reede, juuni 22, 2018

Ettevalmistusega mäng

Täna vaatasin kõigepealt raamatust natuke teooriat, siis panin raamatu uuesti kinni, algseisu peale, ja mängisin raamatuvariandi ainetel oma peaga: 1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 a6 4. Oa4 Rf6 5. 0-0 d6 6. Le2 Og4 7. c3 Oe7 8. h3 Od7 9. Vd1 0-0 10. d4 Ve8 11. d5 Ra7 12. Oc2 c6 13. c4 cd 14. ed b5 15. b3 bc 16. bc Vc8 17. Oa3 La5 18. Ob2 Lb4 19. Ob3 Of5 20. Oa3 La5 21. Ob2 Re4 22. Rbd2 Rc5 23. Rf1 Oe4 24. Rg3 Og6 24. Le3 Vb8 25. Oc3 Ld8 26. Od2 Rc8 27. Vac1 f5 28. Le1 e4 29. Rd4 Of6 30. Rdf5 Rd3 31. Le2 Rc1 32. Vc1 Of5 33. Rf5 Og5 34. Ve1 Od2 35. Ld2 Lf6 36. Rg3 Rb6 37. Re4 Le7 38. Le3 Vb7 39. Rd6 Le3 40. fe Vee7 41. Rb7 1:0. Valge mõtles 28 minutit ja must 25 minutit.

Kinnihoidmine

Tõnu hoidis minu voodi peal Toomast kinni. Mõtlesin, kas minna tagumisse vannituppa päevariideid selga panema. Aga kui ma seda teeksin, siis teises toas olevad külalised näeksid, mis mul praegu seljas on. Küsisin Toomalt, kas ta tahab, et Tõnu teda kinni hoiaks. Toomas vastas, et ei taha. Aitasin Tooma vabaks ja hakkasin ise Tõnut kinni hoidma. Mõtlesin, et ta jõuaks ennast arvatavasti vabaks rabeleda, aga esialgu ta seda ei teinud. Rabeledes juhtus mul midagi silmaga. Mõtlesin, et loodetavasti läksid ainult ripsmekarvad ette.

neljapäev, juuni 21, 2018

20 aastat võrgus kirjutamist

Kirjutasin eurolisti:

"Ma täpset kuupäeva ei mäleta, aga suvel 20 aastat tagasi alustasin internetis avalikult kirjutamist. Esimene kirjutis läks eurodebati koduleheküljele, kus sai anda poolt- ja vastuhääli Euroopa Liitu astumisele ja oma otsust põhjendada. Kirjutasin sinna venna kutsel, aga mul oli juba varem plaanis Euroopa Liitu astumise vastu kampaaniat tegema hakata, olin sel teemal omajagu mõelnud ja kirjutasin teistest hääletajatest pikemalt.

Samal aastal natuke hiljem liitusin ka selle listiga. Enne listiga liitumist mõtlesin rohkem ajalehtedele kirjutama hakkamisest. Aga ühel päeval said vennad pärast eurodebati leheküljel hääletamist Kalle Kulbokilt kirja. Vaatasin, kas mulle on ka tulnud. Ma polnud oma postkasti varem vaadanud ja selgus, et seetõttu oli mult juba aadress ära võetud. Tegin uue aadressi ja hakkasin ise kirju saatma. Kirjutasin ka Kulbokile, kes saatis vastuse mulle listi edasi ja kutsus mind listiga liituma, mida ka tegin.

Vist sama aasta sügisel analüüsisin listis Eesti põhiseadust Euroopa Liitu astumise lubamise või keelamise seisukohalt. Täna on sarnasel teemal kirjutanud oma blogis Andres Laiapea: http://laiapea.eu/kas-meie-pohiseadus-kehtib/ ."

Tegevused kätega

Väliseestlased pidasid ühte enda hulgast teistest tähtsamaks, sest tal oli selline amet. See inimene töötas kirjaliku tekstiga. Seda tegin mina. Puudutasin sõrmega järjest ühel paberil tähti ja tegin neist seejärel teist paberit puudutades koopia. Algul läks asi hästi, siis tekkis tõrge, et kopeerimine enam ei õnnestunud. Mõtlesin, et võibolla see tuleb sellest, et selles kohas on esimene paber tahmasem.

*
Läksin ühte väiksesse poodi. Poeruumides tuli vastu teine ostja kahe suure koeraga. Kui mulle koer vastu tuli, siis tardusin paigale ja ootasin, mis edasi saab. Ostja läks koertega poest välja. Peale minu jäi poodi ainult müüja, kes seisis liikumatult leti taga.

*
Pesin ülikooli raamatukogu wc-s seebiga käsi. Seal oli valvur, kes vaatas minu poole. Paistis, et ta arvas, et ma pesen käsi liiga aeglaselt. Ma olin igal pool selle kiirusega pesnud, aga mujal polnud valvurit olnud.

kolmapäev, juuni 20, 2018

Uus hammustaja

Täna väljas kõndides tundsin äkki käe peal teravat valu. Nägin valusas punktis lepatriinut, kes ilmselt oli hammustanud. Seda kinnitas ka see, et teda ei olnud kerge käe pealt eemaldada. Mõtlesin, et võibolla olen "Loomade elust" lugenud, et lepatriinu võib hammustada, aga võibolla ka mitte. Vahepeal see mul igal juhul meeles ei olnud. Küsisin pärast isalt, kas ta on varem kuulnud, et lepatriinu võib hammustada. Isa vastas, et on küll, teda ennastki on hammustanud. Mind hammustas esimest korda. Sääselt ja puugilt võib saada erinevaid haigusi, ma ei tea, kuidas lepatriinuga on.

Unenäokirjelduses ja päriselt

Tänased unenäod ei paista meelde tulevat, siis ma kommenteerin eilset. Ma ei kirjutanud eile viimast lauset päris täpselt üles. Unenäokirjeldusest võis jääda mulje, et ma ei tahtnud auditooriumis ette ritta istuda sellepärast, et olin ülikoolis cum laudest ilmajäämise pärast solvunud. Tegelikult oli seal jutt cum laudest pigem ettekääne, eesreas istudes kartsin rohkem seda, et olen rohkemate inimeste vaateväljas ja siis tekib kergemini paanikahoog. Ma oleksin eelistanud tagapoolset rida ka siis, kui oleksin cum laude saanud. Ja nii ma päriselt ülikoolis käies tegingi - mul oli veel lootus cum laude saada, ma olin hea õppeedukuse eest stipendiumi saaja, aga istusin ikkagi tagapool reas, sageli küll eelviimases, mitte viimases. Lõputööd kaitsma minnes oli mul depressioon ja ma ei kahelnud mitte ainult cum laude saamises, vaid ka üldse positiivses hindes. Selles olin eksamitele minnes kahelnud ka küll enne depressiooni algust, kui olin saanud maksimaalse hinde. Maksimaalseid hindeid sain võibolla sellepärast, et teised vastasid veel halvemini, mitte sellepärast, et minu vastused ideaalsed oleks olnud. Kui lõputöö hindeid ette lugedes selgus, et tol päeval sain keskmisest halvema hinde, sest suuremal osal oli A ja minul B, siis läks mul küll paremini kui ma natuke aega varem olin kartnud, kuid keskmisest halvem hinne suurt rõõmu siiski ei tekitanud. Pealegi jäin magistriõppe tasuta kohast ilma ja midagi muud ma tol hetkel edasi teha ei osanud. Aga ma poleks pruukinud saada magistriõppes tasuta kohale isegi cum laude lõpetamise korral, konkurents oli nii tihe. Hiljem ma nägin, et üks cum laude lõpetaja jäi magistriõppest välja, sest hinne töö kavandile oli halvem. Enda kui ajaloolase tugevaks küljeks pean suurt ajaloohuvi, selle eest ma paneks endale viie, muus osas võiks näitajad paremad olla.

teisipäev, juuni 19, 2018

Aeglaselt harjutamine

Istusin eesti keele tunnis viimases reas. Kirjutasime harjutust ja ajasin samal ajal Sandriga juttu. Sander oli kirjutamisega palju kaugemale jõudnud. Õpetaja hakkas oma koha pealt minuga pahandama, et ma kirjutan liiga aeglaselt. Vastasin, et ma ei saa rutem, sest ma ajan Sandriga juttu. Õpetaja nõudis, et nüüdsest peale istuksin ma esimeses reas, et ma korda ei rikuks. Vastasin, et ei istu, ma jäin õpetaja süü tõttu cum laudest ilma.

Uus allkirjadekogumine tselluloositehase vastu

Tartusse kavandatava tselluloositehase vastu ma ühe allkirja juba andsin, see oli suunatud Tartu otsustajatele, kes tegidki rahvale meelepärase otsuse. Nüüd saabus üleskutse anda ka teine allkiri, mis on suunatud Tallinna otsustajatele. Andsin ka selle, seda saab teha aadressil http://petitsioon.ee/tartu-apell-2 . "Tartu Postimehes" on ilmunud asjatundlikke artikleid tehase vastu, aga kas Tallinna otsustajad ikka seda lehte loevad? Pigem loevad nad "Eesti Päevalehte", kus on ilmunud rohkem lugusid tehase poolt. Tehase vastaste hääle kuuldavamakstegemiseks tasub allkiri anda.

esmaspäev, juuni 18, 2018

Aparaatide kasutamine

Tulin kooli poolt. Kaks poissi viskasid lund maja katusele, et see sealt uuesti alla kukuks. Läksin tee teisele küljele, et mitte lumega vastu pead saada. Siis mõtlesin, et ühel tee küljel ma olen ühele majale lähemal ja teisel teisele, kõndida pole kuskil.

*
Oli hommik ja hakati üles tõusma. Vaatasin oma fotoaparaati. Sellele tuli ekraanile õpetus. Hakkasin seda lugema. Enne kui lugemisega lõpule jõudsin, õpetus kustus. Ütlesin Tõnule, et see kustus liiga kiiresti. Panin õpetuse uuesti ette ja nüüd lugesin altpoolt seda osa, mis eelmisel korral lugemata jäi, aga õpetus kustus jälle enne kui ma lõppu välja jõudsin.

*
Olin vahel ühe masinaga malet mänginud ja tahtsin seda uuesti teha. Aga ei tulnud enam ette traditsiooniline algseis. Proovisin mitut käsku, aga kõigiga tuli muudetud seis. See polnud Fischeri male ka, sest muutused olid suuremad. Mõnes variandis oli malelaual rohkem ruute ja mõnes mõnda liiki nuppude arv suurendatud.

*
Leidsin ühtede oma vanade kaante vahelt paki fotosid. Need olid mu enda tehtud. Ma ei mäletanudki, et fotoaparaadi algusaegadel olin fotosid paberile välja trükkida lasknud.

pühapäev, juuni 17, 2018

Looma mõistest

Kirjutasin vastuseks loomadest ajaloos rääkiva telesaate reklaamile:

"Sõnal "loom" on erinevaid tähendusi. Vahel on mulle öeldud, et linnud pole loomad, sest rahvakeeles on vanad vastandused linnud ja loomad või loomad ja inimesed. Aga bioloogias on nii linnud kui ka inimesed loomad. Vahel kasutatakse sõna "loom" samas tähenduses, milles bioloogias sõna "imetaja". Loomalihast rääkides mõeldakse vahel ainult veiseliha. Ühe laulu sõnad ütlevad: "Ämblikud on väga head loomad"."

laupäev, juuni 16, 2018

Peopäev

Käisime Elisabeti sünnipäeval. Kohalesõiduks tellisime takso. Taksosse istumisel sai juhuslikult küsitud, kas on õige takso. Selgus, et ei olnud. Läksime uuesti sellest välja, kohe tuli ka õige takso. Sellest tulime välja ühe mängumaa juures. Majale lähenes ka üks inimene, kellelt küsisime, kas ta tunneb õiget teed peoruumidesse. Siis selgus, et ta oli ise vales kohas, ta pidi ühele teisele sünnipäevale minema. Peomajas kirjutasin magnettähtedega tahvlile sõnu ja lehitsesin lasteraamatut, kus kõik jutud olid magamamineku teemalised. Sünnipäevalaps puhus tordilt küünlaid. See võttis tal natuke aega, aga kõik küünlad said puhutud. Külalisteraamatust leidsin, et enne mind oli samas majas käinud keegi, kellel oli minuga sama eesnimi. Enne majast lahkumist vastasin Hennu küsimustele vana korteri ja sugulaste surmaaegade kohta. Kui olin majast lahkunud, tuli mulle Toomas veel tänavale järele. Koduteel jooksis üks võõras naine mulle otsa. Ta ei olnud mu vaateväljas, sest tuli selja tagant. Enne kokkupõrget olin ületanud autotee ja kõnniteele astudes paremale keeranud.

Uus köide

Olin Kaunase puiestee bussipeatuse kandis ja hakkasin vaatama "Eesti ajaloo" uue köite käsikirja. Sellele oli saatesõna kirjutanud Pajur. Ta kirjutas heas stiilis. Mulle ta toimetamise ülesannet ei andnud, aga saatesõnas ta nimetas mind kaks korda eesnime pidi, et sai minult kasulikku informatsiooni. Vaatasin, et see polegi käsikiri, vaid juba ilmunud köide. Toimetajaks polnud märgitud kedagi. Pajur oli ise toimetanud.

*
Väljusin Lauri majast. Esialgu mul silmad ei näinud. Lootsin, et edasi kõndides hakkavad nägema. Lootsin, et olen ikka kõnniteel, mitte autoteel.

reede, juuni 15, 2018

Vene küte

Poolteist kuud tagasi ilmus ühes Saksa võrgulehes artikkel sellest, kuidas sakslane käis Venemaal kultuurisuhteid edendamas, aga kahe riigi poliitilised suhted olid väga halvad. Artikli autor kirjeldab Venemaa külma talve ja saabuvat kevadet ning ütleb: "Kõigis linnades on veel väljas külm, toas üle köetud, põhjas köetakse palju tugevamini, ja kui Dostojevski kahetses saksa ihnust, siis sakslased kannatavad omakorda vene üleköetud tubades."

Kaks ahvi

1. b4 b5 2. e4 a6 3. c4 e6 4. cb Ob4 5. La4 Oc5 6. ba Oa6 7. Oa6 Ra6 8. Lc4 Le7 9. Ob2 Rf6 10. Of6 Lf6 11. Rc3 Lf2+ 12. Kd1 Lg2 0:1. Valge mõtles 6 ja must 5 minutit. Eelmise nädala mõte rohkem mõtlemisaega kulutada ei teostunud. Täna polnud selleks nii suurt soovi ka. Mäng tundus huvitav.

Noorem onu-tädi

Tõnu ütles, et ta läheb Kaunase puiesteele, seal ta näeb, kas seal on midagi muutunud. Vastasin, et ma olen seal käinud, sinna on kraav kaevatud. Mõtlesin, et teine muutus oli vist, et ühe trepikoja ukse ette oli trepp tehtud.

*
Emal hakkas uus laps sündima. Ema oli juba üle 40 aasta vana. Nüüd oleks üks vend või õde vennalastest noorem olnud. Mõtlesin, et ma olen emale viimasel ajal nii palju ajalugu lugeda andnud, et sellest uuest lapsest tuleb ajaloolane.

neljapäev, juuni 14, 2018

Õigusajaloo number

„Ajalooline Ajakiri“. 2017, 2/3 (160/161). Kohus ja kohtupidamine Eesti õigusajaloos.

Selles teemanumbris on artikleid Rootsi aja, 18. sajandi ja 20. sajandi esimese poole kohta. Õigusajalugu on mulle natuke võõram teema kui poliitiline või kultuuriajalugu, kuigi mind on peetud ka juristiks. Mõni artikkel tundus igavam ja mõni huvitavam.

