegutses venelaste huvides. Kirjutasin põhiliselt eelloost, põhiasja mainisin alles lõpus. Mulle oli eraldatud kolmandik tahvlist, kaks kolmandikku oli antud ühele tüdrukule kirjutamiseks. Märkasin, et osad minu kirjutatud read algavad tüdruku alal. Palusin vabandust.

kolmapäev, august 15, 2018

Tuttav talu

Pidime täna hommikul Paidest Tartusse sõitma. Enne pidime sööma. Läksin kööki. Vanaema ütles, et ma paneks kampsuni selga. Ma ei pannud, muidu oleks palav hakanud. Natukese aja pärast siiski panin teksajaki selga. Bussid ei pidanud täna erandlikult enne õhtut käima. See tähendas, et pidime jala minema. See oli pikk maa. Tallinnast oleks olnud veel pikem.

*
Ruumis olid Klaus ja Meelis. Meelis käis endiselt maletrennis. Ükskord ta oli tahtnud minu käest maleraamatuid laenata, aga ma polnud andnud.

*
Olime oma talu juures. Meie talu ümbert oli maa lagedaks tehtud, aga taluõue piiril kasvas endiselt kõrge kuusehekk. Töömehed mõtlesid vist, et meie midagi ei tee. Võibolla me oleks ka pidanud puud maha võtma. Õuel tundsin ära tühjad mesitarud ja kaks väikest neljakandilist objekti, mille ümber lapsed kunagi jooksid, püüdes ära arvata, kummalt poolt teine tuleb. Praegu olid taluõuel kanad. Üks inimene tegi kõva häält. Kanad tõusid selle peale ehmunult lendu ja lendasid minema, kuigi muidu kanad tavaliselt ei lenda. Kukk ei lennanud minema, vaid mulle kallale. Aga ma läksin eest. Olin paljude aastate järel jälle Reomäel. Kõndisin üksi metsa all. Vaatasin, et siin on üllatavalt vähe muutunud. Alles olid rõngad, millesse vanasti mängumaju tehti. Vahepeal olin mäletanud, et rõngasmaja on ainult Pillel, aga nüüd nägin, et vendade majad olid olnud pikali olevad rõngad ja Pille maja püstine rõngas, millel oli külje peal ukseauk ja ei olnud katust. Alles olid ka kohad, kus ma olin liivakastis mänginud ja kus ma olin metsamaasikat kasvatanud. Hakkas puhuma tugev tuul. Ronisin tuule eest mööda pikali olevaid puutüvesid ladva poole. Tegelikult ma ei teadnud, kas need puud ei või tormituulega püsti tõusta ja teisele poole pikali kukkuda.

teisipäev, august 14, 2018

Kuiv muld

Vaatasin, et taimedel on muld kuiv. Hakkasin kastma. Pärast mõtlesin, et merevesi on soolane, see võib taimed tappa. Õnneks ma valasin vett väikses koguses.

Järvamaa ajaleht

Käisin Tartu Raekoja platsil lugemas Järvamaa ajalehte "Järva Teataja". Paide oli varem üks kolmest asulast, kus viibisin iga aasta, aga pärast vanaema maja mahamüümist olen sinna jõudnud harvem. Järvamaad nimetati Nõukogude ajal Paide rajooniks ja siis kandis sealne maakonnaleht nime "Võitlev Sõna". Uuel Eesti ajal püüdis minu sugulane anda vahepeal välja konkureerivat maakonnalehte "Peegel", aga see jäi lühiajaliseks. Edukamaks on osutunud raadiojaam ja ristsõnalehed.

Ajalehtede lugemistoas oli "Järva Teataja" vahele köidetud ka lisaleht "Maaelu". Ma võin osaliselt segi ajada, mida ma kummast lugesin. "Maaelu" ilmuvat ka teiste maakonnalehtede ja "Postimehe" vahel, aga "Postimehe" vahelt ma pole seda lugema hakanud.

Võrreldes nädal varem loetud Põlvamaa lehega "Koit" oli "Järva Teataja" värviline ja vist paksem. See võib näidata, et Põhja-Eesti on rikkam kui Lõuna-Eesti. Ka "Järva Teataja" vahel ilmub telekava. Minevikust mäletan, et varem avaldas see maakonnaleht järjejutuna Tarzani raamatuid ja et vahepeal olen seda mõned korrad internetist vaadanud. Võrgust maakonnalehtede lugemise harjumus kadus sellega, et järjest rohkem lehti läks parooli alla. Ma ei tea täpselt, millised praegu on.

Kui "Koidust" leidsin kaks erinevas toonis kirjutist kaladest, siis "Järva Teatajas" kirjutati mesilastest teisel toonil kui mõnes muus lehes. Mujal on kirjutatud mesilaste hukkumisest, aga "Järva Teataja" järgi on hoolimata tänavusest põuast hea meeaasta. Oma silmaga olen näinud, et ka õunasaak tuleb vähemalt külastatud kohtades keskmisest parem. Pärast kodus meenus, et Paide oli esimene koht, kus ma mesilaselt nõelata sain ja et seal on olnud ka rahumeelsemat mesilasevaatlemist.

Üks lugu oli tasuta bussisõidust. Kirjutati, kui palju sõitjate arv pärast odavama sõidu kehtestamist on tõusnud. Mul ei jäänud täpne arv meelde, aga see oli vist kuskil 30 ja 40 protsendi vahel. Kirjutaja arvates oli odavama bussisõidu kehtestamine hea, aga mul tekkis kahtlusi. Hea võiks tasuta bussisõit olla roheliselt seisukohalt siis, kui see vähendaks autoga sõitmist, aga ajalehes mainiti hoopis jala käimise vähenemist. Ülikooli ajal tegin eurolistis vist kuskilt varem loetud ettepaneku, et tulumaksu võiks asendada kulumaksuga. See tähendas, et arvasin, et maksta võiks rohkem need, kes rohkem reostavad. Bussisõidu subsideerimine jala käimisega võrreldes oleks suurema reostamise subsideerimine.

Intervjueeritud oli inimest, kes on teinud minuga sarnast kirjatööd ja on sarnase haridusega. Ta meenutas lisaks, kuidas ta pidi represseerituna mõne kuuga vene keele selgeks õppima. Ta polnud viitsinud sõnaraamatut lapata ja oli selle asemel lugenud raamatut, mis oli ilmunud nii eesti kui ka vene keeles. Alles hiljem oli ta teada saanud, et sellist lausete võrdlemise meetodit on varemgi kasutatud. Esimest korda lugesin sellisest meetodist vist "Maailm ja mõnda" raamatusarjast, et nii õppis keeli ka arheoloog Schliemann. Ajalehes intervjueeritav ütleb, et praegu nimetatakse sellist meetodit keelekümbluseks, kuid et tema jaoks olnud see kümblus külm.

Võibolla "Maaelus" kirjutati sellest, et suurem osa Eesti kultuuripärandist asuvat maal, mitte linnas, sest kiriku- ja mõisahooneid on maal rohkem. Mõtlesin, et raamatuid ja arhiivimaterjale on ilmselt seevastu rohkem linnas. Kas selles või ühes teises loos öeldi, et inimesed ei koli maalt linna mitte sellepärast, et linnas oleks parem elada, vaid et maal ei ole tööd. See tuletas meelde kooli vene keele tunni, kus küsiti, kas me tahame elada maal või linnas. Suurem osa tahtsid maal. See on võibolla rohkem laste arvamus, aga nüüd sain taas kinnitust, et on ka selliseid täiskasvanuid.

esmaspäev, august 13, 2018

Statistikapõnevus

Kaalujälgija kaaluta olekus
ei teadnud, kas ta kaal on korras.
Jälgisin oma blogi loendurit
ja ei teadnud, mida sellest arvata.
Isa mõõtis vererõhku
ja poliitik loendas valijaid.
Ajaloolane oli unustanud aastaarvud
ja seetõttu ei teadnud,
milline sündmus oli varem.
Üliõpilane arvutas keskmist hinnet,
aga professor ei osanud hindeid panna.
Numbrid tegid rõõmu
ja numbrid tegid muret.
Kägu luges kokku,
millal keegi sureb.

Taldrikute lõhkumine

Mõtlesin, kas minna täna kooli dressipükstega. See oleks võinud tuua kaasa halvustamist. Dresside kandjaid oli nimetatud dressinäitajateks. Kehalise kasvatuse tundides kandsid teised ka dressipükse, nendes peeti seda lubatuks.

*
Viskasin Pillele taldriku ja sellel tuli tükk küljest. Ütlesin, et järgmise takdriku viskan ma nõrgema hooga, nii et sellel tükki küljest ei tule. Aga tuli ikkagi. Pille viskas selle tagasi nii suure hooga, et see läks veel rohkem tükkideks kui esimene. Mind süüdistati, et ma teen koledaid tegusid ja muutun pärast seda jälle rahulikuks.

pühapäev, august 12, 2018

Parem rünnak

O-V-R-R-L-K-V-O
1. b4 e5 2. g3 b6 3. e4 Rd6 4. d3 g6 5. Re3 Re6 6. Og2 Le7 7. 0-0 0-0-0 8. c4 f5 9. Rd5 Lf7 10. c5 Rb7 11. cb ab 12. Lc3 Kb8 13. Rb3 fe 14. Oe4 h5 15. Vfc1 Vc8 16. a4 h4 17. a5 ba 18. ba hg 19. hg Rg5 20. Rc5 Rh3 21. Kh1 Rf2 22. Kg2 Ka7 23. Rb7 Ob7 24. Lc5+ Ka8 25. Rc7+ Vc7 26. Lc7 Oe4 27. de 1:0. Valge mõtles 11 ja must 10 minutit.

Kivid ja lilled


Üks juulikuine foto. Nagu näha, ei pea soojad toonid alati heledad olema. Kuigi ma vanasti väikse karbi vildikad reastasin must-pruun-sinine-roheline-punane-kollane.

laupäev, august 11, 2018

Tuna 1/2018

„Tuna. Ajalookultuuri ajakiri“ 1/2018. Peatoimetaja Ott Raun. 160 lehekülge.

Kursusekaaslane Peeter Kenkmann kirjutab kaitseseisukorrast Eesti Vabariigi hilisematel aastatetel ja mainib ka vabadussõjalaste liikumist, mille kohta kirjutasin ülikooli kolmandal aastal kursusetöö. Kenkmanni mõtted sarnanevad minu tolleaegsetele mõtetele, et vabadussõjalaste liikumine polnud nii hirmus kui on räägitud, aga ma olen hiljem edasi mõelnud.

Kenkmanni järgi 1934. a. kaitsesseisukorda põhjendati vabadussõjalaste riigipöördeohuga, kuid et vabadussõjalastel tegelikult tol hetkel riigipöördeplaane ei olnud. Minu meelest vabadussõjalaste liikumist aitab seletada ka Sorokini raamat revolutsioonidest. Kui 1917. a. sündmuste puhul Eestis võiks küsida, kas see oleks Sorokini teoorias revolutsioon või rahvuslik vabadusvõitlus, siis tema teooria valguses võiks vabadussõjalaste liikumise veel paremini revolutsiooniks liigitada, sest see oli ühe rahva sisemine asi. Revolutsiooni esimeses faasis tõusis rahva poliitiline aktiivsus ja muudeti parlamendiväliste jõudude algatusel põhiseadust, 1934 oleks revolutsiooni teise diktatuurifaasi jõudmine. Sorokin on näidanud, kuidas poliitikute revolutsiooniaegsed sõnad ja teod või erinevate hetkede sõnad lahku lähevad, nii oleks ka mõeldav, et vabadussõjalased küll esialgu väga riigipöördest ei räägi, aga hiljem otsustavad selle teoks teha. Või millal Päts riigipöördest rääkima hakkas?

On räägitud sellest, et Päts rikkus põhiseadust, kuid seadusi ei täideta ka muul ajal täpselt, vaid umbes. Ka kõigist peensustest kinni pidamata jätkas Päts samme umbes samas suunas, milles ka põhiseaduse muutmisega samme astuti. Kõiki peensusi ei ole aga võimalik järgida, kui seadused ei ole pähe õpitud ja tõlgendused paragrahvide kohta lähevad lahku. Inimesed ei mäleta isegi koolis õpitut, seaduste tundmises ei eksamineeritud meid isegi koolis.

Ajaloofilosoofia rubriigis on avaldatud hollandlase Eelco Runia kirjutis ja sellele järgneb tavakohaselt Marek Tamme kommentaar ja intervjuu filosoofiga. Juttu on sellest, kuidas Runia oli hollandikeelses maailmas varem tuntud kui ingliskeelses. Üks ütlus on, et prohvet pole kuulus omal maal, mis tuleb ehk kristluse ja judaismi lahkuminekust, aga paistab, et mõni autor on siiski omal maal paremini tuntud.

