teisipäev, detsember 11, 2018

Välisriikide õppimine

Inglise keele kallakuga koolis õppisime ingliskeelsetes ainetes Inglismaad ja teisi ingliskeelseid riike, ülikoolis uurisin välisriikidest põhjalikumalt Etioopia, Saksamaa ja Itaalia ajalugu. Seoses raamatute tõlkimisega olen kokku puutunud Inglismaa ja Venemaaga, kooli eestikeelses geograafias peatusime samuti pikemalt Nõukogude Liidul. Viimastel nädalatel olen kulutanud pärast ungari-eesti sõnaraamatu ostmist õhtuti aega ungari keelest Ungari kohta asjade tõlkimisele.

Viimati tõlkisin Ungari pealinna Budapesti kohta. Sain teada, et see on Euroopa Liidu suuruselt kümnes linn. Pärast Suurbritannia väljaastumist muutub ilmselt veel suuremaks. Enne seda lugesin kuubiku leiutaja Rubiku kohta, kes mäletatavasti oli samuti ungarlane. Selgus, et ta oli mitmekülgsete huvidega. Oleks võinud arvata, et ta on matemaatik, aga seda polnud ametite nimekirja pandud, selle asemel oli ta skulptor, arhitekt, sisekujundaja, leiutaja ning ülikooli õppejõud, kui ma õigesti tõlkisin. Kultuuritegelastest tõlkisin üks päev artiklit luuletaja Petőfi kohta. Nagu oli romantismiaja luuletajatele tüüpiline, suri ka tema noorelt, kahekümnendates eluaastates. Selle ajaga jõudis ta kirjutada tuhat luuletust. Ungari keeles on luuletus ja värss ehk luulerida sõnaraamatu andmetel sama sõnaga. Mõeldud oli ilmselt siiski luuletusi.

Ungari poliitikutest ma kahe kohta juba varasemas sissekandes kirjutasin, hiljem vaatasin artiklit veel Béla Kun'i kohta, kes oli esimese kommunistliku Ungari riigi juht, mis oli olemas lühikest aega pärast Esimest maailmasõda. Pärast kukutamist suundus Kun Moskvasse, kus ta mõniteist aastat hiljem Stalini käsul tapeti, tapmisajas ei olnud allikas kindel, toodi kaks varianti. Nagu Tõnisson, Päts ja Mussolini, on ka Kun olnud ajakirjanik. Sündides oli tal teine nimi, nagu ka Leninil ja Stalinil. Tema nimi Kun tähendab ungari keeles kumaani ehk polovetsi, see rahvas oli tatarlaste esivanemad.

Vaatasin andmeid ka kahe Ungari veekogu kohta. Üks neist on Doonau jõgi, mis algab Saksamaalt kahe ojana ja voolab läbi paljude riikide, kõige pikemalt on teda Rumeenias, teisel kohal on Ungari. See olevat Euroopa pikkuselt teine jõgi Volga järel. Teiseks lugesin Balatoni järve kohta, mis olevat Kesk-Euroopa suurim järv. Ungaril ei ole väljapääsu merele, kuid Balatoni järve olevat nimetatud Madjari mereks ehk Ungari mereks.

Sõnaraamatut lehitsedes torkab silma veel igasuguseid sõnu, mida ma otseselt ei otsi. Või siis vaatan, kas ungari keeles selline sõna ka olemas on. Ühes malesissekandes kirjutasin Ungari maletajate perekonnanimede eestikeelsetest tähendustest. Pärast vaatasin, et kui Keres oleks ungarikeelne nimi, siis selle tähendus eesti keeles oleks 'otsima'. Eesti keeles on tegusõna algvormil lõpus liide -ma, aga ungari keeles on nimisõnad ja tegusõnad ühesuguste lõppudega. Ungari keeles kirjutatakse perekonnanimi eesnimest ettepoole, ilma komata, aga eesti keelde tõlkimisel vahetatakse nimede kohad ära.

Uskumatu raamat

Lugesin ühest raamatust lugu sellest, kuidas üks mees Siberi vanglasse viidi. Ta tahtis sealt pääseda. Selleks nõudis ta järjekindlalt, et ta pandaks ühe teise vangiga samasse kongi. Lõpuks tema nõudmine täideti. Tänu sellele tal õnnestuski põgeneda. Ma ei saanud täpselt aru, miks see teise vangiga koos olles võimalikuks muutus. Võibolla polnud romaani autor seda ise ka läbi mõelnud. Nüüd seikles pääsenu juba lääneriikides. Ta ütles, et Ida-Saksamaa on Ida-Saksamaa.

*
Need, mida ma lugenud olin, olid peategelase mälestused. Nüüd kerkisid üles süüdistused, et see raamat on ajaloo võltsimine. President Meri ei langetanud lõplikku otsust, aga peatas raamatu müügi nii kauaks, kuni uuritakse, kas see on võltsimine või mitte. Olin raamatu ostnud selle peale, et autor oli mulle saatnud teose reklaami. Nüüd vaatasin postkastist, et ta on mulle saatnud reklaami ka pärast seda, kui olin raamatu juba ostnud. Arvatavasti saatis ta siis korduvaid reklaame ka Merele ja see Merd ärritaski. Pärast müügi peatamist peatas autor vast ka reklaamide saatmise. Meri ütles, et raamatu autoriga seotud kohtadesse tuleb saata uurijad. Autoriga oli seotud ka meie kodu. Ütlesin emale, et meie koju tulevad uurijad.

esmaspäev, detsember 10, 2018

Arvutikasutajad

Istusime ühes ruumis. Ustav ütles isale, et noored arvavad, et nad on juba sama targad kui nemad. Ustavi jutu järgi tahtsid noored teha kõike arvutiga, aga arvutiga nii palju asju teha ei saanud kui vanemate vahenditega.

*
Istusin ühe jämeda puu all. Minu juurde tuli üks nõia moodi naine ja rääkis, mida ma kõike valesti teen. Mõtlesin, et nõidadega saan hästi läbi.

*
Töötasin isa toas arvutiga. Henn tuli ja ütles, et ta tahab nüüd ise selle arvutiga homseks referaati kirjutama hakata. Ta läks veel korraks teise tuppa tagasi. Mõtlesin, et Hennule võiks soovitada, et ta kirjutaks referaati kirjutusmasinaga, nagu mina olen teinud. Tegin talle siiski koha vabaks.

*
Istusin oma toas suure toa ukse kõrval. Seinad olid praegu raamatutest ja riiulitest lagedaks tehtud. Varsti tuli neid tagasi panema hakata. Mõtlesin, et kui raamatud saavad uue paigutuse, kaasneb sellega suurema lugemishuvi periood, nagu varemgi oli juhtunud.

pühapäev, detsember 09, 2018

Ajalooline vaenlane

Ühe riigi valitseja ratsutas hobuse seljas teise tuppa. See oli millegi sümbol, et ta pidi ratsutama. Mina kõndisin jala voodi peale. Mõtlesin, et jala kõndimist võidakse pidada valitseja solvamiseks ja selle eest võidakse karistada. Aga kõndisin veel jala. Mulle tõsteti üks laps selga. Lasin tal seal mõnda aega olla, alles siis vaatasin, milline laps see on. Ütlesin, et nii väike laps, sellisega oleks pidanud ettevaatlikum olema. Ühelt lombilt eemaldati kate ja lombis istus ka üks laps. Nüüd tõusis talle vesi suuni. Hüüdsin, et laps tuleb kiiresti päästa. Ta sai küll veel läbi nina hingata. Mööda raudteed vedas pikk rong sõjamasinaid. Mulle tundus, et võibolla on Türgi jälle Ungari vallutanud. Oletasin küll, et need võivad olla Ungari enda sõjamasinad. Aga siis nägin mööda tänavat sõitmas suurt tankiväeosa. Nüüd oli asi selge - Türgi oli tõesti Ungari vallutanud. Ungarlased olid mõelnud, et oht on jäänud minevikku ja polnud relvastunud, aga nad olid eksinud. Kõndisime läbi bussijaamahoone. Ema andis mulle reostatud õhu hingamiseks kõrrega maski, mida olin kandnud ka varem. Vaatasin, et ema ise maski ei kanna, miks just mind kõige õrnemaks peetakse.

laupäev, detsember 08, 2018

Nimede sarnased sõnad

Minu nimele kõige sarnasem ungari keele sõna on 'simogat', mis tähendab 'pai tegema'. Eesnime Ott sarnane sõna on 'ott', mis tähendab 'seal'. Perekonnanimele Kender sarnaneb sõna 'kender', mis tähendab 'kanep'. Hääldusreeglid olid, et s hääldub nagu š ja e nagu ä. B, d ja g on ungari keeles alati helilised.

Autori stiil

Sõitsin autos, mida juhtis Toomas. Pika tänava ristmikul ütlesin, et siin ta võib mind välja lasta, ma lähen jala lõpuni. Sõitsime edasi. Toomas tahtis meie autole lukud osta, ilma lukkudeta autosid võidi varastada. Võibolla meie autot ei oleks varastatud, sest see oli vana. See oli mitu avariid läbi teinud ja praegugi mõlkis. Tulime kodu juures autost välja. Toomas läks ees trepikoja uksest sisse. Mulle paistis, et ta hakkas kampsunit seljast tõmbama. Hüüdsin talle, et ta praegu ei tõmbaks, sest ta läks töömeeste vahelt läbi ja pikad käeliigutused võisid töömeestele pihta minna. Tegin töömeestest möödudes rääkimises pausi, et töömehed ei kuuleks, trepist üles minnes jätkasin. Pärast ema küsis mult, millal Toomas kampsuni ostis. Vastasin, et autost välja tulles ma oleks seda juba nagu näinud, aga see võis olla hallutsinatsioon.

*
Lugesin teiste juuresolekul Carlyle'i raamatut Vene revolutsioonist. Autori stiil tuli tuttav ette, vahepeal olin lugenud teistsuguse stiiliga autoreid. Aga selles raamatus kirjutas Carlyle siiski natuke tänapäevasemas stiilis kui tema varem loetutes, sest see raamat oli hilisema aja kohta ja hiljem kirjutatud. Paljust ei saanud ma lugedes aru. Lugesin ilma mõtlemispausideta, sest tahtsin raamatut ruttu läbi saada. Olin lühikese ajaga edasi jõudnud sadu lehekülgi, aga palju oli veel ees.

reede, detsember 07, 2018

Mitu eesmärki

Mainisin juba eilses sissekandes, et täna toimus Igor Kullamaa mälestusturniir kiirmales. Käisin seal kohal ja selgus, et lisaks Kullamaa mälestamisele tähistati ka Metsoja ning Peebo sünnipäevi. Osavõtjaid oli 14, mõtlemisaeg 15 minutit kummalegi, voore 7. Kui mul õigesti meelde jäi, olid üle poole võimalikest punktidest kogunute punktide arvud järgmised:

Trohhalev 6
A. Pedmanson 5,5
Peebo 4,5
Tobre 4,5
Põdersalu 4
Parts 4
Runnel 4
H. Pedmanson 4

neljapäev, detsember 06, 2018

Male ja Tõnisson

Pühapäev mängisin ühe vennapojaga malet, tema enda soovil. Varem olin malet mänginud teise vennapojaga. Eile vaatasin Kerese "Malekoolist" Prantsuse kaitse variante ja pärast raamatuvariantide lõppemist mängisin oma peaga edasi. Kõik mängud lõppesid nii, nagu oli kooskõlas Kerese antud seisuhinnanguga. Käike ma sel korral üles ei kirjutanud.

Minu jaoks seostub malega ka detsembris rea üritustega tähistatav Jaan Tõnissoni 150. sünniaastapäev. Tõnisson oli üks suuremaid seltsiliikumise organiseerijaid. Ta ütles, et kui rahvas aktiivselt seltsidega ei liitu, siis on ta haige. Tõnissoni raamatute koostaja ning retsenseerijana olen püüdnud ka maleturniiridel ja klassikokkutulekutel käimist jätkata. Ühel korral pandi mind ka klassikokkutuleku korraldajaks, teisel korral püüdsin osaleda malematši korraldamises. Üks üritus õnnestus, teine jäi toimumata. Tõnissoni eeskujuga võib seostada ka blogi ja selle malerubriigi kirjutamise jätkamist. Tõnisson ütles enda ajalehe kohta, et ajalehel ei ole õigust surra. Mulle küll meeldis kirjutada juba 5-aastaselt, kui ma veel Tõnissonist midagi ei teadnud, ja on kogu aeg meeldinud.

Tõnisson arvas, et eestlastele peab eesti keel olema tähtsam kui muud keeled. Sellega olen nõus. Aga kui tähtsustada emakeelt, siis võib tähtsustada ka sugulaskeeli. Ungari-eesti sõnaraamatust otsisin muuhulgas Ungari maletajate nimesid ja leidsin järgmised sõnad:

Polgár - kodanlane; kodanik. Kriipsuga tähed häälduvad pikalt, aga samas peab rõhk mingil moel olema esimesel silbil.
Szabó - rätsep. Sz hääldub nagu eesti keeles s, samas ungari s ilma mõnede kombinatsioonideta nagu eesti š. A hääldub eesti a ja o vahepealselt.
Lengyel - Poola / poola; poolakas; poola keel. Y hääldub nagu i, e nagu eesti ä.

Homme toimub Igor Kullamaa mälestusturniir. Kullamaa oli pikaajaline represseeritu, kes sellest hoolimata tuli males Tartu meistriks. Sellele turniirile on mind kutsutud, nagu saan üldse palju kutseid maleturniiridele. Kui ma neil kõigil osaleda ei jõua, siis üks põhjus on, et tööd on palju. Tõnisson ei kirjutanud ainult seltsitegevuse tähtsusest, vaid ka töö tegemise tähtsusest. Erinevalt maleturniiridest sai ühele Tõnissoni sünnipäevaüritusele kutse tema raamatute koostaja isa, aga koostajale kutset tulnud ei ole. Mulle küll kodus meeldibki rohkem olla.

Ma ei ole trükiks ette valmistanud ainult Tõnissoni, vaid ka tema vastase Ado Grenzsteini raamatuid. Grenzsteini nimi on eesti maleajalooga otsesemalt seotud. Tema töötas välja eestikeelse maleterminoloogia ning kirjutas maleõpiku. Grenzsteini raamatu koostamise ülesande mulle andmist põhjendati sellega, et mõlemad on kirjutanud üü asemel üi, samuti sellega, et ainult Tõnissoni raamatu koostamine oleks ühekülgne, vist ka malehuviga. Tõnissoni raamatu koostamise ülesannet põhjendati sellega, et mõlemad on luuletajad ja mõlemad on karsklased. Maletajatest olen koostanud Paul Kerese raamatu "Igavene tuli". Kullamaa on avaldanud mälestusteraamatu "Alistumisega ei ole kiiret", mille kohta ta palus mul arvustuse kirjutada, aga hiilisin sellest kõrvale sellega, et kaks arvustust jõudis ajalehes juba varem ilmuda. Tegelikult minu blogis veel selle kohta arvustust ilmunud ei ole.