Rootsi ja Vene keisririigi aja kohta kirjutatakse, kuidas kehtisid erinevad õigused. Lisaks sellele, et olid olemas eraldi ilmalikud ja vaimulik seisus, seega ilmalik ja vaimulik õigus, rakendati ka ilmaliku õiguse piires erinevate aegade ja maade õigust. Bütsantsi keiser Justinianus oli kokku kogunud Rooma õiguse, mis sisaldas vist nii paganliku kui ka kristliku aja ilmalikku õigust, seda kasutati kohtupidamisel lisaks uuematele seadustele ka uusajal. 18. sajandi puhul ei olnud Eesti alal ülikooli, juristiks õpiti kaugematel maadel, mistõttu oldi koolis õppinud kaugemate maade õigust, mitte kohalikku. Teoreetiliselt pidi kohalik olema ülimuslik, aga kuna seda õpiti alles töö käigus, võidi eelistada kaugemate maade õigust. Praeguses ajas on sarnasusi, kui aastal 2003 võeti rahvahääletusel vastu põhiseaduse täiendamise seadus, mille järgi Euroopa õigus on Eesti põhiseaduse ja muude seaduste suhtes ülimuslik, aga teise paragrahvi järgi Eesti põhiseaduse aluspõhimõtted justkui veel ülimuslikumad.

Ka vaimuliku õiguse osas ei ole päris selge, mida kirik kehtivaks on pidanud. Uus Testament justkui tühistab Vana Testamendi käske, aga mõnda Vana Testamendi osa nagu kümmet käsku on peetud endiselt kehtivateks. Erinevad usulahud võivad tähtsustada erinevaid piiblikohti.

Raamatutest Prantsuse ajaloo kohta olen lugenud, kuidas 17. sajandil olid duellid algul lubatud ja hiljem keelatud. „Ajaloolisest Ajakirjast“ selgub, et selline reform toimus ka Eestis Rootsi ajal. Duellide asemel hakati pidama rohkem kohtuprotsesse, aga see ei tähendanud inimeste surmamise lõppemist. Kõigepealt läks kurjategija tapmissüüdistusega kohtu alla ja siis võidi ta omakorda hukata. Duellil pidid mõlemad pooled ennast kaitsma, aga kohtuprotsessil olid kohtumõistjad eelisseisundis. Enne otsuse langetamist rakendati süüdistatava suhtes juba piinamist, et selgitada välja, kas ta on süüdi. Kaebajat ja kohtunikku ilmselt ei piinatud. Kooliajal lugesin romaanist „Garibaldi“, nagu oleks nimitegelane keeldunud 19. sajandil piinamisest hoolimata ütluste andmisest. See oli võibolla kirjaniku fantaasia, aga „Ajalooline Ajakiri“ kirjutab ka reaalsuse põhjal, et kõik piinamisel tunnistusi ei andnud.

Kaks artiklit räägivad naiste olukorrast 20. sajandi esimese poole Eestis. Eesti iseseisvusajal hakkasid naised kohtuametitesse jõudma. Kirjutajad peavad Nõukogude aja positiivseks küljeks, et siis sai naiskohtunikke ametisse veel rohkem, kuigi see nõudis kuulekust Stalinile. Kui paljud üldse tahtsid sellist määrivat ametit vastu võtta? Ka iseseisvusaegset naiste karjäärivõimaluste suurenemist peavad kirjutajad positiivseks kui naiste olukorra paranemist. Aga kas keegi on uurinud, kas naiskohtualusele soodsama otsuse teeb naiskohtunik või meeskohtunik? Freudi teooriate järgi võiks oletada, et võibolla hoopis meeskohtunik. Eraldi küsimus on veel kolmandate naiste suhtumine.

Huvitav oli lugeda artiklit kohtunike valimisest Eestis aastatel 1934–1940. See võiks huvi pakkuda nendele, kes ka tänapäeval mõnele töö- või õppekohale edutult või edukalt kandideerivad. Kättesaadavaks on muutunud materjalid, mille põhjal Eesti ajal ühte kandidaati teisele eelistati. Kuigi laiali saadeti kõik erakonnad, olid eriti halvad vabadussõjalaste ja kommunistide väljavaated. Olen kirjutanud, et näen vabadussõjalaste ja muude erakondade vastuoludes põlvkondlikku alust. Sellele annab kinnitust ka „Ajaloolise Ajakirja“ artikkel, millest selgub, et juba varem ametis olnud vabadussõjalastega seotud kohtunikud võisid karjääriredelil edasi liikuda, aga uutele vabadussõjalastele tehti ametisse astumisel takistusi. Kõik vabadussõjalased ei olnud ühe vanad, uued kandidaadid olid ilmselt nende hulgas omakorda nooremad. Vabadussõja võitu kiideti ja vahepeal sobis Pätsile ka vabadussõjalaste muudetud põhiseadus, isikute vastu oldi rohkem.

Tulemuste loendamine

Üks mees ütles, et ma ei oska malet mängida, nimetades täpse arvu võite, kaotusi ja viike, mis ma tema vastu olevat saanud. Vastasin, et see on vale, varem ma kirjutasin mängude tulemused üles ja sain juba siis tema vastu nimetatud arvust rohkem võite, hiljem ma olen võitnud üle poole mängudest.

Vabavärsi pooldaja

Ma võtsin kätte mõla
ja materdasin kõla.
Ei lugenudki läbi,
sest riimid tegid häbi.

kolmapäev, juuni 13, 2018

Meistri oskused

Ütlesin Sandrile, et ta oskab nii palju kriitilisi märkusi teha, et võiks töötada raamatu toimetajana. Sander oli nõus. Läksime ühele tänavale ühe maja akende alla. Akendest tulistati meie pihta, sest me ei läinud majja sisse. Jooksime eest ja tulistasime ise samuti õhku.

*
Jaan Tõnisson oli viimasel ajal populaarseks muutunud, sest ta oli korda saatnud kaks imet järjest majandusliku olukorra parandamiseks. Kui majanduslik olukord poleks paranenud, siis poleks ta populaarsus tõusnud. Tõnisson seletas, et selles maleseisus oleks vastane saanud muidu kahele alles jäänud vigurile lipuga kahvli panna, aga viguritega poolel oli nii suur initsiatiiv, et ta viis kahe või kolme viguri abil pika rünnaku läbi. Ühed lapsed hakkasid malet mängima. Nad liigutasid nuppe suurte paukudega. Mõtlesin, et meistrid mängivad vaikselt.

teisipäev, juuni 12, 2018

Kaks juppi

Täna vahetati kodus aknaid. Läksin linnaraamatukokku. Seal lugesin vene ajalooajakirjast kahte artiklit. Esimene neist hakkas imelik tunduma, siis vaatasin, et see on alternatiivajalugu. Teine oli Piibli tegelasest Saalomonist. Kirjutati, et Saalomoni on peetud targaks, kuid et kirjutaja arvates ta tark ei olevat. Mõtlesin, et Vene ajaloos on Jaroslav Tark, tema eesnimi on ka kolmesilbiline. Anekdootidest ja muinasjuttudest meelde tulnud rumalad tegelased on ühe- ja kahesilbiliste nimedega.

Käisin ka kirjandusmuuseumis. Tellisin seal välja geograafiaraamatu, mida linnaraamatukogus ei olnud. Hiljem tellisin teise raamatu, kui olin vahepeal söömas käinud. Teist raamatut ei jõudnud ma pikalt lugeda, enne kutsuti koju. Esimene raamat oli Harjumaa kohta. Mõtlesin, et me õppisime koolis Eesti, Nõukogude Liidu ja maailma geograafiat, aga Tartu linna, rajooni ega maakonna oma eriti mitte. Oleks saanud teha kontrolltöö Tartu kaardi tundmise peale, kus oleks küsitud tänavate või linnaosade nimesid. Ükskord pidi joonistama skeemi oma koolitee kohta. Tartu linna õpetati natuke ingliskeelsetes ainetes, vist selleks, et töötada giidina. Täna sain Tartu linna natuke selgemaks, et käisin esimest korda ülikooli raamatukogu praeguses kohvikus ja ülikooli raamatukogus pärast remonti.

esmaspäev, juuni 11, 2018

Sport ja autasud

Toimusid tennisevõistlused. Eeldati, et esikoha saab Mari S. ja tuleb maailmameistriks, sest ta oli heasse vormi läinud. Krister meenutas, kes meie klassist lõpetas keskkooli kuldmedaliga ja kes hõbemedaliga. Ta ütles, et seda raha oli väga vaja, sest paljudel klassi liikmetel olid lapsed. Mina olin praeguseni arvanud, et tol ajal ei olnud veel kellelgi last. Ütlesin, et Krister ise lõpetas pronksmedaliga. Krister vaidles vastu, et nii see polnud, ta oli küll kolmas, aga ei lõpetanud medali, vaid kiituskirjaga, pronksmedalit polnud väljaantavate medalite hulgas. Mina polnud isegi kiituskirja saanud.

*
Lugesin tänaseid ajalehti. Sellest aastast ilmus spordileht iga päev, mitte enam kord nädalas. Mõtlesin, et nii loen nüüd päevas mitte enam kolme, vaid nelja ajalehte. Nii kulub rohkem aega, võibolla peaksin ajalehtede lugemise aega lühendama. Nädalalehe nimi oli olnud "Spordileht" ja päevalehel "Eesti Spordileht".

pühapäev, juuni 10, 2018

Koopia kopeerimine

Klaus ja Tõnu rääkisid, et hieroglüüfid võisid olla Venemaal enne kasutusel kui Hiinas. Sain nende peale vihaseks ja ütlesin, et nad on Putini propagandat uskuma jäänud. Klaus selgitas, et Henn sai viktoriini küsimuse vastuse eest, et hieroglüüfid võidi leiutada esimesena Venemaal, sellepärast punkti, et see on tark oletus, mitte kindel väide. Leidsin, et minu vastus, et hieroglüüfid leiutati Sumeris on parem, punkti oleks pidanud andma selle eest, Venemaad polnud tol ajal veel olemaski.

*
Vaatasin, et kodulehekülje koopia ühte alajaotust on jälle külastatud, nüüd on sellel kolm külastust. Olin selle kopeerinud ka üheks blogi rubriigiks ja seda külastati ka seal. Kodulehekülje koopias oli sellel rubriigil nimeks "uus" ja blogis "päevik". See sisaldas vaid mõnda päevikusissekannet, üks neist oli ühest aastast ja mitu tükki ühest hilisemast aastast. Mõtlesin, et võiksin kodulehekülje koopia tekste uute blogisissekannetena avaldama hakata. Luuletuse "Kilplaste kultuur" võiksin saata Euroopa päeval eurolisti ja lisada kommentaariks, et see on kirjutatud enne Euroopa Liitu astumist.

laupäev, juuni 09, 2018

Minu harrastustest

Mõtlesin hakata mängima malet sellisest algseisust, kus ääreetturid ja vankrid on ühe ruudu võrra edasi nihutatud. Vankrite nimeks mõtlesin panna Helena. Vennad tulid malelaua juurde. Mõtlesin, et ma ei kirjutagi vankritele nime peale, muidu vennad näevad, vaid nimetan need mõttes ümber.

*
Olime Paides. Valmistusime osa perega Taimo autoga Tartusse sõitma hakkama. Ütlesin, et käin enne korraks toas ära. Toas nägin, kui palju raamatuid oli maha jäänud. Olin Tartust siia toonud väga häid raamatuid, neid ma ei tahtnud siia jätta. Olime pidanud kohe sõitma hakkama, aga nüüd kulus toas nii palju aega, et Taimo pidi kas plaanidest loobuma või ilma minuta sõitma hakkama.

*
Rääkisin Tulvistele, milliseid luuletusi ma lapsena kirjutasin. Lugesin need luuletused ette ja parandasin, kuidas need vist olid. Olin näinud unes malet sümbolitena. Tulviste ütles, et tugevad maletajad näevad malet unes ehtsate partiidena. Vastasin, et nii see pole, sest mõni inimene ei näe kunagi unenägusid ja mõni näeb iga öö. Kui jõudsin koju, tuli mulle meelde, et olin luuletused ette lugenud valesti, algvariandid olid lihtsamad, nüüd tulid need õigesti meelde. Enne olin lugenud valesti, sest olin lugenud läbi une.

reede, juuni 08, 2018

Hirmutamisest liikvele

R-V-R-L-K-V-O-O
1. g3 d5 2. f4 Rab6 3. d3 Rd6 4. e4 de 5. de f6 6. Rd3 Oc4 7. Rb3 g6 8. Ld2 0-0 9. 0-0-0 Og7 10. Vfe1 Ld7 11. e5 fe 12. Re5 La4 13. Kb1 Vbd8 14. La5 Ob3 15. Lc3 La2 0:1. Valge mõtles 10 ja must 7 minutit.

Valge tegi 14. käigul jämeda vea, sest mõtles musta 13. käigu järel, et lippu vastase vankriga samal liinil hoida ei ole hea. Selliseid vigu aitaks vähendada, kui kulutada rohkem mõtlemisaega ja kontrollida, mis võib valitud käiguga kaasneda. Malele ei saa aga kulutada sama palju aega kui tähtsamatele asjadele. Siis tuleks võibolla mängida katkestusseisudega, nii et partiisid ei paneks kirja kord nädalas, vaid kord kuus. Harvem postitamine võib blogi külastatavust vähendada. Siis võibolla tuleks panna kirja ühe nädala käigud ja järgmine nädal järg. Kui kedagi huvitaks, saaks ta vahepeal ise mõelda, kuidas katkestusseisu jätkata või ennustada, kuidas ma jätkan.

Male on tegelikult elus tähtis olnud. Kord ütlesin maletreenerile, et malekirjandus on väärtuslikum kui muu kirjandus, sest males võib ühe käigu üle nädal aega mõelda. Hiljem olen aru saanud, et pikalt mõelda saab ka muude asjade üle. Aga kui ma male puhul sain sellest esimesena aru, siis muudel teemadel pikalt mõtlemiseni jõudsin võibolla tänu malele.

Elus on ka olukordi, kus tuleb kiirelt reageerida, seetõttu ei ole tähtis ainult kaua mõtlemise, vaid ka kiirelt otsustamise oskus. Aga uutele avastustele viib süvenemine, seetõttu võiks vähemalt mõnel korral mängida pikema partii või teha aeganõudvama analüüsi. See ehk annab ka välkpartiis eelise, kui vastane hakkab mõtlema alles omavahelise mängu ajal.

Tagapool kõndija

Kõndisin Emajõe kaldal. Jõgi oli väga kitsaks jäänud, kohati polnud vett üldse. Siis tuli üks laev ja lükkas jälle vee lahti.

*
Läksime kodu poole. Isa kõndis teistest tükk maad tagapool ja läks veel teist teed. Ülejäänud kolm otsustasime, et keegi läheb isa juurde. Hakkasime minema igaüks erinevas suunas, et keegi isani välja jõuaks. Tõnu ütles mulle enne lahkuminekut, et ma talle mobiiltelefoniga helistaks. See mõte mulle ei meeldinud, sest kõigepealt pidin meelde tuletama, kuidas helistamine käib. Kõndisin edasi. Nägin ühe seina ääres telefoniautomaate. Mõtlesin, et helistada võiks nende kõrval, seal ei röövita mobiiltelefoni ära. Aga seal oleks teiste helistajate hääled rääkimist seganud. Leidsin isa ja ema üles öiselt laadalt, nad olid juba enne mind kohtunud.

neljapäev, juuni 07, 2018

Maleasjandus

Olin ühes kohas sageli malet mängimas käinud, nüüd käisin teises kohas. Tahtsin minna vaatama, kas esimeses kohas veel mängitakse või on kõik teise kohta üle kolinud. Mõtlesin, et võibolla on praegu mängukohti üldse palju. Malelehe toimetaja loetles, et mõned nagu mina teeme kõike kiirustades, saadame talle juba kaastöö ära ja siis hakkame parandusi tegema. Tahtsin vastu vaielda, et üle kontrollides võib alati vigu leida ja ma kontrollin siis ka üle, kui ma olen asja kaua viimistlenud. Tahtsin minna läbi ühe hoovi, aga nägin seal püssidega sõdureid, seetõttu läksin teist teed.