Hollandlane arvab, et ajaloolased tahavad ajaloo üle otsuseid langetada, kuid tegelikult mõjutavat ajalugu neid ennast. Ma pole selle vastu, et minevikust õppida. Mõni asi minevikus võib olla eeskujuks ja mõni hoiatuseks. Uurimisteema mõjutab rohkem ilmselt seda ajaloolast, kes uurib kitsamat teemat. Laiemate teemade tundmise korral on võimalik aegu võrrelda ja valida, mida eeskujuks võtta, või erinevate eeskujude elemente kombineerida. Ajaloo laiema tundmise korral peaks paremini näha olema ka see, mida on seni kõigil aegadel liiga vähe olnud.

Inna Põltsam-Jürjo annab ülevaate reformatsiooni teemalisest konverentsist. Juttu on sellest, kuidas reformatsioon ei keelanud küll pilte ära, kuid vähendas piltide tähtsustamist. Mõtlesin, et kas nüüd on reformatsiooni mõju kaduma hakanud, et pilte on jälle rohkem hindama hakatud. Genzstein arvas juba 19. sajandil, et inimene eelistab alati pilti sõnalisele tekstile. Birgit Kibal kirjutab ühes „Tuna“ kaastöös, kuidas praegu suurendab piltide levitamist arvuti. Mõtlesin reformatsioonist lugedes, et reformatsioonile eelnes ju juba trükikunsti leiutamine, mis suurendas samuti piltide levitamise võimalust.

Enn Küng kirjutab taas Rootsi aja majandusest. Seda artiklit lugedes mõtlesin, et raha on nimetatud halvustavalt tänapäeva jumalaks, aga ka minevikus oli nii, et kui ühte religiooni tunnistati vaid ühes maailma osas, siis kuld maksevahendina oli maailmas laiemalt tunnustatud.

Mäletan, et ühes blogisissekandes olen nimetanud Rootsit vasakpoolseks riigiks. Sellele mõttele võis viia nii 20. sajandi sotsiaaldemokraatide pikk võimulolek kui ka Rootsi ajal teostatud reduktsioon, millega suurendati keskvõimu õigusi aadliga võrreldes. Võidakse öelda, et vasakpoolsuse mõiste tekkis alles Prantsuse revolutsiooni ajal, aga võrdlusi saab teha ka nende aegadega, kui mõistet veel ei tuntud. Mõtlesin nüüd uuesti, mida üldse nimetada vasakpoolsuseks. Üks seletus oleks, et on suur riigi osa, teine, et tehakse midagi vaeste heaks. Aga suur riigi osa ei pea tähendama automaatselt vaeste heaks tegutsemist, sest saaks kehtestada ka sellise tulumaksu, et rikastele on maks väiksema protsendiga kui vaestele. Nagu vanasti pidid teotööd tegema talupojad mitte mõisnikud. Kui toimub suur käsutamine, siis käske võib anda nii riigi keskvõim kui ka mõisnik koha peal.

Üks blogija ei saanud aru, mille poolest Nõukogude plaanimajandus halb oli, kui ka tänapäeval tehakse plaane. Mõtlesin vahepeal, et parem sõna olekski käsumajandus, sest plaani saab teha ka enda jaoks, aga Nõukogude Liidus anti plaane käsu korras. Aga kui ka mõisnikud andsid käske, siis läheb ka käsumajanduse mõiste ebamääraseks.

Mälupildid ja foto


1980. aastatel olid selle koha peal põld, heinamaa ja karjamaa. Sajandivahetuse paiku kasvasid need võssa. Algul olid võsapuude ladvad silmadest madalamal, siis kasvasid üle pea. Nüüd on võsa jälle maha võetud ja tänavu nägi see koht välja selline nagu fotol.

Kontrolltöö paber

Oli lõppenud suurmeistrite vaheline malepartii. Vaatasime seda partiid. Selles mängus oli laual olnud mõlemal poolel mitu topeltetturit. See ajas mind naerma. Vaatasin, et topeltetturid ei olegi nii nõrgad kui räägitakse. Ühel mängijal olid topeltetturid kõrvuti liinidel. Siis vaatasin, et siiski eraldatud liinidel. Olin selle partii mänginud ühe tuttavaga. Ta ütles, et nüüd tema arvamus endast paranes, sest ta võitis kõrgharidusega inimest. Mõtlesin, et aga ma ei mängi kõrgharidusega inimese tasemel.

*
Koolis algas ajaloo kontrolltöö. Vaatasin, millisest kaustikust kontrolltöö kirjutamiseks paberit välja tõmmata. Kõigis kaustikutes oli liiga palju täis kirjutatud lehti. Täis ja tühjad leheküljed olid läbisegi. Tegelikult ei tohtinud kontrolltöö ajal kaustikud lahti olla, aga mõtlesin, et praegu on erandlik olukord. Lõpuks valisin ühe paberi välja. Õpetaja süüdistaski, et ma kirjutan maha. Vastasin, et ma ei saa maha kirjutada, sest ma pole kuskile sel teemal märkmeid teinud. Ütlesin, et ma ei saanud ülikoolis ühtegi kahte ega ühtegi kolme, ja kõige parem hinne oli viis pluss. Alustasin kirjutamist, aga sodisin kogemata paberile asju, mida ma ei tahtnud. Mõtlesin, et kuigi ma ülikoolis halbu hindeid ei saanud, võin täna sodimise pärast saada. Kirjutasin aeglaselt, sest mõtlesin, kas jätkata sellele paberile kirjutamist või võtta uus. Sodi tuli juurde.

reede, august 10, 2018

Sõjaga harjumine

Rääkisin Arieliga, kes tahtis, et ma ühte asja teeks. Seejärel käisin mujal ringi. Oli sõda ja pidev tulistamine. Mõtlesin, et mul on tekkinud juba samasugune veendumus nagu teistel inimestel teiste sõdade ajal, et mina selles sõjas kuuliga pihta ei saa. Ilma sellise veendumuseta oleks raske elada.

*
Vaatasin peeglist, et mul on üks silm haige. Silmatera oli laienenud. Silm küll veel nägi. Küsisin ühelt pereliikmelt arvamust, kas ma pean silmaarsti juurde minema. Ta arvas, et ei pea. Mõtlesin, et võibolla ta arvab sellepärast nii, et mul võis jääda haige koht silmalau varju.

Sageli magamine

Viimasel ajal olen ma maganud kahel päeval lisaks ööunele mitte üks, vaid kaks korda sama päeva jooksul. Vahepeal arvasin juba, et päeval oskan jääda veel ainult poolunne, aga eile olin nii väsinud, et jäin sügavalt magama. Päevase unisuse põhjuseks on pakutud palavust ja seda, et remondimehed äratavad hommikuti varem üles, aga õhtul varem magama ei lähe. Alles hiljuti rääkisin siiski, et see aasta on lõunauinakute tegemise vajadus olnud väiksem kui eelmine aasta, kui remonti ei olnud. Oletasin, et eelmine aasta tegi uniseks tomat kui mürgitaim, mida tänavu toas ei kasva. Vestluskaaslane oli millegipärast kindel, et tomat küll uniseks ei tee.

Päeval magades ma pole õigeid unenägusid näinud, aga poolune korral on silmade ees kiiresti ja katkematult vaheldunud mitmesugused mälu- ja fantaasiapildid. Sügava une fantaasiad sisaldavad rohkem mõtteid ja ei vaheta nii kiiresti pilte.

neljapäev, august 09, 2018

Udune partii

Mängisin maleturniiril. Oli segane, mis ruutudel nupud täpselt asuvad. Seda partiid olime alustanud muudetud algseisust. Küsisin kohtunikult teise laua partiiprotokolli, et selle järgi oma lauale õige algseis peale panna ja otsast peale mängida. Kohtunik hoiatas, et nii võivad mõlemad vastased kaotuse saada. Jäi üle proovida õiget algseisu taastada ilma protokollita.

Ootamiskoht roheluses


Alal, mida me nimetame Peeduks, on kaks maaliinide bussipeatust - Peedu ja Peedumäe. See pilt on tehtud Peedumäe peatusest mõned nädalad tagasi. Olen seal olnud korduvalt ainus ootaja, kuigi ühel korral oli buss juba enne sellesse peatusesse jõudmist Elvas nii täis läinud, et sain vist viimase istekoha. Viimastel sõitudel oli ruumi rohkem.

kolmapäev, august 08, 2018

Põlvamaa ajaleht

Üks päev küsisin raamatukogus Põlvamaa ajalehte "Koit". Vastati, et raamatukogu peahoones maakonnalehti ei ole, need on Raekoja platsi lugemistoas. Sinna läksin kaks nädalat hiljem, varem ma polnud seal käinud. Küsisin, kui kaua seal lehti alles hoitakse. Selgus, et seda lehte aasta.

Lugesin "Koidu" augusti alguse ja juuli lõpu numbreid. Selle ajaga oli lehe sisus märgata juba muutust, et kui augustis kirjutati Peipsi kalade massilisest hukkumisest kuumuse ja sinivetika tõttu, siis juulis veel, kui heas seisus Emajõe kalad on, ülepüük neid ei ähvarda, sest välja püütakse vaid väike osa.

Kaks lugu oli ka, kus oli juttu keeleküsimusest. Ühes öeldi, et lasteajakirja number ilmus esimest korda setu keeles, teises kirjutati noortelaagrist, milles pidi rääkima inglise või saksa keeles. Seal laagris ei tohtinud võtta ühendust vanade tuttavatega, vaid pidi rääkima kogu aeg uute tuttavatega. Samas uued tuttavad ei jäänud ainult laagri piiresse, vaid nendega küll loodeti ühendust pidada ka pärast laagri lõppu.

Parem oli lugeda intervjuud inimesega, kellele meeldis maal elada. Aga ta rääkis, et tal on tüüpilised talude taastaja haigused. Nende hulka liigitas ta ka halva nägemise. Ise oleks arvanud, et nägemist rikub rohkem linnas kirjatöö tegemine, võibolla see statistiliselt siiski nii on.

See leht ilmub kolm korda nädalas ja on veel mustvalgete fotodega. Muidu mustvalgeid fotosid muudes uuemates trükistes näeb ehk liiga vähe. "Koidu" vahel ilmub ka mahukas telekava. Ma olen varemgi kuulnud, et kõik maakonnalehtede lugejad üle-eestilisi lehti ei loe.

Kauba valimine

Istusin rohumaal. Mõtlesin malest ja mööda kõndivad lapsed rääkisid ka malest. Paistis, et nemad olid ka maletajad. Läksin väiksesse poodi. Valisin endale kaupa. Võtsin igat kaupa kaks tükki. Algul võtsin ainult saiakesi ja muud magusat, aga mõtlesin, et peaks midagi soolast ka ostma. Panin kõik kauba ühte kilekotti, aga mulle meenus, et soovitatakse panna erinevat liiki saiakesed erinevatesse kottidesse. Mõtlesin, et müüja võib ka ümber pakkida. Olin võtnud kaupa rohkem kui ma jaksasin ära süia.

teisipäev, august 07, 2018

Värsked muljed

Üks asi meeldib mulle tänavuse remondi juures kohe, et meie maja välisseina värv vastab nüüd minu maitsele rohkem kui eelmine. Halb on see, et ma olen suure tubade jahutamisega vist täna öösel külmetanud ja kurgus on halvem tunne kui magama minnes.

Tuttav linn

Sõitsime Haapsallu sisse. See oli minu jaoks kolmas kord. Mõtlesin, et ma tahan siin olla, sest see on tuttav koht. Läksin ühistranspordivahendist välja. Tundus, et väljusid ka teised meie omad, aga ma ei näinud täpselt. Nad kõndisid järjest kaugemale.

*
Läksin ühe partei koosolekule. Parteijuht rääkis, et õnneks on osad ajaloolased Mussolinist kiitvalt kirjutanud. Ta tõi näiteid, mida täpsemalt. Mõtlesin, et sellise parteiga ma liituda ei taha.

esmaspäev, august 06, 2018

Sees ja väljas

Šveits ja Norra ei kuulu Euroopa Liitu, aga on liikmesriikidest rikkamad. Suurbritannia kohta arvatakse, et Euroopa Liidust väljaastumine muudab ta vaesemaks. Erinevust võiks seletada sellega, et ühtedes riikides on olukord stabiilne ja Suurbritannias olukorra muutus. Aga millegipärast hirmutati Eestis enne Euroopa Liitu astumist just, et kui rahvas otsustab olukorda mitte muuta, siis lähevad asjad halvaks. Kui nüüd Suurbritannia otsustaks teist korda kurssi muuta, kuidas see mõjuks?

Asjade lõpetamine

Tõnu ja tema naine olid meie maja otsaseinas ühed toad kinni pannud, et neis elada. Aga nad otsustasid, et nad hakkavad elama hoopis sama seina teistes tubades.