Pool kuus hommikul

Magasin oma voodis. Mulle tuli sundmõte, nagu ma tahaksin kuutõbisena voodist tõusta ja ühte koledat asja teha. Ma ei teinud seda, vaid ütlesin mõttes: "Ei, ei, ei!" Kuulsin esikust hääli. Mõtlesin, et võibolla tuli keegi võõras korterisse ja tahab mind rünnata. Kui ma hingan nii, et ma ta ära petan, siis ta mind võibolla ei ründa. Tavaliselt me pidime kooliminekuks tõusma pool seitse, aga täna tuli ema mind juba kell pool kuus äratama. Ta küsis, ega ma ei kavatse vannituppa minna. Vastasin, et veel ei kavatse. Ema ütles, et ma siis juhendaksin Klausi, Klaus peab arsti juurde minema ja enne seda minu vannitoas pead pesema, ta seal vannitoas ei oska. Tõnu ja Henn läksid tagumisse vannituppa. Leidsin, et nad peaksid minema esimesse, siis nad ei sega isal magamist. Nad läksid siiski tagumisse. Mõtlesin, et kui ma hakkan Klausil pea pesemist juhendama, siis võib selle kohta öelda, et tõbine kannab tervet, ta oskab ise paremini. Võibolla oleks kasulik, kui ta ise oma meetodi leiutaks. Mõtlesin, et Klausil võib voodist tõusmine pool tundi aega võtta, ma jõuan selle ajaga esimeses vannitoas ära käia. Läksin vannituppa ja võtsin kõik riided seljast. Ilma riieteta oli ennast peeglist ilus vaadata. Klassikokkutulekul olin käinud saunas ja kui ma olin seal ilma riieteta kõndinud, oli üks võõras mees mulle viibanud. Olin ajalehest lugenud, et mul oli toimunud klassikokkutulek, kus oli tehtud imelikke asju. Mõtlesin teatada, et see ei olnud klassikokkutulek, vaid ühe sõpruskonna kokkutulek, sest mind sinna ei kutsutud. Praegu tuli Klaus siiski voodist välja. Mõtlesin, et siis ma ei saa pesema hakata, vaid pean kohe riidesse panema.

kolmapäev, detsember 05, 2018

Õppehoone äärelinnas

Pidin varsti ühetoalisse korterisse elama asuma. Sinna ei oleks saanud väga palju raamatuid kaasa võtta. Üks vana sugulane oli selle korteri isale pärandanud ja isa andis selle mulle edasi. Meie perele oli kortereid pärandanud juba kolm inimest, kuigi neil oli teisigi sama astme sugulasi, kellele oleks saanud pärandada. Võibolla eelistati meid sellepärast, et isa kirjutas rohkem või et meie peres oli rohkem lapsi.

*
Jõudsin majja, kus pidi varsti algama ürituse teine päev. Seal oli raamaturiiul, kus erinevatele kirjastustele kuulusid erinevad riiulivahed. Vaatasin meie kirjastuse riiulivahe läbi, et mõned raamatud on eilsega võrreldes otsa saanud. Siis märkasin, et sellele kirjastusele ei kuulu üks, vaid kolm riiulivahet. Rahvast saabus juurde. Meie kirjastuse direktor ütles, et unenägusid võib üles kirjutada, aga tema piinlikke asju unes ei näeks. Teised istusid pingil ja mina lamasin nende ees kõhuli põrandal, jalad pingi poole.

*
Ühte majja kogunes rahvast. Hakkasin Kristerile rääkima, et arvatakse, et rahva informeerimine parandaks suhtumist Euroopa Liitu kuulumisse, aga nii palju kui mina olen näinud, on Euroopa Liidu suhtes kriitilisemad just need, kes sellest rohkem teavad. Kulbok loeb sel teemal kõik läbi. Minu suhtumine Euroopa Liitu pole paranenud mitte pärast seda, kui ma sellest rohkem teada saan, vaid pärast seda, kui hakkasin teemat vähem jälgima. Vaatasin, et Krister on võtnud välja mikrofoni, et minu juttu lidistada. Ta esitas mulle täiendava küsimuse. Varsti lahkusin majast. Nägin mööda autoteed politseiautot eemaldumas. Mõtlesin, et ta suundub kesklinna, sest eeldab, et ma lähen kesklinna midagi korraldama. Aga ma lähen hoopis vastassuunas. Päris linnast välja ei tohi ka minna, sest seal, kus tunnistajaid ei ole, võidakse ära tappa. Läksin ühte ülikooli äärelinna õppehoonesse ja uurisin seda. Läksin ülemisele korrusele. Tundus, et seal on kohvik. Läksin madalamale korrusele. Sinna oli pandud kivist autahvel. Lugesin välja, et J. Polgarile. Siis vaatasin, et see polegi maletaja Polgarile, vaid ühele natuke teistsuguse nimega teadlasele. Olin varem ajalehest ka algul lugenud, nagu selle teadlase nimi oleks Polgari nimi. Kui selgus, et kivitahvel ei olegi pühendatud maletajale, siis minu huvi vähenes ja eemaldusin.

Soovide vastuolu

Eilsete ajalehtede ühes loos kirjutati, kuidas tehakse jõupingutusi katastroofiliste tagajärgedega kliimasoojenemise ärahoidmiseks, teises loos kirjeldati, et Prantsusmaal toimuvad rahutused kütusehinna tõstmise vastu. Kas on võimalik võidelda kliimasoojenemisega kütuse hinda tõstmata ja autoga sõitmist vähendamata?

teisipäev, detsember 04, 2018

Trennis

Läksin maletrenni. Kõige aktiivsemalt ma seal täna malega ei tegelenud, aga natuke siiski. Mõtlesin, et viimasel ajal ma olen tahtnud töö valmis saamiseks päev läbi töötada, aga tegelikult peaks iga päev kaks tundi maletrennis käima nagu varem. Vaatasin eemalt pealt Klausi mängu. Mõtlesin öelda, et ma ületan Klausi avangus ja lõppmängus, sest ma olen rohkem teooriat õppinud, aga keskmängus ta võib mind leidlikkusega ületada. Treener tuli minu juurde, et mulle raamatust ühte lühipartiid näidata. Mõtlesin, et malemäng on banaani söömine, millega kaasneb mõtlemine, aga mõni saab banaani süia ka ilma mõtlemiseta, nagu ma algul lapsepõlves tegin. Malemänguga on mindud isegi nii kaugele, et hiljem on hakatud ütlema, et mängu ajal süia ei tohi.

esmaspäev, detsember 03, 2018

"Venemaa ja Ameerika Ühendriigid"

Pitirim Sorokin. „Russia and the United States“. With new introduction by Edward A. Tiryakian. Transaction Publishers. New Brunswick (U.S.A.) and London (U.K.). 2007. Esimene trükk 1944. Loetud trükil on xxxii + 253 lehekülge.

Seoses raamatukogu remondi lõpuga lugesin läbi viienda Sorokini raamatu. Tema raamatuid peaks olema ka võrgus tasuta üles riputatud, aga ei hakanud sealt otsima, kui osa päevast vaatan isegi ekraani. Sorokini raamatute taustaks olen lugenud vahepeal Baconi, Lermontovi, Puškini, Turgenevi, Bloki ja Vergiliuse raamatuid, kellelt kõigilt on Sorokinil tsitaate.

Nüüd loetud Sorokini raamat tundus varem loetutest halvem. Autor kirjutab võrdlevalt oma kahest kodumaast – Venemaast ja Ameerika Ühendriikidest. Ta peab oma tugevuseks, et ta on mõlemas riigis elanud. Mõnes mõttes see ongi tugevus, aga teiselt poolt jälle nõrkus. Vanasõna ütleb, et teise silmas näeb pindu, enda silmas ei näe palkigi. Sorokinil on annet rohkem üldistuste tegemiseks ja sarnasuste märkamiseks kui detailidesse laskumiseks ja erinevuste väljatoomiseks. Selles raamatus ta leiab, et Venemaa ja Ameerika Ühendriigid on väga sarnased maad. Aga hetkel, kui need maad olid Teise maailmasõja liitlased, võis olla raskem erinevusi märgata kui muudel aegadel. Lisaks kui Sorokin oli isiklikult neil kahel maal kõige pikemalt elanud, võisid tal tekkida nende maade suhtes sarnased tunded, mida neil maadel mitte elanud inimestel ei ole.

Sorokin toob Venemaa ja Ameerika Ühendriikide sarnasusena välja, et mõlemad on suured riigid, mis koosnevad paljudest rahvastest. Mõlema maa rahvastiku koosseisus on ülekaalus valge rass, kuid mõlemal on ka mongoliidset lisandit. Enda üheks tugevuseks selle raamatu kirjutamisel peab Sorokin ka seda, et ta pole puhas venelane. Ta nimetab ennast pooleldi sürjalaseks, mujal on kasutatud ka sõnu komi või sürjakomi. Enda erapooletust suurendavaks peab ta sedagi, et on Venemaal vangis istunud ja seal surma mõistetud, ometi jätkub tal Venemaa jaoks kiidusõnu. Venemaa olevat paljudes asjades teistest maadest parem, kuid Ameerika edestavat mitmeski asjas ka Venemaad. See konstruktsioon seostus mul minu keskkooli lõpukirjandiga, kus kirjutasin, et eestlased on erakordselt tubli rahvas, aga juudid veel tublimad. Sorokini teisest raamatust mäletan, et ta ütles, et Venemaa meeldib talle veel rohkem kui Ameerika.

Sorokin võrdleb ka Venemaa erinevaid ajalooperioode. Venemaal alanud eriti kiire areng aastal 1861 pärisorjuse kaotamisega, Ameerikas toimus samal ajal kodusõda ja ka seal pärast seda aastat areng kiirenenud. 1917. a. revolutsioon andnud Venemaale tagasilöögi. Kuid varem kirjutatud raamatus töötas Sorokin välja teooria, et pärast revolutsioonide lõppu endine olukord taastub. Nii arvab ta ka, et Venemaal Stalini ajal kiire kasv taastus. Tõenäoliselt jäi ta liigselt uskuma Nõukogude Liidu võltsitud statistikat. Raamatust „Eesti riik ja rahvas Teises maailmasõjas“ mäletan Eesti okupeerimise aegset Venemaa ja Eesti olukorra võrdlust, Eestis olnud majanduslik olukord palju parem.

Eestis õigustab mõni kommunismi sellega, et kommunism pole ainult Stalin, vaid ka Lenin. Venemaal paistab Stalin praegu Leninist populaarsem olevat. Ka Sorokin toob välja Stalini aja eeliseid Lenini ajaga võrreldes. Lenini ajal ei meeldinud Sorokinile, et levis vabaarmastus, mille tulemuseks olid suguhaigused ja vanemateta lapsed. Stalini ajal oli traditsioonilisem perekond taastunud. Ka pidas Sorokin positiivseks kiriku õiguste osalist taastumist. Muu kirjanduse põhjal mulle tundub, et kirikut kasutati küll ära Teises maailmasõjas võidu saavutamiseks, kuid et pärast sõja lõppu kiriku olukord uuesti halvenes. Stalini vastased toovad välja seda, et Stalin tappis veel rohkem kui Hitler, aga Sorokin ei paista seda teadvat, sest peab Hitlerit suuremaks mõrtsukaks. Ka paistab Sorokin olevat jäänud uskuma Nõukogude propagandat, kui väidab, et Nõukogude Liit ründas Soomet enesekaitseks. Eestlase jaoks eriti ebameeldiv on, et raamatus õigustatakse Eesti liitmist Nõukogude Liidu külge. Aga autor usub võibolla jälle valeväiteid, nagu oleks Eesti liitumine olnud vabatahtlik. Eespool ta igal juhul kirjutab, et Venemaa ja Ameerika Ühendriigid on laienenud suhteliselt rahumeelselt ja et rahvad on nende külge vabatahtlikult liitunud.

Ameerikast on raamatus juttu vähem, mida autor põhjendab sellega, et Ameerika lugejad teavad oma maast isegi piisavalt. Sorokinile tundus, et Venemaa ja Ameerika Ühendriigid on viimasel ajal enne raamatu kirjutamist muutunud järjest sarnasemaks, sest Venemaal revolutsioon vaibub ja Ameerikas vastupidi riigi sekkumine suureneb. Ka muudes teostes on kirjutatud, et neli ametiaega Ameerika president olnud Roosevelt alustas uut poliitikat ülemaailmsest majanduskriisist väljatulekuks. Aga kas majanduskriisi ja maailmasõja läbisaamine ja vahepeal vabariiklaste võimuletulek ei mõjunud taas riigi sekkumist vähendavalt?

Kuigi eestlane ei saa selle raamatu puhul kõigega nõustuda, on kiiduväärt autori soov leida võimalusi sõdadeta maailma loomiseks. Ta näitab, et Venemaa ja Ameerika Ühendriigid on sinnamaani olnud kaks riiki, mis omavahel peaaegu sõdinud ei ole. Ta seletas seda nende ühiskondade sarnasusega, aga võibolla oli peapõhjus geograafiline kaugus. Järgnes siiski vähemalt Külm sõda.

Hinde ennustamine

Läksime peole. Mul oli seljas ülikond. Viskusin põrandale pikali. Ülikond sai väga tolmuseks. Proovisin seda puhtaks kloppida, aga see ei läinud. Pidime vaatama vanu päevikuid, mis üks sugulane oli kirjutanud. Mõtlesin, et ma kirjutan ka päevikuid, aga neid ei mahu lõputult korterisse ära. Kui enam rohkem ei mahu, hakkan kirjutama arvutisse. Ülemisel korrusel oli mul korralikum vihikutevirn kui allpool korrustel. Tuli minna sisse ühte pisikesse kasti moodi ruumi. Pistsin sinna pea sisse ja vaatasin paremale. Nägin vana sugulast kolmekordselt või kolme sarnast inimest. Mulle öeldi, et seal on peegel, edasi pääseb vasakule keerates.

*
Lugesin arvutist uudiseid. Üks uudis oli, et tänasest keelatakse igasugune arvutiloendurite kasutamine ja külastajate kohta andmete kogumine, küpsised tuleb igalt poolt kustutada. Mõtlesin, miks ma peaksin üldse sellele uudisele sattuma. Aga ümberringi kõlasid hurraahüüded. Püüdsin oma võrgulehekülgedelt loendureid kustutada, aga ei leidnud, kust saab seda teha. Mulle öeldi, et loendurite valmistajad on seda juba teinud.

*
Ülikooli suures hämaras auditooriumis hakati tagasi andma kontrolltöid. Õpetajad olid nende pakiga auditooriumi ees. Vaatasin, et sinna ei tohi minna vist paremalt, vaid tuleb vasakul sabas seista. Aga õpetaja ütles nüüd, et me võtaksime ise oma töö lava paremast nurgast ja läheksime sellega tema juurde, ta kirjutab hinde sisse ainult neile, kes tahavad. Mõtlesin, et lasen hinde sisse kirjutada isegi siis, kui peaksin saama kolme, sest ainepunkte on juurde vaja. Väga raske on ette näha, mis hinne pannakse. Püian ennustada, mis hinde ma saan. Kõige tõenäolisemalt saan nelja, sest tavaliselt on loengus räägitud midagi, mida konspektis kirjas ei ole. Aga siis on mul veel madal enesehinnang, sest viisi olen saanud sagedamini kui neljasid. Võtsin töö kätte, nägin, et olingi saanud nelja, selle taha olid kirjutatud nii pluss kui ka miinus. Ma ei teadnud, mida see tähendab.

pühapäev, detsember 02, 2018

Ungarikeelsest vikipeediast

Täna tõlkisin ungari-eesti sõnaraamatuga ungarikeelse vikipeedia artiklite sissejuhatavaid lõike. Esimene artikkel oli Horthy kohta. Tema nime hääldatakse Horti. Sõnaraamatus on märkus, et vana kirjaviisi sisaldavates nimedes häältatakse th t-na. Praeguse keele kohta sellist märkust ei ole, aga on öeldud, et y hääldatakse i.

Horthy sündis aastal 1868. Austria-Ungari keisririigi ajal oli ta keisri teenistuses ja admiral. Esimese maailmasõja tulemusel keisririik lagunes. Ungaris kehtestati niinimetatud proletariaadi diktatuur. Kui see kokku varises, tuli võimule Horthy, kes valitses aastatel 1920-1944. Võimul oli ta regendi ehk monarhi asevalitseja tiitliga. Teises maailmasõjas osales Ungari Saksamaa poolel. Aga kui Saksa riigijuhtidele lõppes sõda enesetapu või surmanuhtlusega, siis Horthy suri aastal 1957 diktaatorlikus Portugalis. Vikipeedias kasutatakse Horthy kohta minu tõlke järgi kiitvaid sõnu, aga öeldakse, et hinnangud talle on väga vastandlikud.

Vaatasin ka vikipeedia artiklit kommunistliku ajalooperioodi valitseja János Kádári kohta. Ma olen kuulnud, kuidas eestlased hääldavad Kadar, aga nii sõnaraamatu kui ka entsüklopeedia järgi on hääldus Kaadaar, sest kriipsuga a tähendab ungari keeles pikka häälikut. Rõhk olevat selles keeles alati esimesel silbil, ka siis, kui pikk häälik tuleb tagapool.