Aegade väärtus

Kirjutasin vastuseks natside teemaliste telesaadete reklaamile:

"Natside liitlasmaa Itaalia kohta lugesin viimati raamatust "Välispanoraam 1985", kus oli viide ka Mussolini ajale. Peatükis Rooma linnast kirjutati, kuidas Itaalia antiikaegsed ehitusmälestised olid lagunemisohus. Mõned arvasid, et lagunemise vastu aitaks see, kui hooneid rohkem kasutataks, teised tahtsid jätta need vaid vaatamisväärsusteks. Mõtlesin, et raamatud lagunevad küll rohkem siis, kui neid rohkem loetakse. Aga tühjalt seisvate hoonete lagunemisest oli juttu ka ühes kooli ajalootunnis, kus õpetaja seletas nende kiiremat lagunemist sellega, et tühjalt seisvale majale andvat möödujad kergemini rusikaga.

Kirjutis pani taas mõtlema sellele, millist minevikuperioodi mingil ajalooperioodil rohkem tähtsustatakse. Colosseumi pannud lagunema see, et selle äärde oli Mussolini ajal ehitatud autotee. Mõned tahtsid seda hoone kaitsmiseks sulgeda, kuid Itaalia kommuniste olevat sellega seoses süüdistatud, et nad tahavad hävitada kõike Mussolini-aegset. Mõtlesin, et ajaloos ei ole toimunud pidev progress, sest 1920. või 1930. aastate Eestis elaksin ma parema meelega kui 1940. aastate omas. Võibolla mõni asi läks ka 1940. aastatel paremaks, sest teadlased tegid uusi avastusi. Aga parem on lugeda sõnavabaduse aegset teost, kui kirjutatakse ausamalt. Nõukogude ajal olevat küll kirjandus olnud populaarne, sest sellest oli võimalik natukegi tõtt teada saada, aga praegu tolle aja teoseid lugedes on ebameeldiv, et seal siiski natuke ka Nõukogude võimu kiideti. Mõni asi meeldib mulle ka praeguses ajas vähem kui esimesel iseseisvusajal või 19. sajandil - kirjasõnas ropendamist on rohkem, samuti rahvusluse vastaseid."

/TÄIENDUS: Tänava osaline sulgemine Colosseumi juures sai teoks aastal 2013, nagu on kirjas võrgulehel https://en.wikipedia.org/wiki/Via_dei_Fori_Imperiali ./

kolmapäev, juuni 06, 2018

Sünnipäevade tähistamine

Läksin hommikul pimedas suurde tuppa ja istusin kirjutuslaua taha. Ema tõusis ka üles. Mõtlesin, et peaks laualambi põlema panema, et ema mind näeks, aga lambi süttimise peale võib ta just ehmatada.

*
Täna oli Ivo Linna sünnipäev. Mõtlesin, et panen sel puhul kahte liiki sümbolid ritta, teen neist foto ja levitan seda internetis. Aga kui ma sümbolid kraanikaussi kallasin, läksid need kõik läbisegi. Et nad oleksid foto tegemiseks sobivas järjekorras ja selles püsiksid, hakkasin neid laduma aluse peale.

*
Mul oli oma maikuine sünnipäev aasta otsa tähistamata, aga detsembris kirjutasin lõpuks perele, et tähistan seda kindlal kuupäeval enne jõulu. Kartsin, et keegi neist ei tule kohale. Kui see päev kätte jõudis, oli ema ostnud mitut magusat asja. Võtsin igaühest neist maitseproovi. Mõtlesin, kas neid asju niimoodi liiga väheks ei jää. Aga neid oli veel küllalt.

Kuuldavuse taastumine

Viimastel nädalatel on olnud Klassikaraadio kuuldavus halb. Ei tea, kas saatja või enda raadioaparaadi tõttu. Teised jaamad kostsid paremini. Aga eile oli ka Klassikaraadio kuuldavus jälle paranenud, mistõttu kuulasin tükk aega. Praegu meeldib see jaam mulle kõige rohkem, eriti instrumentaalmuusika.

Kaarti vahetamas

Pidin minema pangakaarti välja vahetama. Sellele oli vaja fotot. Valmistasin ühest varem tehtud fotost näopildi. Läksin panka. Pangatöötaja ütles, et ma uue kaardi tegemise ajaks alati pool rahaühikut arvele jätaks, siis on olemas raha, mille eest kaart teha. Ta vaatas minu kaasa võetud fotot ja ütles, et seda ei saa kasutada. Vaatasin, et foto koosneb pisikestest laikudest.

teisipäev, juuni 05, 2018

Head ja halba

Ärgates oli üks unenägu meeles, aga vahepeal remonditi akna taga nii palju, et praegu see meeles ei ole. Aga ma olen enda arvates mitmekülgselt andekas, kui ei saa kirjutada ühest asjast, siis kirjutan teisest. Vähemalt on mul kirjutamisvajadus. Eile kirjutasin teravalt, kuidas mind ei hinnata, need mõtted hakkasid täna ka peas keerlema. Kui meelde tuletada, siis vahel on hinnatud, aga vahepeal tekib hirm, et see kõik on juba minevik. Ajaloolasele pidavatki minevik kõige tähtsam olema. Või mõne arvates ei ole töö elus kõige tähtsam. Minul on töö ja hobi ühendatud, mulle meeldib tööd teha. Tänavu tehti mulle töövõime hindamise ekspertiis, millega mind kuulutati sada protsenti töövõimetuks. Minu vanematel oli selle üle hea meel, sest siis on mulle kindlustatud suurem sissetulek, aga minu arvates on ekspertiisi tulemus vale. See näitab jälle, et minu oskusi ei hinnata. Ma võin küll teistest rohkem töötada, aga saan feisbukis null laiki ja ajalehes negatiivseid arvustusi. Ei tea, kas Sorokini raamatut siis ka oleks kritiseeritud, kui ma oleks tõlkinud varjunime all. Võibolla oleks. Nüüd tuleb meelde, et teine arvustus oli kiitev. Aga keegi kustutas mind võibolla sellepärast feisbukist ära, et ma sellele arvustusele viite andsin. Põhjus võib olla selles, et see ei ilmunud ateistlikus väljaandes. Võitlevad ateistid on teinud korduvalt tapmisähvardusi ja -üleskutseid. Või ma võin eksida, kes on ateist ja kes satanist. Kristlased on küll ka minevikus usu nimel inimesi tapnud ja praegu islamiusulised. Minu arvates selline maailm ei ole täiuslik. Üks varem tuttav blogija on kirjutanud, et tema arvates on, aga minu arvates ta eksis. Hetkel on enesetunne suhteliselt hea, sest kirjutamise ajal vahepeal jälle rõdul käinud töömehed läksid nüüd kaugemale. Aga viimastel nädalatel tundub, et vanadus hakkab kätte jõudma, sest on olnud varasemast rohkem liigesevalu.

esmaspäev, juuni 04, 2018

Robotitele lugemiseks

Kirjutaks millestki, aga kedagi ei paista miski huvitavat. Mind küll huvitab. Siis ma võin kirjutada vähemalt enda jaoks. Võidakse küsida, miks ma kirjutan siis avalikku kohta. Aga mujal ei ole sellist kujundust. Ma kirjutan mujale ka, aga üks koht, kuhu ma kirjutan, on siia. Kirjutades tuleb pähe mõtteid, mida ilma kirjutamiseta ei pruugi tulla. Vanasõna soovitab, et enne mõtle, siis ütle. Ma mõtlen enne ütlemist ka, aga ütlemise ajal ja järel mõtlen edasi. Piiblis öeldakse, et ära pane küünalt vaka alla. Selline soovitus peaks blogi kirjutamist õigustama. Kui pole mõeldud, et küünal on ainult Piibli teemadel rääkimine. Aga Piibli avaldamiseks tuleb ka inimestele tähti ja paberi valmistamist õpetada, siis peaks lubatud teemade ring siiski laiem olema. Mõni muu seadus keelab muid asju. Poole tunni eest mul keelati nõude pesemist, kuna see segavat kohvijoomist. Kas nii palju aega on juba edasi läinud? Minu meelest ajalugu läheb kogu aeg edasi. Blogisid nimetati varem ka ajaveebideks. Võibolla mõni nimetab praegugi. Blogides kirjutavad kõik enamasti hästi ja feisbukis halvasti. Kui feisbukipostitus mõnda blogisse ümber tõsta, võibolla see hakkaks seal hea tunduma. Aga võibolla ka mitte. Feisbukis kirjutatakse juba selle võrra lohakamalt, et ei panda pealkirja. Teiseks mõeldakse laikide arvule ja see takistab hästi kirjutamist. Kolmandaks ollakse vihased, et teisi ka laigitakse. Aga milleks blogis sellistest asjadest kirjutada? Võibolla selleks, et kui keegi mõtleb blogi asemel feisbukis kirjutama hakata, siis ta sellest mõttest loobuks.

Kutsutud kohas

Reeli oli kutsunud ühte kohta. Läksin uste taha ja jäin ootama. Sinna kogunes ka muid ootajaid. Mõtlesin, et hea, et muid inimesi ka tuleb, muidu ma mõtleks, et olen vales kohas. Lõpuks tuli Reeli ise ka kohale. Ta ütles, et kutsus mitukümmend inimest.

pühapäev, juuni 03, 2018

Väikses poes

Kõndisin läbi Kalda tee hoovi kodu poole. Siin oli nii soine, et jalg vajus sellest hoolimata, et kõndisin mööda asfalti.

*
Läksin saali ette ja istusin maha. Siis selgus, et teised hakkavad siin samal ajal esinema.

*
Läksin väiksesse poodi ja tahtsin osta head toitu. Maksin ühe mündiga ja otsisin veel raha juurde. Ütlesin kahe rahatüki kohta, et need on vist Eesti rahad, mitte eurod. Tuleb alati hoolega vaadata, kas tegemist on Eesti rahaga või euroga. Ütlesin, et ma ei saanud veel esimesena makstud münti tagasi. Lisasin, et tegelikult kingitusi ei peagi tagasi küsima.

laupäev, juuni 02, 2018

Kaja 1927

„Kaja“ 21. august – 3. september 1927. Peatoimetaja A. Tupits. Loetud 100 kirjutist.

Aasta 1927 ajalehe valisin lugemiseks, et eelnevalt ja järgnevalt uuritavaid revolutsiooniaastaid ühe eeldatavalt rahulikuma aastaga võrrelda. Ajalehe „Kaja“ valisin välja sellepärast, et kuigi ma olen selle perioodi kohta vanu ajalehti varemgi lugenud, ei ole ajaleht „Kaja“ loetud lehtede hulka kuulunud, üksikud bibliograafiast leitud artiklid muude teemade juurde võibolla väljaarvatud.

„Kaja“ oli Pätsi Põllumeestekogude ajaleht, see ilmus päevalehena ja vaadatud numbrid olid kas 8-leheküljelised või paksemad. Tänavu ilmunud Karjahärma raamatus Pätsi kohta öeldi, et Eesti iseseisvusajal Päts ise enam ajalehtedes ei kirjutanud, vaid eelistas pidada suulisi kõnesid. Tuttavatest nimedest leidsin „Kaja“ reklaamikülgedelt aga oma isapoolse vanaisa Kressoni oma, kes tegeles oma kodukülas „Kaja“ tellimuste vastuvõtmisega. Seda kuulutust avaldati korduvalt, vahepeal avaldati samalaadseid kuulutusi ka mõne teise valla kohta.

Eesti ajakirjanduse kohta saab „Kajast“ teada, et kui ajalehtede sulgemist ja ülevõtmist on seostatud rohkem 1930. aastate vaikiva ajastuga, siis üks punane leht suleti ka aastal 1927. Mõnes raamatus on kirjutatud, et pärast 1924. aasta 1. detsembri mässukatset kommunistide igasugune populaarsus kadus, aga „Kaja“ peab Eesti kommuniste ohtlikuks ka aastal 1927, arvates, et sotsialiste tuleb kommunistidele vastukaaluks toetada. Kui refereeritakse ühte Eesti sotsialisti, kasutab see aga nii räiget keelt, et selle põhjal võiks teda ka kommunistiks pidada.

Mõnes raamatus vastandatakse Pätsi ja Tõnissoni kui kahte suurt vastast, aga selle aastakäigu järgi tundub, et Põllumeestekogude suurim vastane oli hoopis teine maaerakond, mida tuntakse Asunike nime all, sest sellega konkureeriti häälte pärast rohkem. Asunikke defineeritakse ajalehes rentnikena ja arvatakse, et rentnike pärispõllumeesteks saamisega kaovad ka asunikud.

Tõnissoni nimetatakse ajalehes erinevates numbrites erinevalt. Ühte Tõnissoni kõnet kritiseeritakse, et ta rääkis liiga pikalt. Kui talle siiski plaksutati, siis seda seletab ajaleht sellega, et olevat plaksutatud heast meelest, et kõne lõpuks läbi sai. Teisel korral kirjutatakse Tõnissonist täiesti neutraalselt või isegi tema osalusega üritusest heatahtlikult.

Ajalooõpikutes öeldakse, et aastal 1929 algas Ameerikast suur ülemaailmne majanduskriis. 1920. aastaid on hilisemas kirjanduses iseloomustatud erinevalt, kas „möirgavate kahekümnendate“ buumiajana või osana aastatel 1914–1945 toimunud kolmekümneaastasest sõjast. Ka sama aja inimesed iseloomustavad erinevates ajaleheartiklites aega erinevalt. Aasta 1927 ei olnud Eesti põllumajandusele kõige parem. 1929 olevat ülemaailmne majanduskriis puhkenud ületootmiskriisina, aga 1927 kaevatakse vähemalt Eestis viletsa saagi ja neli aastat järjest kestnud ikalduse üle. Ühes loos kirjutatakse, kuidas välismaalased käivad Eestis ja kiidavad Eesti põllumajanduse edusamme, teises kirjutises iseloomustatakse aega majanduslikult äärmiselt raskena, mistõttu soovitatakse sadama külmhoone ehitamine edasi lükata.

Ka välismaal toimuvast leitakse nii head kui ka halba. Kuigi ei kohanud väljendit „möirgavad kahekümnendad“, võiks seda väljendit illustreerida sagedased lood mootorite võidukäigust. Magistritööd kirjutades lugesin Itaalia diktaatorist Mussolinist kui harrastuslendurist, aga laiemaid teemasid vaadates on näha, et lendamisest kirjutati üldse palju, sest see oli uus nähtus. Praegu kirjutatakse uue asjana droonidest, mis lendavad ilma piloodita, aga Nõukogude ajal oli suureks uudiseks inimese kosmosesse minek, kui droonisarnasemad inimeseta aparaadid olid orbiidile saadetud juba varem. 1927 lennati veel ka tsepeliinidega, mille eeliseks pikematel lendudel peeti, et tal on lennukist rohkem mootoreid ja ta saab lendu jätkata ka siis, kui mootorid üles ütlevad.

Vähem rahumeelsetest sündmustest kirjutati kodusõjast Hiinas, mässuliikumisest ukrainlaste maal ja Nõukogude Liidust väljapoole jäävas Aserbaidžaani osas, Poola-Leedu tülist ning kommunistide ja anarhistide juhitud mässuliikumisest Läänes seoses Sacco ja Vanzetti hukkamisega. Ajaloos on olnud juttu, kuidas Saksamaa oli tehtud Esimese maailmasõja süüdlaseks, aga ajalehest võib lugeda, kuidas ka sakslased ise süüdistasid veel Belgiat Esimese maailmasõja aegses partisanisõjas. Sorokini raamatus revolutsiooni sotsioloogiast peeti Vene revolutsiooni lõpuks neppi, mille ajal endised tegelased hakanud vastutavatesse ametitesse tagasi pöörduma, aga Eesti ajaleht pole sellist suundumust märganud ja kirjutab veel, kuidas revolutsioonieelsed tegelased on ametitest kõrvaldatud ja asju revolutsiooni auks ümber nimetatakse.