*
Olin peoööl vähe maganud. Nüüd läksin ühte majja asju lõpetama. Inimesed kirjutasid paberitele kokkuvõtteid. Võtsin paberilehe ja istusin torude kõrvale. Mulle näidati, et istuda saab paremas kohas. Vahetasin kohta. Seisin järjekorras. Minu taha seisis Tulviste. Ta esitas mulle küsimuse sõjajärgsete aastate Tartu linnavalitsuse koosseisu kohta. Üks poiss oli juba mitu ööd magamata ja mängis kogu aeg malet. Ta pingutas, et mitte magama jääda. Kartsin, et ühel hetkel võib ta surnult kokku variseda.

pühapäev, august 05, 2018

Suurtükituli

1. e4 e5 2. Oc4 Rf6 3. Rf3 Rc6 4. d4 ed 5. Rd4 Oc5 6. Rc6 bc 7. Rc3 0-0 8. 0-0 Ve8 9. Ve1 d6 10. Og5 h6 11. Oh4 Oe6 12. Oe6 Ve6 13. Lf3 Vb8 14. Vb1 Od4 15. Ld3 Oc3 16. Lc3 g5 17. Og3 Ve4 18. Ve4 Re4 19. Lc6 Rg3 20. hg Vb6 21. La4 Lb8 22. b3 Vb4 23. Ld7 Ve4 24. Vd1 Ve2 25. Lc6 Ld8 26. Kf1 Le7 27. La8+ Kg7 28. La7 Vc2 29. Ve1 Lf6 30. a4 Lf5 31. a5 Ld3+ 32. Kg1 Lb3 33. Ld4+ Kh7 34. Ve8 Vc1+ 35. Kh2 Lb1 36. Lh8+ Kg6 37. Lg8+ Kf6 38. Lh8+ Kg6 39. Vg8+ Kf5 40. Lh7+ Ke5 41. Ve8+ Kd5 42. Lf7+ Kc6 43. Lf3+ Kb5 44. Vb8+ 1:0. Valge mõtles 18 ja must 17 minutit.

Lähenev tasemetöö

Läksin klassi ette ja kirjutasin tahvlile võõrkeelse luuletuse. Nüüd võidi vaadata, et ma teen võõrkeeles vigu, kuidas ma saan niimoodi raamatut tõlkida. See luuletus oli sellises võõrkeeles, mida ma halvemini oskasin, seetõttu olingi kirjutanud ühele reale ainult ühe lause. Läksin ja istusin oma kohale Sandri kõrval. Krister ütles Sandrile, et kirjutamine on ainus viis, kuidas ma julgen seda luuletust esitada.

*
Lähenes viimase klassi inglise keele tasemetöö. See aasta tegi õpetaja selleks vähem ettevalmistusi, seetõttu oli oodata, et paljud saavad kahe. Üks aasta juba oli paljudel halvasti läinud. Aga mõtlesin, et võin tööks valmistuda õpetajast sõltumatult. Ma ei teadnud ainult, mis osa peale tänavune töö tuleb. Aga võisin kogu grammatikaraamatu uuesti läbi lugeda. Tasemetööde jaoks tuli iga aasta tase taastada. Ei teadnud, kas niimoodi tuleb keeleoskust säilitama hakata ka pärast kooli lõpetamist.

laupäev, august 04, 2018

Eilne ilm

Eile oli Tartus müristamist ja taevas läks vahepeal pilve. Läksin kauge müristamise ajal poodi. Kui poest välja tulin, oli hakanud vihma tibutama. Mul oli selle üle hea meel, sest põud ja palavus olid kestnud kaua. Aga sadu tibutamiseks jäigi. Viisin poest ostetud kauba koju ja seejärel tegin veel pikema jalutuskäigu. Jalutuskäigu algul veel piisku langes, aga lõpus enam mitte. Hilisemal kellaajal läks töölaua taga istumine liiga palavaks. Tõmbasin kardina osaliselt ette, et vähem kuumeneda. Meie majas on ilmselt veel palavam kui mujal, sest meile on akendele ja rõduustele remondikiled ette pandud, nii et jahedamal kellaajal saab jahedamat õhku sisse lasta väiksema pinnaga. Kuigi siis vist tuleb palavamal kellaajal palavat õhku ka väiksema pinnaga sisse, aga õhk liigub ka vähem.

Vettelaskumisvõimalus

Üks laps võttis mitu õuna kaasa ja läks seejärel läbi aiaplangus oleva augu. Teine laps tuli sealt kohkunud häälega rääkima, et esimene laps võttis söömiseks kollaseid õunu, aga need õunad saavad küpseks alles punaselt, mitte veel kollaselt. Mõtlesin, et õuna on võimalik süia erinevates küpsusastmetes.

*
Oli võimalik treppi mööda vette laskuda. Vees oli võimalik ujuda. Hakkasin trepist alla laskuma, aga siis saabus klassikokkutulekule muid inimesi, mistõttu läksin ülemisele korrusele. Mõtlesin, et ootan, kuni teised paljamaks võtavad, ma ei taha seda esimesena teha, ma võin vette minekuga oodata. Teised hakkasid tantsima. Mõtlesin, et mulle tantsimine ega tantsimise vaatamine ei sobi.

*
Asutuse wc-s oli suure poti kõrval väike lastepott. Juhendile oli kirjutatud, et väike pott on uriiniproovi võtmiseks ja see peab olema väga puhas. Aga see oli väga räpane. Mõtlesin, et pesen selle puhtaks. Ruumi astus üks meditsiinitöötaja. Mõtlesin, et enne ma pesema ei hakka, kui ta on ruumist läinud. Seni seisin liikumatult ja hoidsin potti käes.

reede, august 03, 2018

Üksildased sääsed

Põua ajal ei ole hoolimata akende lahtihoidmisest eriti sääski sisse lennanud. Ühel päeval nägin ühte suurt sääske, täpset aega ei mäleta. Aga eile õhtul kuulsin jälle toas sääsepininat, kuigi ma sääske silmaga ei näinud. Kas sääsk tekkis tänu sellele, et kuskil mujal on vahepeal vihma sadanud? Mõnda muud liiki putukaid olen näinud. "Loomade elust" olen lugenud, et mõni putukaliik võib olla väga kaua söömata. Aga sääsevastsetel on vaja kasvamiseks vett.

Magistritöö viimistlemine

Lugesin magistritöö kirjutamiseks. Ma polnud seni pooldanud raamatute sodimist, aga nüüd hakkasin ühte raamatusse juurdekirjutusi tegema, et millistest teostest lisainformatsiooni saab. Kui ma poleks üles kirjutanud, oleks see võinud mul meelest minna. Võidi mõelda, et ma kirjutan magistritöö möödaminnes, kui mul on teemaks fašism, aga ma arvustan kogu aeg hoopis muul teemal raamatuid. Aga nüüd mul oli plaanis järjest fašismiteemalisi raamatuid lugema hakata. Ma olin töö mustandi juba varem valmis saanud, nüüd tegin vahelekirjutusi. Püüdsin vahele kirjutada nii, et lisanduks uusi mõtteid ja uut informatsiooni. Sain nõutud 50 lehekülge täis. Juhendaja tuli ja luges üle õla viimast lehekülge. Ta soovitas, et ma kirjutamise pooleli jätaks. Vastasin, et ei jäta. Juhendaja küsis, millal ma varem olen näinud, et sellise kvaliteediga töö kaitsmisel läbi läheks, mida mul on uut lisada. Vastasin, et mul on veel aega tööd paremaks teha. Kui juhendaja oli läinud, siis rääkisin sellest jutuajamisest Pillele. Ütlesin, et kui mul on töö maht täis, siis ma võin seda mitu korda uuesti läbi kirjutada, mitte enam pooleli jätta. Ütlesin, et uut ei pea lisama võrreldes varasema töö mustandiga, vaid võrreldes varasemate töödega. Mõtlesin, et mul on aega kirjutada, sest eksternidele ei ole valmimistähtaega. Eksterni lepingu saamiseks peavad olema eksamid tehtud. Mul oli veel töö kaitsmata ja magistrieksam tegemata. Mõtlesin, et magistrieksam võib vist eksternilepingu sõlmimisel erinevalt muudest eksamitest tegemata olla.

neljapäev, august 02, 2018

Kaadrite valimine


Üks päev pildistasin sibulaid. Sibulad on varemgi pildistama kutsunud. Mind kutsuvad pildistama ilusamad asjad. Üks päev soovitati mul pildistada ploomikooki, aga selle jätsin tegemata, põhjendusega, et see ei ole nii ilus. Maitse kohta ütlesin, et see on küll hea.

Kõnelus veetemperatuurist

Viimasel ajal on ajalehe ilmateadetest märgata, et mõnes Läänemere osas on vesi soe ja mõnes külm. Et õhk on väga soe, siis paneb külm vesi imestama. Oletasin oma peaga, et külm vesi tuleb kohale polaarjää sulamisvee hoovusena. Mulle vaieldi vastu, et seda nimetatakse hoopis süvavee kerkeks, neid olevat vahel ka enne pooluste sulamist ette tulnud. Mere põhjakihtides on vesi alati külmem ja vahel kerkib sealt üles.

Tegin järgmise oletuse, et praegusel kuival ajal võib külm vesi olla üks sademeid vähendav tegur, sest on räägitud, et Eestis on tavaliselt suvel rohkem sademeid kui talvel. Ütlesin, et külm vesi ei auru nii hästi. Mulle vaieldi vastu, et just oli nähtud, kuidas külm vesi aurub. Mina ütlesin, et võibolla ei aurunud rohkem, vaid külmemal temperatuuril veeaur küllastub õhus kiiremini, see võib aurumise nähtavamaks teha.

kolmapäev, august 01, 2018

Loendurite lõppnäidud

Täna jõudis lõpule counter.zone.ee loendurite tegevus. Blogis runnelsimo.blogspot.com oli see loendur mul üleval 14. maist 2005 kuni 1. augusti 2018 varasemate tundideni. Selle ajaga loendati 91 469 külastust ja mingisugustelt ipv6 aadressidelt 9065. Keskmiselt oli külastusi päevas 18, rekordkeskmine oli varem kõrgem. Tegevust jätkab aga www.blogger.com loendur, mille järgi külastuste arv on suurem. See on loendanud lühema ajavahemikuga maist 2010 augustini 2018 külastusi 291 776. Kahe statistika erinevus tuleb võibolla sellest, et üks jättis osa klikke lugemata ja teine loeb lisaks inimestele rohkem ka roboteid.

Mul oli kunagi counter.zone.ee loendur igal kodulehekülje alalehel eraldi, aga kodulehekülge tolles kohas enam ei ole. Kodulehekülje sisu olen kopeerinud aadressile simorunnel.blogspot.com, kus kolm luulekogu pikkust sissekannet olid juba varem. Tollel aadressil tehti counter.zone.ee loenduri järgi 1. jaanuarist 2008 1. augustini 2018 - 2794 külastust ja ipv6 aadressidelt 82, keskmine päeva külastuste arv oli ümardatult 0. Juurde pole liidetud seda, kui neid tekste on loetud teiselt aadressilt või osasid ka paberilt. Www.blogger.com loenduri järgi külastati aadressi simorunnel.blogspot.com maist 2010 augustini 2018 - 3908 korda.

Suvikõrvits



Öeldi, et maal on vaja kasta kõige rohkem suvikõrvitsat ja õunapuid. Kui ma maale jõudsin, olid need juba kastetud. Suvikõrvitsaga ma polnud varem maal tegelenud ja küsisin, kus see kasvab. Kui leidsin, siis ütlesin, et selle leht meenutab kurgi lehte. Vastati, et ta on kurgi sugulane. Ütlesin, et ma pildistan seda, et paremini meelde jääks. Vastati, et teine kord võib vili olla teistsuguse kujuga.

Kampaania lumelabidaga

Läksin kooli poole. Kõndisin käpuli ja lükkasin enda ees lumelabidaga mustust. Nii tegin kampaaniat, et täna hääletataks Euroopa Liitu astumise vastu. Ma ei lükanud teed üleni puhtaks, vaid ühte kitsast riba sellest. Läksin ühte majja, kus üks naine andis mulle lepingu, mille järgi pidin saama riigilt palju raha. Naine hakkas rääkima lepingutingimuste muutmisest, aga siis tunnistas, et ta eksis.

teisipäev, juuli 31, 2018

Mõtteid lillepildist


Järjekordne foto pulmapeolt. Ühekaupa pilte avaldades näitab kuupäev sissekande kohal avaldamiskuupäeva, mitte pildistamiskuupäeva. Antud juhul aastaarv on küll mõlemal sama.

Ma pole blogija kohta kogu aeg kõige rohkem pilte avaldanud ja mul ei ole kogu aeg fotoaparaati olnud, aga minu mitmekülgsuse juurde kuuluvad vanast ajast ka visuaalsed huvid, sest nooremana olen palju joonistanud ning keskkoolis ja ülikoolis valisin endale kunstiajaloo eksameid.

