neljapäev, oktoober 18, 2018

Sportimisvõimalused

Lageda taeva all oli bassein. Selles ujusid olendid, kellel olid inimese jalalabade asemel lestad, aga kere küljes naiserinnad. Varem nad olid kandnud rinnahoidjaid, mistõttu nüüd olid rinnad päevitumata ja valged.

*
Lamasin kõnniteel pikali. Minu kõrval lamas üks poiss. Ta tahtis mind puudutada. Ajasin ta endast eemale. Läksin lähedal asuva kooli korvpalliplatsile. Vaatasin, et plats hakkab taastuma, siin on võimalik jälle kahe korviga platsil mängida. Meie poisid olid siiski koondunud üksiku korvilaua juurde ja seisid sellele väga lähedal. Kui hakkasime pärast mängu lõppu platsilt lahkuma, siis mõtlesin, et tara on kooli ümbert ära võetud vist sellepärast, et koolile on esitatud nõudmine, et koolid on avalikud asutused ja peavad olema kõigile kättesaadavad. Siis tuli mulle meelde, et tara ei ole ära võetud, sest palliplatsile pääsemiseks olime roninud üle tara, hoolimata seda keelavast sildist.

kolmapäev, oktoober 17, 2018

Tuna 2/2018

„Tuna. Ajalookultuuri ajakiri“. Nr. 2/2018.

Avaloos räägib Mihkel Mutt praeguse aja varjukülgedest. Tal on kahju, et salajaste päevikute asemel kirjutatakse nüüd blogisid, sest talle tundub, et avalikkusele kirjutades ei olda nii ausad. Blogijana kommenteerin, et ma küll blogis ei valeta. Samuti pole ma paberile kirjutamisest loobunud. Selle blogisissekande ettevalmistamiseks kirjutasin paberkaustikusse pikema mustandi. Iseküsimus, kas ma selle arhiivi hoiule annan. Mutt kahetseb ka paberkirjavahetuse kadumist. Enne interneti tulekut ma väga palju paberkirju ei vahetanud, pikem paberkirjade vahetamine tekkis alles teise blogijaga. Aga tõenäoliselt on Muti märkused osade inimeste puhul kehtivad.

Toomas Siitan kirjutab orelite ajaloost. Seda lugedes mõtlesin, et ma olen ühes listi saadetud kirjas öelnud, et ma ei kavatse tagasilükatud muusikateemalist doktoritööd lugeda, sest see pole minu teema, aga tegelikult on muusika minu teema rohkem kui ma tol hetkel mõtlesin. Kuulan muusikat rohkem kui kord päevas, perekonnaliikme sõnadele kirjutatakse viise, varem ma joonistasin muusika järgi, ja kuigi ma laulda ei oska, on mul eelistused, milline muusikateos meeldib rohkem ja milline vähem.

Artiklis kirjutatakse allikakriitiliselt ja lõpuks küsitakse, kas meile on üldse tähtis tõde või hea lugu. Mõtlesin, et ilukirjanduse lugejale on küll hea lugu tähtsam. Kuigi vahel ka kritiseeritakse, et ilukirjandusteos ei ole piisavalt realistlik.

Enn Küng jätkab varem pooleli jäänud artiklit Rootsi aja majandusest. Artiklis on toodud statistikat, kui palju 1620.–1630. aastatel Tallinnast kaupa välja veeti. Mõtlesin, et kõigi riikide väljavedu peaks kõigi riikide sissevedu ületama, sest osa laevu läheb teel põhja või langeb mereröövlite saagiks.

Artiklist selgub, et vilja veeti Tallinnast palju välja Hollandisse ja Lüübekisse. Kumbki ei olnud vist päris usukaaslased. Hollandis olid võimul kalvinistid, mitte luterlased, ja Lüübekis oli ülikooli konspekti järgi veel vähemalt aastal 1525 katoliiklik tsensuur, kui asi hiljem ei muutunud. /TÄIENDUS: Briti Entsüklopeedia järgi toimus Lüübekis reformatsioon aastatel 1529-1530, kuid eelkõige protestantide ja katoliiklaste vahel toimunud Kolmekümneaastases sõjas 17. sajandil jäi Lüübek ehk Lübeck erapooletuks./

Mulle pole päris selge, millest see sõltub, kui palju mingil maal on teravilja kasvatatud. Tallinnast veeti vilja välja soojematesse maadesse, aga raamatust „Bütsantsi inimene“ jäi meelde, et Bütsantsi riigis hakati vähem teravilja sööma siis, kui see Eestist niigi lõunapool asuv riik kaotas oma lõunapoolsed provintsid, milles oli suurem teraviljakasvatus.

Olga Gavrilova ja Mihhail Hodjakov kritiseerivad Eesti ajaloolasi, et nad on vähe Peterburi arhiive kasutanud. Mõtlesin, et tundub riskantne Venemaa arhiividega seotud uurimistööd ette võtta, kui poole uurimise pealt võib tulla Venemaale sissesõidukeeld. Kuid mõni Eesti riigijuht olevat Peterburis õppinud ja sellest võivat riigivanemate sarja raamatutes kirjutada. Mõtlesin, et kui sari on inimestest kui riigivanematest, siis kui tähtsad nende varasemad eluaastad on. Võibolla üliõpilasena oli väljapaistvam hoopis keegi, kes noorelt suri ja riigivanemaks ei saanud.