Magistritöö jaoks leidsin bibliograafia põhjal 1920. ja eriti 1930. aastate lehtedest Itaalia fašismi kohta materjali väga palju, aga nüüd järjestikuseid numbreid vaadates leidsin vaid ühe loo Itaaliast. Selles arvas Itaalia kuningas, et ta on konstitutsiooniline monarh ja ei osutaks fašistidele vastupanu, kui need ta ametist kõrvaldaksid. 1943 kukutas ta siiski ise Mussolini.

Teksti muutmine

Isa tegi ühte toitu, kasutades selleks kala ühtesid osi ja visates teised ära. Pärast ema ütles, et tema oleks teinud vastupidi ning kasutanud teisi osi ja visanud esimesed ära. Kirjutasin, et 12. klassis anti teistele kooli lõputunnistus, aga minule ainult klassi oma. Võrgu teises otsas üks inimene jälgis, mida ma kirjutan. Nüüd viis ta võrgus minu varem kirjutatud jutu praegu öelduga kooskõlla. See inimene oli Krister. Olin temaga samas majas, kus ta võitles ühe enda vaenlasega. Vaatasin Kaunase puiestee bussipeatuses, milliseid raamatuid on välja antud. Varem oli Napoleoni elulugu ilmunud mitmes köites, aga nüüd oli nende sisu ühte köitesse kokku koondatud. See köide tundus olevat vastavalt suuremate mõõtmetega. Ühe kuninganna kohta oli kirjutatud raamat tema voodielust. Algul arvasin, et tegemist on minevikukuningannaga, aga siis selgus, et praegu elavaga. Sel juhul oli selline raamatuteema veel sobimatum. Olime pidanud ühe maja maha jätma, aga Toomas tõi sealt veel kaks oma mänguasja ära. Tuletasin meelde, et kui teised pere lapsed olid tahtnud sealt oma mänguasju ära tuua, oli öeldud, et kõike ei saa säilitada.

reede, juuni 01, 2018

Eksami edasilükkamine

Üliõpilased istusid Lossi tänava õppehoone neljanda korruse otsmises auditooriumis ja ootasid eksamile mineku järjekorda. Eksamit võeti vastu teises ruumis. Kui olin juba hulk aega oodanud, siis mulle tuli meelde, et mul ei ole kahe esimese kuu loengute konspekte, olin selgeks õppinud vaid hilisemates loengutes räägitu. Mõtlesin, et peaksin enda selja taga istujatelt puuduvaid konspekte laenama. Pöördusin nende poole sõnadega, et ma ei teegi täna eksamit, sest ma olen osadest loengutest puudunud, ma loen kõigepealt raamatu läbi. Konspekti ma siiski laenama ei hakanud. Mõtlesin, et õppejõud võis loengus rääkida midagi, mida raamatus ei ole, aga selle vastu aitab, kui lugeda mitut raamatut. Ma ei loe ainult raamatut Austraalia ajaloo kohta, vaid vaatan ka maailma ajalugudest, mis seal Austraalia kohta kirjas on. Eksamineerija oli M. Laur. Ta tuli nüüd siia ruumi, et jätkata eksamit pärast suulist osa kirjalikuga. Ta ütles, et kes eksamit ei tee, need ruumist lahkuksid, et nad küsimusi teada ei saaks. Ütlesin ka Laurile, et täna ma eksamit ei tee. Ma polnud semestri algul veel otsustanud, kas seda loengukursust kuulata või mitte. Lahkusin nüüd auditooriumist ja vaatasin koridoris, mis stendile on kirjutatud. Seal oli töövõimereformi teemaline paber, millele oli kirjutatud: "Sul on tore töövõime."

Nõrgestuse unustamine

Tänasel kiirmaleturniiril oli 7 osavõtjat, igaüks mängis 6 mängu mõtlemisajaga 15 minutit kummalegi. Keskmisest rohkem punkte said:

Tätte 6
Ojaste, Hinrikus, Runnel 4

Mäng Hinrikus-Runnel oli umbes selline:
1. f4 d5 2. Rf3 f5 3. b3 Rf6 4. Ob2 e6 5. e3 c5 6. Oe2 Rc6 7. 0-0 Oe7 8. d3 Od7 9. Rg5 h6 10. Oh5+ Kf8 11. Rf7 Lb6 12. Rh8 Rh5 13. Rg6+ Kg8 14. Re7+ Re7 (enne valekäik Rf4 tagasi võetud) 15. Lh5 1:0.

neljapäev, mai 31, 2018

Materjal toimikutes

Algas loeng, mida ma hakkasin konspekteerima. Loengupidaja rääkis KGB toimiku põhjal, mis ei olnud teistele kättesaadav. KGB-lased ei olnud kõiki toimikuid Eesti riigile üle andnud ega hävitanud. Ühe toimiku kohta öeldi lihtsalt toimik, teise kohta suur toimik. Mõtlesin, kas põgeneda naaberkorteri rõdule. Väljusin korterist ukse kaudu ja panin selle enda järel lukku, nii et KGB-lane jäi luku taha. Tema lahkus korterist läbi uksesilma.

kolmapäev, mai 30, 2018

Esimesed joonistused


Üks laps joonistas sellise pildi. Ma paneks selle pildi nimeks "Silm". Keskel on nagu silmatera, vasakul ja paremal silmavalge.

teisipäev, mai 29, 2018

Pikk male

Andre Uibos teatas feisbuki grupis Tartu Male, et on lõppenud pika mõtlemisajaga võistluse Tartu Kevad 2018 B ja C-turniir. Auhinnakohtadele tulid:

B-grupis

1. Mihkel Tomson
2. Lola Hannus
3. Martin Kolnes

C-grupis

1. Urmas Pärtel
2. Siim Lill
3. Martin Palm

Suvel ja sügisel on loota uusi samalaadseid turniire. Põhimõtteliselt tahaksin sellistel turniiridel kunagi osaleda, aga muud on ka palju teha.

Inimese mainimine

Oli toodud neljaosalise tabelina välja, mis on soovid Venemaa tuleviku kohta. Ühed tahtsid Nõukogude Liidu taastamist ja teised Vene keisririigi taastamist. Eraldi oli välja toodud, mis on Jeltsini soovid. Ta ütles, et talle pole kõige tähtsam, kas riigis valitseb demokraatia või diktatuur, aga ta on käsumajandust vähendanud.

*
Kirjutasin elektronkirja. Selles mainisin ühte inimest, kes oli täna surnud. Ma ei nimetanud, et ta surnud on, mõeldes, et võibolla on lugejad ise ka uudiseid jälginud. Läksin selle inimese maja ette. Sinna kogunes ka teisi, sealhulgas kadunukese tütar. Läksime korterisse sisse. Öeldi, et kadunukese koer tuleks magama panna. Mõtlesin, et asi on otsustatud, ja võtsin ukselingi kätte. Mind kutsuti tagasi. Pille ütles, et inimesed võtavad juba ukselingi kätte.

esmaspäev, mai 28, 2018

Nägu nagu margil

Sain politseist uue isikutunnistuse kätte. Vana anti ka tagasi, aga enne lõigati sellelt tükk küljest. Eelmine kord ei lõigatud. Eelmine kord oli vast foto parem. Sel korral olin fotoga pärast mustvalgeks tegemist rohkem rahul, värvilisena oli koledam. Kui ma kunagi emale oma joonistusi näitasin, siis ta soovitas rohkem värve kasutada. Lihavõttemune värvides olen kasutanud ja need on talle vist rohkem meeldinud. Muna on teistsuguse kuju ja suurusega ka. Markide kogumine oli minu kooliajal vist populaarsem kui postkaartide kogumine, aga mina alustasin postkaartidest. Margialbumeid mul korraga üle ühe ei ole olnud, postkaardialbumeid oli arvu poolest rohkem. Täna nägin, et mul on alles ilusa margiga ümbrikuid.

Võistlejad

Mängisime suurel maleturniiril. Teise koha auhinna sai üks väga vana inimene. Ühe minuvanuse mängija kohta, keda ma olin pidanud endast tugevamaks, räägiti, et ta ei oska mängida, ta kahib valesti lippe. Ma mäletasin, kui see mängija oli öelnud, et talle meeldib lippu kahida. Tema kritiseerijad ütlesid praegu, et oleks veel, et ta poleks mängu õppinud, aga ta on õppinud ka. Vaatasime televiisorist korvpalli. Mängisid Tallinn ja Toronto. Tegemist polnud vist Toronto eestlastega, vaid põhitorontolastega. Nad kandsid selliseid riideid, mis tundusid olevat pallimängu jaoks sobimatud, aga mängisid hästi. Lahkusin majast. Üks poiss tahtis mulle tee ääres ühte kohta näidata. See oli vist koht, kus ta oli inimese tapnud. Ta jäi sellesse kohta seisma ja eemalt tuli juba politseiauto. Mina läksin edasi. Jõudsin ühte väiksesse majja, kus tahtsin minna pööningule. Sinna viis nii kitsas käik, et sellesse võis kinni jääda. Kui oleks kinni jäänud, siis oleks tulnud vist maja maha lõhkuda. Jõudsin siiski õnnelikult pööningule kohale. Läbi käigu läksid järgmised inimesed, kes olid minust veel suuremate mõõtmetega.

*
Mõtlesin, et mulle meeldib metsas kõndida. Mulle meeldib kõndida ka pimedas metsas. Kuigi see on ohtlikum kui valges, sest pimedas ei näe, kui rästiku peale astub.

*
Olin liitunud ühe uue võrgukeskkonnaga. Seal oli üks vaimulik mulle sõbrakutse saatnud. Nüüd sain teada, et üks teine vaimulik, kes oli välismaalane, oli mind ära blokeerinud, nähes ühte minu lehel olevat pilti. Mõtlesin, et ta blokeeris mind ilmaasjata, sest ma poleks nagunii temaga kunagi ühendust võtnud.

pühapäev, mai 27, 2018

"Leegitsev süda"

August Gailit. „Leegitsev süda“. Tallinn, „Eesti Raamat“ 1990. 232 lehekülge. Esimene trükk ilmus aastal 1945 Vadstenas.

Gailiti raamatutest tuntakse kõige paremini „Toomas Nipernaadit“, mille järgi on tehtud film, aga „Leegitseva südame“ saatesõna järgi on neid, kes hindavad seda raamatut kõrgemalt. Mulle meeldis see Gailiti romaan ka rohkem kui hiljuti loetud Turgenevi oma, kuigi Turgenev on suurema rahva liikmena maailmas kuulsam.

Gailiti raamat on Turgenevi omast vähem realistlik. Sarnasus on kahe romaani vahel, et Turgenevil abiellub aadlik teenijatüdrukuga ja Gailitil saab taluperemees teenijatüdrukuga lapse. Turgenevil põhjustab seisusevastane abielu pahameelt, Gailitil ei abiellutagi, vaid teenija saadetakse talust minema ja püütakse varjata, kes on lapse isa.

Sorokin pidas sellise süžeega romaani kirjutamist kriisi tunnuseks. Ta ei tahtnud teha romaanide kangelasi kurjategijatest, petistest ega vaimuhaigetest. Gailit arvab romaanile lisatud mitteilukirjanduslikus tekstis vastupidi, et väljapaistvatest inimestest ei ole õige teha nii palju rohkem juttu kui tavalistest, tegelikult olevat kõik inimesed. Gailiti tegelased ei ole kangelased, vaid ühtviisi valetajad. Vale ja nalja piir on hägune, lugeda on seda raamatut naljakas. Nalja teeb siiski autor, tegelased ise vahepeal nutavad.

Kontrastsete tegelaste poolest sarnaneb romaan Lutsu „Kevadele“. Aga kontraste on Lutsust vähem, Gailitil on ka tegelasi, kelle käitumine üksteisele sarnaneb. Vallaslaps on nii üks naistegelane kui ka omakorda tema poeg. Vallaspoeg on tavaliselt lühikese jutuga, aga inimesed, kes temaga räägivad, peavad ühtviisi pikka monoloogi, nagu kirjutaksid kirja või blogisissekannet. Isegi kui nad esitavad vallaspojale küsimusi, ei oota nad vastust, vaid esitavad ridamisi järjest uusi küsimusi. Kui vallaspoeg monoloogi peab, siis mitte kuuldavalt, vaid mõttes. Ühel korral hakkab ka tema kuuldavalt pikalt rääkima, aga siis selgub, et teda ei kuulatagi enam.

Humorist Koržetsi luulekogu lugedes tekkis seoseid karikaturist Pärna raamatuga „Tagurpidi“, Pärna raamat tuli meelde ka Gailitit lugedes. Gailiti osad naljad seisnevad selles, et keegi teeb midagi ootuspärasele vastupidist. Vaimulik tuleb matustele ja hakkab rääkima, et Jumalat pole olemas. Talle vaidleb vastu just muidu pahavõitu tegelane. Vallasema ei proovi võltsida poja põlvnemist suursugusemaks, nagu võidakse väljaspool seda raamatut teha, vaid vähem suursuguseks. Ühe tegelase arvates ootavad paradiisi pääsemist need, kes on usu kaotanud ja maisest elust enam midagi ei looda. Mõnes raamatus teevad poisid kangelastegusid tüdrukuid päästes, aga siin on tüdruk pahane, et poiss teda ei uputa.

Nüüd sai raamatu sisu kohta juba nii palju ümber jutustatud, et järgmisel raamatu lugejal ei ole enam võibolla nii huvitav kui minul. Siis on võimalus lugeda mõnda teist Gailiti raamatut ja võrrelda, kas seal on minu toodud kirjeldusele sarnasusi või erinevusi. On pahandatud kulunud süžeede üle, aga raamatute vahel sarnasuste leidmine võib ka lugemise huvitavamaks teha. Vähem huvitav on see ehk siis, kui sarnasus torkab kohe silma, aga kui selle leiab mõttepingutuse järel, siis võib olla sama huvitav nagu Newtonil õunaga vastu pead saades või Archimedesel vannist välja hüpates.

Saatesõnas öeldakse, et Gailit on kirjutanud palju raamatuid, kuid et Nõukogude ajal oli neist vähem juttu kui Tammsaarest või Vildest. Me pidime veel natuke hilisematel aastatel ka Tammsaaret rohkem lugema.

Gailiti puhul ma pole kuulnud seletust, miks ta pani raamatu pealkirjaks „Leegitsev süda“. Ise ma sellest aru ei saanud. Millise tegelase süda õigupoolest leegitses? Ei ole ühte keskset peategelast. Kui meenutuspeatükid ka tegevuse osaks lugeda, siis algab tegevus ühe tegelase sünniga ja jätkub veel pärast tema surma. Võibolla on mõeldud, et süda leegitses mitmel tegelasel, siis oleks ehk täpsem pealkiri „Leegitsevad südamed“.

Raamatus ma vastavat väljendit ei märganud. Autori stiilivõtete hulka kuulus aga, et erinevad tegelased kasutasid sõna „nagu“ ja tõid selle järel mõne võrdluse või koostasid sarnase tähendusega sõnade loetelusid, mis tuletasid meelde Carlyle’i ja Metsari raamatuid. Aga Carlyle kiitis siirust rohkem, Gailitil tuuakse vahepeal valetamise teoreetilisi õigustusi.