Võibolla vahepeal piltide avaldamise vältimine näitab ka visuaalset tundlikkust. Nagu toidugi puhul, et mõni toit maitseb väga ja mõnda ei kannata üldse suhu võtta. Psühhiaater on mind igal juhul iseloomustanud tundlikuna. Poeesia listis ükskord kirjutati, et minu aju polevat selekteerimisvõimeline. See näitas võibolla ainult, et ma selekteerisin teist moodi kui kritiseerija. Kodus on mind iseloomustatud, et monotoonse häälega, aga vaheldusrikka miimikaga. Ma pole ise teiste miimikat kõige rohkem jälginud, võibolla sellepärast oskan seda enda juures vähem maskeerida kui häält.

Ülal toodud vaade mulle igal juhul meeldib. Mulle meeldivad üldse sinised asjad. Blogi taustavärv on ka sinine ja nüüd selgub, kas see siniste õitega kombinatsioonis tuleb kasuks või kahjuks. Kirjutamise ajal ma seda kombinatsiooni veel ei näe, või siis ainult kujutluses.

esmaspäev, juuli 30, 2018

Muusikalava


Viimases pulmas oli esinema kutsutud elav ansambel ja selle jaoks oli püstitatud taluõuele lava. Muusika tundus algul liiga vali ja läksin õue kaugemasse otsa, hiljem kas keerati võimendust vaiksemaks või harjusin ära. Visuaalselt sai huvitava pildi. Kõik inimesed ei pruugi tahta, et nende või nende pereliikmete kohta ilma loata pilte avaldatakse, aga kes läheb lavale, see muutub avaliku elu tegelaseks, siis võib vist vähemalt õnnestunumad pildid omaalgatuslikult üles riputada. Piltide avaldamiseks ma endale fotoaparaadi kinkida lasksin. Või ei mäleta enam täpselt, osa summat maksin võibolla ise kinni, aga aparaadi välja valida aitas kindlasti üks vendadest.

Riiklik kiusamine

Sõitsime autoga. Eestis oli nüüd võimul Venemaa-sõbralik valitsus, mistõttu politsei kiusas autosid varasemast rohkem ja karistas isegi neid, kes midagi teinud ei olnud. Meil käskis politsei autoga ringi pöörata, autost välja tulla ja tee peal lamada. Mõtlesin, et kui veel vabu valimisi peaks lubatama, siis järgmistel valimistel saab Keskerakond palju vähem hääli. Üks mees oli veel opositsiooniliselt meelestatud ja hakkas ühte naist kägistama. Naine päästeti ära. See naine ütles, et ta tahab saada maletreeneriks, aga mitte laste maletreeneriks. Öeldi, et maletreener on auamet.

pühapäev, juuli 29, 2018

Löömistest loobumine

V-K-O-R-L-V-R-O
1. g3 d6 2. d4 g6 3. Rf3 Oh3 4. Vg1 Og4 5. Oe3 Re6 6. d5 Rc5 7. Rc3 Rf6 8. Og2 Ld7 9. Ld2 0-0 10. 0-0-0 a5 11. h4 a4 12. a3 b5 13. Vh1 Vfb8 14. h5 Rh5 15. Oh6 b4 16. ab Vb4 17. Oh3 Oh3 18. Rg5 a3 19. b3 a2 20. Kb2 Oc3 21. Lc3 f6 22. Lb4 fg 23. Og5 Lf5 24. Va1 Le5+ 25. Lc3 Ra4+ 26. ba Vb8+ 0:1. Valge mõtles 14 minutit ja must 11 minutit. Üksi mängimine on nagu mäng võrdse ja viisaka vastasega. Vähemalt kui viisakas inimene üksi mängib.

Varjunimi

Ühel malenuppude komplektil oli lisanuppe, et saaks tavalisest erinevate reeglite järgi mängida. Neid lisanuppe nimetati kahuriteks, neil oli oma käimisviis.

*
Meil lähenesid lõpueksamid. Sain teada, et esimene eksam on juba järgmisel päeval. Hakkasin õppima. Ütlesin, et selleks, et kahte ei saaks, tuleb õppida väga palju. Ma olen inglise keeles vahel siis ka kahe saanud, kui ma olen õppinud. Praegu õppisin matemaatikat. Lahendasin selleks ülesannete kogust ühte ülesannet. Kui olin lõpetanud, selgus, et ülesanne oli veel ebamäärasemalt lahendatav kui mina olin teinud. Ma olin saanud ühe vastusevariandi, aga õige lahenduse korral oleks neid pidanud olema kuus, ja needki arvude vahemikud, mitte täpsed arvud.

*
Maaja küsis, kas üks Pille nime sarnase nimega kodulehekülg on Pille tehtud. Pille ei teadnudki, et selline kodulehekülg olemas on. See oli minu tehtud, aga ma ei hakanud seda ütlema. Oma koduleheküljel olin ma reklaami kinni keeranud, aga seal mitte. Mõtlesin, et see nimi sarnaneb tegelikult siiski rohkem minu kui Pille nimega, nimi Sine Rollem on tuletatud nimest Simo Runnel. Ja selle tegemine ei ole Pille nime all võltsimine, sest avalehel on lingid nii minu õige nimega kui ka varjunimega lehekülgedele, nii et peaks arusaadav olema, et need on ühe ja sama inimese omad. Kõndisin läbi ühe maja. Läksin läbi Tristani tööruumi. Olin selles majas varemgi Tristaniga kohtunud, aga mitte selles ruumis. Teises ruumis räägiti, et Tristan on väga tark. Ma mäletasin, et kooliajal on tal õppimisega probleeme olnud.

laupäev, juuli 28, 2018

Higine nägu


Viimane kord maale sõites mõtlesin, kas võtta fotoaparaat kaasa, kui tänavu on juba piisavalt pildistatud. Otsustasin selle siiski kaasa võtta, et võibolla näen midagi huvitavat. Enne fotoaparaadi sisse pakkimist tegin ühe autoportree juba kodus. Enne seda olin toidu kaasa võtmiseks poes käinud ja lühikese poeskäiguga palava ilma tõttu higile läinud. Ei tea, kas kliima soojenemise pärast peab suvel edaspidi Lapimaal viibima. Kui protsess jätkub, siis tänavune suvi pole ilmselt veel lagi.

Rahvaesindusest maale

Eesti hakkas iseseisvuma ja Päts oli rahvaesinduse liige. Ühel päeval sõitis ta maale. Kirja oli pandud tema mõttekäik, selles olid segamini põllumajanduse ja poliitika teemalised mõtted. Ma koostasin Pätsi raamatut. Mõtlesin, et ma peaksin kõik tema kohta läbi lugema, aga jõuan lugeda tähtajaks läbi 1920. aastad, mitte 1930. aastaid. Aias oli kaks maja, mis mõlemad olid lagunema hakanud. Öeldi, et lihtsam on majad buldooseriga kokku lükata ja uued ehitada kui vanu remontima hakata. Tagaväravast tuli aeda inimesi juurde. Nad hakkasid luuaga teed pühkima. Varem aias olnu ütles, et ta ei luba seda teha, see on teisejärguline tegevus, tähtsam on kõigepealt maju remontida. Mõtlesin, et alles ta tahtis majad kokku lükata ja nüüd räägib nende remontimisest.

*
Toimus rahvakogunemine. Selles kohas kasvas lumimarja põõsas. Teadsin, et selle marjad on mürgised, aga üks poiss hakkas neid sööma. Ütlesin talle, et need on mürgised, ja küsisin, kas ta neid varem on söönud. Ta vastas, et ei ole, ja lõpetas söömise ära. Marju hakkas sööma teine poiss. Ütlesin ka talle, et need on mürgised. Ta lõpetas söömise ja palus, et ma kogu koolile ei räägiks, et ta neid sõi. Vastasin, et räägin küll, kogu kool ei tunnegi teda. Ta vaidles vastu, et tunneb. Mõtlesin, et ongi nii, et teised inimesed kõik tunnevad üksteist näo järgi, aga mina mitte. Mõtlesin, et seni ma lootsin, et lapsed on nii targad, et mürgimarju sööma ei hakka, aga nüüd tuleb välja, et isegi täiskasvanud söövad marju, mida nad ei tunne. Võtsin TEA Entsüklopeedia köite, et vaadata sealt, kui mürgised need marjad on. Leidsin taimede mürgisuse tabeli, aga ei osanud seal toodud sümboleid tõlgendada. Ütlesin, et ma tahan sõnalist teksti, mitte sümboleid.

reede, juuli 27, 2018

Taevakeha


Nädal tagasi jäi Kuu kahele fotole. Ühele jäi mustriga poolkuu, teine samal õhtul tehtud pilt läks uduseks ja sinna jäi mustrita täiskuu. Udusus võis olla pildistamise viga, aga samal õhtul autoga kodu poole sõites nägin kindlasti ka päris udu.

Mõtlesin algul, et paneks ülaltoodud foto rubriiki "päev", aga siis meenus, et kuud seostatakse rohkem ööga. Edasi mõtlesin, et täiendan siis selle pildiga blogi seni kõige väiksemamahulist rubriiki "füüsika", Kuu on taevakeha ja taevakehasid uurib astronoomia. Enne kontrollisin, kas astronoomia on ikka füüsika haru. Selgus, et on olemas Füüsika ja Astronoomia Instituut ning et astronoomiat ei peeta füüsika haruks, küll aga tänapäeva astronoomia põhiharuks astrofüüsikat.

neljapäev, juuli 26, 2018

Pilte kahetiivalistest




Eelmise nädala pulmafestivali teisel päeval olevat kavas olnud ka putukate tundmaõppimise üritus. Teiseks ja kolmandaks päevaks ma sinna ei jäänud, aga pildistasin kahte putukat esimesel päeval. Ülemisel pildil on mingi kärbes, kes ei pruukivat olla toakärbes. Alumisel pildil olev putukas olevat sirelane. Nii kärbsed kui ka sirelased kuuluvad kahetiivaliste alla. Sirelane istub pildil taime õiel, milline kasvas sama koha peal juba 1980. aastatel. Siis nimetasime seda kassitapuks, aga uuemal ajal arvatakse, et see on hoopis seatapp.

kolmapäev, juuli 25, 2018

Uued kampsunid

Sõitsime mööda maanteed. Juht ei vaadanud aknast välja. Autopiloodiga oli vist võimalik ilma aknast välja vaatamata ka sõita. Aga autopiloot ei arvestanud võibolla sellega, kui teel oli teisi autosid. Klaus pakkus bussijuhile kommi, aga kõik rooli piirkonnas istujad tõrjusid selle tagasi. Bussijuht pidi ettevaatlik olema, et teda ära ei mürgitataks. Läksin sööklasse sööma. Algul läksin otse söökla teise ruumi, aga siis sain aru, et söögi võtmist tuleb alustada esimesest ruumist. Läksin ja võtsin esimesest ruumist mitut toitu. Üks toit kukkus taldrikust põrandale ja seejärel ka teine. Ütlesin, et see tuleb sellest, et minuga räägiti.

*
Tõusin hommikul üles, et kooli minna. Läksin vannituppa. Seal kraan jooksis. Proovisin seda sulgeda. Aga kraan oli katki ja selle sulgemine polnud võimalik. Võimalik oli vesi teisest kohast kinni keerata. Läksin oma tuppa. Sinna oli mulle valmis pandud kolm uut eredates värvides kampsunit. Mõtlesin, et täna ma ei lähe kooli tavalise, vaid eredavärvilise kampsuniga. Kuigi sellise kandmise korral võidakse narrima hakata.

teisipäev, juuli 24, 2018

Kirjutan igal pool

Mina oma loomingut sotsiaalmeediaks ei nimeta. "Sotsiaalmeedia" peaks tähendama "hääl rahva hulgast" ehk "rumalam kui ajakirjanik", aga ma olen elukutseline kirjutaja, minu trükki antud raamatud on ajaleheartiklitest põhjalikumad. Võrgus kirjutamine on minu jaoks vaid osa kirjutamisest. Eilses lehes soovitati, et ärge kirjutage suvepuhkuse ajal sotsiaalmeediat, lugege parem raamatuid. Aga kuidas raamat valmis saab, kui inimesed ei kirjuta? Milleks soovitada teistel mitte kirjutada, kui soovitaja ise kirjutab koguni ajalehele? Ajalehti lugeda mul on väiksem isu kui raamatuid. Sageli ma kirjutangi võrgus just raamatutest. Paberkaustikusse kirjutan neist pikemalt ja kirja panemata jäävaid mõtteid mõtlen ka rohkem. Minu mõtlemine on võibolla aeglane, aga sügav. Minu esimese luulekogu põhjal iseloomustati minu mõtlemist horisontaalse ehk pealiskaudsena, aga ise pean ennast sügavaks mõtlejaks. Ma eelistan males pikemaid ajakontrolle ja raamatute sirvimisele nende läbilugemist. Minu huvid on küll mitmekülgsed, aga pikaajalised. Ma laiendan endale antavaid tööülesandeid ja uurin tausta nii palju kui võimalik.

esmaspäev, juuli 23, 2018

Iga päev tööl

Vaatasin üle tüki aja oma koduleheküljele. Mul oli meeles, et seal käivad sissemurdjad. Aga nüüd oli kirja pandud teade, et reklaame lisavad kodulehekülje pinna pakkujad. Lehitsesin selle paberajalehe läbi. Minu enda tekstidele kõigile enam ruumi ei jätkunud. Olin seal majas vennaga kahekesi, kui sinna tulid kaks meest, keda nimetati kantideks. Nad võisid peksma hakata. Hakkasime nende eest põgenema. Põgenedes tegin sikk-sakke, et jälitajatel silmist kaduda, aga nii nad võisid ainult lähemale jõuda, sest nemad jooksid otse. Jõudsin õuest ühte tuppa, kus peitsin voodi alla. Mõtlesin, et selles toas on veel inimesi, jälitajate tähelepanu läheb nendele ja voodi alla nad loodetavasti ei vaata.