Kádár sündis aastal 1912 Fiumes, mis on kuulunud Austria-Ungarile, Itaaliale, Jugoslaaviale ja Horvaatiale. Temast sai kommunistlik valitseja, kes oli samuti võimul pikalt, aastatel 1956-1988, nii et Ungari 20. sajandi valitsejate arv ei tohiks olla väga suur. Tema valitsemisajal muutunud diktatuur pehmemaks, 'pehme' on ungari keeles 'puha' ja tähed häälduvad umbes sama moodi nagu eestikeelses sama kirjapildi, aga teise tähendusega sõnas. Kádári aja kohta on kasutatud mõistet guljašikommunism, see tuleb ungarikeelsest sõnast 'gulyás', mis tähendab nii 'guljašši' kui ka 'lehmakarjust', s hääldub nagu eesti keeles š. Ka Kádári puhul räägiti lahkuminevatest hinnangutest. Öeldi, et tavaliselt nimetatakse teda diktaatoriks, sellele järgnes mingi aga. Sõna marionett ma ei märganud. Kádár suri aastal 1989.

Ungaris toimuvat praegu demokraatia piiramine. Üks külas käinud inimene avaldas kartust, et Eestit ootab Ungari saatust. Alles seepeale näitasin talle, et ostsin ungari-eesti sõnaraamatu. Mulle on Ungari tähtis keelesuguluse, mitte valitsemiskorra tõttu.

Muutused kaardil

Selgus, et malematerjale, mida ma olin hiljuti lugenud, oli lugenud ka Krister. Küsisin talt, kas ta partiisid ka vaatas. Krister vastas, et vaatas küll. Ütlesin, et mina ei vaadanud. Olin mänginud ühe malepartii. Nüüd mõtlesin, kuidas sai nuppe võrdselt olla, kui üks pool oli neid löönud rohkem. Siis sain aru, et algseisus oli ühel poolel eelis, sest tema vanker asus tsentris, see tuli tasa teha. Valmistusin mängima malet ühe kurusevennaga, kes polnud seda mängu palju mänginud. Valasin nupud kastega üle.

*
Avasin oma blogi. Mäletasin, et kõik näitajad olid olnud maksimaalsed, aga nüüd oli toimunud muutusi. Tahtsin need tagasi parandada. Ühe riigi üksused paiknesid nüüd kõik mööda põhjapoolset rannajoont. Mulle oli varem kuulunud terve Sudaan, aga nüüd oli kaardil selle lõunaosa minu valdustest eraldatud. Mulle meenus, et see teistsuguse elanikkonnaga osa oli riigist eraldunud juba varem, aga algul seda muutust kaardil ei näidatud, sest uuel riigil puudus rahvusvaheline tunnustus. Mõtlesin, et lepin nüüd tekkinud olukorraga. Sain teada, et varem oli prantslastel olnud suur maavaldus Siberis. Mõtlesin, et Napoleon müüs Ameerikas Louisiana ära, sest see asus Prantsusmaast kaugel, miks ta siis teist kauget valdust säilitada püüdis. Nähtavasti selleks, et saaks Venemaa vastu sõdida kahel rindel. Aga kui sõda oli alanud, siis oli selgunud, et Siberi põliselanikest sõdurid ei sõdi hästi. Küsisin Pillelt, kas riidehoiu moodi ruumis peab ühte asja tegema.

laupäev, detsember 01, 2018

Naer muutub vaiksemaks

Ma praegu elan hästi, tegevust on palju.
Ma olen elus varem teinud nalju.
Kas jälle tuleb mingi nali välja?
Ei ole visatud mind kuskilt koolist välja.

Ma olen nalju teinud kodus kui ka koolis.
Kes ikka minu pisaratest hoolis.
Ma ükskord tahtsin nutta väga kaua,
kuid tundsin siis, et enam ma ei jõua.

Ma varem jõudsin valjemini naerda.
Mul varem oli justkui rohkem aega.
Vahel aega, vahel tegevust on palju.
Kas sattus siia hulka ikka nalju?

reede, november 30, 2018

Pilgu mõju

Mängisin pikal maleturniiril. Kartsin mängida, aga sain jälle hea koha. Mul oli kahtlus, et minu head kohad sõltuvad sellest, mitmes on minu loosijärjekord, ma saan võibolla tegelikust mängutugevusest kõrgemaid kohti. Vaatasin pealt Klausi viimase vooru mängu. Tundus, et ta võidab. Aga mänguga tal hoolimata suuremast kuulide arvust võita ei õnnestunud, tulemus läks loosimisele. Mängu tulemuseks loositi viik. Mult küsiti, kas ma järgmisel turniiril ka mängin. Oleksin tahtnud mängida, aga vastasin, et üldse pole aega.

*
Kõndisin Paide aias. Kõrvalaias seisid hobused. Mõtlesin, et hobuseid on arvult vähem kui inimesi, aga kogumassilt on neid vist rohkem. Hobused olid liikumatud, aga kui ma neid vaatasin, siis nad tulid meie aeda ja hakkasid ringi jooksma. Läksin nende eest tuppa. Mõtlesin, et hobuste lahtipääsemine on halb, sest me peame hakkama bussi peale minema, aga nüüd ei saa läbi aia kõndida. Tõnu läks hobuseid kinni panema. Lae kohal rippusid kirikukellad. Kui ma neid vaatasin, kukkus üks alla. Öeldi, et see tuli ka pilgust. Ma polnud selles kindel, sest suurem osa ajast olid kirikud inimtühjad ja kellad võisid vist alla kukkuda ka ajal, kui inimesi kirikus ei olnud.

neljapäev, november 29, 2018

Ungari keel

Mõtlesin osta läti-eesti sõnaraamatut, aga müügil oli ainult eesti-läti. Selgus, et läti-eesti oli küll müügil olnud, aga poest otsas. Ostsin siis ungari-eesti. Lugesin esimese sõnade veeru läbi, seejärel tõlkisin ungari keelest eesti keelde kolm ajalehe nime ja proovisin tõlkida ühest ajalehest ühe artikli pealkirja. Ajalehtede nimedes olevad sõnad leidsin sõnaraamatust üles, aga ühe nime tähenduses ei olnud ikkagi kindel, sest sõnaraamatus oli kolm selle kirjapildiga erinevas tähenduses sõna. Artikli pealkirjas ühte liitsõna moodi sõna tõlkida ei õnnestunud, masintõlget ma ei proovinud. Selgus, et ungari keeles on sõnu, mille kirjapilt kattub eesti keele sõnaga, aga tähendus on teine. Või sõnu, mis kirjapildilt ja tähenduselt sarnanevad mõne muu Euroopa keele sõnadega, mida meie sugulaskeelteks ei loeta. Ühe ajalehe nimes sisalduva sõna tähenduse arvasin ära enne sõnaraamatusse vaatamist. Sõnaraamat on paks. Ungari tähestiku kohta märkasin, et selles on kaks ü moodi tähte, millel erinevad täpid. Need kaks tähte olid sõnaraamatusse pandud läbisegi, nagu mõnes eestikeelses raamatus v ja w.

kolmapäev, november 28, 2018

Kursusetööde kirjutamine

Kirjutasin seminaritööd. Mul oli vähe mõtteid, mida võiks sellele veel lisada. Üks peatükk oli Itaalia fašismist. Mõtlesin, et selle ette kirjutan muul teemal peatüki. Praegu oli peatükke üks, mida oli vist liiga vähe. Kõige õigemaks peatükkide arvuks peeti vist kolm. Läksin kooli raamatukogu moodi ruumi, kus minu juhendaja Pajur istus laua taga ja rääkis teiste inimestega. Mulle ütles ta midagi, mida ma hästi ei kuulnud. Võibolla see lause oli, et minuga ta ei räägi, sest üks päev ma solvasin teda. Vastasin, et ma olin ainult ühel päeval ärritunud, tavaliselt olen ma rahulik. Rääkisin, mida olin kirjutanud. Pajur küsis, mis teemal ma lõputöö kirjutan. Vastasin, et ma ei ole veel otsustanud, aga võibolla kirjutan selle ka fašismist. Pajur hoiatas, et ajaloost kirjutades peab olema olemas maailmavaade. Vastasin, et ma suhtun fašismi negatiivselt, sest fašistid peavad sõda heaks asjaks, aga sõda nõuab ohvreid. Pajur pani mulle poolelioleva kursusetöö eest esialgseks hindeks nelja, veel kirjutamata töö eest kolme miinuse. Mõtlesin, et need ei ole halvad hinded, sest Pajuri neli ja kolm miinus on sama, mis teiste viis. Läksin kooli raamatukokku. Küsisin raamatut "Mussolini ja Itaalia fašism". Ütlesin, et selle pealkiri võis olla ka "Itaalia fašism ja Mussolini". Raamaukogutöötaja leidis selle pealkirjaga raamatu, mis ma esimesena olin öelnud. Vaatasin, et see on sama kujundusega, mis üks juba varem loetud raamat. Kahtlesin, kas ma selle siis üldse laenan. Aga vaatasin, et sees on selline statistiline peatükk, mida varem loetud raamatus ei olnud, autorinimi on kaanel ka teine, siis ma võtan selle raamatu.

teisipäev, november 27, 2018

Võitlus liputiival

R-O-O-V-R-K-V-L
1. d4 g6 2. c4 c6 3. e4 e5 4. d5 d6 5. dc bc 6. Og5 f6 7. Oe3 Rg7 8. Rf3 Og4 9. g3 Rb6 10. h3 Oe6 11. b3 0-0 12. Od3 Oc7 13. a4 a5 14. Od2 Va8 15. Rc2 Vfb8 16. Re3 Rd7 17. Oc2 Rc5 18. Vb1 Vb7 19. b4 ab 20. Vb4 Vb4 21. Ob4 Ra4 22. 0-0 Kf7 23. Va1 Rb6 24. Kg2 Rc4 25. Vd1 c5 26. Oc3 Re3 27. fe Va2 28. Vd2 Oa5 29. Oa5 Va5 30. Vd6 Lb8 31. Ld1 Va2 32. Vd2 Re8 33. Re1 Rc7 34. Rd3 c4 35. Rc5 Lb6 36. Re6 Le6 37. Vd7+ Ke8 38. Vc7 Va8 39. Vh7 Lc6 40. Vh8+ Ke7 41. Va8 La8 42. Kf3 Lh8 43. h4 Lh5+ 44. Kg2 Lh8 45. Ld5 Lc8 46. La5 Lc7 47. Lb4+ Kf7 48. Od1 c3 49. Ob3+ Kg7 50. Oc2 Ld7 51. Lc3 Lb7 52. Ld3 La7 53. Ob3 La1 54. Ld7+ Kh6 55. Lf7 Lb2+ 56. Kh3 Lf2 57. Lf8+ Kh7 58. Lg8+ Kh6 59. Lh8++. Valge mõtles 20 ja must 18 minutit.

Ülikoolimälestused ja kool

Üks naine rääkis, et ta oli saanud oma tulevase mehega tuttavaks ülikooli esimesel kursusel. Mees oli öelnud talle "kamraad". Naine oli mehele ühel päeval öelnud, et talle meeldivad mehe juures kolm asja: sõna 'kamraad', džässmuusika ja üks kolmas asi. Nüüd naine ise imestas, et kui keegi teine ütles hiljem "seltsimees", siis see ei mõjunud. Aga see mees oli olnud kiitusest liigutatud, oli ka naist armastama hakanud ja nii nad olidki abiellunud. Naine ütles, et kui tal oleks tädipoeg, siis ta laseks tädipojal sel teemal raamatuid kirjutada. Ma polnud meeldimise teemat kommenteerima hakanud, aga raamatute teema kohta ütlesin, et on juhtunud, et raamat antakse välja, aga seda ei osta ükski inimene. Naine imestas ja küsis üle. Kordasin, et mõnda raamatut pole ostnud mitte ükski inimene. Kõndisin klassiruumi suunas, kus pidi tund tulema, lehitsedes kõndimise ajal ajalehte "Sirp". Enne olin vaadanud, et tahan sealt ühte konkreetset artiklit lugeda, nüüd püüdsin selle uuesti üles otsida. Mõtlesin, et teisel poolaastal on tavaliselt umbes sama tunniplaan, mis esimesel, aga kas kattub ka erinevate õppeaastate tunniplaan, seda ma ei tea, sest uue õppeaasta alguseks olen vana tunniplaani ära unustanud. Jõudsin selle klassiruumi ukse taha, kus pidi tund tulema. Kõigepealt tahtis mitu inimest väljuda. Lasin nad välja, sest Sirly oli oma blogis kirjutanud, et välja lastakse enne. Viimane väljuja pakkus ise teed, seetõttu tema väljumist ma ootama ei hakanud. Aga enne ise sisenemist lasin uksest sisse ühe teise siseneda soovija, kuigi tema oli ukse juurde jõudnud minust hiljem. Klassiruumi jõudes vaatasin, et tüdrukud ei ole veel kohale jõudnud, ma saan istuda aknapoolsesse ritta. Aga vaatasin, et tavalisest rohkem vabu kohti on ka uksepoolses reas, mis on poiste rida, istun sinna. Neljandasse pinki olid istunud Krister ja Artur, esimesse Sander. Mõtlesin, et istun teise või kolmandasse pinki, need olid veel tühjad. Aga Artur tõmbas kolmanda laua endale lähemale, et ma selle taha istuda ei saaks. Ütlesin, et ise teab, ja istusin teise pinki. Mõtlesin, et sellest pole midagi, et ma ei saa Kristerile ja Arturile lähemale istuda, sest ma ei istu ka Sandri kõrvale, kuigi selleks oleks võimalus.

esmaspäev, november 26, 2018

Huvitavaks mõtlemine

Käis sõda. Üks väeosa alistus võitluseta, sest vaatas, et vaenlane on nii palju tugevam. Mulle tundus, et vaenlase väeosa ei olnudki palju suurem. Otsisin, mis teed põgeneda.

*
Üks mees kirjutas, et tema kunagi malet ei mängi, sest male on igav. Tahtsin küsida, kuidas saab male, mida mängitakse ise aktiivselt, olla igavam kui kaugushüpe, mida vaadatakse ainult passiivselt. Leidsin, et male saab igav olla ainult nendele, kes üldse ei mõtle.

*
Kiideti, et mina olen parem lapsehoidja kui üks lapsevanem. Leidsin, et ma olen parem sellepärast, et ma hoian ainult ühel päeval. Kui ma peaks iga päev hoidma, siis ma enam ei oleks parem.

pühapäev, november 25, 2018

Kommentaarid soengule


Nädala alguses käisin juuksuris. Pärast seda üks minust vanem inimene kiitis, et nüüd paistab laup paremini välja. Aga üks laps ütles, et varem ma olin tuttavam.

Lausete parandamine

Õpetaja andis ülesande, et parandada lausetes, kui seal on ainsuse või mitmuse suhtes vigu. Hakkasin ülesannet lahendama. Kui lõpp juba lähenes, sain teada, et peale nimisõnade tuleb parandada ka tegusõnade ainsust või mitmust. Selliseid lauseid, kus tegusõnas oleks vigu olnud, ei olnudki vist seni esinenud, aga nüüd neid kohe tuli. Istudes puutus mul üks külg vastu ühte tüdrukut ja teine külg vastu ühte poissi. Tüdrukut puudutada oli parem tunne. Siis läksid mul selle poisiga kohad vahetusse ja nüüd istus tüdruku kõrval tema.

laupäev, november 24, 2018

Pidustused



Kolmapäeval lugesime isa sünnipäevale pühendatud minu venna artiklit "Eesti Ekspressist" ja kuulasime raadiost varasemal aastal tehtud kordusluulesaadet. Neljapäeval vaatamsime televiisorist kultuurisaadet, kus isa sünnipäevast rääkisid vend ja laulja Lunge, lisaks esitasid ajakirjanikud küsimusi. Reedel käisin isa raamatu esitlusel. Seal laulis samuti Lunge, isa ise laulis ja rääkis, filosoof Matjus pidas kõne, kirjastuse direktor Jagomägi juhatas üritust, minu vend luges ühe luuletuse ja üks mees rohkem, sõna sai ka linnapea, videost näidati laululapsi, õnnitluseks said sõna A. Tooming, B. Vaher ja J. Kronberg. Pärast seda hakati teises ruumis raamatusse autogramme jagama ja kringleid sööma, mina kõndisin koju. Kodus nägin isa kohta artiklit ka "Tartu Postimehes", aga seda ma enne magamaminekut lugeda ei jõudnud. Täna tegin kaks fotot eile kingitud lilledest.

reede, november 23, 2018

Detailid tekstis ja kauguses

Roomasin mööda kõnniteed. Sellega treenisin õlalihaseid. Mõtlesin, et aga kui ma rooman, siis jalgu treenin selle võrra vähem.