Gailit näib arvavat, et õige kunst sünnib rahvaga kokkupuutest. Mulle meeldib rahvast natuke kaugemal olla ja minu teostele on ette heidetud eluvõõrust. Aga raamatuid loen ma seda parema meelega. Vahepeal on olnud kõige huvitavamad ajalooraamatud, aga see romaan oli enne alustamist katkestatud ajalooteosest huvitavam.

Vanade ajalehtede pärand

Sõin banaani. Läksin sellega trepikoja uksele. Pillasin pooliku banaani trepikoja põrandale. See kukkus värvitilga peale ja mustaks ei saanud mitte ainult banaanikoor, vaid ka sisu. Seetõttu otsustasin, et seda banaani ma edasi ei söö, vaid viskan selle prügikasti. Esiku laest hakkas vett tulema.

*
Mõtlesin hakata vanade "Oleviku" numbrite põhjal uurimistööd kirjutama. Lehitsesin vanu ajalehti ja leidsin sealt huvitavat. Aga vaatasin, et see ei olegi "Olevik", vaid "Eesti Postimees". Neil lehtedel oli ühiseid teemasid. Praegu ilmuva ajalehe kohta öeldi, et see hakkab vanadest ajalehtedest artiklite kordustrükke avaldama. Siiani oli avaldatud läbisegi katkendeid erinevate aegade kirjutistest, aga nüüd pidid hakkama järjestikustes numbrites ilmuma järjestikuste kindla minevikuperioodi numbrite artiklite kordustrükid.

laupäev, mai 26, 2018

Käekiri arhiivis

Istusin lageda taeva all ja kirjutasin kaustikusse. Äkki märkasin, et mulle on hiilides lähedale tulnud üks isa ja poeg, kes vaatavad, mida ma kirjutan. Tõusin püsti ja tagusin neile vastu pead. Ütlesin, et ma avaldan ise ka kirjutatut, aga mulle ei meeldi, kui kirjutamishetke vaadatakse.

*
Olin käinud pandimajas, et tellida endale välismaalt ajakiri "The Journal of Modern History". Tellimus oli vormistatud, aga pandimaja töötajad polnud mulle ajakirja saatnud. Nüüd sain seda ajakirja teisest kohast.

*
Inimesed kogunesid tänavatele ja väljakule. Mulle tuli mõte, et neile meeldivad meeleavaldused ja laulupeod sellepärast, et seal näevad nad palju inimkehasid.

*
Mõtlesin, et kui Eesti vallutatakse, kas jääda siis passiivseks või osutada vastupanu. Vastupanu osutamine oleks eluohtlik, aga ilma seda tegemata vabadust tagasi ei saa.

*
Vaatasin oma pabereid. Ühte köidet ma ei leidnud üles. Siis selgus, et see oli olemas, see oli kõige alumine. Otsisin tuttavat raadiojaama. Selgus, et see oli laineskaala kõige äärmine. Parajasti käis uudistesaade. Kuna kuulsin seda poole pealt, siis ma polnud kindel, millest räägiti, aga tundus, et sellest, et pressikonverentsil oli toimunud pommiplahvatus.

*
Lugesin arhiivis. Vaatasin ringi, kas saabub juba aeg lahkuda. Arhiivitöötaja lasi mul täita tellimislehte. Kirjutasin suure ja ebaühtlase käekirjaga. Arhiivitöötaja ei olnud sellise käekirjaga rahul. Ütlesin, et kirjutan uuesti. Nüüd kirjutasin sama paberi serva ülevalt alla. Hakkasin jälle käekirjaga eksperimenteerima. Tegin tähtedele paksendusi. Ütlesin, et ma jätkan nüüd kirjutamist korralikuma käekirjaga. Püüdsin tähti aeglaselt maalida.

reede, mai 25, 2018

Raskemad küsimused

Hakkasime perega ühte sihtkohta minema. Kaotasin teised märkamatult silmist. Mõtlesin, et kui ma neid üles ei leia, siis ma ei tea ise, mis aadressil tuli minna, niiviisi pean sihtkohta jõudmata koju tagasi minema. Aga mulle tuli selle tänava nimi meelde, kuhu me minema pidime. Leidsin õige maja üles. Majas tuli kirjutada testi, et selgitada välja, kas vastaja on religioosne või mittereligioosne inimene. Küsimustele oli raske täpselt vastata. Mõtlesin, et saan valida vastusevariandid selle järgi, millist tulemust ma soovin.

*
Kirjutasin ülikooli jaoks testivastuseid. Kui lõpetasin, siis ütlesin teistele, et pooled küsimused olid Jaapani kohta, neile ma vastata ei osanud. Lisasin, et magistrieksamiks lugesin ühte raamatut Jaapanist, mul vedas, et eksamil seda ei küsitud. Üldist sisu ma oleksin osanud, aga nimed ei olnud meeles. Füüsika õpetaja kuulis minu juttu läbi ukse, siiapoole ust tulles ütles ta, et minu vastus ei olnud piisav. Läksime vaatama magistriõppesse sissesaanute nimekirja. Teised mäletasid, et ma olin rääkinud, et sain magistriõppesse sisse, aga ütlesid, et mind sissesaanute nimekirjas ei olegi. Vastasin, et nimekirjas on need, kes said esimest korda sisse. Mina sain esimest korda aastaid tagasi, nüüd taastasin magistrandi staatuse.

Malelehe toimetamine

Ajalehe "Eesti Maleelu" tänavune esimene number ilmus mais. Toimetaja lisab koju saadetavatele ajalehenumbritele ka kaaskirju. Viimases kirjas palus ta minult järgmise numbri jaoks kaastööd. Saatsin selle teele. Kuna kirjutamine võttis aega, siis täna jätan võibolla maletreeningu vahele ja selle asemel töötan.

neljapäev, mai 24, 2018

Presidentide vestlusring

Oli Saksa okupatsioon. Meil oli üks raamat, mida ei tohtinud sakslastele näidata. See oli sisse pakitud, et saksa natsid selle kaant ei näeks. Seda ei olnud väga karta, et nad läbiotsimise korraldaks.

*
Olin Oudekkil külas ja hakkasin lahkuma. Peale Oudekki oli kodus tema ema. Läksin oma koju. Seal algas presidentide vestlusring. Presidendid istusid poolringis, nende hulgas istus ka isa. Üks noor president ei olnud üldse presidendi moodi. Ta oli lühikeste pükstega ja istus kägaras. Presidendid võtsid järjest sõna. Tehti märkus, et kõik räägivad välispoliitikast, järgmised võiks millestki muust rääkida. Üks naispresident vastas, et tema ei saa muul teemal sõna võtta, sest ta on välispoliitika ekspert. Üks president oli ka Oudekki. Teised vestlusringis istujad olid kõik presidendid, aga lisaks istus seal ka Oudekki mees. Võibolla Oudekki ema ei lubanud tal minu poole ilma meheta tulla.

kolmapäev, mai 23, 2018

Mälestuste mängitamine

Eile ja üleeile kirjutasin kõige energiatnõudvamatel teemadel. Luuletuste ja mälestuste kirjutamine võib kirjutamist lõpetades kummitama hakata. Tegelikult ka ajaloorubriigis, kui kirjutada sellises stiilis, nagu enamasti viimasel kuuel aastal. Tänavu suvel möödub 20 aastat sellest, kui hakkasin võrgus avalikult kirjutama. Aastapäev on vist kuskil juunis, võib ka olla juulis. Võibolla avalikkusele nähtamatu kirja olin varem ka saatnud. Paberkirju saatsin varem kui elektroonilisi. Koolis tunni ajal olin neid vist rohkem saatnud kui postiga. Tunni ajal kirjutasime kirju väikestele paberitükikestele, aga kirjutasin neid hiljem märkmikusse ümber. Neljanda klassi tunni kirjavahetustega oli sama moodi nagu hiljem elektroonilistega, et mina tahtsin kirjavahetust veel jätkata, aga teistel oli isu otsas. Mõnele meeldivat kirju lugeda, mitte kirjutada. Aga kui maleklubis on öeldud, et raamat on prügimäekaup, siis ei ole kõigil suurt lugemisisu ka. Minuga on korduvalt pahandatud, et ma kirjutan liiga palju. Aga on kasutatud ka ilusat väljendit, et ma olen hea sulejooksuga.

teisipäev, mai 22, 2018

Korduseksam

- Eksamid ja kontrolltööd tuleb uuesti teha, et vaadata, kas jätta tunnistuste hinded kehtima või muuta ära. Alustame kunstiõpetusest. Milliseid juhtnööre õpetaja neis tundides andis?

- Kas oli aine nimega kunstiõpetus? Või oli algul joonistamine? Keskkoolis oli kunstiajalugu, kus ei pidanud enam ise joonistama. Ülikoolis oli ka kunstiajalugu, kus natuke joonistasin slaididelt skeeme konspekti, kuigi seda otseselt ei nõutud.

Esimeses joonistamistunnis esimeses klassis rääkis õpetaja muinasjutu Hansust ja Gretekesest, kuigi ma pole kindel, kas ta neid nimesid kasutas. Selle järgi pidi pildi joonistama. Sellest õppis, et jutte on võimalik illustreerida. Järgmistes tundides andis õpetaja samuti teemasid, millest õppis, et etteantud teemadel on võimalik joonistada. Aga üks pinginaaber õpetas, et kõige kergem on joonistada vabal teemal. Õpetati, et reaalset objekti joonistades saab pliiatsiga selle suurust mõõta ja selle suuruse paberile kanda. Seda ma pole eriti teinud. Õpetati, et kui ühte vahendit joonistamiseks pole, siis saab kasutada teist, saavat joonistada isegi pastakaga. Võibolla selle jutu peale olengi pärast seda joonistanud pastakaga rohkem kui pliiatsiga. Õpetati, et kui värve segada, siis ei tohi kokku segada liiga palju erinevaid värve, muidu minevat need poriseks. Ühes tunnis õpetas õpetaja, et must ja valge pole värvid. Kirjutasin seda hiljem ühele inimesele edasi, aga tänu ise kirjutamisele kontrollisin entsüklopeediast üle ja selle põhjal tundus, et õpetaja eksis. On küll eristatud mustvalget ja värviteleviisorit, aga kombinatsiooni saaks teha ju ka mingist muust piiratud värvide arvust. Ükskord andis tundi üks teine inimene, kes õpetas, et kõik inimesed saavad joonistama õppida, sest kirjutada oskavad kõik. Tänu sellele tunnile hakkasin vist rohkem joonistamist harjutama ja võibolla hakkasingi seda paremini tegema, aga hiljem inimeste aju ehitusest lugedes olen jõudnud järeldusele, et kõik ühe hästi joonistada ikkagi ei saa. Käekiri on ju ka ühel ilusam või loetavam kui teisel.

- Mainisid, et õppisid ülikoolis kunstiajalugu. Vaatame, kas hilisemas vanuses ka midagi meelde jäi. Mida õpetati impressionismi kohta?

- Impressionismi õppimist alustasime keskkoolis. Sellest oli peale kunstiajaloo juttu ka kirjanduses. Tuglas olevat kirjutanud impressionistlikke novelle. Lugesin neid ja need meeldisid mulle. Impressionism oli minu õpingukaaslaste hulgas üldse populaarne. Ühes ülikooli inglise keele tunnis pidi rääkima midagi kunstist ja vähemalt kaks üliõpilast mainisid, et neile meeldib impressionism. Muid stiile nad vist ei nimetanudki. Aga kunstiajaloo õppejõud rääkis, et impressionism ei ole alati nii populaarne olnud. Impressionistlike kunstnike pildil läinud hinda alles pärast nende surma. Neid hinnatud küll kõrgemalt kui postimpressioniste nende alguses. Impressioniste vähemalt sõimatud, aga postimpressionistid olevat maha vaikitud. Õppejõud arvas, et sõimamine on parem variant. Ma arvan, et sõltub kunstniku iseloomust. Mõnel inimesel on suurem ja mõnel väiksem tähelepanu vajadus. Kui eesmärk on teose müümine, siis võib ka negatiivne arvustus sellele reklaami teha. Aga kes järgib vaesusideaali, sellele ehk ei ole läbimüük nii tähtis kui hea tuju. Et milline impressionistlik pilt välja näeb? Ükskord proovisin teha ühte impressionistlikku pilti, mis väljendus selles, et tegin sellele palju erinevat värvi täppe läbisegi. Impressionist arvavat, et inimesele on tähtis üldmulje, mis ta pildile peale vaadates saab. Ma olen vahel vaadanud pilte ka üksikute detailide kaupa, impressionistliku pildiga on seda vist raskem teha. Impressionistlikud kunstnikud maalisid vaateid, nii loodusmaastikuid kui ka linnatänavaid. Nad tegid pildiseeriaid vaatega eri kellaaegadel ühele ja samale kohale, sest eri kellaaegadel oli seal erinev valgus. Sorokini raamatus peeti impressionismi meelelise kunsti äärmuslikuks vormiks, millest kaugemale pole enam võimalik minna. Sorokin leidis, et impressionist kujutab ainult meeltega saadavat muljet, mitte sümboleid. Seda arusaama võiks vaidlustada, et impressionist lähtub koolkonna ideelistest seisukohtadest sama moodi nagu usklik pühakirja omadest.

- Mis sa arvad, mis hinne selliste vastuste eest tuleb panna?

- Kõigepealt tuleb defineerida, mis on hindamisskaala. Kui on kahepalline, et arvestatud või mittearvestatud, siis arvestuse saaksin ma ise hinnet pannes kätte. Kui võrrelda vastust nende omaga, kes on seda osa tänaseks õppinud, siis ma ei mäleta nii palju kunstnike ja piltide nimesid ega aastaarve. Aga kui hinnatakse isiklikku arvamust, siis selles osas on see võibolla ülikooli eksamitel antud vastustest parem, siis ma vist piirdusin rohkem refereerimisega, kuigi vahel lisasin ka midagi omalt poolt. Kui võrrelda nende teadmistega, kes on sama ammu koolis käinud, siis kunstnikele ja kunstiajaloolastele jääb vastus ilmselt alla, aga lähiajaloolase kohta peaks tulemus päris hea olema. Varasem kogemus ütleb, et suurem osa inimesi mäletab minust veel vähem.

Koduvisiit

Pillele tulid arst ja õde. See polnud neil esimene kohtumine. Pille polnud arsti varasema korra jutuga rahule jäänud. Arst ütles nüüd, et Pille enesetunne on sellepärast halvenenud, milliseid riideid ta kannab, aga et ta ei ole haige. Enne lahkumist näitas arst pilti kõrvast. Öeldi, et sellel pildil on kõrv vale pidi. Mina arvasin, et võibolla võib kõrv nii pidi ka olla. Põhjendasin seda sellega, et inimese silm pöörab pildi tagurpidi ja kujutlus pöörab selle veel kord ringi. Silm pöörab ülevalt alla pilti, aga saab ka pöörata vasakult paremale nähtavat. Istusin ühe mehega kahekesi ühes ruumis ja arutasime läheneva üritusega seonduvat. Siis läksin teise ruumi teiste inimeste juurde ja küsisin, mida neil läheneva ürituse kohta on öelda. Eelmises ruumis minuga koos olnud mees tuli mulle järele ja ütles, et sellest me juba rääkisime. Vastasin, et nüüd ma küsin järgmiste inimeste arvamust. Hakkasime autoga sõitma minema. Mina istusin autojuhiga kahekesi autosse ja hakkasime sõitma enne kui teised autosse jõudsid. Sõitsime mööda vanalinna tänavaid. Tegime tiiru, et jõuda alguspunkti tagasi, et teised ka peale võtta. Vahepeal läks autojuht vale teed, aga siis leidis jälle õige. Teised olid vahepeal majast välja tulnud.

esmaspäev, mai 21, 2018

Punktide vahetamine

Ma tahan natukene jalutada
ja palun kohti mitte valutada.

Kui mingist kohast kõndides on valus,
siis valu on mu plaanil jalus.