*
Käisin nüüd iga päev asutuses tööl. Sinna jõudes ma kohe tööga ei alustanud, vaid olin kodust ajalehed kaasa võtnud ja lugesin neid. Seejärel tegelesin väitekirja kirjutamisega. Olin kartnud, et asutuses tööl käima hakates tunneksin ennast halvasti, aga seda ei juhtunud. Pinke oli ruumis palju. Minu taga istuv tüdruk ütles midagi kriitilist, võibolla minu kohta. Lugesin ajalooallikaid. Kohe, kui ma mingit informatsiooni leidsin, panin selle töösse kirja, kuigi võibolla oleks pidanud lõppvariandi kirjutama alles siis, kui kogu informatsioon on läbi vaadatud. Väitekirja kirjutajale öeldi, et tal on töö pealkiri kaheosaline, aga ta on kogu aeg tegelenud esimese osaga, viimane aeg on minna teise osa juurde.

pühapäev, juuli 22, 2018

Asjatu kompensatsioonilootus

Üleeilsel peol üks laps ütles, et tahab malet mängida, aga me ei leidnud nuppe. Täna harjutasin ilma vastaseta:

R-V-K-R-V-O-O-L
1. e4 g6 2. Rb3 Oh6 3. Re3 Rb6 4. h3 f6 5. Oh2 Rc6 6. 0-0-0 0-0-0 7. Kb1 e5 8. d4 ed 9. Rd4 Ve4 10. Rc6 bc 11. Oa6+ Kb8 12. g4 Ve6 13 Rc4 Ve1 14. Le1 Oc4 15. Oc4 Rc4 16. Lb4 Rb6 17. a4 Kc8 18. a5 Rd5 19. Lb3 d6 20. a6 Rb6 21. Le6+ Kb8 22. Od6 cb 23. Vd6 Le8 24. Vd8+ Ld8 25. b3 Ld1+ 26. Kb2 Oc1+ 27. Kb1 Od2+ 28. Kb2 Lc1+ 29. Ka2 Lc2+ 30. Ka3 Oc1+ 31. Kb4 c5 32. Kb5 Ld3+ 33. Kc5 Ld5+ 34. Ld5 Rd5 0:1. Valge mõtles 19 ja must 16 minutit.

Vea avastamine

Vajutasin oma elektronmärkmiku nuppe ja seaded läksid paigast ära. Selle seaded läksid nii kergesti valeks, et mõtlesin, et peaksin selle märkmiku kasutamisest loobuma. Ütlesin Erikule, et anti välja üks raamat ja pärast ilmumist selgus, et raamatus oli viga. Erik vastas, et parem raamat välja andmata jätta kui veaga raamat välja anda. Vaidlesin vastu, et kõigis raamatutes on mõni viga, aga suurem osa lugejaid ei pane seda tähele.

laupäev, juuli 21, 2018

Ajalooline Ajakiri nr. 162

„Ajalooline Ajakiri“. Nr. 4/2017 (162).

Mari-Leen Tammela kirjutab Hans Heidemannist. Kui ma käisin algkoolis, siis oli kuskil meie kooli piirkonnas Heidemanni tänav. Nüüd sain sellest Eesti aja kommunistist natuke rohkem teada.

Enne kommunistina aktiivseks saamist sai Heidemann Eesti poolel võideldes Vabadussõja veteraniks. Hiljem kohtus süüdistati teda, nagu oleks ta juba siis tegutsenud vaenlase huvides. Muud süüdistuspunktid võttis ta omaks, aga seda mitte. Artikli autor ei võta kindlat seisukohta, kas ta peab õigeks kohtuniku või Heidemanni väiteid.

Ühel leheküljel kasutati sõna „seltsimees“, millist sõna kasutasid ka kommunistid ise. Mõtlesin, et Nõukogude aja „seltsimees“ oleks algtähenduselt rohkem „sina“, varem ja hiljem tarvitatud „härra“ aga „teie“ sarnane. Kuid Nõukogude ajal oli teietamist rohkem kui praegu. Olen näinud, kuidas maletreenerile on endised õpilased ka täiskasvanuna „teie“ öelnud, samal ajal uued nooremad õpilased „sina“.

Triin Tark kirjutab välis- ja kodueestlaste omavahelisest suhtlusest Nõukogude ajal. Teadsin, et selle jaoks oli loodud Nõukogude Eestis organisatsioon lühendatud nimega VEKSA. Aga artiklist selgub, et aetakse segi kahte organisatsiooni, VEKSA-t ja sõprusühingut, mille eesmärgid küll olidki sarnased, lisaks oli esimene algselt teise alluvuses.

Väliseestlastele propaganda tegemiseks ilmus Eestis ajaleht nimega „Kodumaa“. Seda artiklit lugedes tuli meelde nali sellest, miks ei pandud Nõukogude Liidus automargi nimeks Rodina ehk Kodumaa. Stalin oli küsinud, et mis hinnaga te kodumaad müüma hakkate. Ajalehte „Kodumaa“ siiski müüdi, see oli autost veel odavam.

Artikli autor on olnud võibolla liigselt väliseestlaste umbusu mõju all, kui ta kirjutab 1988. a. ESTO päevadest, millel viibis esmakordselt delegatsioon ka Eestist. Artikli järgi olnud selle delegatsiooni eesmärk punase propaganda tegemine. Mulle tundub, et ESTO-le minek oli siiski osa vabanemisprotsessist. Kadastik või keegi kirjutas küll ajalehes väliseestlastest natuke irooniliselt. Aga ma mäletan, nagu oleks ESTO-le kutse saanud ka minu isa, kuigi ta ise ei tahtnud minna, tema pole punapropagandaga silma paistnud.

Juhan Hellerma kirjutab teemadel, mille kohta olen ka ise natuke juba eelnevalt sõna võtnud, et kas minevik ja olevik on erinevad nähtused ja ajaloolane peaks tegelema ainult minevikuga või kuuluvad minevik, olevik ja tulevik kokku. Olen pidanud neid kokkukuuluvateks ja artikli järgi on see maailmas üldisem uuem suundumus. Ma tean siiski, et Carlyle kirjutas ka 19. sajandil raamatus „Minevik ja olevik“ pealkirjas nimetatud aegadest seostatult.

„Ajaloolise Ajakirja“ artikli järgi on vähenenud progressiusk ja see on ajaloo populaarsust suurendanud. Sellisele järeldusele tuleb kirjutaja aga välismaistele autoritele viidates. Eestis ma olen tähele pannud, et kui 1990. aastatel oli ajalugu ülikooliastujate jaoks populaarsemate erialade hulgas, siis praegu enam mitte. E. Loone rääkis õppeaastal 2000/2001 ajaloofilosoofia loengus, et see oli just Eestis nii, et ajaloolased olid ühiskonnas tähtsatel kohtadel, maailmas laiemalt olevat pilt olnud teine. Kas nüüd hakkab maailm Eestile järele jõudma?

Kurmo Konsa arutleb pärandi ja ajaloo suhetest. „Pärand“ on mingi moesõna. Konsa kirjutises on väiteid, mis kutsuvad vaidlema. Üks selline mõte oli, et pärand on alati poliitiline. Minu meelest kui eestlased andsid rahvalaule põlvest põlve edasi, siis see oli pärand ja kõik rahvalaulud ei olnud poliitilised. Hoolimata sellest, et rahvaluule ainetel kirjutatud „Kalevipoega“ on tsiteeritud Eesti iseseisvusmanifestis. Ma tsiteerin mälu järgi teist kohta: „Kaunis lugu mõlgub meeles. / Muistse põlve pärandusest / ihkan laulu ilmutada“.

Pärandi puhul pidavat olema vajalik ka soov seda vastu võtta. Kui pärandiks liigitada ka pärandamine, siis testamentides võidaks pärandada oma vara järgmisele põlvkonnale, aga nii poliitilises kui ka kultuuriajaloos on sageli eeskujuks võetud rohkem üle-eelmist põlvkonda või ajastut.

Numbri lõpus on veel üks saksakeelse raamatu arvustus, arvustaja nimi on Mihkel Mäesalu. Seda kaastööd oli millegipärast ülejäänud numbrist raskem lugeda. Varem olen tähele pannud võõrkeelseid ajalooajakirju lugedes, et kaugemast ajaloost saan halvemini aru, aga nüüd kordus sama ka eestikeelse tekstiga.

Üks mõte, mis siiski meelde jäi, et erinevad põlvkonnad võivad jätkata ühesugust poliitikat. Meelde tuli sõna geopoliitika – kui valitseja pole sama, võib olla jäänud muutumatuks geograafiline asend.

Maapulmad







Käisin Tõnu ja Stella pulmas. Selle poolest oli see üks paremaid pulmapidusid, kus ma käinud olen, et toimus tuttavas kohas ja ei pidanud kogu aeg söögilaua ümber istuma. Tegin seal fotosid, lugesin ajalooajakirja ning vaatasin näitust.

reede, juuli 20, 2018

Ajaloo vahendamine

Külli tuli uksest sisse ja laulis laulu, kus olid read kõigi klassikaaslaste kohta. Ta tahtis, et teised kaasa laulaksid, aga nad tegid seda vaikselt. Ei osatud laulda, kui ei teatud laulu sõnu. Refrääni oli võimalik laulda. Krister natuke tegi seda.

*
Istusin ajalooloengus. Õppejõud hakkas rääkima, aga ma ei hakanud tema juttu konspekteerima. Tegin selle asemel teist asja. Õppejõud ütles ühe lause minu tegevuse kommentaariks üsna kiitva häälega. Mõtlesin, et mul jääb tema jutt meelde, saan selle hiljem ka üles kirjutada. Tuumaenergiat õpetati alles 12. klassis, seda tehti kahes õppeaines. Nooremate õpilaste jaoks peeti seda vist liiga koledaks teemaks. Aga see teema oli tänapäeva maailmas tähtis. Ilmus üks ajalooraamat. Kirjutasin selle kohta, et juba pealkirjast on näha, et raamatus kirjutatav ei vasta tõele. Teine arvustaja kirjutas raamatu autori kaitseks. Ta väitis, et raamatu pealkiri on teises tähenduses kui mina olin aru saanud. Kahtlesin, kas raamatu pealkirjas on üldse üks selline sõna, mida teine arvustaja väidab. Leidsin, et grammatiliselt on küll tema pakutud tähendus võimalik, aga see on otsitud argument.

neljapäev, juuli 19, 2018

Mälukontroll

- Eile vastasid küsimustele selle kohta, mida sa mäletad, aga too näiteid selle kohta, mida sa ei mäleta.
- Mul ei tule näiteks täpselt meelde, mis aastal algas Tšetšeenia sõda. Ma ei ole kindel, kas ma kirjutasin referaate Itaalia kohta kümnendas või üheteistkümnendas klassis, kuigi ma alles hiljuti vaatasin selle kohta tunnistust. Ma ei mäleta, mis oli esimese klassi tööõpetuse õpetaja nimi.
- Kas sa mäletad järele vaatamata, milline oli viimane blogis avaldatud unenäokirjeldus?
- See pidi olema midagi, mis oli mingis sissekandes viimasel kohal. Üleeile kirjutasin vist üles neli unenägu. Ühes unenäos oli juttu venna parooliga kodulehekülje tegemisest, aga see polnud vist viimasel kohal. Võibolla oli midagi male kohta. Üks päev nägin unes, et tahtsin viia ratsu tsentri kaudu c2, aga see ei olnud vist ka viimane. Võibolla oli midagi kooli või reisimise kohta. Millalgi nägin unes bussijaama, aga see oli vist veel varasemal päeval. Ei oska kindlat vastust anda.
- Proovi üks hiljuti üles kirjutatud unenägu uuesti üles kirjutada.
- Olin teinud ühe asutuse süsteemi venna parooli kasutades kodulehekülje. Niimoodi kodulehekülge teha polnud lubatud. Nüüd vaadati selle asutuse arvutist minu arvutisse ja võidi korrarikkumine avastada. Kõndisin mööda tänavat. Mõtlesin, et ma ei lähe sellest asutusest mööda, vaid lähen kaugemalt. Jõudsin lagedale platsile, mis oli aiaga piiratud. Mõtlesin, et võibolla mul õnnestub sealt välja pääseda.

kolmapäev, juuli 18, 2018

Kolmelauselised vastused

- Mida sa mäletad aastast 1991?