*
Läksin naabrite ukse taha. Naabrid tulid parajasti korterist välja. Pakkusin neile ragulkat.

*
Tõlkisin võõrkeelset teksti. Arvasin aru saavat, et järgmine lause tähendab, et Teise maailmasõja algul teadis Hitler sama moodi nagu teised riigid, et Saksamaa kaotab sõja. Siis tuli mulle meelde, et mujalt olen lugenud ka väidet, et ta lootis võita. Leidsin lausest järjest rohkem sõnu, mida tahtsin sõnaraamatust järele vaadata. Ühel sõnal aimasin kahte vastet, aga tahtsin kontrollida, kas need on õiged. Kontrollisin oma nägemist. Vaatasin, et ühe silmaga ma ilma prillideta toa teist otsa hästi ei näe. Siis proovisin teist silma, sellega ka hästi ei näinud. Proovisin, kuidas ma näen aknast välja. Mind üllatas, et kuigi ma toa teist otsa ei näinud, eristasin väljas üksikuid puu küljes kasvavaid lehti, kuigi puu kasvas kaugemal kui oli toa vastassein. Tundus, et ma nägin isegi kaugema puu üksikuid lehti. Aga selles ma polnud kindel, need võisid olla ka lehtede rühmad. Keegi liigutas minu toa ust. Mulle tuli meelde, et mul ei ole riideid seljas. Ukse liigutaja võis kohe tuppa sisse astuda, hakkasin kiiresti riidesse panema.

neljapäev, november 22, 2018

Vahelt läbi pugemine

V-O-K-L-R-R-O-V
1. d4 f5 2. c4 Oc4 3. Of5 Rd6 4. Oh3 c6 5. Re3 Oe6 6. Oe6 Re6 7. R1c2 Oc7 8. f3 Ob6 9. Of2 Le8 10. Ld3 0-0-0 11. 0-0 h5 12. Vac1 h4 13. h3 Lf7 14. b4 Vdf8 15. a4 Kb8 16. a5 Oc7 17. ab b6 18. Ra3 b5 19. d5 Rf4 20. Ld2 Lg6 21. Rg4 Rd5 22. e4 Rf4 23. Ld4 Ob6 24. Le5 Of2+ 25. Vf2 Vf7 26. Rc2 Ka8 27. Rd4 Vh5 28. Rf5 Rf5 29. Lc7 Rd6 30. Ld8+ 1:0. Valge mõtles 10 ja must 9 minutit.

Pärast saadet

Eile kuulasime raadiot. Seal loeti luuletusi ja lauldi. See oli kordussaade. Aga varem ma polnud seda kuulnud. Osad luuletused tundsin ära ja osasid mitte. Pärast lasti veel tuttavaid laule, mis ei olnud vist algse saate osa. Panin juba vahepeal raadio kinni ja viisin teise tuppa; kontrollides, kas juhe sai korralikult sisse, avastasin, et tuleb veel laule. Minu luuletustele minu teada viise tehtud ei ole, kui mitte arvestada, et nooremana mõtlesin ise luuletustele mõttes viise välja, mille ma uuesti ära unustasin. Või võibolla ma ainult arvasin, et mõtlesin uusi viise välja, kasutades tegelikult neid viise, mida olin kuskilt kuulnud. Peene muusikalise kuulmisega inimene oskab öelda, kes ei pea viisi, aga kui mul olevat kirjutades juba rütmivigu, siis ei taha heliloojad võibolla lauljast halba muljet jätta. Kui autor teeb rütmivigu, saaks tõlkija need võibolla teise keelde tõlkides kõrvaldada. Saaks tõlkida ka samasse keelde, aga seda ei peetaks vist sel juhul tõlkeks, vaid jäljendamiseks. Väljaarvatud ehk juhul, kui oleks juurde kirjutatud, kelle millise luuletuse tõlge see on. Minu isa andis ükskord välja luulekogu, kus iga luuletuse juurde oli kirjutatud, kelle mõjul see on kirjutatud. Siis olevat arvustajad vaidlema hakanud, et need ei olegi nii sarnased.

kolmapäev, november 21, 2018

Vanad unenäoteemad

Kas unenäod jäävad meelde ainult üleskirjutamiseni või kauemaks? Nimeta kümme kunagi varem nähtud unenägu.

1. Lapsena nägin unes, et karu andis mulle vorsti.
2. Lapsena nägin unes, kuidas tondid hakkasid ulguma.
3. Kooliajal nägin unes, kuidas Emajõe jääaugust pisteti pea välja ning hakati laulma.
4. Enne seminaritöö eest hinde saamist nägin unes, mida juhendaja selle kohta ütleb.
5. Nägin ükskord unenäo, kus sugulane Külli ja klassiõde Külli läksid justkui üheks isikuks.
6. Kooliajal nägin unenäo, kus üks tüdruk nimetas mind teiste inimeste sarnaseks.
7. Magistriõppe ajal nägin unenäo, kus esinesid paljuköitelised teosed "Stalini vastus trotskistidele" ja "Stalinil oli õigus".
8. Pärast King Kongi filmi vaatamist nägin unes hiigelahvi.
9. Olen näinud unes, kuidas puudun aasta otsa ingliskeelsete ajalehtede lugemise tunnist, sest mul on tunniplaanis viga.
10. Kooliajal nägin unes, kuidas leidsin liivakastist liiva seest kopikaid.

Arhiivi hoiuleandmine

Kavatsesin oma arhiivi ühte majja hoiule anda. Aga kui mul soovitati panna see teise majja, andsin selle hoopis sinna. Korjasin klaasi marju kisselli tegemiseks. Arvasin selle marjaliigi ära tundvat. Mulle öeldi, et need on hoopis mürgimarjad. Selle peale viskasin need minema.

teisipäev, november 20, 2018

Rattaga maale

Läksin koos ühe naisega jalgratastega sõitma. Võidi mõelda, et mina hästi sõita ei oska, ma sõidan ainult selleks, et temaga koos olla. Algul sõitsime kõrvuti, siis hargnesime nii, et tema läks ees. Maakohta jõudes kadus ta mul silmist. Mõtlesin, et on kaks võimalust, kumba teed ta keeras. Valisin ühe teedest ja seda mööda jõudsingi talle järele. Jõudsin järve äärde. Sinna oli veepiirile tehtud vesiklosett ja üks poiss käis seal. Varem oli käidud võsa vahel, aga nüüd võidi seda pahaks panna. Astusin mõned sammud põõsastevahelist teed. Aga seal hakkasid ühed poisid pahandama, et see on nende territoorium.

esmaspäev, november 19, 2018

Aleksandr Blok

Aleksandr Blok. „Ööbikuaed. Valik luulet“. Tõlkinud Kalju Kangur, Jaan Kross, August Sang, Johannes Semper, Heiti Talvik, Debora Vaarandi. „Kirjastus Eesti Raamat“, Tallinn 1972. 320 lehekülge. Tõlgitud vene keelest 1968. a. väljaandest.

Vanemad luuletused selles kogus on kirjutatud 19. sajandi lõpus, hilisemad pärast kommunistide võimuletulekut Venemaal. Lugemist alustades olin üllatunud, et raamat tundus parem kui otse enne seda lõpetatud suurimaks vene luuletajaks peetud Puškini tõlkekogu. Lõppu välja jõudes ei olnud ma rahul, et oli raske aru saada, millised on Bloki seisukohad. Mulle tundus, et ta tahtis Oktoobrirevolutsiooni kritiseerida ja imestasin, kuidas Nõukogude ajal selline raamat välja anti, aga mõnes kohas on arvatud, et ta aktsepteeris revolutsiooni.

Raamatu algul meenutas teos eestlaste Enno ja Masingu luulet. Mõlemat loodustemaatika poolest ja Masingut usuliste teemade poolest. Kui Puškinil esinevad viited antiikreligioonile, siis Blokil peamiselt ristiusule. Ühes kohas oli Blokki võrreldud Puškiniga, aga mulle jättis Puškin sõjakama mulje. Blokil surnuid leinatakse, Puškinil on rohkem tapmiste kirjeldusi. Blokil tulevad sellised teemad sisse alles pärast revolutsiooni, kui need muutusid igapäevaseks reaalsuseks, ja mulle tundub, nagu ta tahaks näidata nende koledust.

Sarnaselt Masinguga huvitas Blokki tähistaevas. Ei lugenud kokku, aga tundus, et Blok nimetab väiksena paistvaid tähti sagedamini kui päeval paistvat päikest, ja lund rohkem kui suve. Soojemal aastaajal nimetab ta vihma ja sarnaselt Masingule udu. Ühes luuletuses on öeldud, et minategelane eelistab külma soojale, teises esines vist ka kevadeigatsus. On kloostrielu temaatikat, aga elulookirjeldusi vaadates tundub, et autor pole siiski ise kloostris elanud, tal võib mungaelu olla millegi muu sümbol. Blokki seostatakse sarnaselt keskkooli kunstiajaloo lõpueksamiks õpitud kunstnik Vrubeliga sümbolismiga, Bloki luules esineb ka Vrubeli nime. Sümbolismi on nimetatud erinevates raamatutes nii kultuurivoolu kui ka vaimuhaiguse sümptomina, Vrubelile omistatakse mõlemat.

Psühholoog Alliku järgi võib mõnel inimesel olla nii positiivseid kui ka negatiivseid emotsioone palju, teisel vähe, kolmandal ja neljandal palju ainult ühte või teist tüüpi emotsioone. Psühhiaatrias tuntakse äärmuslike meeleolude vaheldumist vanemas kirjanduses maniakaal-depressiivse psühhoosina ja uuemal ajal bipolaarse meeleoluna. Bloki luuletustes on kirjeldatud nii positiivseid kui ka negatiivseid emotsioone. Korduvalt esinevad tal vastandlikud emotsioonid üheainsa luulerea piirides. Ühes luuletuses ütleb ta, et ükskõik millised emotsioonid on paremad kui emotsioonide puudumine. Vanemates luuletustes tundub maailm talle salapärasem, hiljem on talle vahepeal elu või vähemalt argipäev igav, aga siis ütleb, et paremad meeleolud võivad tagasi tulla või tulevadki.

Psühholoogid arvavad, et aeg tundub kiiremini mööduvat siis, kui see on huvitavam. Blok ütleb paljudes kohtades, et aeg läheb aeglaselt. Kui Piiblis on vist ütlus, et Jumalale on tuhat aastat üks hetk, siis Blokile vastupidi kestab hetk sajandeid. Ainult ühes kohas ütleb ta vastupidi, et aeg läheb kiiresti. Aga psühholoogia järgi vanemaks saades hakkabki kiiremini minema.

Sorokini raamatus seostatakse Bloki ja teiste temasuguste lühikest elu revolutsiooni tagajärgedega. Aga ma ei leidnud kuskilt, et Blok oleks hukatud, elu võis lühendada rasketel aegadel tervise halvenemine. Teises kohas süüdistab Sorokin Blokki ennast revolutsioonist loomingulises vaimustuses olemises, ilma et ta oleks ise revolutsionäär olnud. Kui revolutsionäärid on juba võimul ja kehtestavad diktatuuri, siis võivad autorid hakata kirjutama trükki pääsemiseks võimu kiitvaid tekste koos selle ridadevahelise kriitikaga. Kui Blok oli juba varem sümbolist, siis tema puhul oleks selline käitumine eriti ootuspärane.

Varasem kokkupuude Blokiga on mul, et panin tema kohta kirjutatud arvustuse Hendrik Sepa raamatusse. Lugesin selle ka uuesti üle.

pühapäev, november 18, 2018

Kaks pikka vangerdust

R-O-V-K-O-L-V-R
1. Rb3 d5 2. d4 c6 3. Rg3 e5 4. de Oe5 5. c3 Rb6 6. Od3 Ra4 7. 0-0-0 Le7 8. Oh7 Vf8 9. Of5 Od7 10. Od7 Ld7 11. Od2 0-0-0 12. Rc5 Lc7 13. b3 Rc3 14. Oc3 Oc3 15. Kb1 La5 16. Rd3 c5 17. Vc1 c4 18. Ld1 cd 19. Ld3 d4 20. e3 La3 21. Vc2 Kb8 22. ed Od4 23. Lc4 Oe5 24. Vgc1 Rg6 25. Re4 a5 26. Rc5 Rf4 27. Lb5 Lc5 28. Vc5 Od6 29. V5c4 Rd3 30. V1c2 Vfe8 31. a3 Oa3 32. Vc7 Ve1+ 33. Ka2 Rb4+ 34. Ka3 Rc2+ 35. Kb2 Kc7 36. Kc2 b6 37. Lc4+ Kb8 38. Lf7 Ved1 39. Lg7 V8d2+ 40. Kc3 Vd3+ 41. Kc4 Vd6 42. h4 Vc1+ 43. Kb5 Vc5+ 44. Ka4 Vd2 45. Lg3+ Ka7 46. Lg7+ Ka6 47. La1 V6c2 48. Ka3 b5 49. b4 ab 50. Kb4+ Kb6 51. La5+ Kb7 52. Lb5+ Kc7 53. Le5+ Kb6 54. Le3+ Kc6 55. h5 Vb2+ 56. Kc3 Vbc2+ viik. Valge mõtles 20 ja must 19 minutit.

laupäev, november 17, 2018

Töö kavandamine

Valmistusin kirjutama magistritöö edasiarendusena doktoritööd. Magistritöös olin kirjutanud sellest, mida kirjutati 1920. aastate ajalehtedes Itaalia fašismist, doktoritöösse tahtsin 1930. aastad juurde võtta. Mõtlesin, et selleks, et ajapuudust ei tekiks, vaatan esialgu igast aastakäigust ainult ühte artiklit. Kui ring saab täis, lähen teisele ringile ja vaatan igast aastakäigust teise artikli. Mõtlesin, et nii tuleb uut osa vähem kui vana osa, kui ma kirjutan sellise töö kavandi, võidakse mind doktoriõppesse mitte vastu võtta. Magistriõppes oli juhendaja soovitanud kasutada rohkem filosoofilisemat kirjandust. Doktoritöö kavandis oleksin öelnud, et nüüd olen edasi arenenud, nüüd kirjutangi filosoofilisema töö. Tegelesin doktoritöö jaoks materjali kogumisega. Mõtlesin, et kui ma nii aeglase tempoga jätkan, ei saa ma tööd tähtajaks valmis. Võiksin ajakasutusplaani läbi mõelda.

*
Käivitasin arvutit. Arvuti ütles, et kasutusõigus on aegunud, nüüd tuleb raha juurde maksta. Maksin ära. Seejärel tuli meelde, et eelmisel korral olin maksmisest pääsenud, sest vend oli öelnud, et arvuti saab käivitada ka teisel viisil.