Mõnd haiget tuleb lausa talutada.
Ja mõnel joosta, mitte jalutada.

Ma olen vahel käinud kauges talus,
üks kutse jälle sinna minna palus.

Kui keegi tahab sinna sõidutada,
on raske kutsujate plaane kõigutada.

Ka autos istuda on olnud vahel valus
ja istme all on miskit olnud jalus.

Ma möödun jalutajaist võidukana
just nagu kihutava sõidukina.

Ma olen istund paigal, püüdnud kalu,
ka kiirustamist vahel ma ei talu.

Kaugus õpetajast

Sõitsin jalgrattaga kodu poole. Kommenteeriti, et on näha, milline minu sõiduoskus on. Enda meelest oli see viimasel ajal harjutamisega paranenud. Saavutasin suure kiiruse. Kodule lähenedes ma enam hoogu juurde ei andnud, vaid ootasin, et see trepikoja uksele lähemale jõudes väheneks.

*
Tüdrukud istusid tunnis õpetajale lähemal kui poisid. Õpetaja laud oli aknapoolse rea esiotsas, tüdrukud istusid aknapoolse ja keskmise rea eespoolsetes pinkides. Poisid istusid nende ridade tagumistes pinkides või õpetajast kõige kaugemas reas. Minu pinginaaber oli kõige sagedamini Sander, aga mitte igas tunnis. Mõtlesin, kuhu täna istuda.

pühapäev, mai 20, 2018

Pallimäng toas

Olin alustamas uue väitekirja kirjutamist. Algul mõtlesin, et loen enne eelmise jaoks kirjutatu uuesti läbi. Siis mõtlesin, et parem on lugeda ainult selliseid asju, mida ma varem lugenud ei ole, siis tulevad vana ja uus väitekiri erinevamad.

*
Algas sõda. Linna kohal lendasid pommituslennukid. Mõtlesin, et mingis vanuses võib sõda põnev tunduda, aga enam mitte. Noorematele, kellele see tundub põnev, ei tule pähe võimalus, et ise võib ka surma saada. Vaatasin, et vaenlased on suhteliselt heatahtlikud, sest teatrile nad pomme ei visanud.

*
Mängisime vendadega toas palli. Mõtlesin, et mul jäävad mõned asjad hästi meelde, aga pallimängu liigutused mitte. Peaks laskma teistel pärast mängu lõppu neist liigutustest jutustada, siis näeks, kas neil on meeles. Väravateks olid uksed. Lõin vastaste väravale peale, aga pall läks ukseaugust paremalt mööda ja põrkas tagasi. Lõin uuesti peale, aga nüüd läks vasakult mööda. Vastane lõi peale minu väravale ja vaatasin, et seda lööki ma ära ei kaitse, sest pall veeres minust mööda. Aga pall peatus enne kui ta põrandal oleva joone ületas. Ütlesin, et väravat ei olnud. Lõin ise peale ja nüüd sain vastase väravasse sisse.

*
Klaus küsis, kas meil on üks malelaud Peedul. Vastasin, et on küll. Lisasin, et üks malelaud varastati sealt ära, viisime sinna uue ja nüüd võidakse see ka varastada. Varastatud karbis olid olnud kahe komplekti nupud segamini.

laupäev, mai 19, 2018

Istumisharjumused

Kohtusin ühes lauas ühe kursuseõega. Ta ütles, et pani ülikooli ajal tähele, et ma istusin kogu aeg taga pingis. Vaidlesin vastu, et ma istusin ees ja taga kordamööda. Hiljem istusin ma küll ainult taga, aga mitte viimases, vaid eelviimases pingis.

*
Ütlesin ühele naisele, et kui me peaksime abielluma, siis me hakkame erinevates tubades elama. See oli esimene kord, kui ma kellelegi abiellumise võimalust nimetasin. Olin ühes teises majas. Aknast oli näha, et kaks rästikut ründasid väikest last. Üks mees läks majast välja ning tappis ühe rästiku, seejärel väljusin mina ja tapsin mitme hoobiga teise. Rästik pärast tapmist veel liigutas. Raamat jätkus nii, et öeldi, et rästiku tapmise tõttu hakkas naistegelane meestegelast kõrgemalt hindama ja nad abiellusidki. Lisati meestegelase iseloomustus, et temasugusega abiellumine oli muidu vähetõenäoline. Mul tekkis hirm, et kui ma kunagi veel rästikuga kohtun, siis järgmine kord ma ei pruugi nii kergesti pääseda.

reede, mai 18, 2018

Võrdsuseigatsus

V-K-O-O-R-V-L-R
1. d4 c6 2. Rd3 Ob6 3. c3 f5 4. Of4+ d6 5. Ob3 Oe6 6. Rg3 Ob3 7. ab Lb3 8. Rf5 Vf5 0:1. Valge mõtles 3 minutit ja must sama palju.

Sarnane kassett

Oskar Luts pani ajalehte kuulutuse, et ta annab kodus raha eest nõu. Ta lisas, et kui kedagi häirib, et ta nägu punetab, siis ärgu seda vaadaku. Mõtlesin, et õige, Luts on elukutselt kirjanik, aga raha teenib nõuandjana.

*
Olin õues ja vaatasin, millised suusad sinna on vedelema jäetud. Need olid sinna jätnud vist meie pere liikmed, võisin nende suuskadega sõitma minna.

*
Oli inglise keele tund. Õpetaja nägi minu vihikust, et mul on varasema korra kodune töö tegemata. Ütlesin, et tegin selle teise vihikusse. Aga kui teise vihiku võtsin, siis seda seal ka ei olnud. Leidsin selle kolmandast vihikust.

*
Ühed naised ütlesid, et mehed kannavad kogu aeg bikiine. Mõtlesin, et tegelikult kannavad vist hoopis naised bikiine. Olime ühel peol. Tahtsin uut kassetti mängima panna. Arvati, et see on sama kassett, mille ma juba ükskord panin. Vastasin, et see on aasta 1990 oma küll, aastaarv klapib, aga see pole see. Osad laulud võivad kattuda, aga kõik mitte. Kassetil lauldi:

Ma annan ootuse
ja siis sust loobun.

neljapäev, mai 17, 2018

Populaarteaduslikest ajakirjadest

„Zagadki Istorii“ 14/2018

1. President Fujimori

Kirjutatakse Peruu endisest jaapani päritolu presidendist Fujimorist. Ei näinud ühtegi lauset selle kohta, et jaapanlased on Ameerika põliselanike indiaanlastega samast põhirassist. Indiaanlased võiksid olla sellise presidendi poolt rohkem. Teine võimalus, et ta liigitatakse samasuguseks sisserändajaks või veel hilisemaks sisserändajaks kui hispaanlased. Fujimori oli Peruu president kaks ametiaega ja hakkas siis taotlema seaduse muutmist, et saaks veel kandideerida. Selle asemel pidi ta aga riigist põgenema. Võimule saades paistis ta silma maffia vastu võitlemisega, aga nüüd süüdistati tema lähikondlasi ennast maffiasidemetes. Otsisin teisest kohast uuesti välja, et Fujimori oli Peruu president aastatel 1990–2000.

2. Volga-Doni kanal

Venemaal ühendab Volga ja Doni jõge kanal. Selle kaevamise mõte tekkis mitusada aastat tagasi, kui ala kuulus veel türklastele, aga kanal sai valmis Stalini aja lõpupoole. Kanali äärde püstitati suur Stalini ausammas. Hruštšovi aja lõpupoole võeti see maha. Mõtlesin, et seega on olnud terve hulk ausammaste mahavõtmise laineid: 1) Nõukogude võimu eelsete sammaste, 2) Stalini sammaste ja 3) Lenini omade. Jõgede vahele on kanaleid kaevatud, samal ajal jõgedele laevaliiklust takistavaid tamme ehitatud. Laevale saavat küll tekitada tammist möödumise võimaluse, aga kas tammi olemasolu ei mõju juba laevasõidu isu vähendavalt?

3. Suur rahvasterändamine

Ajakirja järgi Rooma keisririigi ajal Euroopa kliima jahenes ja see pannud rahvaid Euroopa põhjaosast lõunaosasse tungima. Ma mäletan, et varem olen lugenud, nagu oleks rahvasterändamine alanud sellest, et hunnid liikusid idast läände, pannes enda ees liikuma ka teised rahvad. Ajakirja järgi võis mõni germaanlasteks peetud rahvas olla tegelikult keldi rahvas. Mõtlesin, et araablaste Araabia poolsaarelt väljatungi ühe seletusena on nimetatud islami teket, aga kui roomlased võtsid vastu ristiusu, siis esilagu ei kaasnenud sellega nende väljatung, vaid teiste rahvaste sissetung. Kui rännete põhjusi otsida kliimamuutustest, siis praegu oodatakse seoses uute kliimamuutustega inimeste lõunast põhja rändamist. Pooluste lähedaste alade miinusena on nimetatud osooniauke.

„Ajalugu“ 26/2017

1. Oktoobripööre

Olen kirjutanud, et kommunistid on kujutanud Oktoobripöörde ohvrite arvu väiksemana kui kommunistide vastased, aga selle ajakirja järgi kujutasid võitlust suuremana just kommunistid ise. Kas ajakiri eksib? Lapsepõlves lugesin tõesti esimest korda ühe Tallinna ajalehe väliskommentaatori artiklist, et Oktoobrirevolutsioon oli väiksem pööre kui Nõukogude ajal räägitud, aga Palametsa punasest ajalooõpikust mäletan, et kirjutati, et ristleja Aurora tulistas paukpadrunitega, et mitte Talvepaleed rikkuda. Paukude arv ja pihtasaanute arv võivad veel erineda.

2. Viikingid

Kirjutatakse, kuidas viikingid austasid samaaegselt oma vanu polüteistlikke jumalaid ja uut ristiusu oma. Polüteistlikul usul on ilmselt kergem uut jumalat omaks võtta, nagu on räägitud ka India kohta. Kuskil on olnud juttu, et ristiusule üleminek olevat muutnud viikingid rahumeelsemaks. Võibolla muutus siiski pigem see, kelle vastu võideldi. Eesti ala tulid taanlased ja rootslased oma valduste külge liitma alles pärast ristiusu vastuvõtmist.

„Imeline ajalugu“ 2/2018

1. Rooma-Pärsia suhted

Kirjutatakse, et algul oli kahe riigi vahelises võitluses pealetungiv pool Rooma, kuid hilisemal perioodil Pärsia. Nagu Süürias on tänapäeval keemiarelva kasutatud, nii tehtud seda samal alal juba antiikajal. Elevanti kasutati sõjas peale lahingu ka hirmutamisel. Kirjutaja on mures, et praeguse sõjategevuse tõttu võivad arheoloogiamälestised hävida. Aga osa arheoloogiamälestisi on ise samuti sõjateemalised.

2. Maksud

Kirjutatakse, milliseid maksusid on valitsejad välja mõelnud ja kuidas inimesed on püüdnud maksudest kõrvale hiilida. Ühe maksu illustratsiooniks on joonistatud pilt, kuidas vanad roomlased istuvad pottidel püksid ripakil. Ühest teleteatri etendusest mäletan väidet, et pükse kandsid germaanlased, mitte roomlased. Osad inimesed on ilmselt siiski maksude maksmise üle uhked, kui otsitakse võimalusi ka muuks heategevuseks.

Paberite järjekord

Andsin ühes blogisissekandes mitu linki muudele võrgulehekülgedele. Sissekannet vaadati mitmest välisriigist. Tahtsin eestlastele soovitada, et nad ei läheks inglise keelele üle, välismaalased oskavad eesti keelt lugeda küll.

*
Lugesin ühte entsüklopeedia köidet. Olin umbes keskkohas. Mõtlesin, et kui ma loen kiirkorras entsüklopeedia läbi, siis ma saan sama pealiskaudse mulje kui ükskord Suitsu kogutud luuletusi kiirkorras läbi lugedes. Aga mingi mulje ma tol korral ikkagi sain, nägin vähemalt, milline on Suitsu luuletuste rütm.

*
Tõnu vaatas mu sahtli sisu. Olin sinna kogunud malepartiide ajaleheväljalõikeid ja ümberikirjutusi. Ütlesin Tõnule, et nende järjekorda ei tohi muuta, sest ma pole pannud kirja esimesi käike, vaid variandi esimese käigu. Oli küll juhtunud et ma neid vaadates polnud ise õiget järjekorda taastada viitsinud, vaid olin pannud mõne paberi kausta tagasi suvalisse kohta.

*
Olime Linnuonul külas. Meenutasin Linnuonule, et ükskord laenas ta meile raamatut "Must Kapten". Pidu sai läbi. Üks abielupaar oli enne meid lahkunud. Ema rääkis, et sellele abielupaarile ei meeldinud, et me nii suure perega peole tulime, mida näitab see, et nad otsustasid, et järgmisel suvel nad enam siinkandis ei ela.

kolmapäev, mai 16, 2018

Partiihuvilised

Liikusin unes ringi. Vend ajas mind taga, aga ei saanud kätte, sest ma lihtsalt ei jooksnud eest, vaid mõtlesin ennast ühe hetkega teise kohta. Henn tahtis ühte lampi põlema panna, aga see ei süttinud, seetõttu läks ta seda emale ütlema. Mul ei olnud ka alati unenägudes lampide süütamine õnnestunud, aga kui ma täna wc tuld proovisin, siis see süttis. Minu heal liikumisoskusel oli ka halvem külg, et wc-s ma ei osanud põrandale astuda, vaid hõljusin poti kohal. Mõtlesin, et unenäos wc-s käimine võib tähendada ärkvel olles voodi märjaks saamist. Lähenes aeg ärgata ja seetõttu minu liikumisoskus vähenes. Lamasin nüüd voodis. Keerasin palju ringi ja voodi ragises.

*
Üks väike pood oli vahepeal remondi tõttu suletud, aga nüüd jälle lahti. Mõtlesin, et lähen ja ostan sealt ühe kindla nimega kooki. See oli populaarne nimetus.

*
Olin Paide tagatoas. Hakkasin uuesti "Karupoeg Puhhi" lugema. Eelmine kord oli see mulle ette loetud, kui olin olnud väike laps. Nüüd nägin, et raamat oli keerulisem kui ma varem olin arvanud. Lugemise ajal hoidsin karupoeg Puhhi ennast käes.

*
Algas üks üritus. Ema rääkis, et siia tuleb täna jälle inimene, kes oli eelmisel üritusel lugenud ette ähvardusena mõjuvaid luuletusi. Mina oletasin, et võibolla ta ei tahtnud ähvardada, vaid luges lihtsalt seda, mida autor kirjutanud oli. Istusime peolauda. Minu kõrvale istusid maletajad, kes tahtsid näha minu võidupartiisid Olde vastu. Olin Oldega mitu korda mänginud, neist kahel korral oli võita õnnestunud. Mõtlesin, et see võidupartii ei olnudki nii hea, sest ülekaal kaldus minu kasuks alles lõppmängus. Olde oli arvanud, et ta võidab selle mängu. Võibolla sellepärast, et tal oli oda pikal diagonaalil, kuigi see tulistas teist tiiba, mis oli nuppudest tühi. Millalgi pidid hakkama tulema käigud, kui ma hakkasin vankritega vastase nuppude vahelt läbi trügima, aga millegipärast ei olnud vankreid enam laual. Tänase vaatamise lõpus ütlesin, et ma lõppu ei jälginudki. Selline ütlus ei tundunud teistele ilmselt väga sõbralik, aga oli mulle iseloomulik, nad ehk olid sellega harjunud.

*
Särgava pani lauale hunniku pabereid ja ütles, et ma võin neid vaadata. Paberitel olid fotod, mis ei olnud väga ilusad. Nii mõnelgi fotol olid naised rinnahoidjate väel. Üks neist surus ennast vastu teist inimest. Leidsin paberite vahelt täidetud vahvli ja proovisin seda süia. Selline toit oli mulle muidu maitsenud, aga tänase puhul tundus, et see on võibolla juba natuke vanaks läinud. Lauale pandi ka väikseid ananassi tükikesi. Sellise asja peale oli laua ümber kohe palju inimesi. Aga vaatasin, et millegipärast nad ikkagi ei söö.