- See oli Eesti taasiseseisvumise aasta. Käisime siis klassiga Soomes. Rubla inflatsioon oli kiire.

- Mida sa mäletad aastast 1992?

- Võeti vastu Eesti põhiseadus, tuli kasutusele kroon ja Meri valiti presidendiks. Lõpetasin põhikooli ja astusin keskkooli. Suvevaheajal lahendasin Randviiru raamatust maleülesandeid.

- Mida sa mäletad aastast 1993?

- Sain Uusi mälestusturiiri B-turniiril hea koha ja minu nimi oli ajalehes. Auhinnaraha eest soovitati osta raamat "Paul Kerese maleülikool", mille ma ka ostsin. Sügisel loobusin vene keele õppimisest.

- Mida sa mäletad aasta 1640 kohta?

- Seda loetakse Inglise revolutsiooni algusaastaks. Revolutsiooni alguseks peetakse Pika Parlamendi kokkutulekut. Kodusõda polnud veel alanud.

- Mida sa mäletad aasta 1789 kohta?

- Seda loetakase Prantsuse revolutsiooni alguseks. Prantslased peavad revolutsiooni algushetkeks kindlusvangla vallutamist. Enne jõu käiku laskmist olid generaalstaadid juba kokku tulnud.

- Mida sa mäletad aasta 1917 kohta?

- Venemaal oli revolutsiooni aasta. On eristatud kahte revolutsiooni veebruaris ja oktoobris vana kalendri järgi. Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti liideti ühte kubermangu.

- Mida sa mäletad Lenini kohta?

- Lenini õige perekonnanimi oli Uljanov. Tema sünnikuupäev on 22. aprill ehk kaks päeva hiljem kui Hitleril. Lenin tuli Venemaale tagasi Saksamaa abiga.

- Mida sa mäletad Stalini kohta?

- Stalin oli ka varjunimi. Minu vene keele õpetaja rääkis, et Lenin ei tahtnud, et Stalin tema järglaseks saaks. Stalin oli Kaukaasia päritolu.

- Mida sa mäletad Hruštšovi kohta?

- Hruštšov oli Nõukogude Liidu valitseja Stalini ja Brežnevi vahel. Hruštšov edendas kosmose vallutamist ja maisikasvatust. Ta kukutati enne loomulikku surma.

/TÄIENDUS. Kontrollimisel selgus, et kõnealune Uusi mälestusturniir toimus 1992. a. lõpus./

teisipäev, juuli 17, 2018

Jäädvustamisvahenditega maal






Eelmine nädal ma jões kalu ei näinud, aga täna samal kellaajal samas kohas nägin. Proovisin neid pildistada, võibolla kõige ülemisel pildil on mõni näha. Proovisin teha ühe klõpsu ka vee all pildistamise režiimiga, aga see tuli nii udune, et kustutasin ära. Võibolla see pilt ei õnnestunud sellepärast, et olin ise veest väljas. Vee alla ilma mingisuguse allveekorpuseta aparaadiga minna ei tohtinud.

Olen aastatel 2000-2004 teinud ühte kindlasse kaustikusse Peedul käimiste kohta märkmeid. Täna võtsin selle kaustiku sinna kaasa ja lugesin kõik märkmed tagant poolt ettepoole läbi. Alates aastast 2005 ei ole ma seda kaustikut enam täiendanud, võibolla blogi asutamise tõttu. Ja vahepeal olen võibolla Peedul käimistest ka mõnes üldkaustikus kirjutanud. Aga kuna Peedu kaustikus on veel ruumi, siis täna kirjutasin sinna juurde vahepealsetest aastatest ja tänasest päevast. Selle aasta käekiri on natuke teistsugune.

Piiri suunas

Isa tuli hommikul pimedas koos ühtede meestega koju. Üks meestest ütles, et keegi appi ei tule. Läksin küll esikusse, aga kõigepealt läksin vannituppa. Arstid olid kindlaks teinud, et isal on kergem haigus kui varem arvati.

*
Olime raudtee ääres. Mõtlesin, kas kõndida mööda raudteed. Varem olin kõndinud, sest olin kuulnud, kui rong läheneb, aga nüüd olid vaiksemad rongid. Võibolla rongid sellepärast lasidki iga natukese aja tagant signaali. Või nad lasid seda ainult peatustele lähenedes. Sõitsime Venemaa poole. Mulle tuli meelde, et mul pole passi kaasas. Mind ootas Venemaa piirilt tagasi saatmine. Varem oli Venemaale pääsenud ilma passita.

*
Olin koolis. Räägiti, et ühes väljaandes on palju just meie klassi liikmetest juttu olnud ja nad on võtnud sõna isiklikumatel teemadel kui muud inimesed. Vastasin, et see võib tulla sellest, et ma kirjutan unenäoblogi. Võibolla on keegi juba kümme korda minu blogist oma nime lugenud ja hakkab mõtlema, et võib ise ka sellistel teemadel kirjutada.

*
Arvuti ütles, et ühest asutusest oli minu arvutis käidud. Võibolla saadi nüüd teada, et ma olen selle asutuse süsteemi venna parooliga kodulehekülje teinud. Niimoodi kodulehekülge teha ei olnud lubatud. Kõndisin mööda tänavaid. Mõtlesin, et ma ei lähe sellest asutusest mööda, vaid kaugemalt. Läksin ühte aeda. Seal oli muidu tühermaa, aga aed oli ümber. Võibolla leidsin ühe võimaluse, kuidas sealt välja pääseda.

esmaspäev, juuli 16, 2018

Juuksurist tagasi

Täna käisin juuksuris. Pärast nägin kodus peeglist kõrva peal verekoorikut. See oli kuivanud, aga ma pole kindel, et see juuksuris ei tekkinud. On räägitud, et juuksuris käies võib saada aidsi või hepatiiti. Aga see koorik võis olla olemas ka varem, võibolla lihtsalt ei paistnud juuste alt välja. Juuksuris vaatasin peeglist ilma prillideta, nagu oleksid lõigates tulnud välja väga hallid juuksed, aga polnud siiski päris kindel, kas see polnud valguselaik. Kodu peeglist ma nii palju halli ei näinud. Aga varem olen tähele pannud, et kodu peeglid näitavad ka erinevalt. Vannitoa peeglis on vähem halli kui esiku omas. Mul olevat väiksena olnud ka kahte värvi juuksed korraga peas. Kui ühel päeval ütlesin emale, et ma ise mäletan, et olid üleni valged, siis nüüd ta vastas, et vahepeal olid üleni valged ka. Hiljem olid kõik juuksed üsna tumedad. Kooli bioloogia tunnis räägiti, nagu oleks juuste värv geenidega määratud. Aga mul paistab olevat erinevate värvide geene. Nagu mul on blogis erinevaid rubriike. Täna tuli minu postkasti automaatselt saadetav teade, et üks inimene jäi minu asutatud listis vähemaks. Suvekuudel on neid varasematel aastatel ka vähemaks jäänud, inimestel pole võibolla suvel aega arvuti taga istuda. Aga lahkumiste statistika on näidanud, et lahkujad on olnud üliõpilased või magistrid, ühtegi doktorikraadiga lahkujat ma ei tea. See võib näidata, et lühema staažiga lugejatele on list liiga keeruline. Kahel põhikirjutajal kummalgi doktorikraadi ei ole, kuigi vanuse poolest saaks olla. Koolis õpetavad vanemad nooremaid, aga listis võib lõpuks välja tulla, et kõik lugejad on minust vanemad. Lapsena olin ma vendadest vanem, aga praegu on koju alles jäänud perekonnaliikmed minust vanemad, maleklubis olen samuti sageli kõige noorem mängija, saunas käin ka koos endast vanemate inimestega. Vanasti räägiti, et ma olen hea lapsehoidja. Seda on täiskasvanuna ka öeldud. Aga nüüd on lapsehoidmine läinud minu jaoks raskemaks, sest näen rohkem ohte. Vahel arvatakse, et kartmine tuleb rumalusest, aga mul on teadmiste kasvamisega hirme juurde tulnud. See ei tule küll ainult teadmistest. Mulle tundub ohu tõenäosus tegelikust suurem. Kui teisele inimesele võib tunduda, et õnnetuse tõenäosus on nullilähedane, siis mulle võib tunduda, et see on 49 protsenti. Kõiki asju ma siiski ei karda. Blogi kirjutamine peaks näiteks suurendama esinemisjulgust. See parandab ka sõnastamisoskust ja treenib mälu, rääkimata informatsiooni levitamisest. Informatsiooni levitamisel võib olla häid ja halbu külgi. Üks päev ähvardasin blogi tasuliseks teha, aga ma loodan, et ma ei pea seda kunagi tegema. Kui lastetusmaksu võetaks ainult palga pealt, siis võibolla ma ei peaks seda laste puudumisest hoolimata maksma. Ülevaltpoolt võib uuesti lugeda, miks mulle laste kasvatamine ei sobi. Ma olen aidanud nooremaid vendi ja vennalapsi hoida, aga mul on vahepeal vaja ka inimestest puhata. Vendade hoidmine oli kergem kui vennalaste, sest siis ma olin noorem. 9-aastaselt arvasin, et saaksin lastekodu laste lapsendamisega hakkama, aga ei arvestanud, et tervis hakkab halvenema. Rahulikus olukorras ei pruugi vahepeal ühtegi haiguse sümptomit märgata olla. Seetõttu mind võidakse hakata pidama simulandiks. Minu tõlgitud Carlyle ütles, et õnnelik ei peagi olema, vaid peab tööd tegema. Mõni töö võib mind õnnelikuks ka teha.

Kaks saatesõna

Olin kirjutanud ühe raamatu käsikirjale järelsõna. J. Kronberg oli seda toimetanud. Oli tehtud palju muudatusi, saatesõna oli nüüd võõras stiilis ja keerulisem. Vaatasin, kas eessõna on ka muudetud. Algse eessõna oli kirjutanud ema, aga seda oli muudetud nii palju, et oli vahetatud ka autorit.

*
Leidsin isa toast ühe malepaberite kausta. Olin arvanud, et kõik malepaberid on minu toas. Mõtlesin nüüd selle kausta ka sinna viia. Seal oli küll vähe ruumi, aga see kaust oleks vast veel ära mahtunud.

pühapäev, juuli 15, 2018

Oletuslik sihtkoht

Nimetasin Reile erialasid, millega ma veel peale male tegelen. Rei ütles selle peale, et ma olen mees nagu orkester. Mõtlesin, et orkester küll, aga kas ma teen neid asju ka hästi.

*
Laual oli üks maleseis. Mõtlesin, et hüppaks ratsuga laua keskele, tulistades vastase keskel olevat lippu. Sealt võiks ratsu käia edasi c2, tulistades vastase vankrit a1. Võibolla püiaksin niimoodi vankri kinni, sest esimese rea välju oli minu odade tule all ja vanker pidi vaatama, kuhu taganeda. Lõpetasin partii meenutamise. See oli üsna ammu mängitud partii, aga mul oli meeles, kuidas sellest partiilõigust rääkida, sest selle mängu üle olin mõelnud pikemalt. Varem olin meenutanud juba ühte teist lõiku samast partiist.