16. november 1988

Eile tähistati ajaloolistides 30 aasta möödumist sellest, kui ENSV Ülemnõukogu võttis vastu suveräänsusdeklaratsiooni ja taotles Nõukogude Liidus liidulepingu sõlmimist. Kirjutasin ühte listi vastuseks:

Kuulasin tol päeval ülekannet Ülemnõukogust raadiost. Üle kanti suures saalis toimuvat, aga mitte redaktsioonikomisjoni tööd. Ülemnõukogus tekkisid erimeelsused, kui tugevat sõnastust suveräänsusdeklaratsioonis kasutada. Tugevamat sõnastust pooldas Savisaar, kes oli saanud vist Ülemnõukogu liikmeks alles hiljuti asendusvalimistega. Arvati, et redaktsioonikomisjonis võitles Savisaar nagu lõvi ja hoidis kõige halvema variandi ära. Samuti on arvatud, et osad saadikud hääletasid suveräänsusdeklaratsiooni poolt ainult sellepärast, et arvasid, et kõige hääletusele pandava poolt hääletamine on endiselt kohustuslik. Olin suveräänsusdeklaratsiooni poolt, aga Ülemnõukogu soovitud liidulepingu vastu.

Eesti oli esimene liiduvabariik, kus selline deklaratsioon vastu võeti. Neid hakati järgnevalt vastu võtma ka mujal. Minu mälu järgi tehti järgmisena katset Leedus, aga esimesel katsel hääletati see seal maha. Leedu meeleavaldajad olid pettunud, rullisid oma lipud kokku ja karjusid "Eesti, Eesti!"

Arnold Rüütli populaarsusele tulnud kasuks, et ta pidi käima Moskvas vastu võetud deklaratsiooni kohta aru andmas ja oli Eesti seisukohta kaitsnud. Keegi kirjutas hiljem ajalehes, et ta vaatas televiisori ekraanilt, kas Rüütlil käes oleva paberi nurk väriseb ja et see ei värisenud. Moskvas oli püütud Eestis vastu võetud otsust tühistada. See oli vist selle järel, kui minu vanaisa ütles, et tal on Moskva otsuse pärast tuju väga halb ja ta läheb tuju parandamiseks sporti tegema. Natuke hiljem tähistati ülikooli kohvikus minu isa 50. sünnipäeva. Sinna jõudis hilinemisega kirjanik Aivo Lõhmus, kes ütles, et tuleb Rahvarinde koosolekult, mille peale suurem osa inimesi kogunes tema ümber. Minu isa läks sealt ainult mööda ja ütles: "Te ei lase inimesel süia." Lõhmus rääkis, et Rahvarinne oli otsustanud, et seda Moskva otsust ei ratifitseerita. Minu malehuviline vanaisa oli Eesti ja Moskva suhteid juba varem malepartiiga võrrelnud ja ütles ka selle uudise peale: "Nüüd on musta käik." Mina vastasin: "Ei, valge," ja hakkasime selle üle vaidlema. Vanaisa tõlgenduses oli Eesti vabadust taotledes valged nupud, mina pidasin Venemaad vist selle järgi valgeks, et kõigepealt alustas Venemaa tüli Eesti okupeerimisega.

Ajakirjanduses äratas pärast 16. novembri suveräänsusdeklaratsiooni tähelepanu Jüri Põld (tol ajalooperioodil tegutses avalikus elus ka üks teine Jüri Põld), kes tuli välja teooriaga, et Eestis loodi aastal 1918 esimene vabariik, 1940 teine vabariik ja 16. novembril 1988 kolmas vabariik. Teised vaidlesid vastu, et me tegeleme ikka esimese vabariigi taastamisega. Ametlikult jäi peale lõpuks teine seisukoht, aga vaidlusi on olnud hiljemgi. Aastal 2005 käisin ühe magistritöö kaitsmisel, magistrant olevat oma töös kasutanud väljendit "esimene Eesti Vabariik". Üks kaitsmisel osaleja tegi märkuse, et meil on praegu seesama riik, aga professor Klaassen, kes oli muidu vist põhioponent, ütles magistrandi kaitseks, et tema arvates see ka sama riik ei ole.

16. novembril 1988 kuulutati Eesti NSV seadused Nõukogude Liidu omade suhtes ülimuslikuks, aga aastal 2003 võeti rahvahääletusel vastu põhiseaduse täiendamise seadus, mille järgi Euroopa Liidu õigusaktid on Eesti põhiseaduse ja muude õigusaktide suhtes ülimuslikud, väljaarvatud Eesti põhiseaduse aluspõhimõtete suhtes, aga neid ei ole täpsemalt defineeritud. Võibolla on meil praegu siiski vabadust rohkem kui 1988, sest siis oli tegemist ühepoolse otsusega ja vahepeal saadeti liiduvabariike rahustama ka tanke või labidaga lööjaid.

reede, november 16, 2018

Uus aeg

Mängisin klubis kiirmaleturniiri. Mul olid mustad. Vangerdasin. Märkasin, et tõstsin kogemata kuninga e8. Nihutasin seda edasi, aga nüüd oli see kogemata ikkagi f8, mitte g8. Vastane lõi ratsuga kuninga f8-lt ja ütles, et mäng on läbi. Protesteerisin, et ma tahtsin vangerdada, ma oleks veel kuningat kohendanud. Ütlesin, et minult nõutakse käiku, aga kui mina nõuan, siis öeldakse: "Kogu aeg viriseb, kogu aeg viriseb, kogu aeg viriseb." Mulle tuli meelde, et siin klubis on võetud seisukoht, et vanematel mängijatel on suuremad õigused, sest nad oskavad halvemini mängida. Parem oleks siis omavanustega mängida. Aga omavanuste vastu ma ei pruugi punkte saada.

*
Uudistes teatati, et kõige suurem tehiskaaslane kukkus alla ja maandus Hiinasse. Lisati, et varem ennustati, et selle tehiskaaslase allakukkumisel süttiks kogu Maa atmosfäär, aga seda ei juhtunud. Tulekahju küll puhkes, aga see on juba osaliselt kustutatud. Lõplik kustutamine võtab veel mitu aastat aega. Mõtlesin, et kui tulekahju alles kestab, siis võib see veel suureneda ja atmosfäär võib siiski süttida. Elasin majas, mis oli jagatud tubadeks, millest igaühes elas hulk inimesi. Minu toakaaslastest hulk põgenes akna kaudu. See oli uue aja algus. Mina ja veel mõned jäime paigale. Uksest sisenes ruumi kolm noort meest, kellel olid sellised sassis soengud, et oli aru saada, et nad on pätid. Viskasin nad välja.

neljapäev, november 15, 2018

Äratundmisviisid

Ütlesin ühele naisele, et olen teda ühes linnaosas sageli näinud, ma tundsin ta autonumbri järgi ära. Naine tegi vapustatud näo. Lisasin, et ta on näo järgi ka tuttav tundunud, aga autonumbri järgi olen ma kindlam olnud.

kolmapäev, november 14, 2018

Alustasime varem

Olin koolis. Alustasin koos ajalooõpetajaga ajalooõpikust õppimist. Õpetaja ütles, et tund ei ole veel alanud. Vastasin, et need, kes hiljem tulevad, võivad vähem õppida. Jõudsime enne tunni algust kaks peatükki läbi vaadata. Ühel varasemal korral olin läinud ülikoolist vana kooli ajalootundi ja öelnud, et tahan koos noorematega prooviks ilma õppimata kontrolltööd kirjutada. Selle kontrolltöö eest olin saanud nelja.

teisipäev, november 13, 2018

Pariisi minek filmis

Vaatasime "Kolme musketäri" põhjal tehtud filmi. Lugu algas sellega, et d'Artagnan valmistus suunduma Pariisi ja tema isa andis talle õpetusi. Üks isa õpetus d'Artagnanile oli, et d'Artagnan võitleks teel Pariisi duellil mõne tüdruku pärast kõike mängu pannes elu ja surma peale. Pariisis väljus d'Artagnan oma majast ja suundus kõrvalmajja, et kohtuda musketäride kapteniga. Ma polnud raamatut lugedes aru saanud, et need majad on kõrvuti. Mäletasin raamatust, et musketäride maja trepil kohtub d'Artagnan esimest korda järjest kolme peategelaseks oleva musketäriga ja lepib nende kõigiga kokku duelli aja. Filmis näidati, kuidas ta möödus trepivahes seisvast ja juttu ajavast esimesest musketärist ja riivas teda, tundus, et meelega. Musketär ei tahtnud teda kohe duellile kutsuda, vaid hakkas peale käima, et d'Artagnan vabandust paluks. Kui d'Artagnan seda ei teinud, jõudis alles asi duellikutseni. Vaatasime seda filmi vabaõhukokkutulekul. Selle koha peal pani üks poiss televiisori teisele kanalile. Sellega ma ei leppinud. Panin televiisori endisele kanalile tagasi ja ütlesin sellele poisile rahulikuks sunnitud häälega, et kui vähemalt osad tahavad ühe filmi lõpuni vaadata, siis tuleb vaadata seda. Kuigi ma rääkisin rahulikult, tegin jutu lõpetuseks sellele poisile haiget. Seejärel palusin vabandust ja tegin teist korda haiget. Hakkasin kokkutulekult lahkuma ja väraval viskasin ühe purgi maha. See purunes. Oleksin võinud vabanduseks öelda, et ma ei teadnud, et see katki läheb. Kuigi olin purgi kildudeks visanud, läksin nüüd tagasi ja hakkasin rahulikult kildusid kokku korjama. Kui olin killud kokku korjanud, tahtsin istuda endise koha peale tagasi. Aga enam ei saanud, sest selle koha peale oli istunud üks teine inimene. Seetõttu istusin ühe koha võrra varasemast kaugemale. Sellega jäi üks tüdruk ilma, et ma tema kõrval istuksin. Televiisor pandi jälle filmi pealt ära. Küsisin, kes on selle poolt, et filmi edasi vaadata. Mulle üllatuslikult keegi peale minu soovi ei avaldanud.

esmaspäev, november 12, 2018

Puškini tõlked

A.S. Puškin. „Luuletused. Poeemid“. Tõlkinud Betti Alver, Kalju Kangur, Paul-Eerik Rummo, August Sang, Heiti Talvik. „Eesti Raamat“, Tallinn 1972. 500 lehekülge.

Puškini luulel on palju sarnasusi Lermontovi omaga, aga Eesti Entsüklopeedia ütleb, et Lermontov oli see, kes algul Puškinit jäljendas. Lermontov oli ka noorem, mistõttu Puškinil oleks olnud raskem jäljendada. Mõlemad luuletasid tormisest merest, kuulsusest, Kaukaasiast ja ajaloost. Lermontovil on natuke rohkem üksinduse teemat, kuigi ühes luuletuses räägib üksindusehetkest ka Puškin.

Või kas see pole ka üksinduse tundmine, kui Puškin erinevates luuletustes või poeemides kirjutab, et naised on kõrgid? Kui mees tahab naisele läheneda, aga naine pole sellest huvitatud, siis Puškin nimetab naist kõrgiks. Ei hakata täpsustama, kas naine tahab olla truu oma mehele, oma tulevasele mehele või minna kloostrisse. Puškini tõlgetes kasutatud kõrkuse teema on võibolla raamatus „Romantismiaja inimene“ nimetatud romantismiaegse muudest aegadest suurema abielutruuduse veel üks külg.

Puškin ütleb ühes tekstis, et ta hindab kõige rohkem ilu. Selle põhjal võiks oletada nii enda ilusate luuletuste kui ka ilusate naiste hindamist. Aga Puškin ütleb korduvalt, et teda huvitavad kõik muud tegevused vähem kui mõne naisega koos olemine. Konkreetselt ütleb ta, et ka lugemine ja kirjutamine huvitavad vähem. Ma loen parem kasvõi Puškini raamatut kui et läheksin rahva hulka.

Nii Puškini kui ka Lermontovi looming on nooremana romantilisem ja vanemana realistlikum. Mõnes Puškini teoses esineb üleloomulikke tegelasi. Juba kooliõpikust on tuttav tema luuletus „Tondid“, kinos olen vaadanud Puškini teose põhjal tehtud multifilmi „Muinasjutt Tsaar Saltaanist“. Viimast teost selles raamatus ei esine, aga toodud on teine poeem, millel on multifilmiga ühine tegelane Tšernomor. Maletrennis tõlgiti seda nime ’Must meri’, aga sõnaraamat ütleb, et ’mor’ tähendab hoopis katku. Multifilmis käis see tegelane merest väljuvate vägimeeste ees ja oli ka ise suurt kasvu, nüüd loetud poeemis ei seostu sellenimeline tegelane merega ja on hoopis kääbus.

Poeemis esinev nähtamatuks muutumise teema tuletas meelde lasteraamatuid „Une-Mati rannakülas“ ja „Üle linna Vinski“. Ainult et uuema aja lasteraamatutes on lapstegelased, Puškinil natuke vanemad.

Puškinil esineb ka poliitilisi teemasid. Kommentaaridest selgub, et ta oli seotud dekabristide mässuliikumisega. Tema enda luuletustest tuleb välja, et tema konkreetne nõudmine oli tsensuuri kaotamine või vähendamine. Puškini luuletuste ilmumisandmetes on toodud kirjutamisaasta ja ilmumisaasta eraldi, ilmumisaasta on sageli tunduvalt hilisem, põhjuseks võis olla tsensuur. Aastal, kui Eestis kaotati pärisorjust, aga Venemaa põhiosas jäi see veel alles, kirjutab Puškin luuletuse, kus unistab orjuse kadumisest. Ise oli ta aadlipäritolu. Varem olen lugenud raamatut „Peeter Suure moorlane“, mis räägib Peeter I ajal Aafrikast Vene riiki tulnud ja ka Eesti alal elanud Puškini esivanemast. Peeter I on ka nüüd loetud raamatu rohkem kui ühe poeemi tegelane.

Puškinil on palju juttu erinevatest mittevene rahvastest – kaukaaslastest, mustlastest, soomlastest, Ukrainast, prantslastest ja rootslastest. Eriti kirjutab ta nendest, kes elavad Venemaa piirides, millega ta tuletas mulle meelde nii Kaukaasias sõdinud Lermontovi kui ka Briti impeeriumi valdusi kirjeldanud Kiplingit. Eestlastel on vanasõna, et enne käi Nuustakul ära ja siis mine Pariisi. Aga suurel maal on Nuustakuid rohkem.

Puškinit huvitavad ka ajaloolised teemad. Ühes tema poeemis on juttu Põhjasõja aegsest Poltaava lahingust. Nagu Lermontov kirjeldas Kaukaasia sõda kaukaaslaste silmade läbi, nii ka Puškin kirjutab, et üle Karl XII näo libises vari ja teises kohas kirjutab, mida muust rahvusest inimesed laulavad.

Tsensuuriga võitlemiseks saab kasutada erinevaid abinõusid. Puškin on proovinud abinõuna tsensorit korralekutsuva luuletuse kirjutamist, mõni autor hakkab kirjutama valme, kus inimesed on muudetud loomadeks, aga üks võimalik võte on ka oma maa inimeste asemel sarnaste muust rahvusest inimeste nimetamine.

Puškini ja Lermontovi veel üks sarnasus on duellil suremine. Duellil võitjaks pidada võib seda, kes vastase tapab, aga võibolla siiski ka seda, kes saab sarnaselt Jeesusele vägivaldse surma tõttu populaarsemaks.

pühapäev, november 11, 2018

Nähtu ununeb, tuled lõppevad

L-O-O-V-R-K-R-V
1. d4 c6 2. c4 d5 3. cd cd 4. Rd3 Rgf6 5. Rf3 0-0 6. Og5 Re4 7. Oe7 Vd7 8. Of8 Kf8 9. Rde5 Oe5 10. Re5 Vc7 11. Oe4 de 12. Vc1 Ve7 13. 0-0 Rf6 14. e3 Of5 15. h3 Lb8 16. g4 Oe6 17. b4 h5 18. g5 Rd5 19. h4 Rb4 20. a3 Rd3 21. Rd3 ed 22. Lc3 b5 23. Vfd1 Oc4 24. a4 a6 25. ab ab 26. Va1 Lc8 27. Vd3 Lg4+ 28. Kf1 Od3 29. Ld3 Lh4 30. Va8+ Ve8 31. La3+ Kg8 32. Ve8+ Kh7 33. Le3+ g6 34. Lb3 Lh1+ 35. Ke2 Lb7 36. Lb4 La7 37. Lf8 La2 38. Kf3 Ld5+ 39. e4 Lb3+ 40. Kf4 1:0. Valge mõtles 15 ja must 13 minutit.

laupäev, november 10, 2018

Investeerimisvõimalused

Olime Peterburis ja valmistusime Eestisse sõitma. Enne tahtsime sööklas süia. Tellisin endale ühte toitu, aga ettekandja tõi teist. Selgus, et Peterburis ei saa tellida enda valitud toitu, vaid ainult seda, mis menüüs kirjas on.