*
Ühes ruumis lõppes minu sünnipäeva maleturniir. Hakkasin ruumist lahkuma, aga siis läksin tagasi ja küsisin täna kohtunikuks olevalt kursusekaaslaselt M. Liinevilt, kas ma medalit ei pidanud saama, kui ma olin nii kõrgel kohal. Varem olin võitnud ühe medali ja vahepeal olin rääkinud, et hea, kui neid kodus liiga palju ei ole. Täna oli kohtade jagamine, aga kohtunik ütles, et sünnipäeva puhul annab ta medali mulle. Tavaliselt oli kohtunik Peebo, kes kohtade jagamise korral eelistas seda, kes on vanem.

teisipäev, mai 15, 2018

Ravivõte

Mees, keda nimetati maailma parimaks klaverimängijaks, hakkas klaverit mängima. Ta mängis hästi kiiresti ja mälu järgi. Üks teine mees aitas teda ja vajutas klaveri parempoolseid klahve. Kui lugu läbi sai, siis plaksutasin kiiresti ja kõvasti. Krister ütles, et see oli Tšaikovski teos.

*
Vannitoas jäi kaks kraani jooksma, neid ei olnud võimalik sulgeda. See tähendas, et vanaisal oli tervis läbi. Keerasin kraanid veel rohkem lahti ja seejärel kinni. Nüüd jäi vesi seisma. Tänu sellele võttele hakkas vanaisa tervis paranema. Ta tuli teadvusele. Ütlesin seda teistele. Vanaisa tõusis lamamast üles, aga siis kukkus maha ja lõi kukla ära. Ütlesin ka seda teistele. Kandsin vanaisa vannitoast välja ja siis läksime sinna tagasi. Ütlesin, et vannitoas on E. Jansen, ma ise hästi ei näe. Vanaisal oli Janseniga kohtumise üle hea meel, aga vannituppa jõudes ütles ta, et Jansenit seal ei ole. Vastasin, et enne oli. Vanaisa palus, et teda Maaja juurde viidaks. Ka Maaja oli siin korteris, otsisin ta üles.

esmaspäev, mai 14, 2018

Aastavahetuse voorud

Leidsin Vihmandi prillid. Hakkasin teda otsima, et need talle tagasi anda. Läksin poe tagaukse juurde ja nägin, et Vihmand oli sinna ka naljasildi riputanud. Me olime vendadega ka ükskord metsa naljasõnumeid jätnud. Kui Vihmandiga kohtusin, siis küsisin, kas ta sai prillid kätte. Ta vastas, et ta hankis uued prillid, sest eelmised olid kulunud. Mõtlesin, et tal on ilmselt prillidele kõrgemad nõudmised kui minul, ta oskab prille hoida.

*
Vaatasime televiisorit. Mõtlesin, et ma ei vaata saadet lõpuni, sest ma pean vist maleturniirile minema. Maleturniiril toimus iga nädal üks voor, aga aastavahetuse puhul oli võibolla vaheaeg olnud. Karba oli varem enne uut vooru kirja saatnud, aga viimastel nädalatel mitte. Uusi voore polnud kas olnud või oli Karba oma kombest loobunud. Mõtlesin, et üks voor on lubatud turniiril vahele jätta, aga täna pean kohale minema, sest kaks puudutud vooru tähendaks turniirilt kõrvaldamist. Läksin majast välja. Mõtlesin, et ma olen unenägudes vahel terve tee läbi veninud, nii tehes võib enne kohale jõudmist ärgata. Saaks ka tee läbimise vahele jätta ja kujutleda ennast kohe järgmisse majja. Hakkasin siiski teed läbima. Mõtlesin, kas minna kõndides või roomates. Teised inimesed tavaliselt kõndisid, mina olin olnud ainus roomaja. Ma olin varem läinud mõlemat moodi, aga roomates vist ainult unenägudes, seetõttu läksin täna kõndides. Jõudsin maleklassi kohale. Küsisin Reilt, kas täna on teises majas turniiri uus voor. Rei vastas, et see juba käib. Selgus, et ka vahepeal oli üks voor olnud. Ütlesin, et Karba varem saatis kirju, aga enam pole saatnud. Rei tuletas meelde, et enne turniiri algust anti osavõtjatele paber turniiri ajakavaga. Vastasin, et seda ei leia ma enam üles. Mõtlesin, et ma isegi jätsin saate vaatamise pooleli, aga tuleb välja, et väljusin ikkagi liiga hilja. Kui ma nüüd sellele voorule ei jõua, siis ongi turniir minu jaoks lõppenud. Aga ma olen nagunii nii unine, et mängida ei jaksa. Panin pea lauale ja jäin magama.

pühapäev, mai 13, 2018

"Aadlipesa"

Ivan Turgenev. „Aadlipesa“. Tallinn, kirjastus „Eesti Raamat“. 1983. Tõlkinud Virve Krimm. 272 lehekülge.

Ülikooli esimeses vene keele tunnis pidid üliõpilased üksteist tutvustama. Minu tutvustaja lisas minult saadud informatsioonile oletusi. Ta oletas, et ma loen Turgenevi teoseid. Siiamaani ma polnud lugenud, aga nüüd ühe raamatu tõlgitava raamatu taustaks raamatukogust võtsin.

Raamatu tegevus toimub 19. sajandil Venemaal, vahepeal ka Pariisis. Suurte asulate nimed on välja kirjutatud, aga ühe maakoha nimest on toodud vaid esimene täht. Venelastel on kombeks lühendada ka eesnimesid. Nähes raamatus eestipäraselt kõlavaid eesnimesid Liisa ja Leena mõtlesin, et need on lühendid Jelizavetast ja Jelenast. Aga tagapool panin tähele, et pikemalt kirjutades kasutati vahepealse pikkusega varianti Lizaveta. Mõnda tegelast nimetatakse ka rohkem perekonnanimega.

Raamatu pealkiri viitab sellele, et vähemalt osad tegelastest on aadlikud. Talurahva muinasjuttudes on tegelaste hulgas olnud palju kuningaid. Kirjaoskaja kirjanik pole sellesse raamatusse monarhidest tegelasi pannud, vaid kirjutab väiksematest aadlikest. Klassivõitluse teoreetikute järgi peaksid aadlikud tegelema madalamate seisuste rõhumisega ja madalamad seisused nendega võitlema. Aga selle raamatu kõrgemast soost tegelastel on oma probleemid. Ühes kohas üks tegelane mõtleb, et võibolla lihtrahvas on õnnelikum, teises kohas teine tegelane arutleb, kas kärbsed on õnnelikumad kui inimesed. Lermontovi luuletusest mäletan, et ta oleks tahtnud olla stepilind, aga Turgenevi tegelane saab lõpuks aru, et kärbestel on ka oma probleemid.

Erinevate inimeste erinevatesse seisustesse kuulumine raamatus siiski probleeme tekitab. Aga seda vaid küsimuses, kas erinevast seisusest inimestel sobib omavahel abielluda. Neid peatükke lugedes mõtlesin, et laineline areng toimub ühtviisi suurte kui ka väikeste inimrühmade piires. Sorokini revolutsiooniteooria järgi kehtestatakse revolutsiooni esimeses faasis vabadusi ja teises faasis diktatuur, lõpuks revolutsioon vaibub ja minnakse revolutsioonieelse olukorra sarnasesse vahepealsesse tagasi. Abielude kohta räägitakse, et esimeses faasis saadakse omavahel väga hästi läbi, teises faasis tülitsetakse ja kolmandas faasis, kui ei ole veel lahku mindud, ei olda ei üksteisest vaimustuses ega ka ei tülitseta nagu vahepeal. Turgenevi tegelastel ei ole selline faasiline areng mitte ainult abikaasade, vaid ka isa ja poja suhetes. Kui poeg võtab madalamast seisusest naise, siis isa algul vihastab, kuid kui sünnib lapselaps, hakkavad suhted jälle paranema.

Raamatus on ka muid abiellumiste kaalumisi, nagu romaanides üldse palju. Varem ei olnud sellised romaanid eakohased, kuna olin tegelastest noorem, nüüd olen ma sellistest abiellumisest mõtlevatest tüüptegelastest juba vanem. Abielutemaatikat saab romaanidesse sisse tuua küll ka sellega, et kui tegelased on juba vanemad ja mõnda aega abielus olnud, siis nad hakkavad kaaluma teist korda abiellumist, mida tehakse ka selles raamatus.

Venemaa 19. sajandi ajaloos on õpitud, et venelased jagunesid läänlasteks ja slavofiilideks. Sellest raamatust leidsin ma nii läänluse kui ka slavofiilsuse elemente. Autor nimetab korduvalt asju, mille poolest Venemaa maailmas kõige erilisem olevat. Kahtlane on küll, kui täielik ülevaade tal muust maailmast on. Venemaa erilisusest rääkides nimetab ta nii tunnuseid, mida vist peab positiivseteks, et vene naised võivad meest rohkem armastada kui mujal, kui ka rohkem negatiivsena tunduvaid asjaolusid, et venelased võivad pikemalt vaielda kui muumaalased. Läänlaslikkusele viitab nagu see, kui tegelased vahepeal Läänes elavad, teiselt poolt juhtuvad seal nendega asjad, mis neid kurvastavad. Võiks küsida, kas läänlane on Lääne võimukandjatele või Lääne opositsioonile orienteeruja. Et 19. sajandil toimus Euroopas palju revolutsioone, siis ei olnud ühiskonnad ühtsed. Üks tegelane romaanis võtab endale konkreetseks eeskujuks Rousseau, kes oli rohkem opositsioonitegelane. Võimukandjatest austasid teda Prantsuse revolutsiooni ajal ajutiselt võimul olnud.

Romaani autor vahepeal teab tegelaste mõtteid ja vahepeal ütleb, et ei tea. Faulkner erinevalt Turgenevist teadis kõigi tegelaste mõtteid. Tekib küsimus, kuidas jutustaja osadki mõtted teada sai, kui ta ütleb, et tegelane mõtles üht, aga ütles teist. Mõtlesin, et kui kirjanik ei kirjuta romaani endast, vaid kellestki teisest, siis ta peab välja selgitama veel rohkem asju kui kriminaalromaani detektiiv. Peale selle, et ei tea teise inimese salamõtteid, ei ole ka kõigi inimestega tutvunud ja ei tea nende avalikult räägitavatki. Ajaloolise romaani autor pole kõigis aegades elanud ega ulmeromaani autor tulevikku reisinud. Lugeja jaoks on aga kirjaniku jutt must valgel kirjas.

Kahjuri sissetung

Ajalooraamatutest võib lugeda, kuidas Ameerika avastamise järel liikusid mõlemat pidi üle ookeani nii uued kultuurliigid kui ka haigused. Selle poolest oli ilmselt Kolumbuse Ameerikasse jõudmine siiski tähtsam kui viikingite, vähemalt pole ma viikingite avastusretkedega seoses nii suurest liikide kolimisest kuulnud. Aga eilsest lehest võis lugeda teemal, kuidas liikide üle ookeani levimine veel jätkub. Alles paari aasta eest levis Lõuna-Ameerikast Aafrikasse ööliblikaliik, kes tekitab Aafrika põllumajandussaagile juba terves maailmajaos tohutut kahju. Kohati hävib 70 protsenti saagist. Artiklist ei selgunud, millises ulatuses kahju on sama liik tekitanud Lõuna-Ameerikas. Aga võibolla väiksemat, uues keskkonnas on kahjulikud mõjud olnud varemgi suuremad. Meid võib see puudutada toidupuuduse siiajõudmise, hinnatõusu, sisserändajate ja põllumaa suurendama hakkamisel metsade raiumisest tingitud kliimasoojenemise kiirenemisena.

laupäev, mai 12, 2018

Pärast konverentsi

Üks mees kõndis ühel üritusel koos oma eelmise naisega ruumi ette esinema. Ta puudutas eelmise naise selga. Eelmine naine tõstis käsi küünarnukkidest kõrgemale, lükates ennast ja mehe tahapoole. Mõnda kuulajaskonna hulgas istuvat tüdrukut ajas selline liigutus naerma, aga mehe praegune naine nuttis. Ta oli emasipelgas ja tal oli pesatäis poegi.

*
Olin käinud ühel konverentsil, kus oli olnud kolm esinejat. Enne konverentsi oli selle korraldaja küsinud, kes veel tahab ettekannet teha. Ma olin pakkunud, et ma võin teha, aga mulle polnud selle peale esinemiseks ettepanekut tehtud. Nüüd kus olin kohal käinud, olin näinud, et isegi teisi kuulata on raske, mis siis veel ise rääkimisest. Mõtlesin, et kui isegi siis, kui mind küsimuse esitamise peale ennast esinejaks pakkudes esinema ei kutsutud, siis päris omal algatusel ei lähe ma esinema kunagi. Konverentsi lõpul ei oleks ma saanud enam kõnet pidama hakata, sest aeg oli täis, aga korraldaja oleks saanud mind varem esinejate hulka valida. Istusin arvuti taga ja vaatasin ekraanilt failide nimesid. Seadsin neid ümber. Klaus magas ja mul olid tema pea kõrval raamatud lahti. Mõtlesin, et mul läheb lugemine aeglaselt, aga mul on pooleli olevad raamatud kogu aeg teadvuses. Ema oli öelnud, et hea, et ma enam nii passiivne ei ole kui aastatel 1999-2000. Mõtlesin, et ma ikka tol ajal ka tegin midagi. Olin siis kuulanud raadiost uudiseid Tšetšeenia sõja kohta. Tol ajal räägiti sel teemal palju, aga enam mitte. Põhjus võis küll olla selles, et võibolla sõda oligi lõppenud.

reede, mai 11, 2018

Diagonaalide ristumine

R-V-R-K-O-O-L-V
1. f4 d5 2. g3 Rd6 3. Og2 Rb6 4. Of2 f6 5. Rd3 Og6 6. h4 0-0-0 7. 0-0-0 e6 8. Ve1 Oe7 9. Rb3 h5 10. Rd4 Lf7 11. Rc5 e5 12. fe fe 13. Rdb3 Vhf8 14. Vef1 Lf5 15. Oh3 1:0. Mõtlemisajad kummalgi 7 minutit.

1984

Hakkasin uuesti lugema raamatut "1984". Lugesin seekord inglise keeles. Ingliskeelsel variandil oli palju vihikuid, mille pealkirjad olid teistsugused. Küsisin, kas eesti keelde tõlgiti lühendatud variant. Krister vastas jah. Olime selle raamatu tegelased. Maal, millel tegevus toimus, pidi kogu aeg naeratama. Suur Vend ise naeratas samuti. Ühel tegelasel tuli mõte ruumist lahkuda, aga selleks polnud Suure Venna luba. Tegelane pöördus varsti ruumi tagasi, sest ta ei pääsenud ühest barjäärist edasi. Igal pool olid televiisorid, mille abil kõiki jälgiti. Kui keegi jättis naeratamata, sai ta ilmeroima süüdistuse. Aga mõtlesime välja, kus televiisorit ei ole - Suure Venna enda toas. Läksime sinna ja alustasime tema võimu kukutamist.

neljapäev, mai 10, 2018

Vatikan ja Sitsiilia

Jõudsin "Välispanoraamide" lugemisega aasta 1984 kohta käivani. Lugesin kahte lugu Itaaliast. Esimene neist oli Itaalia-Vatikani suhete kohta. Kirjutasin magistritöös, kuidas fašismi ajal aastal 1929 sõlmiti Itaalia ja katoliku kiriku vahel Lateraani lepingud, millega loodi Vatikani riik. "Välispanoraamist" selgus, et need lepingud olid Itaalia-Vatikani suhete aluseks aastani 1984, mil sõlmiti uus. Ei tea, kui palju fašistide juriidilisest pärandist veel pärast Teist maailmasõda edasi kehtis või tühistamisele läks. Fašismi ajal oli sõlmitud veel huvitavaid lepinguid nagu Teraspakt Itaalia ja Saksamaa vahel.