*
Üks laps pidi minema ühte koolimajja võistlustele. Õpetasin talle, kus see hoone asub. Siis hakkasin kahtlema, kas ma õpetasin õigesti. Ma ei rääkinud oma kahtlustest kellelegi. Kool võis olla nii Annelinnas kui ka Tammelinnas. Olin õpetanud, et Annelinnas ja autojuht asus teele Tammelinna suunas. Istusin tagaistmel. Meie ees sõitis üks auto Riia maanteel hästi aeglaselt. Nii pidi meie taga sõitev auto ka sellepärast ootama. Meie autojuht tegi möödasõidu. Hüüdsin, et siin ei ole möödasõit lubatud, siin on pidevjoon. Autojuht vastas, et ta teab. Mõtlesin, et tegelikult on liiklusreeglid umbkaudseks, mitte täpseks täitmiseks. Jõudsime koolimajja kohale. Mõtlesin, miks me üldse Tammelinna tulime, kui ma olin õpetanud, et kool on Annelinnas. Aga võibolla tulime nüüd õigesti. Maja seinal oli kooli töötajate nimekiri. Selgus, et selles töötab ka Helina. Varem ta oli elanud Tallinnas. Nüüd mulle meenus, et viimases kirjas ta oli maininud, et hakkab kolima. Mõtlesin, et kui tema töötab siin, siis ma olen õiges kohas, võin temaga siin majas kohtuda.

laupäev, juuli 14, 2018

Tähevahetus

Remondimehed võtsid terved radiaatorid ja korrustevahelised torud ära. Nüüd ähvardavad kaks toruauku üheks kokku mureneda ja laest kukub iga natukese aja tagant tükikesi. Vanade akende asemele pandi sellised, mida saab kahes suunas avada. Uut avamismoodust ka kasutatakse, aga minu silmale näeb see vähemalt esialgu koledam välja. Eelis on see, et kui aken avada teist pidi, siis on raskem kellelgi välja kukkuda. Muidu oleks uutest akendest kukkumine kergem, sest need on laiemad. Kirjutaks selle sissekande laiahaardelistel teemadel. Öösel kirjutasin oma varasema sissekande alla kommentaari, et lastetusmaksu kehtestamise korral võib blogi lugemine muutuda tasuliseks. Võibolla selle blogipinna pakkujad sellist rahateenimisviisi ei võimalda, aga ma võin hakata müüma oma tekste ka e-raamatutena või pidama tasulisi loenguid. Päriselt oleks kahju, kui publik sellepärast väiksemaks jääks. Aga kui ma kirjutaksin blogi asemel "Postimehele" tasustatava artikli, oleks lugejaid ka rohkem. Või suurem trükiarv ei taga, et just seda kirjutist loetakse. On kirjutatud 1970. aastate uuringutest, mille põhjal selgus, et ajalehtede juhtkirju ei loe mitte keegi. Mul on küll tänu blogi loenduritele natuke kogemusi, millise pealkirja alt võidakse lugeda ja millise alt mitte. Trükki antud raamatute kohta olen ka päris palju arvustusi lugenud ja suuliselt kuulnud. Feisbukis olen näinud ka, millised teiste postitused on populaarsemad. Aga Piiblis öeldakse, et pardiisi viib kitsas, mitte lai tee. Piibel ise on päris laialt tiražeeritud ja tõlgitud. Olen lugenud arvamust, kuidas üks piiblitõlge on õigem kui teine. Minu tehtud tõlkeid on nimetatud nii toimetatud kui ka toimetamata kujul väga headeks tõlgeteks. Minu toimetajast ema on natuke kriitilisem, aga ta on ka teiste tehtud tõlgete suhtes. Vahel pandi koolis hindeks "väga hea", aga lisati suuliselt juurde kriitilisi märkusi. Kooliväliselt on mind iseloomustatud sõnadega "väga järjekindel" ja "põhjalik". Välimuse kohta on öeldud nii "vastik debiiliku nägu" kui ka "targa näoga" ja "pikk kena noormees". Mida ise teiste inimeste kohta öelda? Eile väitsin, et tavaliselt ma ei ütle inimeste välimuse kohta midagi. Seevastu nende kirjutatud raamatuid olen kommenteerinud pikalt. Raamatute puhul olen kommenteerinud ka illustratsioone ja fotosid. Raamatud mulle meeldivad ja olen nõus nende eest maksma. Olen maksnud kolme raamatu väljaandmiseks toetust, millest kaks ilmusid ja kolmanda puhul sain toetuse tagasi. Loeksin rohkem, kui päevad oleksid pikemad.

reede, juuli 13, 2018

Pikad odakäigud

1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 a6 4. Oa4 d6 5. c3 Og4 6. h3 Oh5 7. g4 Og6 8. Le2 Rf6 9. Oc2 h5 10. Rh4 hg 11. Rg6 fg 12. h4 Rd7 13. Lg4 Lf6 14. d3 Oe7 15. Og5 Lf7 16. Ob3 Lf8 17. Oe6 Rf6 18. Of6 Lf6 19. Od7+ Kf7 20. Vh3 Kg8 21. Oe6+ Kh7 22. h5 Lg5 23. hg+ Kg6 24. Of5+ Kf7 25. Oe6+ Kg6 26. Vg3 Vh1+ 27. Ke2 Vf8 28. Of5+ Kh6 29. Lf3 Lh5 30. Vg6+ Kh7 31. Vg5+ Vf5 32. Vf5 Lh6 33. Le3 Lh2 34. Lg3 Lh6 35. Vf7 Lh5+ 36. Lf3 Ve1+ 37. Ke1 Lg5 38. Lf5+ 1:0. Valge mõtles 25 ja must 14 minutit.

Nali eksamil

Õppejõud kirjutas kriidiga tahvlile ühe minu kolmeosalise mõtte ajaloo kohta. Ta ütles, et see mõte on uus ja see on õige.

*
Oli lõppenud eksamikirjand. Olin kirjutanud kirjandi viimases lõigus, et Sander ei öelnud mulle, kuidas ühte sõna kirjutatakse. See oli nali, sest eksamil kõrvalise abi kasutamine oli keelatud. Ma ei saanud kirjutada kirjandit isegi eksamil ühtegi nalja tegemata. Läksime klassi 307, kus pidi tulema järgmine tund. Minu koht oli uksepoolse rea teises pingis, minu pinginaaber oli Sander. Täna ta vahetas endal tooli ära ja istus näoga klassi tagumise otsa suunas. Vaatasin, et meie koha peal olnud toolid olid prügised. Vahetasin selle endal ka ära.

neljapäev, juuli 12, 2018

Vastuargumendid lastetusmaksule

Nägin silmanurgast, et eilses ajalehes propageeriti lastetusmaksu. Toon sellise maksu kehtestamisele mõned vastuargumendid:

1) Mõnel pole lapsi sellepärast, et tal pole raha. Siis pole tal ilmselt ka raha suurte maksude maksmiseks.
2) Mõni loobub lastest halva tervise tõttu. Kas teda peab karistama selle eest, et ta haiguse geene edasi ei anna?
3) Mõni usk ei luba vaimulikul abielluda. Kas on viisakas oma usust kinni pidajale maksu kaudu meelde tuletada, et ta on potentsiaalne lastesaaja?
4) Laste saamine seostub seksuaalsusega, aga mõnele inimesele on seksuaalsus vastik. Tuletada talle iga kuu meelde, et ta on potentsiaalne lastesaaja on ahistamine.
5) Mõni inimene püiab lapsi saada, aga ei ole selleks bioloogiliselt võimeline. Tal võib olla sellepärast niigi halb enesetunne ja karistused muudaksid selle veelgi halvemaks. Ta saab soovi korral ise mõne lapse lapsendada.
6) Eestile võib negatiivne iive majanduslikke probleeme tekitada, aga maailma rahvaarv on liiga suur. See kiirendab keskkonnakatastroofi.
7) Kui üks riik kehtestab lastetusmaksu ja teine mitte, siis võivad asju rahas hindavad inimesed kodumaad vahetada ja võibolla see hoopis vähendaks rahvaarvu, mitte ei suurendaks. Võrdluseks on Lätist alkoholi toomine.

Vaatamise järjekord

Istusin joonistamisklassis Eriku kõrval. Õpetaja andis tagasi kontrolltööd. Minu tööle oli ta peale kirjutanud: "Tubli!", sest ma mäletasin ajaloo kohta kõikide klasside osa. Kirja oli pandud, mis kuupäeval ta mingit tööd vaatas. Minu tööd oli vaadatud keskmisest varem ja Kristeri oma kõige varem. Ütlesin, et ma oleks ka Kristeri tööd esimesena vaadanud. Olin joonistanud pilte. Ühel pildil olid lapsed ja mänguasi, mis oli joonistatud Joosepi oma järgi. Mõtlesin, et võiks Joosepilt küsida, kas ta tunneb ära, kelle oma see on.

kolmapäev, juuli 11, 2018

Gailiti novellid

August Gailit. „Kogutud novellid. I“. Kirjastus-osaühing „Kultuurikoondis“. Tallinn MCMXL. 301 lehekülge.

Gailiti kogutud novellide esimeses köites on laenatud teemasid muinasjuttudest ja Piiblist. Üks tuttav kirjanik on rääkinud, et tema ei pea seda õigeks, et raamatuid kirjutatakse raamatute põhjal, õigem olevat elu põhjal. Gailiti kohta ma pole tema arvamust kuulnud, ma olen aru saanud, et ta peab silmas uuemaid suundumusi. Tegelikult Gailit ei jäljendagi eeskujuks võetavaid teoseid, vaid annab vanadele süžeedele uue vaatenurga. See vaatenurk on küll sageli sarnane mõne tema enda teise teose vaatenurgaga.

Vanade süžeede teisendamine on nagu rahvaluule edasiarendamine. Rahvaluule puhul olevat see lubatud. Pühakirja puhul võib mõni lugeja ka pahandada, et tõsisest loost on tehtud naljatoonil lugu. Aga ka sügavalt usklikud inimesed on Piiblist uue loomingu jaoks inspiratsiooni saanud.

Shakespeare’i kogutud teostes on eraldi komöödiate ja tragöödiate köited. Shakespeare tahtis vahel kirjutada läbinisti koomilist ja vahel läbinisti traagilist teost. Gailitil on traagilisus ja koomilisus sama teose piires ühendatud. Siia sobiks omadussõna ’tragikoomiline’. Ükskord lugesin Kivirähu romaani ussisõnadest ja leidsin, et see on ülesehituselt tragöödia ning detailidelt komöödia. Samasugusel põhimõttel kirjutab ka Gailit. Üks novell libahuntidest meenutas seda Kivirähu hiljem kirjutatud romaani ka karmi metsaelu temaatika poolest. Gailiti ja Kivirähu temaatikas ühine teema on ka see, kuidas üks tegelane kuulutab välja abielu, kui ühe abiellujaks peetava meelest ei ole asi veel otsustatud.

Üks Gailiti korduv võte teoste ülesehitamisel on teema „üks paljude vastu“. Olen lugenud enne Teist maailmasõda kirjutatud Hitleri elulugu, mille pealkiri oleks tõlkes „Üks mees Euroopa vastu“. Gailit oli Hitleri kaasaegne, võibolla teda on samuti mõjutanud diktaatori ja masside vahekorra probleem.

Gailiti korduv teema on kahetsus. Aga tal kahetsevad just need inimesed, kes tavaarusaama järgi kahetsema ei peaks. Kui surnu äratatakse ellu, on ta algul rõõmus, aga varsti leiab, et parem oleks ikkagi surnud olla. Kui surmamõistetule antakse armu, leiab ta, et hukkamine oleks olnud parem. Teiselt poolt püromaanist tegelane, kellele mõistetakse vanglakaristus, ei kahetse midagi, vaid ootab vanglast vabanemist, et jälle süüdata.

Tundub, et viimase novelli kirjutamisel on Gailitit mõjutanud psühhonanalüüsi teooriad. Tegelane küll ei tea, miks ta maju süütab, aga autorile paistab olevat selge, et lapsepõlvetrauma tõttu.

Mõtlesin novelle lugedes psühholoogia ja ajaloo seostest. Gailiti loomingut on nimetatud uusromantiliseks, tema tegelaste käitumine on irratsionaalne, kuigi mitte kangelaslik nagu 19. sajandi esimese poole romantikute teostes. Tänapäeval toimuvad vaidlused, kas inimest mõjutab rohkem kasvatus või pärilikkus. Praeguse aja psühholoog Allik usub pärilikkust, sest inimese iseloom muutub elu jooksul vähe. Nii palju kui ma Gailitit lugenud olen, ei ole ka tema erinevad teosed üksteisest kõige erinevamad. Aga kui pikemaid ajaperioode vaadata, siis ühel ajal domineerib kirjandusajaloos romantism ja teisel realism, kuigi uutele autoritele on edasi antud olemasolevaid geene. See räägib kasvatusteooria kasuks. Isegi kui inimene käitub kogu elu ühte moodi, domineerib teises põlvkonnas teistsugune käitumine. Siin võib põhjuseks olla kaasasündinud vastandumisvajadus, aga tulemus sõltub ikkagi mingis mõttes ka valitsevatest oludest.

Gailiti üks stiilivõte on kasutada võrdlusi, mis esimesel hetkel pähe ei tule. Selles mõttes meenutab tema looming Uku Masingu luulet. Ainult Gailiti võrdlused on Masingu omadest naljakamad. On ka võrdlusi, millega selles novellikogus on liialdatud. Autor pole võibolla tähele pannud, kui palju kordi ta on võrrelnud inimesi huntide või koertega.

Suurem osa novelle on sellised, mille põhjal võiks Gailitit nimetada humoristiks. Aga üks oli ka selline, mis tuletas meelde Poe õudusjutte. Vastandumine võib tekkida nii kahe tegelase kui ka tegelase ja lugeja iseloomude vahel, samuti ühe ja sama tegelase kahe erineva hetke mõtete. Aga vastandumised toimuvad samal teljel, mitte ei tule mängu tegelane, kelle mõtlemine tegeleks hoopis mingi muu temaatikaga.