*
Olin ühes majas külas. Osad käisid vahepeal saunas. Mehed ja naised käisid saunas eraldi, aga sauna jõudmiseks mindi ilma riieteta läbi ruumi, kus teisest soost inimesed nägid. Perenaine ütles, et mina pole täna midagi teinud. Vastasin, et olen küll, ta pole ainult tähele pannud.

*
Pangas oli varem pakutud investeerimishoiuse tegemise võimalust selliselt, et investeerija ei teadnud, millesse ta investeerib. Nüüd olid kirja pandud erinevad võimalused, millesse investeerida. Väikest intressi andis puusärkide tootmise toetamine, aga see oli kindel sissetulek, sest puusärke läks alati vaja. Kõige suuremat intressi andis ühe kuriteo uurimine, aga oli karta, et selle toetaja tapetakse ära. Mõtlesin, et mina investeerin raamatute väljaandmisse. Sellega oli kõige vähem lootust raha tagasi saada, sest inimeste raamatuhuvi oli vähenemas, aga mulle raamatud meeldisid ja pidasin nende väljaandmise toetamist vajalikuks.

*
Räägiti raamatu lugemise ajal tekstis esinevate kuupäevad meeldejätmisest. Ütlesin, et ma unustan meelega kuupäevad ära.

reede, november 09, 2018

Kaelkirjakud

Kaelkirjak peaks olema koos kaelaga kõige kõrgem imetaja. Või kõige suurem imetaja on sinivaal, pea või saba peal seistes oleks ta ilmselt suurem. Kõhust seljani ei tea. Maismaaimetajatest peaks kaelkirjak vähemalt kõige kõrgem olema.

Olen käinud kahes loomaaias, aga ei mäleta, et oleksin kaelkirjakut lähedalt näinud. Ei ole ka kindlat vastupidist mälestust. Meil oli Hongkongi mänguloomade komplekt ja selles oli kaelkirjak olemas. Olid vist olemas nii suur kaelkirjak kui ka tema poeg. Neil olid sellised jalad, et nad ei tahtnud hästi püsti püsida. Algul olid nad täpilised, hiljem kulusid täpid maha, jäi järgi pruunikas või oranžikas värv. Praegu need loomad vist enam alles ei ole, vähemalt ei tea, kus need võiksid olla. Aga nendega sai mängida nii oma lapsepõlves kui ka veel hiljem vennalastega.

Pikka inimest võidakse võrrelda kaelkirjakuga. Nimetuse poolest võrdleb sõna 'kaelkirjak' seda looma lehmaga, sest Kirjak on lehma nimi. Laulusõnades on ka kirjakud üldnimena hulga lehmade kohta. Kirjak tuleb ilmselt sõnast kirju ja peaks olema eelkõige kirju lehma nimi. Aga kaelkirjak pole mitte ainult kirju nagu osad lehmad, vaid nad on mõlemad ka sõralised. Kirjul lehmal on keha suurusega võrreldes siiski suuremad laigud kui kaelkirjakul.

/TÄIENDUS. Otsingumootori andmetel on sinivaal kaelkirjakust kõrgem - kaelkirjaku kõrgus võib olla 5 meetrit, sinivaalal kõrgus 8 ja pikkus 30 meetrit./

neljapäev, november 08, 2018

Kutse Alatskivi välkmaleturniirile

Uno Ainsoo ja Karmen Viikmaa palusid edastada teadet:

IV Lembit Holsti mälestusturniir välkmales toimub 17. novembril kell 11 Alatskivi koolis. Eelregistreerimine meili teel uno.ainsoo@gmail.com hiljemalt 13. novembriks. Info telefonil 516 1712.

(Edastasin selle ka keskkondadesse, kus peaks rohkem maletajaid lugema.)

Lauluridade meenumiskiirus

Ülesanne: nimeta 10 esimesena meelde tulevat laulurida erinevatest lauludest.

Lahendus:
1) Jää kestma Kalevite kange rahvas.
2) Mu isamaa on minu arm.
3) Mu isamaa mu õnn ja rõõm.
4) On vabade riikide murdmatu liidu loond rahvaste tahtel suur Venemaa hõim.
5) Jätke võtmed väljapoole kui te lahkute.
6) Sellest tuleb perekonna suur skandaal.
7) Olen jõhker ja ma ei kõhkle.
8) I am too sexy for my cat.
9) Mina ei taha veel magama jääda.
10) Laev lendab täies vaardis.

Asjade arv

Kalad neelasid üksteist ja üks madu neelas teist. Poisid tegid minu õpetuse järgi ja selle tulemusel asjade arv vähenes. Lõpuks hakkasid asjad otsa lõppema ja poisid hakkasid otsima, kust neid juurde saada. Nüüd andis Pille teistsuguse õpetuse, et poisid paljuneksid, siis asjade arv suureneb.

kolmapäev, november 07, 2018

80 aastat AVRO turniirist

Reedel tuli päevakeskusesse minu mängu vaatama üks maletaja, kes ei käi seal enam nii sageli kui varem. Ta põhjendas tulekut sellega, et läheb võistlema järgmisel päeval ja loodab, et kui ta võistluste-eelsel päeval teiste mängu vaatab, siis mängib ta järgmisel päeval paremini. Ma ei arvanud ära, et ta peab silmas igasügisesele AVRO mälestusturniirile minekut. Nüüd leidsin selle võistluse tulemused Maleliidu koduleheküljelt. Selle andmetel võitis kiirturniiru Robert Dubrovin 6 punktiga, teine kuni kuues olid Maksim Turov Venemaalt, Tarvo Seeman, Ilja Vovk, Aleksandr Volodin ja Rene Lumiste 5,5 punktiga. Kokku oli kiirturniiril 66 osavõtjat ja 7 vooru. Välkturniiril oli osavõtjaid 34, mängida tuli 11 vastasega 2 mängu korraga. Esimeseks tuli Andrei Šiškov 17 punktiga, teiseks Maksim Turov 16,5 ja kolmandaks Aleksandr Volodin 16 punktiga.

Kerese raamatust "Igavene tuli" selgub, et AVRO turniir toimus aastal 1938, ümmargune arv aastaid tagasi, samuti novembris. Lk. 87-88 on toodud turniiri ajakava, mille järgi 1. voor mängiti 6. novembril Amsterdamis, vahepeal käidi mängimas teistes Hollandi linnades ja viimane 14. voor pidi toimuma 27. novembril taas Amsterdamis. Lk. 124 on toodud paremusjärjestus. Esimeseks tuli Keres 8,5 punktiga, teiseks Fine sama punktide arvuga, saades Kerese vastu kahest mängust ühe kaotuse ja ühe viigi, kolmas oli 7,5 punktiga Botvinnik. Kokku oli osavõtjaid 8 maailma tolleaegset tippmängijat. Tänane kuupäev oli aastal 1938 mõeldud esimese vooru katkestuspartiideks või puhkamiseks. Teise vooru aastapäev on homme.

Elektrooniliste teoste väärtus

Kirjutasin arvutisse, et elektrooniline teos võib olla ka paberile trükitud teosest väärtuslikum. Arvati, et kõik paberile trükitu on kõigest elektroonilisest väärtuslikum. Nüüd võidi mõelda, et ma kirjutan sel teemal sellepärast, et ma olen rahulolematu, et minu elektroonilistele teostele ei viidata. Aga ma mõtlesin laiemalt. Oli ilmunud üks ajalooraamat ja ühel ajaloolasel paluti vaadata, kas seal on üks asi sees. Ta leidis nimeregistrist ühe kahest soovitud nimest. Aga selle isiku kohta oli raamatus kirjas üks teine asi kui otsiti. See ajaloolane oli pangatöötaja. Oli juba tundunud, et sain tema vahendusel pangatehingu tehtud, aga siis selgus, et ta jättis selle võibolla hajameelsusest lõpule viimata. Edasi selgus, et tehing jäi pooleli sellepärast, et mul oli pangas vajalikust vähem vaba raha. Ainus euro oli läinud ootefondi ootama, millal ma panka raha juurde panen, et terve summa kokku saada.

teisipäev, november 06, 2018

Registreerumine pikale turniirile

10. novembrist 15. detsembrini toimub pika mõtlemisajaga maleturniir Tartu Sügis. Turniirile registreeruda tuleb hiljemalt reedeks. Juhendi leiab aadressilt https://www.facebook.com/groups/1400874176691565/ .

Raamatukogu uuendused

Ülikooli raamatukogu kolmas korrus on taas avatud. Esimesel korrusel on juba varem avatud uutmoodi riidehoid. Varem võttis riideid vastu inimene ja andis riiete eest vastu numbri, nüüd tuleb riided ise kappi panna. Kappide küljes on võtmed, millega need oma käega lukku keerata. Selleks, et lukukeel ringi käiks, tuleb kapiukse siseküljelt pilusse münt lasta. Selleks sobib 50-sendine, vist ka 1-eurone. Kui pärast kapp uuesti lukust lahti keerata, saab mündi tagasi. Kellel münte kaasas pole, saab mündi asemel pilusse lasta ka valvelauast küsitud žetooni, mille saamiseks tuleb öelda oma nimi.

Suurem ajakulu

Oli jõuluhooaeg. Vaatasin venna vihikut. Seal oli toodud foto hilisemast Meelva saunast ja selle kohta oli tarvitatud sõna "kõrvalhoone", sest seda polnud veel saunaks ehitatud. Istusin arvuti taga ja ümberringi olid vennad. Pidin töötama, aga pühade tõttu läks täna muudele asjadele nii palju aega, et töötamiseni kuidagi ei jõudnud. Kõik olid jõulude puhul kirju saatma hakanud, listid vastupidi olid jäänud vaikseks. Isa astus tuppa, aga ma polnud ikka veel töötama hakanud. Postkasti logis sisse üks tuttav, kes nüüd nägi, et ka mina olen postkastis. Kohe logis ta uuesti välja. Sisselogimise kohta oli näidatud tema näopilti ekraani ülaribal, varem oli sama asja tähistanud roheline tuluke külgribal. Sooviti, et ma täna ka maale sõidaks, kuhu ma eriti minna ei tahtnud.

*
Inglise keele õpetaja küsis mult, kuidas ühte tähte ühe teise tähe kõrval hääldatakse. Pakkusin vastust, aga see oli vist vale. Õpetaja ütles, et viimases kontrolltöös said mul just kaks häälduse osa negatiivse hinde, muud osad olid paremini tehtud. Ta tahtis mulle anda häälduse järeltunde. Kahtlesin, kas on mõtet, sest enda meelest polnud mul hääldusannet ja ma poleks seda selgeks saanud.

*
Oli tulemas tund klassis 307. Minu koht oli seni olnud teises pingis. Täna selles pingis juba kaks inimest istus, laua kõrvale oli jäetud veel üks tool. Paistis, et ma ei saa istuda ka sinna, sest sellele kohale tahtis istuda üks klassivend. Siis ta leidis siiski veel tagantpoolt endale koha. Ma polnud märganud, et ka seal on vaba koht.

esmaspäev, november 05, 2018

Meenumiskiiruse edetabel

10 esimesena meeldetulevat ansamblit:

1) Justament
2) Kukerpillid
3) The Beatles
4) Rock Hotlell
5) Peoleo
6) Gunnar Grapsi Grupp
7) Joel Steinfeldti ansambel
8) Kuldne Trio
9) laulja Sting
10) Vint

Ajaloolaste jutt

Vaatasin oma vana kursusetööd. Juhendaja oli eriti kiitvaid märkusi kirjutanud kolme järjestikuse peatüki kohta, millest esimeses oli juttu Aafrika loomadest. Ma mäletasin ka muudest asjadest, et juhendajale meeldivad loomad. Pille vaatas ka seda tööd. Ta rääkis, et oli sõitnud rongis, kus tema vastasistmel istus üks tema välismaa tuttav, kes ei tundnud teda ära. Välismaalane oli sõidu ajal Pillest rääkinud, aga polnud teadnud, et see, kellest räägitakse, on sealsamas. Üks ajaloolane kirjutas ajalooajakirjas mälestusi. Lõppu oli kirjutatud, et tema jutu järgi on need üles kirjutanud üks teine inimene. Mõtlesin, et kui ta ise ei kirjuta, siis ta on võibolla nii vana, et ei loe listi ka, kuigi tema aadress on listis.

pühapäev, november 04, 2018

Siilid

10 asja siilide kohta:

1) Siilidele on antud piima, aga uuemal ajal vist on õpetatud, et ei tohi anda.
2) Ühes blogis kirjutati, et siilidele maitsevad banaanid.
3) Ühes ilukirjanduslikus jutus siil päästis vist inimese mao käest ja siilile maomürk ei mõjunud.
4) Kunagi vist räägiti, et rebane veeretab siili vette, et kerratõmbunud siil ennast lahti keriks ja saaks ta ära süia.
5) Ühest luuletusest tulevad meelde read: "Oh seda siili siidivenda, / okastesse peitnud enda".
6) Kunstiajaloo õppejõud nimetas kergemat kõigile mõeldud kunstiajaloo eksamit siilieksamiks.
7) Vanasti kuulsin ühe raadiosaate signaali: "Ei tea, mis see jookseb alla mööda külge? / Tsihh, see on ju siililegi selge". Hiljem kuulsin või seletati, et sõnad on hoopis "Teadmised ei jookse alla mööda külge".
8) Siil võib jääda kergesti auto alla.
9) Ühe maletaja perekonnanimi oli Siil.
10) Siil andis Kalevipojale kasulikku nõu. Kalevipoeg hakkas pärast seda andma hoope laua teravama servaga ja ka siili okkad on teravad.

Realiseerimise harjutamine

V-O-K-R-V-R-O-L
1. f4 c6 2. g3 d5 3. e4 de 4. Le4 f6 5. d4 Rd7 6. a3 Od5 7. Le2 Rf7 8. Rc3 Oc7 9. Rd5 cd 10. Oa2 Rb6 11. Le6+ Kb8 12. Lf7 e6 13. Lh5 Vc8 14. Ve6 Od8 15. 0-0-0 g6 16. Le2 Oc7 17. Rd2 a6 18. Ve1 Ka7 19. Rb3 Lf8 20. Rc5 Vd8 21. Ve7 Vac8 22. Vh7 Ve8 23. Ve7 Ved8 24. Le6 Vd6 25. Lf7 Lf7 26. Vf7 Vc6 27. Rd7 Rd7 28. Vd7 Ob6 29. c3 Oa5 30. Od5 V6c7 31. Vc7 Vc7 32. Ve6 1:0. Valge mõtles 12 ja must 13 minutit.

laupäev, november 03, 2018

Lõhnad, helid ja pildid

Ühel päeval tegin väljas jalutades selliseid tähelepanekuid:

1) Sisse hingates oli õhk külmem kui välja hingates.
2) Õhus oli niiskuse lõhna, muid lõhnu ei olnud tunda.
3) Autorohkemal tänaval kostsid sammud ja linnulaul vaiksemalt.
4) Sellel tänaval oli vastutulijaid enne näha kui nende samme kuulda.
5) Autod ei tekita mitte ainult mootorimürinat, vaid ka kummisahinat.
6) Kui auto sõidab läbi lombi, on tema rataste hääl korraks teistsugune.
7) Mööda ristuvat tänavat sõitva auto hääl on valjem hetkel, kui teda on näha.
8) Kasetüvel oli näha valget, musta ja kollast värvi.
9) Kohas, kus on varem lomp olnud, oli ka tol päeval lomp.
10) Inimesed seisid valgusfoori taga.

Kassidest

Ülesanne: kirjutada kümme asja kasside kohta.