Pikemalt kirjutati raamatus mitmesse peatükki jagatult Sitsiilia maffiast. 1984 oli maffia sooritatud mõrvade poolest väga verine aasta. Kuid mainiti ka, et maffiaga hakati tugevamalt võitlema. Paljud maffia liikmed arreteeriti ja paigutati Põhja-Itaalia vanglatesse, sest Lõuna-Itaalia oli korrumpeerunud. Ühes hilisema aasta jutuajamises mainiti, kuidas Sitsiilia giid oli öelnud, et maffia on ammu aru saanud, et parem on äri ajada kui inimesi tappa. "Välispanoraamis" kirjutati ka nende ärist. Maffia müüs heroiini, mida saadi morfiumi ümbertöötlemisega. Narkoäri võib samuti inimesi hauda saata, kui nad pakutavat kaupa tarbivad.

Arheoloogist kuulaja

Hakkasin rääkima arheoloogiast ja nimetasin aastaarve. Üks arheoloog segas vahele, et arheoloogias ei ole aastaarvud tähtsad. Vastasin, et ma arheoloogia omi kõige paremini ei mäletagi, aga enda eluaja omadega on teisiti. Ma mäletan midagi kõigi oma eluaastate kohta peale esimese, võibolla teise kohta juba mäletan, nii seostan selle perioodi ajaloosündmusi oma elu sündmustega. Jutu lõpetuseks ütlesin, et kui öeldakse, et Kuu peal elavad ufod, siis seda võidakse teha tähenduses, et Kuu peal elavad mängult ufod. Arheoloog kommenteeris: "Ohhoo, see lõhnab juba teaduse järele!" ja kirjutas minu viimase lause üles. Vastasin, et teadus on teadmine. Olime Peedu kirjanike suvilas. Oli hommik ja ma polnud veel päevariideid selga pannud. Ütlesin, et lähen nüüd riidesse panema, mul on silmad kinni, sest ma ei kannata valgust. Läksin pesemisruumi ja tahtsin riided seljast võtta ning väiksesse plastmassvanni istuda, aga ei saanud, sest selle otsale istus üks väike tüdruk. Ütlesin, et seda ei tohi vaadata, kuidas mehed vannis käivad. Läksin veel järgmisse ruumi ja tahtsin minna ka sellest edasi, aga ei saanud, sest käimlast kostis hääli. Siis tuli inimene käimlast välja, kõndis maja kõrvalt mööda ja ütles mulle läbi akna, et kui ma esikusse lähen, siis ma läheks kõigepealt aknast välja ning välisuksest uuesti sisse. Olevat võimalik, et lukk on katki. Läksin siiski esikusse läbi ruumidevahelise ukse ja keerasin ukse enda järel lukku. Ma ei teadnud, kas ma selle pärast uuesti lahti ka saan. Läksin majast välja ning kõndisin teise, majast eraldi seisvasse käimlasse. Sellel olid seinad läbipaistvast traatvõrest. Istusin esialgu potile pükstega ootama, sest tänaval puude all kõndis üks naine. Kui ta oli natuke maad edasi kõndinud, kuigi veel vaateväljas, siis mõtlesin, et loodetavasti ta enam selja taha ei vaata.

kolmapäev, mai 09, 2018

Õnnelikkuse mõõtmine

Pullerits kirjutas "Postimehes" õnnelikkuse kultuse vastu. Pulleritsu arvates on inimene vaid elu ükskikutel hetkedel õnnelik. Minu tõlgitud autoritest arvas Carlyle, et tähtis pole olla õnnelik, vaid oma töö hästi ära teha. Aga Tepandi plaadil oleks nagu olnud laulusõnad "ole ikka ja alati õnnelik", nagu oleks pidev õnnelik olemine võimalik. Carlyle'i filosoofia on võibolla seletatav tema terviseprobleemidega. Kui tal oli kehv enesetunne, siis ta võis hakata mõtlema, mida elus peale hea enesetunde veel tähtsustada võiks. Pullerits on kirjutanud spordiblogi ja võibolla ta mõtleb osalt sportlase seisukohalt, et kui maailmarekordit ei tee, siis pole rahuloluks põhjust. Õnnelikkuse mõiste sõltub definitsioonist, aga mulle piisab heaks enesetundeks sellest, kui midagi halba ei juhtu. Suurem osa ajast on mul hea olla, ainult ühel eluaastal oli halba rohkem, ka siis ei olnud kõik asjad halvad. Alliku psühholoogia järgi on positiivsete või negatiivsete emotsioonide hulk erinevatel inimestel erinev, see sõltuvat sünnipärastest omadustest. Positiivsed ja negatiivsed emotsioonid võivad esineda ka korraga. Kui mul üks punkt natuke valutab, ei riku see rõõmu kirjutamisest.

Mahukas programm

Leidsin Sandri vana esimese klassi matemaatika kontrolltöö. Seal oli arvutatud kahekohaliste arvudega. Küsisin Arturilt, kas me arvutasime juba esimeses klassis kahekohaliste arvudega. Artur vastas jah. Ütlesin, et kooliprogrammis oli nii palju asju, et kui kõik selle oleks omandanud, siis oleks iga õpilane maailma kõige targemate inimestega ühe tark. Läksime klassiruumi 206, kus olid istekohad nelja kaupa kõrvuti. Tristan valis endale koha. Ütlesin, et tahan ka sellesse vahesse istuda. Vaatasin ringi, kuhu veel oleks võinud istuda. Kohti oli tüdrukute kõrval, aga nende kõrval ma istuda ei tahtnud.

teisipäev, mai 08, 2018

Ajalooraamatud ja linnakaardid

Sain teada, et Piirimäe on kirjutanud rohkem raamatuid kui ma seni lugenud olin. Ma olin lugenud raamatut Prantsuse revolutsioonist, aga nüüd sain teada, et ta on kirjutanud ka raamatu Napoleonist ja veel vähemalt ühe paksu raamatu, millest ma varem ei teadnud. Piirimäe oli raamatus kirjutanud, et ühes riigis toimus revolutsiooni ajal meeleavaldus, mis kestis üks tund. Siis oli meeleavaldusele lõpp tehtud. Selle revolutsiooni kohta oli Piirimäe kirjutanud, et see toimus ainult umbes 50 aastat pärast Eesti revolutsiooni. Mõtlesin, et tavalisele inimesele on see pikk ajavahemik. Loengus oli Piirimäe öelnud, et räägib kordamiseks. Nüüd hakkas tunduma, et ta pidas silmas, et ta kordab seda, millest on raamatus pikemalt kirjutanud. Ta oli nähtavasti eeldanud, et üliõpilased teavad neist raamatutest, aga mina polnud teadnud. Võibolla ta oli neid raamatuid semestri esimeses loengus maininud, aga ma polnud kuulanud piisavalt tähelepanelikult ja polnud tahvlile näinud. Ühes loengus polnud ma midagi üles kirjutanud, Piirimäe oli must loengu lõpul mööda kõndinud, aga polnud etteheiteid teinud. Ma ei rääkinud üldse, aga kirjutada võisin pikalt. Mõtlesin, et tegelikult ma kirjutan ka ainult mõõdetud koguses. Mõtlesin hakata kirjutama uut uurimistööd Piirimäe juhendamisel. Olin välja mõelnud kaks erinevat teemat, aga polnud veel otsustanud, kumma ma neist valin. Mõtlesin, et kirjutaks töö kavandi ebamäärase, nii et mõlemad variandid jääks lahti. Sõime sööklas. Tristan läks teisest lauast toitu juurde võtma. Talt nõuti, et ta selle sinna tagasi paneks. See oli olnud Tristani enda soov, et selline söökla tehtaks, aga nüüd hakkas ta korda rikkuma. Sousti sees olid kaalika tükid. Mulle keedetud kaalikas ei maitsenud, aga toores maitses. Vaatasin, et need kaalika tükid sousti sees on üsna toored. Aga ma ikkagi ei võtnud neid. Tristan kritiseeris keskaegseid linnu. Ühel kaardil oli keskaegsete linnade võrgustik. Linnad olid nimetuse järgi väga pisikesed, aga need paiknesid üksteisele vahetus naabruses, nagu oleksid kõik üks linn. Teisel kaardil olid keskel suured hooned ja nende ümber imepisikesed elumajad. Need olid nii väiksed, et ühte majja mahtus sisse vaevalt üks inimene. Need inimesed olid majadest välja tulnud ja seisid nende juures.

esmaspäev, mai 07, 2018

Muutused keemias

Olin liitunud ühe listiga. Sellel oli piirang, mitu kirja võib üks listi liige ühel päeval listi saata, aga see arv oli nii suur, et keegi polnud seda täis saanud. Saata võis 175 kirja. Listis oli olnud üks tähtis mees, kes oli listist kõrvaldatud, sest teised kartsid kirjutada, kui tema listi liige oli. Räägiti, et meie pere põlvneb kolmes erinevas liinis muude rahvuste esindajatest. Ma ei teadnud, kas see jutt vastab tõele, aga see ajas mind naerma. Üks inimene kuulas mu südame lööke. Kui ta sai teada, et mu pulss sellise jutu peale ei kiirenenud, siis ta järeldas, et mul on suured võimed.

*
Vaatasin enda ajast varasema aasta keemia õpikut. Selles oli perioodilisussüteem teistsugune. Ei olnud elementi nimega kloor, vaid kasutusel oli üks teine nimi. Vaatasin veel vanu keemia õpikuid. Neis kõigis oli perioodilisussüsteemi tabel erinev. Mõnel õpikul ei olnud ära trükitud tervet tabelit, vaid ainult selle tagumised rühmad. Keemiliste elementide kohta oli kasutusel olnud terve hulk erinevaid nimetusi. Minu ajaks oli nimetuste kasutamises toimunud stabiliseerumine. Võõrkeeltes oli sarnase tüvega nimetusi juba varem kasutusel. Tristan ütles, et ta leidis entsüklopeediast otsitava elemendi, ta vaatas märksõna J. Läksime inglise keele klassi ukse taha. See oli lukus ja lõime luku puruks. Aga selgus, et seda poleks pidanud tegema, sest kohale tuli õpetaja, kes ütles katkist lukku märkamata, et siin ei tohi midagi puudutada, sest homseks peab ruum vaba olema. Hakkasin koju minema. Mõtlesin, et täna kõnnin tavalisest aeglasemalt ja vaatan maju. Kohe selgus, et sellest oli kasu, sest märkasin ühte poodi, mida mul just vaja oli. Või kõige vajalikum pood see mulle ka ei olnud, sest ma olin ülikooli astuja, aga see oli ülikooli lõpetajatele. Läksin siiski sisse. Müügil olid ülikooli lõpetamise riided ainult üks kord elus kandmiseks ja muud ülikooli lõpetamise asjad. Paistis, et ülikooli lõpetamist peetakse sama tähtsaks kui pulmasid.

EKRE-lased saates

Eile kuulasin katkendit mingi raadiojaama saatest, kus rääkisid EKRE-lased. Mõne nende mõttega olin nõus ja mõnega mitte. Nad olid mures eesti keele tuleviku pärast. Ma ei taha samuti, et eestlasi tabaks liivlaste või iirlaste saatus. Esimene samm eesti keele austamise suunas oleks inimestel muuta oma ingliskeelne konto keskkonnas linkedin eestikeelseks. See on keskkond, millega liitudes esitatakse ingliskeelseid küsimusi ja suurem osa inimesi siis vastab viisakalt samas keeles, milles küsiti. Aga kui lehekülje sisu on oma töö tutvustamine või uue otsimine, siis kelle heaks Eestis elav inimene ikkagi töötab? Ma panin vähemalt kirja eesti keeles, et tegelen ajaloo ja tõlkimisega, sest ajaloost kirjutan eesti keeles ja tõlgin eesti keelde. Eesti keelt mitte oskaval inimesel ei ole minu kirjutiste või tõlgetega nii palju peale hakata. Võibolla mõni oskab soovitada, et ma tema raamatu ka eesti keelde tõlgiksin, aga seni on soovitajad olnud peamiselt teised eestlased.

Kahtlasem tundus EKRE-laste jutt, kui nad kõike kahtlustasid. Hiljuti tuldi välja uue poliitilise algatusega, mille nimi oli vist Eesti 200, EKRE-lastele tundus, et ajakirjandus võttis selle mingi kokkuleppe alusel kiitvalt vastu. Võibolla kiideti rohkem kui EKRE-t ennast, aga need ajaleheartiklid, mida mina nägin, küll uuest algatusest eriti vaimustuses polnud.

EKRE-lased kiitsid saates, et nende partei on parem kui teised. Res Publica, rohelised ja Vabaerakond olevat olnud kõik petukaup, aga EKRE mitte. Seda põhjendati vist sellega, et EKRE populaarsus on suurem. Res Publica kohta mäletan ma küll, et see andis peaministri, mida EKRE-ga pole veel juhtunud. Võimul olekuga Res Publica populaarsus langes, aga selle järeltulija on ka praeguses valitsuskoalitsioonis. Roheliste järgi on vajadus selgelt olemas. Kui Tartus anti nii palju allkirju tselluloositehase vastu, siis võiks roheline erakond olla edukam kui ta on olnud. Mulle on peale rahvusluse tähtsad ka rohelised teemad sõltumata sellest, kas selline erakond parajasti olemas on või mitte. Häid lahendusi pole neile võibolla kellelgi, aga rohelise erakonna olemasolu aitab vähemalt probleeme teadvustada.

EKRE-lased kasutasid saates korduvalt mingit mõistet 'süvariik', mida nad on varem vist kuskil mujal juba nii palju kasutanud, et ei hakanud enam defineerima. Mulle tuletas see mõiste meelde magistritöös viidatud Umberto Eco "Vikerkaares" ilmunud artiklit, kus loetleti põlisfašismi tunnuseid ja öeldi, et üks tunnus on uuskeele rääkimine. Väljend 'süvariik' ütleb, nagu oleks riik midagi halba, aga minu arvates on hea, et meil on oma riik või vähemalt osariik.

Mõned on vist arvanud, et ma olen EKRE liige, kuigi ma pole isegi selle valija. Aga aastal 2012 levitasin informatsiooni EKRE korraldatava meeleavalduse kohta Eesti Euroopa Stabiilsusmehhanismiga liitumise vastu. See liitumine pole toonud kaasa nii suurt katastroofi nagu ma siis kartsin, aga oht ei ole vist veel möödas. Sain tol korral kolmelt inimeselt pahandada, et miks ma kirjutan ajaloo listi poliitikast. Mõnda teist poliitikaürituse reklaamimist nagu ülikooli raamatukogus peetud europarlamendi kandidaatidega kohtumise oma pole listis kritiseeritud. Võibolla lugejaid ärritas EKRE nimi rohkem kui oleks ärritanud mõne muu partei oma. Ükskord küll kritiseeriti ka seda, kui üks õppejõud saatis listi vist sotsiaaldemokraatide valimisreklaami, aga tol ajal pahandati minuga, et ma seda reklaami kriitiliselt kommenteerisin. Hiljuti oli ajakirjanduses uudis, et teadlased pidasid meelavaldust enda liiga väikse rahastamise vastu. Kas ESM-i vastane meeleavaldus polnud kaudselt samal teemal? Kui anda Eesti raha Kreekale, kas ei jää seda siis vähem ka Eesti teadlastele? Muidu EKRE stiil peade raiumise ähvardustega pole minu stiil.