Kalapüüdmise asendustegevus

Üle Peedu tammi kõndides püüdsin näha jões kalu, aga sel korral ei näinud. Mõtlesin, et varem püüdsin ma kala, sest mulle kalad meeldivad, nüüd jätan samal põhjusel püüdmata, neid oleks kahju püüda. Aga kui mõne välja püiaks, siis saaks ikkagi lähemalt ilmetleda ja ka maitsta. Väikse lapsena tahtsin saada kalameheks. Hiljem sain kutsesobivustesti tulemuseks, et ma olen sissepoole pööratud mõtleja, seetõttu sobivat mulle psühholoogi või piloodi amet. Mõtlesin, et kui piloodi ametit ei soovitatud kihutamise ja täpsete liigutuste, vaid ühel toolil istudes ja vaikides töötamise pärast, siis seda moodi asju ma olen teinud ja selle poolest sarnanevad ka kalamehe ja piloodi amet. Kalameheplaanidest natuke hiljem kirjutasingi algkoolikirjandis, et tahan saada autojuhiks või bussijuhiks. Kalamehe töö sarnane on natuke ka see, kui ma istun malelaua taga ja püian vastase kuningat, istun arvuti taga, kirjutan blogisissekandeid ja püian külastusi või loen raamatut ja püian uusi mõtteid. Üks minu vend ütles väikse lapsena, et kõige rohkem meeldib talle istuda ja magusaid asju süia. Sama pere lapse võivad millegi poolest sarnased olla. Nüüd olen ma sama teemat ka pikalt edasi mõelnud, selle mõttekäigu algus jääb üleeilsesse ja lõpp tänasesse päeva. Ja see võib veel edasi areneda.

teisipäev, juuli 10, 2018

Peidetud dokument

Olin teel mööda kitsaid treppe maja ülemisele korrusele, kus mul oli peidukohas üks dokument. Mul olid jälitajad kannul, panin neile teele tõkkeid ette. Maja ruumid olid hämarad ja tihedalt asju täis. Dokumenti enam peidukohas ei olnud, sest Lauri K. ja tema sõbrad olid vaadanud, kus ma käin, dokumendi üles otsinud ja peidukohast välja võtnud. Nemad olidki jälitajad ja jõudsid ka sellesse ruumi. Terve arhiiv taheti teise majja kolida. Selleks tuli asjad süstemaatiliselt kastidesse pakkida ning pärast uues majas süstemaatiliselt kastidest välja võtta ja riiulisse panna. Nii oleks teada saadud, et tähtis dokument on kadunud. See oli dokument, millele oli paljudes kohtades viidatud. Inimesed oleksid tahtnud nii tähtsat dokumenti oma silmaga vaadata. Aga vähemalt selle sisu oli veel teada.

Ämbliku päästmine

Maal oli kraanikausis suur ämblik. Püüdsin käsi ja nõusid pesta nii, et pritsmed tema peale ei läheks. Lõpuks vaatasin, et ämblik ei saa kraanikausist välja. Ta ronis mööda seda ülespoole ja siis libises tagasi. Mõtlesin, et kätte võtta ma teda ei taha, ja kui võtaksin, siis ta võiks katki minna. Aga ma saaks anda talle ronimiseks abivahendi. Vaatasin aias ringi, kas ma näen mõnda maas vedelevat puuoksa. Esimesel hetkel ei näinud, aga siis märkasin, et aia ääres on puuvirn. Võtsin sellest ühe oksa ja viisin kraanikaussi. Ämblik ronis oksa peale ja viisin selle koos ämblikuga puuvirna tagasi. Panin oksa teiste puutükkide najale nii, et ämblikut millegi vastu ära ei löönud, ta võis ise järgmise objektini ronida.

esmaspäev, juuli 09, 2018

Sõit lillede juurde




Inimesed astusid järjest bussi ja küsisid: "Mida tähendab tasuta bussisõit?" Osad saidki tasuta sõita. Aga need, kellel kaarti ei olnud, mitte. Ma piiksutasin nüüd maaliinibussis kaarti, millega olen varem linnaliinibussis kaugemasse linna äärde sõitnud. Kaarti ei tohtinud piiksutajasse panna liiga vara, vaid enne pidi bussijuhile ütlema, mis peatusesse ma sõita soovin. Ka Tartusse tagasi sõites küsiti, kas bussijaama.

Kuusk ja pall

Kuusk läks ümber ja põlevad küünlad läksid isale vastu põlve. Tõstsin kuuse uuesti püsti. Ta läks veel korduvalt ümber. Vaatasin, et kuusealuse auk on suureks kulunud, sellepärast kuusk püsti ei seisagi. Ema ütles, et ühel inimesel on verevähk. Küsisin üle, kellel. Vanaema ja ema rääkisid, kui kerge on surma saada ja kui mitmel erineval viisil. Seoses vana-aastaõhtuga tuli meile külalisi. Külla tuli üks ajaloolane. Hakkasime palli mängima. Mängisime ristkoera. Mina olin samal väljakuküljel selle ajaloolasega, ülejäänud kolmel väljakuküljel oli igaühel üks inimene. Paariline oli vastasväljakuküljel, kõrvalkülgede mängijad konkureerisid palli pärast. Söötsin palli oma vastaspaarilisega edasi-tagasi, aga keegi seda vahelt võtma ei läinud ja mängijad platsi keskele kokku ei tormanud. Ajaloolane vaatas ka pealt. Siis sai palli kätte teine paar ja mäng jätkus nendevaheliste söötutega. Teise paari mängijalt Joosepilt küsiti, millised selle mängu reeglid on. Joosep vastas, et ta ei mäleta, sest ta mängib kõiki mänge.

pühapäev, juuli 08, 2018

Tuletegemiseks valmistumine

Sõitsime autoga. Sõit oli rahulik, aga siis tuli järjest kolm kurvi, mida läbides kaldus sõitja akna suunas. Ütlesin, et siin oli eelmine kord sama lugu. Aga siis jõudis auto sellisele teele, kus me polnud eelmine kord käinud. Oletasin, et seal võib veel kurve tulla. Jõudsime ühte majja. Valmistusime seal lõket tegema ja ladusime tulematerjali riita. Mõtlesin, et kui see on niimoodi laotud, siis võib tapeet põlema minna. Hakkasin riita uuesti madalamaks tegema, et tuli oleks ainult kiviseina, mitte tapeedi lähedal. Vaatasin, et kütteks on pandud ka paberiköiteid. Üks köide oli 1989. aasta "Spordilehe" oma. Ütlesin, et sellest olen ma juba malenurgad välja lõiganud. Võtsime ka söömiskohad tuleasemest kaugemale. Istusime lauda. Vaatasime fotosid. Üks poiss tundis ära, et ühel fotol on tema ema.

laupäev, juuli 07, 2018

Suvi alanud

Päevakeskuse maleturniiridega on alanud suvevaheaeg, mida näitab see, et sel nädalal telefonile sõnumit ei tulnud. Koduse remondi tõttu läksin siiski eile päevakeskusesse kohale. Seal nägin kahte meest, kes mängisid kabet, üks neist on osalenud ka maleturniiridel. Lugesin nelja ajalehte ja vaatasin turniiritabeleid. Varem olen vaadanud rohkem maleturniiride tabeleid, aga sel korral vaatasin ka kabeturniiride omi. Võtsin riiulist ühe maleraamatu ja vaatasin sealt ühte partiid. Vaadates läksid korduvalt käigud sassi ja ühel korral kasutasin diagrammi, kuna olin tõstnud lauale kõrvalvariandi, aga lõpuks jõudsin viimase käiguni välja.

Naljade kritiseerimine

Üks tüdruk ütles, et õige on teha kõige asjakohasemaid nalju, aga et Krister teeb suvalisi.

reede, juuli 06, 2018

Eestlased Gaanas

Ethel Aoude. „Minu Ghana. Majanduspõgenik Mustal Mandril“. Petrone Print 2014. 279 lehekülge.

See on üks tänavu kevadel endale sünnipäevakingiks ostetud raamatutest. Mõte seda raamatut osta tuli poes. Lugedes selgus, et ühega raamatu tegelastest ma olen varem kokku puutunud.

Raamatu pealkirjas on riigi nimi, kuhu mõned eestlased suunduvad, Ghana, aga ma kirjutan häälduspärasemalt Gaana.

Raamatu tegevus toimus üsna hiljutistel aastatel. Kui käisin ülikoolis, pidas Mart Laar loenguid umbes sama hiljutistest aastatest ja kommenteeris ise, et kõik ei pea seda ajalooks. Minu definitsiooni järgi võib ajalugu rääkida ükskõik mis aastatest.

Aga kahtlane on, kui usaldusväärne ajalooallikas see raamat on. Raamatu autor tunnistab ise, et ta vahetpidamata valetab. Kui ta selle vähemalt hiljem üles tunnistab, siis kõige ebaausama inimesega ehk tegemist ei ole. Aga kas ta raamatut kirjutab ausalt?

Kahtlane on näiteks see, et autor Aafrikasse jõudes kirjeldab ennast juba kohalike keelte oskajana, aga pole viiteid, millal ta neid õppis. Raamatus on toodud palju võõrkeelseid tsitaate, millest osad on joone all ära tõlgitud ja osasid ingliskeelseid mitte. Aga panin tähele, et vähemalt ühel korral oli tõlgitud ingliskeelsele tähendusele vastupidi, mis võib olla ka näpuviga.

Olen sageli mälestusi kirjutanud ja seda tehes kasutanud palju sõna „vist“. Raamatu autor seda sõna ei kasuta ja tsiteerib dialooge sõna-sõnalt, siis on ta kas loetavuse huvides oma mälu paremana näidanud või kohe samal päeval märkmeid teinud. Märkmete tegemisele raamatus siiski eriti viiteid ei ole, on kaamera kasutamisele, aga üks kaamera varastati ära.

Autor nimetab osasid oma valesid hädavaledeks, aga vahel valetab ta ka nalja pärast. Mõtlesin lugedes, kas välismaal valetamine oma kodumaa mainet ei kahjusta. Aga kui autor räägib eesti keelt ja talt küsitakse, mis keel see on, pakub ta kahte muud keelenimetust. Teises kohas ta siiski tunnistab, et on Eestist.

Kui autoril on kalduvus valetada, siis ta leidis endale töö, kus ta sai seda oskust rakendada. Ta asus tööle reklaamiagentuuris ja reklaami tegemine seisneb sageli kauba omaduste paremaks kiitmises.

Autori suhtumine Gaanasse seal oleku ajal muutub. Kuigi ta vahel kasutab hädavalesid, laskub ta raamatu esimeses pooles sageli ka kohalike elanikega vaidlustesse ja kritiseerib nende elukorraldust. Aga ta ei pääse Eestisse tagasi, sest tal pole dokumente, et autoga riigipiire ületada, lennukiga lendamist takistab aga silmahaigus. Enda kuskil elama sundimine võib mõjuda käitumisteraapiana. Kui hiljem on Eestisse kolimine juba võimalik, otsustab autor jäädagi Gaanasse, sest sealt saab ta rutem tööpakkumise.

Ülikooli esimesel kursusel lugesin, et Jannseni lehes kirjutati Aafrikast rubriigis „Sõnumeid Paganatest“. Seal käisid misjonärid, kes püüdsid ristiusku levitada. Kui nüüd loetud raamatu autor Aafrikasse läheb, teeb ta seal ateismipropagandat. Vaatasin 1970. aastate teatmeteosest, et Gaana elanikkond jagunes kristlasteks, animistideks ja islamiusulisteks. Raamatu tagumises osas autor juba paastub solidaarsusest Gaana islamiusulistega.

Raamatu esimeses pooles pole kirjutaja rahul, et Aafrikas ei järgita selliseid ohutusnõudeid nagu Euroopas – Gaanas ei kinnitata autos turvavööd ega jagata lekkiva paadiga sõites päästeveste. Kuid raamatu teises pooles samastab autor ennast Gaana elanikkonnaga rohkem. Siis ta pole rahul, et valgete riigid kasutavad Aafrikat nagu kolooniat, kuhu võib prügi hoiule viia.

Inimene võib mõelda, et tal on ühes vanuses õigus ja teises vanuses teist moodi käitudes jälle õigus. Aga raamatu autor märkab mõnesid muutusi enda juures ka ise. Kui ta õpib selgeks, et gaanalased hilinevad kokkulepitud kohta alati tunde, muutub ta ka ise hooletumaks. Esimesel kahel aastal arvab ta, et Gaanas on ainult üks täpne inimene, hiljem tööle asudes ta avastab, et neid on rohkem. Muutub ka autori suhtumine hügieeni, kaua Gaanas elaja saavat aru, et on paratamatu, et putukad maanduvad toidunõudes.

Ülikoolis olen õppinud, nagu oleks 19. sajandil Aafrika ärajagamine saanud võimalikuks tänu arstiteaduse edusammudele. Olen sellest ka hiljem internetist lugenud. Aga selle raamatu järgi pole endiselt head malaariavaktsiini. Malaaria ennetamise abinõude tarvitamine sobivat turistidele, mitte pikaajalistele elanikele, kelle puhul olevat kõrvaltoimed liig. Ei tea, kuidas sellega on, Eestis peavad ajalehed siinseid vaktsiinivastaseid rumalateks. Minu kogemus arstirohtudega on, et algul tugevad kõrvaltoimed võivad pikemal tarvitamisel täielikult kaduda.