Vastus:
1) Kass ladina keeles oli felis, sarnane ladina keele sõna on felix, mis tähendab õnnelik.
2) Naabrite kassil olid valged käpad ja üks naabritest ütles talle: "Miku, sul on valged sokid jalas".
3) Ühe minu kirjasõbra lemmikloom oli kass.
4) Ühe tuttava koduleheküljelt mäletan, et ta kirjutas, et teda on nimetatud inimkassiks.
5) Ükskord läks üks meie hoovi kass ühe rõdu alla, läksin talle järele ja kass küünistas.
6) Ühes suvituskohaks olnud taludest jäi kass kadunuks ja pererahvas oletas, et rebane sõi ära.
7) Olen andnud kassile söögiks võid.
8) Kass võib hakata taga ajama põrandal liikuvat elutut objekti, nagu see oleks hiir.
9) Ühest raamatust mäletan, et autor pidas kassist paremaks hiirepüüdjaks rästikut.
10) Peale kodukasside on olemas ka metskassid.

reede, november 02, 2018

Loaküsimine

Kägu küsis teise linnu käest: "Kas sinu pessa võib muneda?" Teine vastas: "Ei või, isegi on ruumi vähe."

Anonüümsed punktid

Tänasel kiirmaleturniiril oli 14 osavõtjat ja 7 vooru. Kasutati ajakontrolli, kus käigu tegemise järel tuli sekundeid juurde. Esimeseks tuli Kõiv 5,5 punktiga. Teiseks tuli mängija, kellega ma polnud vist varem mänginud. Enne klubist lahkumist jätsin ta nime meelde, aga koju jõudes polnud enam kindel. Ta sai 5 punkti, kolmas koht sama palju, neljas 4,5. Kuna see on minu blogi ja võibolla mõni lugeja tahab midagi minu kohta teada, siis mainin, et sain 4 punkti ja jagasin 5.-7. kohta. Võibolla tahan ise hiljem blogi abil meelde tuletada.

neljapäev, november 01, 2018

Etteantud pealkirjad

Ülesanne: kirjutada kiiresti 4-realised luuletused pealkirjadega "Kevad", "Suvi", "Oktoober" ja "November".

Lahendus:

1) Kevadel ma sündisin
ühel aastal minevikus.
Praegusesse kõndisin
tolle suhtes tulevikus.

2) Suvel vahel ilm on palav,
mõnel maal on rahvas kaval:
paneb ümber valge lina,
jätab välja ainult nina.

3) Lehti langeb puudelt maha,
igaüks veel lund ei taha,
aga üks päev seda sadas,
siis kui minu silm veel magas.

4) Isal tuleb sünnipäev,
heliseb siis telefon.
Vastu võtan hoopis mina,
küsitakse: "Kes seal on?"

Järgmine ülesanne: kirjuta iga luuletuse kohta 3 lauset kommentaariks.

Lahendus:

1) Enne kõndimist hakkasin siiski roomama ja see ei juhtunud veel esimesel elukuul. Peale kõndimise olen ka jooksnud ja istunud. Aga ajas liikumine võib toimuda teistsugusel viisil kui ruumis.

2) Araablastel võib jääda meestel katmata terve nägu ja naistel olla ka nina kaetud. Kui valge peegeldab kuumust paremini kui must, miks siis neegrid tunnevad ennast Aafrikas paremini kui valged? Eestis peetakse tervislikuks natuke päevitamist.

3) Üks päev hiljuti nägin tõesti lumesadu, aga kui ma seda nägin, siis ma järelikult olin ärkvel. Luuletus võib olla küll üldistavam ja käia mõne varasema või tulevase aasta kohta. Mina see polnud, kes lumesadu ei tahtnud.

4) Enne isa sünnipäeva tuleb venna sünnipäev. Viimasel ajal olen pidanud isa sünnipäeval vähem kõnesid vastu võtma kui varem, sest osad helistavad nüüd mobiiltelefonile. Üks aasta võtsin isale mõeldud õnnitluskõne vastu kuu aega varem, sest helistaja ajas kuud segamini.

Peenramaal

Pidasime peenramaal klassikokkutulekut. Helen rääkis, et vanasti ta paigutas erinevaid taimi kõrvuti kasvama, aga siis ta veel ei teadnud, et kõik asjad kõrvuti kasvama ei lähe. Peenral kasvasid maasikad. Öeldi, et on selgunud, et neid ei tohi korraga palju süia, sest kui need kõhus mõne teise asjaga kokku puutuvad, võib toimuda plahvatus.

kolmapäev, oktoober 31, 2018

Eilsed ajalehed

Eile lugesin ajalehti päeva lõpus. Tegin iga veeru järel mõtlemispausi, seetõttu jõudsin magamamineku kellaajaks läbi ainult kolm kirjutist, lisaks pealkirju. Aga nüüd on tänaseks sissekandeks teema olemas.

Esimesena lugesin "Tartu Postimehest" P. Oleski kirjutist, mis kritiseeris ühe Tallinna kõrgkooli uut lühendit, millest pool on võõrkeelne. Kriitikaga olin nõus, ma olen puhta eesti keele pooldaja. Nõus ei olnud ma sellega, kui Olesk kirjutas, et teistsugune seisukoht on skisofreenia ning et skisofreenia on hullem kui surm. Ei ole kindel, mis tähenduses ta sõna 'skisofreenia' kasutas, aga haiguse mõttes mul see diagnoos on, sellest hoolimata kasutan võimalikult puhast eesti keelt ja mulle meeldib elada. Aastal 2000 oli depressioon, mille ajal tõesti väga ei meeldinud, aga sellest paranesin 11 kuuga ja see pole kordunud. Mõnel vist küll kordub sagedamini.

Teisena lugesin samast ajalehest ühte majandusmeest. Tema kirjutisest leidsin vähem seda, millega nõustuda. Ta esindas ideoloogiat, et mida suurem linn ja mida rohkem raha, seda parem. Kui suur siis Tartu peaks olema? Kas nii suur, et kasvaks Tallinnaga kokku? Majandusmees leidis, et Pärnumaale annavad eelise uus raudtee ja sinna tselluloositehase kavandamine. Kui eesmärk on hästi suur linn, siis minu tuttavad kartsid Tartusse tselluloositehase kavandamise ajal, et rikutud õhk võiks inimesi Tartust põgenema sundida. Pärnus käiakse puhkamas ja tervist parandamas, aga kui see muutuks ebatervisliku õhuga kohaks, siis võiks sealgi turistide arv langeda.

Kolmandaks lugesin suurest "Postimehest" vähi teemalist artiklit. Nagu ühes kirjutises pidas Olesk õudseks skisofreeniat, nii ka vähiteemalises kirjutises öeldi, et ka vähihaigetest hakkavad teised inimesed eemale hoidma. Ma isiklikult ei mäleta, et ma kellestki varasemast rohkem oleks hakanud. Aga küllap eemalehoidjaid leidub. Selle loo lõpus öeldi, et vähiga ei tohi kurvaks muutuda. See tundub natuke inimese vabaduse piiramise moodi, kas inimene ei või ise otsustada, milliseid hinnanguid ta oma elus juhtuvale annab? Kas Shakespeare ei tohtinud tragöödiaid kirjutada?

teisipäev, oktoober 30, 2018

Maastikumaalide näitus

Linnaraamatukogus oli jälle selline näitus üleval, mida ma polnud veel vaadanud. Sildil oli vist öeldud, et see on mahutatud kahele korrusele, aga ma vaatasin esialgu ainult teisel korrusel. Välja olid pandud ühe psühholoogi maalid. Kuigi psühholoog töötab inimestega, maalidel inimesi ei olnud, selle asemel olid maastikud. Mõnel pildil oli ka üksikuid hooneid. Näituse tutvustuses mainiti rohelist värvi, aga piltidel oli palju ka sinist. Rohelised olid puud ja põõsad, sinised erinevad veekogud, jõed või järved. Nagu mõnda pilti läbis jõetriip, nii mõnda teist ka sarnase kujuga teetriip. Ühel pildil jõgi ja tee ristusid, ristumiskohal oli sild. Tundus, et kõik olid reaalsed maastikud, mitte fantaasiapildid. Puu- ja põõsalehti polnud detailselt välja maalitud, väljaarvatud ühel suuremana näidatud puul. Selle kohta mõtlesin, et sellel puul on pildil vist rohkem erinevat värvi lehti kui pärispuul. Piltide autor ütles enesetutvustuses, et vahel tal tulevad pildid välja. Mulle tundusid väljapandud pildid ilusad. Kunstnik vist mainis, et käib maalimas mingi rühmaga koos, aga rühma liikmetest piltidel mingit jälge ei olnud.

Uudistesaade ilmateatega

Televiisori uudistesaates öeldi, et minu kirjutatud raamatuarvustus muidu avaldataks, kui Maa ei kohtuks kolme päeva pärast teise planeediga. Mõtlesin, et mina seda planeeti taevast vaatama ei hakka, muidu mul tekib hirm, et see võib Maaga kokku põrgata. Mõtlesin, et avaldatakse viis minu kirjutatud arvustust järjest, ei tea, miks nii palju. Võibolla on tulnud haigekassast nõudmine, et terviseprobleemidega inimeste kaastöid tuleb avaldada eelisjärjekorras. Aga võib ka olla, et ükski teine kirjutaja ei ole lihtsalt nii hea kirjutamismeetodi peale tulnud kui mina. Televiisoris loeti ilmateadet ja selle juurde näidati pikalt Lõuna-Ameerika kaarti. Kaamera libises mööda kaarti aeglaselt lõunast põhja poole. Ma ei teadnud, kas plaanis on kogu maailma kaart ära näidata. Tristan oleks öelnud selle Lõuna-Ameerika kaardi näitamise kohta, et televiisoris näidati ühte väga head asja.

esmaspäev, oktoober 29, 2018

Võimalikud ründajad

Üks inimene ütles, et istume täna koos ilma riieteta vannipõhja. Ise ta istus. Mina ütlesin, et kui ma riided seljast võtaksin, siis hakkaks mul külm. Varsti hakkas temal külm. Läksime teise kohta. Nüüd hakkas minul külm ja temal soe, sest ta oli liikunud. Läksime ühte pimedasse lauta. Olin põranda lähedal madalas asendis. Tundus, et üks loom tahab rünnata. Loomad vist ründasid neid, kes olid neist madalamal. Selle ärahoidmiseks tõusin püsti. Siin laudas olevat kõik loomad meid kõiki tuttavateks pidanud ja polevat meid seetõttu rünnanud. Kõndisin ühe maja suunas. Mõtlesin kirjutada, et isegi siin Läti piiri lähedal räägivad kõik loomad ja linnud eesti keelt, kuigi nad käivad üle piiri Lätis. Nägin taevas lendamas drooni. Tundus, et see tahab mind tappa. Läksin tema eest majja trepikotta ja panin ukse enda järel kinni. Droon võis läbi ühe ukse sisse lennata, seetõttu sulgesin kaks ust. Droon jäi õhus seisma ja vaatas läbi ukseklaasi sisse.

pühapäev, oktoober 28, 2018

Diagonaalid lahti

O-O-V-R-K-R-V-L
1. b3 Rg6 2. c4 c5 3. g3 Rc6 4. Rfe3 0-0 5. 0-0 b6 6. Rc3 e6 7. Re4 Rce7 8. f3 f5 9. Rf2 f4 10. gf Of4 11. Lg2 Rf5 12. Rf5 ef 13. e3 Oe5 14. Oe5 Re5 15. e4 fe 16. Oe4 Oe4 17. Re4 h5 18. Vce1 Vce8 19. Rg5 Lh6 20. f4 Rd3 21. Ld5+ Kh8 22. Ld3 Ve1 23. Ve1 Vf4 24. Rh3 Vg4+ 25. Kh1 Lc6+ 26. Ve4 Le4+ 27. Le4 Ve4 28. d3 Ve2 29. Rf4 Va2 30. Rh5 Vb2 31. Rf4 Vb3 0:1. Valge mõtles 11 ja must 10 minutit.

Raamat plaanide elluviimisest

Sirly Hiiemäe. „Bucket List“. Pärnu, 2018. Kirjastus Hea Tegu. 264 lehekülge.

Selle raamatu peategelane on keskealine mees, kes koostab nimekirja asjadest, mida ta elus teha tahab, ja hakkab siis plaane ellu viima. Psühholoog Allik on nimetanud iseloomuomadust, mis paneb tegevust planeerima ja plaane ellu viima, meelekindluseks. Sünonüümid võiksid olla tahtejõulisus või kindlameelsus. Hiiemäe raamatu peategelane viib plaane ellu sõltumata sellest, kas need valmistavad talle naudingut või kannatusi. See on üks raamatus esinevatest autobiograafilistest elementidest. Kui raamatu autor on andnud uusaastalubaduse, et avaldab aasta igal päeval ühe blogisissekande, on ta sellest kinni pidanud. Kui ta on järgmisel aastavahetusel lubanud, et järgmine aasta kirjutab ta harvem, on ta ka sellest kinni pidanud. Romaanis ei ole üks tegelane siiski ühe reaalse inimese vaste, vaid autobiograafilisi elemente on jagatud erinevate tegelaste vahel.

Romaani alustades meenutas see mulle Jaan Tõnissoni, kes tegeles maailma parandamisega. Romaani peategelane parandab rohkem ennast kui maailma, väidetavalt ei ole ta enne tegevusplaani koostamist eriti millegagi tegelenud, aga nüüd hakkab tegelema. Kuid Tõnisson oli poliitik, romaani autor on aga nimetanud ennast poliitikakaugeks inimeseks, seda on ka tema tegelane. Ja ta teeb vahepeal tegusid, mida kõlbluse eest võitlev Tõnisson poleks mingil juhul heaks kiitnud.

Lugedes tuli vahepeal meelde ka üks aastal 1994 loetud Jack Londoni romaan, kus tegelane läks füüsiliselt nõrgana Alaskale ja sai seal füüsiliselt tugevaks. Ka nüüd loetud romaani tegelane asub muuhulgas oma füüsilist vormi parandama. Samuti leidsin Hiiemäe romaanil sarnasusi Tolkieni raamatutega ja Bondi filmidega, kus kõik üle noatera kavatsuste kohaselt läks.

Olen leidnud, et lapsepõlves meeldisid mulle rohkem sellised raamatud, kus oli palju kontrastseid tegelasi. Hiiemäe raamatul on sellistega sarnasust, aga mitte kontrastsete tegelaste, vaid tegevuste rohkuse poolest. Seda raamatut sobiksid iseloomustama mõned hinnangud, mida on antud ka erinevatele minu raamatutele – horisontaalne tunnetus, laiahaardelisus, kõigest kirjutamine. Horisontaalsest tunnetusest rääkimist võib võtta ka kriitikana, sest kui keegi mängib näiteks aasta malet ja siis läheb kabe peale üle, siis ta males oma võimete lage ei saavuta. Aga ilukirjanduses võib kasuks tulla, kui osata rohkem erinevaid elualasid kirjeldada.

Mõne koledama asja kirjeldust lugedes tuli meelde ka Goethe „Faust“. Faust on samuti tegelane, kes tahab elus võimalikult palju asju ära proovida ja sellel võivad olla traagilised tagajärjed. Kindlameelsust nõuab ka pühakirjakäskude, viisaastakuplaanide, seaduste ja põhiseaduste täitmine. Aga pühakirjad ja seadused annavad käskude kõrval ka keelde. Hiiemäe tegelane annab endale rohkem käske kui keelde.

Plaanimajandust on peetud turumajandusest vähem edukaks, sest plaane tehes ei nähta kõiki asjaolusid ette. Paul Keres on kirjutanud, et maletajal peab mängu ajal olema mänguplaan, sest ka halb plaan olevat parem kui plaanita mäng. Aga malemängu võiks võrrelda ka turumajandusega, sest kui vastane teeb ootamatu käigu, saab plaani korrigeerida. Ka Hiiemäe romaanis on võetud arvesse, et enda jaoks on plaane teha lihtsam kui teisi inimesi oma plaane täitma panna.

Romaani autor on varem tegelenud kirjanik Prometi loomingu uurimisega, kelle raamatutest ta leidis huumorit. Nüüd loetud raamat sisaldab samuti huumorit, aga seda märkasin ma rohkem raamatu teise poolde jõudes. Esimeses pooles võis seda olla vähem või panin ma ise halvemini tähele.

Õpetaja kingitus

Meil oli olnud inglise keeles tasemetöö. Olin saanud osa eest, mida ma varasemal aastal oskasin, nüüd ainult ühe punkti. Seejuures töötasin ma veel tõlkijana. Ma oskasin kirjalikult tõlkida, mitte ise inglise keelt rääkida. Õpetaja ei olnud seda osa tunnis korranud. Ta ütles, et ise pidi kordama. Ta kinkis mulle kolm inglise keele õpikut, et ma nende järgi kodus õpiks. Mul oli kingituse üle hea meel. Leidsin, et hinne sõltub sellest, kas on olemas hea õpik.

laupäev, oktoober 27, 2018

Aegavõttev peatus

Olime hulga inimestega teel maleturniiri voorule. Mõned läksid otse sinna, suurem osa jäid enne teise majja peatuma. Vaatasin kella pealt, et siia jäänud jäävad juba voorule hiljaks. Tehti ettepanek, et hakkaksime vooru mängima siinsamas, siis me ei hilineks. Tundus, et nii teha on võimalik edaspidi, mitte veel täna.

reede, oktoober 26, 2018

Metskits õuel

Meelva õuel oli metskits. Ta oli puude vahel peidus. Kits otsustas, et ta läheb metsa tagasi, sest siin on puud nii hõredad, et inimesed võivad teda näha. Sama moodi oli otsustanud üks loom sama kirjaniku ühes aastakümneid varem kirjutatud raamatus. Selle autori lugemine tegi metsaelu masendavaks, sest metsas olid ka puud hõredalt. Enne kui kits taluõuelt lahkus, tegi ta mõned korrad erinevatesse kohtadesse lõket. Pärast tule tegemist kustutas ta lõkked uuesti ära. Ma ei saanud aru, kuidas kits oskab nii hästi lõket teha ja millega ta tule süütab. Kui metskitsedele oli tuletegemine geenidega kaasa antud, siis pidid nad kuidagi tuld süüdata oskama ka ajal, kui inimesed polnud veel tuletegemisvahendeid leiutanud.

*
Sirly saatis mulle oma magistritöö mustandi. Ükskord varem ta oli juba ühe pika kirjatöö saatnud. Nüüd saadetud töö oli trükitud, aga iga natukese aja tagant tulid autori pastaka ja kirjatähtedega kirjutatud kommentaarid. Neist oli näha, et ta on seda tööd varem kellelegi teisele ka lugeda andnud, sest kommentaarid olid pöördumised ühe teise inimese poole. Kommentaarides ütles Sirly, et kõike pole ta lugenud ja ei viitsi lugeda.

neljapäev, oktoober 25, 2018

Mälestusi "Kalevalast"

- Mille kohta täna mälestusi kirjutada?

- Tänapäeval on lubatud kirjutada vist ainult avaliku elu tegelastest. Seega võiks kirjutada millegi loetu või televiisorist nähtu kohta. Mälu maht on vist ikkagi piisavalt väike, et kõik ühte blogisissekandesse ära mahuks.

- Mida sa mäletad soome eeposest "Kalevala"?

- "Kalevala" ma polegi läbi lugenud. Aga keskkooli ajal pidime lugema kohustusliku kirjandusena selle ümberjutustust. Keegi vastajatest ütles juba siis, et ta ei mäleta seda hästi, sest luges seda ammu. Õpetaja küsis, mida tähendab ammu. See võis tähendada mõne nädala või kuu eest. Üks vastaja vähemalt oskas midagi rääkida. Tal paluti iseloomustada tegelast nimega Väinämöinen. Vastaja ütles, et Väinämöinen oli isepäine. Mulle seostub Väinämöinen rohkem "Sõrmuste isanda" tegelasega Gandalf kui eesti Kalevipojaga. "Kalevipojas" oli nime ja võibolla ka tegevuse poolest sarnane tegelane vist Vanemuine. Väinämöinen oskas võibolla ka muusikat teha ja ta tegi vist veel asja nimega sampo. See oli vist imemasin, mis tegi raha ja võibolla ka muid asju. "Kalevalas" endas olid vist pikemad read kui "Kalevipojas". "Kalevipoeg" jagunes vist peatükkideks ja "Kalevala" vist runodeks. Sõna 'runo' üks tähendus soome keeles peaks olema ka lihtsalt 'luuletus'. "Kalevalas" esinesid vist ka tegelased Kullervo ja Lemminkäinen. Ühe kohta neist võis olla ühes kunstikalendris maal. Maalil lamas ta surnult vist Toonela jõe ääres, tema ema püüdis teda ellu äratada ja saatis lendu mesilase, kes pidi vist hinge tagasi tooma. Nii oli öeldud pildi kommentaarides. See oli vist ka ühe "Kalevala" loo ümberjutustus, mida loeti ette juba põhikoolitunnis. Seal oli üks meestegelane magatanud kõik mingi saare naised ja saare mehed hakkasid kättemaksuks nuga ihuma. Ühele klassivennale tegi see koht nalja. Kui "Kalevipoeg" lõppes salmiga sellest, kuidas Kalev tuleb kord tagasi eesti põlve uueks looma, siis "Kalevala" lõpus oli vist midagi juttu uue sampo tegemisest. Nii "Kalevipoega" kui ka "Kalevalat" on kirjutatud rahvaluule põhjal. "Kalevala" jaoks koguti rahvaluulet Karjala aladel. Sellest osa kuulub praegu Soomele ja osa Venemaale. Soomes poldud juba iseseisvumise järel riigipiiri asukohaga rahul, Ida-Karjala Selts tegeles alade juurde nõudmisega. Seda õppisin ülikooli ajalooloengus. Teises maailmasõjas vallutas Karjala alasid juurde aga Nõukogude Liit ja veel massiliselt soomlasi asus Soomele jäänud aladele ümber. Nõukogude ajal räägiti rahvusest nimega karjalased, nende jaoks oli algul Karjala NSV ja hiljem väiksema autonoomiaga Karjala ANSV. Praegu ma pole kindel, kas karjala keel ei ole lihtsalt soome keele murre või ongi eraldi keel. Nõukogude ajal räägiti, et kui eestlased oma maal vähemusse jäävad, siis läheb meiega nii nagu Karjalaga, et NSV muudetakse ANSV-ks. Nõukogude Liidu lagunemisel NSV-d iseseisvusid, aga ANSV-d ja AO-d ja AR-id mitte. Tšetšeenid püüdsid ilma NSV-ta iseseisvuda, aga nende vastu tuli sõda. Hiljem on küll NSV-d omanud Gruusia ja Ukraina vastu ka sõda alustatud, aga nende eesmärk oli võibolla ainult osa territooriumi vallutamine.

"Kalevala" koostaja nimi oli võibolla Elias Lönnrot või Lönrot. Võibolla võrreldi teda ühes kirjandustunnis Juhan Liiviga, kuigi loogiliselt oleks rohkem põhjust Kreutzwaldiga võrrelda. Võibolla olen lugenud midagi "Loomingu Raamatukogust" "Kalevala" autori eluloo kohta, kuigi tegelikult vist mitte, sest lugesin hoopis "Seitsme venna" autori elust. Tegelikult tegi "Kalevalas" sampot vist teine tegelane kui ma eespool mõtlesin, sest üks tegelane oli vist sepp ja Väinämöinen ei olnud sepp. "Kalevala" peaks olema maailmas tuntum kui "Kalevipoeg". Tolkien töötas vist välja haldjakeelt ja ühe eeskujuna kasutas vist soome keelt. Nüüd hakkab jutt otsa lõppema. Praegu loetavad raamatud jäävad loodetavasti paremini meelde, kuigi üle poole elu on tõenäoliselt juba läbi. "Kalevipoja" pealkiri on vist tuletatud "Kalevala" pealkirjast, mis ilmus varem, aga eesti rahvaluules oli ilmselt Kalevipojast juttu juba enne "Kalevala" ilmumist. Meil on soomega sarnane keel ja sarnase pealkirjaga eepos. Kodus on "Kalevala" tõlge olemas, olen vahel kaalunud selle läbilugemist, aga palju muud on ka lugeda.

kolmapäev, oktoober 24, 2018

Kooliteel ja koolis

Kõndisin kooli poole. Valgusfooril ei olnud rohelist tuld. Vaatasin kõik tuled läbi, aga jalakäijatele rohelist tuld ei olnudki. Selle koha peal, kus oleks pidanud olema roheline, oli kollane. Jalakäijad pidid minema üle sel ajal, kui autodele oli punane. Aga kui kellelegi oleks õpetatud, et üle minna võib ainult rohelise tulega, siis ta polekski üle saanud. Raekoja platsil nägin politseiniku moodi meest ajamas juttu kahe mulle tuttava poisiga. Mõtlesin, et lähen teatan politseinikule, et valgusfoor ei ole korras. Aga see mees ütles, et ta ei ole politseinik, võõrad käivad temaga rääkimas, aga ta ei taha nendega rääkida. Ütlesin, et siis ma ei räägi, ja läksin edasi. Teel kohtusin ühe klassikaaslasega. Rääkisin talle, et see mees keeldus minuga rääkimast, kuigi tal oli kaks meie tuttavat juures. Läksime tuldud teed tagasi, et kõndida Emajõe ääres. Kuigi Emajõe ääres kõndis ka rääkimast keeldunud mees nende kahe poisiga. Nüüd need poisid eraldusid sellest mehest ja tulid koos minuga. Jõudsin kooliõuele. Mul oli käes võimäärimisnuga ja üks tüdruk kõndis selle nürimale servale vastu. Lootsin, et ta viga ei saanud, aga ta vaatas oma noaga kokku puutunud kõhtu. Esimene tund oli eesti keel ajalooklassis. Õpetaja andis tagasi kontrolltööd. Ütlesin õpetajale, et hindeid ei peaks panema, sest ma ei tea kunagi ette, mis hinde ma saan ja nüüd ka ei saa aru, mis hinne mulle on pandud. Ühte kohta oleks nagu kirjutatud viis ja teise kolm, aga ei tea, kumb neist hinne on. Õpetaja seletas, et hinne on soditud number. Algul ta pani mulle viie ja siis parandas selle kolmeks. Mõtlesin, et hinnet võttis ta alla vist pärast seda, kui oli vaadanud paberi teisele küljele. Oletasin, et minu pinginaaber sai viie, aga tema oli saanud hoopis kahe. Klassi astus üks poiss, kes ei olnud meie klassi õpilane. Ta teatas, et üks teine poiss on lubanud ennast täna selles klassiruumis üles puua. Mulle ei meeldinud, kui tundi segati, aga mõtlesin, et kui selle eesmärk on enesetapu ärahoidmine, siis on see vajalik. Poiss rääkis edasi, et ennast puua lubanud poisi kaela oli keegi puuudutanud ja kael on ikka veel valus. Ta ei nimetanud nimesid, aga sain aru, et jutt käib minu tänasest kohtumisest Raekoja platsil politseiniku moodi mehe juures olnud poistega. Ütlesin, et mina tema kaela ei puudutanud. Pinginaaber ütles mulle midagi. Ma ei kuulnud, aga ei pannud pead lähemale, et mind jälle puudutamises ei süüdistataks.

teisipäev, oktoober 23, 2018

Eksperimendid peegliga

Uurisin veel eilses sissekandes kirjeldatud nähtust, kuidas nägin peeglist, nagu mul oleks ainult üks silm. Katsetamisel nägin ilma prillideta peeglisse vaadates jälle ainult ühte silma, aga prillidega vaadates kogu aeg kahte. Tegelikult ma ei ole kindel, kas see on rohkem füüsikaline või psühholoogiline nähtus.

Ümbertehtud magistritöö

Sain kaitstud magistritöö Itaalia fašismist. Kui olin selle esimene kord kaitsmiseks esitanud, ei olnud seda kaitsmisele lubatud. Pärast seda olin tööd viimistlenud ja nüüd kaitsesin hindele B, mis oli parem kui magistrieksami hinne C. Kui olin töö esimest korda esitanud, olid õppejõud kirjutanud kommentaariks, et saaks teha rohkem järeldusi ja et töö on liiga pikk. Pärast seda olin järeldusi vahele juurde kirjutanud, millega töö läks küll veel pikemaks. Mõtlesin, et tõenäoliselt ei pääsenud töö esimesel katsel kaitsmisele sellepärast, et kirjutasin selle kirjatähtedega ja komisjon ei saanud käekirjast aru. Pärast seda olin selle arvutiga ümber kirjutanud. Olin kirjutanud, et esimesel katsel ma hinnet ei saanud. Nüüd vaatasin, et hindeks oli siiski kirjutatud E ja ainepunktide arvuks 0. Mõtlesin, et kui hinne tõusis E-lt B-le, siis oleks võinud ka bakalaureusetöö hinne tõusta B-lt A-le. Olin ennast juba ammu magistriks nimetanud, aga nüüd sain aru, et magistriks sain alles nüüd.

esmaspäev, oktoober 22, 2018

Optiline pete

Vaatasin peeglist oma silma. Hakkasin nägema, nagu mul ainult üks silm olekski. Siis muutsin pilku ja nägin jälle kahte silma. Mõtlesin, et proovin, kas mul õnnestub näha uuesti ainult ühte silma korraga. Esialgu see ei õnnestunud, aga siis hakkasid kaks silma üksteisele järjest lähemale sõitma ja läksid üheks kokku.

Hambad kontrollitud

Hambaarsti arve tuli alla 5 euro. Kodus öeldi selle kohta, et ei mäleta, et varem nii väiksest arvest oleks kuulnud. Mul tuleb meelde, et on olnud ka kordi, kui pole üldse maksma pidanud.

Röntgenipilt oli varem näidanud silmale nähtamatut auku, aga nüüd arvati, et röntgen näitas valesti. Vahepeal räägiti, et ma pean pidevalt hambaloputusvedelikku tarvitama, aga nüüd öeldi, et enam ei pea, sest igemed on korda läinud. Kui küsisin, kui pika vaheaja järel uus loputusvedeliku pudel osta, siis öeldi, et kuu aega võib vahet pidada. Ma olen vahet pidanud küll, aga nii pikalt vist mitte. Liiga sage tarvitamine ei pidanud ikkagi kõige suhtes tervislik olema.

Mult küsiti, kas ma suitsetan, sest oli tekkinud jälle hambakivi. Ütlesin, et ei suitseta. Ma pole kunagi suitsetanud. Järeldati, et siis tekib hambakivi tee joomisest. Aga ei saadud aru, miks ainult esihammastele. Terveid hambaid seletati korraliku pesemisega. Aga vanasti ma pesin üks, mitte kaks korda päevas, kuid tol ajal leiti auke veel vähem. Vahepeal leiti iga poole aasta järel keskmiselt üks auk.

pühapäev, oktoober 21, 2018

Pikendatud kuningagambiit

Veast õppimise tõttu tuli kuningagambiidis partii pikem kui nädal tagasi ja võitja oli vastupidine:

1. e4 e5 2. f4 ef 3. Rf3 g5 4. d4 h6 5. Oc4 Og7 6. Rc3 Re7 7. Od2 Rc6 8. d5 Re5 9. Re5 Oe5 10. Lh5 d6 11. 0-0-0 Od7 12. h4 Rg6 13. hg hg 14. Lf3 Lf6 15. Ob5 0-0-0 16. Od7+ Vd7 17. Rb5 Kb8 18. Oa5 b6 19. Ob4 a6 20. Ra3 Ob2+ 21. Kd2 Vh1 22. Vh1 Ld4+ 23. Ld3 Lb4+ 24. Ke2 La3 25. Vh8+ Kb7 26. Lc4 Lc3 27. La4 b5 28. Vb8+ Kb8 29. La6 Lc2+ 30. Kf1 Lc4+ 31. Kg1 La4 32. Lc6 Od4+ 33. Kf1 Ld1++. Valge mõtles 11 ja must 10 minutit.