Tiit Noormets avaldab dokumente selle kohta, milliseid küsimusi Eestis Stalini ajal propagandatöötajale küsimuste ja vastuste õhtutel esitati. Paljud küsimused olid Nõukogude võimu suhtes kriitilised. Valju häälega selliseid ilmselt nii palju ei esitatud kui anonüümsele paberile kirja pannes. Mujalt olen lugenud, kuidas Nõukogude ajal on tehtud ka käekirjaekspertiise Nõukogude-vastaste paberite autorite kindlakstegemiseks, aga nüüdses kaastöös sellist ekspertiisi ei mainitud. Ükskord, kui Gorbatšov ei olnud vist veel võimule tulnud või ei olnud vähemalt reformidega kaugele jõudnud, küsisin bussijaamas valju häälega: „Kas parem elu on Nõukogude Liidus või Ameerika Ühendriikides?“ Vastati, et ühes kohas on üks asi parem ja teises teine, Nõukogude Liidus on parem see, et on vähem autosid. Aga pärast öeldi, et avalikus kohas selliseid küsimusi esitada ei tohi.

Toomas Karjahärm avaldab kolmanda osa kirjutisest aastate 1987–1988 kohta. Seal on juttu ka minu vanaisast, kellele võrgukommentaatorid heidavad ette, et tema ühe raamatu pealkirjas esineb sõna „klassivõitlus“ ja et ta astus töökoha säilitamiseks kommunistliku partei liikmeks. Talupoegade mõisnike vastu ülestõusu klassivõitluseks nimetamise kritiseerijatelt võiks küsida, kas nad on siis mõisakorra poolt. Karjahärm kirjutab, kuidas minu vanaisa asus aegade paranedes uurima ka küüditamise ajalugu. Talle tehti veel aastal 1989 vastavate arhiivimaterjalide kasutamisel takistusi ja aastal 1990 ta suri, mistõttu kõik tööd ei saanud valmis.

Soome keele sõnu

sopia - sobida; kokku leppida

'Sobida' on sopia.
Sobin oma hobiga.
Tahan ühes Robiga
tegelema kobida.

*
julkaista - avaldada; välja anda

'Avaldada' - julkaista.
Kuigi ma sind julgustan,
'välja anda' sa ei saa,
seda, mida kustutan.

*
kunto - korrasolek; kord; kõlblikkus

'Korrasolek', see on kunto,
see on 'kõlblikkus' ja 'kord'.
Aga ega sul ei tundu:
meil on teine olukord?

*
pyytää - paluda; püüda

'Paluda' või 'püüda' -
soome keeles pyytää.
Kas ma võin sind hüüda
appi oma süüga?

*
sattumoisin - juhuslikult

'Juhuslikult' - sattumoisin.
Kuidas ma küll eile võisin
juhuslikult kokku saada
hiigelsuure välismaaga?

teisipäev, oktoober 16, 2018

Töö ja raha

Ühes eilses lehes kirjutati erivajadustega inimeste töölevõtmisest. Üks tööandja oli varem arvanud, et erivajadustega inimene on kokaks sobimatu, aga nüüd on ta ühe tööle võtnud ja tema arvamus on muutunud, ta soovitab veel 100 000 tööle võtmist. Tegelikult on nii, et kuigi inimesi pole vaja alahinnata, ei ole ka kõigi inimeste erivajadused ühesugused. Pime või kätetu ilmselt nii hea kokk ei oleks. Ma liigitun vist erivajadustega inimeste alla, aga minu erivajadused ei seisne madalas intelligentsuses, nagu ajalehes kirjeldatud loos. Ma õppisin ülikoolis keskmisest üliõpilasest parematele hinnetele, vanal skaalal oli mu keskmine hinne maksimumi lähedane ja uuel skaalal kõrgem kui "väga hea". Sellest hoolimata oli mul raske loengus istuda ja mul on hea meel, et nüüd saan töötada kodus.

Ühes lehes kirjutati ettepanekust sotsiaalmaks ära kaotada. Ei oska selle kohta kindlat seisukohta võtta, küsimus on ka, mis asemele tuleb. Ma pole olnud rahul, et minu eest pole sotsiaalmaksu makstud, sest olen töötanud stipendiumi eest. Töötukassas oletati, et Kultuurkapitali lepinguga raamatu tõlkimine pole töötamine. Aga kui kõigil sotsiaalmaks ära kaotataks, siis võibolla mind hakataks muude inimestega võrdsemaks pidama.

esmaspäev, oktoober 15, 2018

Etturite kukkumine

Kaks päeva järjest harjutades tuli teisel päeval mäng pikem. Mis siis veel saaks, kui kolm päeva järjest harjutaks?

1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 a6 4. Oa4 Oc5 5. c3 Rf6 6. d4 ed 7. cd Ob4+ 8. Od2 Re4 9. Le2 Le7 10. Oc6 dc 11. 0-0 Rd2 12. Le7+ Oe7 13. Rbd2 0-0 14. Vfe1 Of6 15. Re4 Oe7 16. Rc3 Ob4 17. Vad1 Oe6 18. a3 Oc3 19. bc Vad8 20. Vb1 b6 21. Re5 Vd6 22. f4 Vfd8 23. h3 h5 24. Rf3 Of5 25. Vb2 Ve6 26. Ve6 Oe6 27. Rg5 Od5 28. Ve2 f6 29. Re6 Ve8 30. f5 Ve7 31. Kf2 Kf7 32. Rf4 Ve2+ 33. Re2 Ke7 34. Rf4 Of7 35. Ke3 Kd6 36. Kd3 c5 37. c4 dc 38. Kd4 c6 39. h4 c5+ 40. Kd3 Ke5 41. g3 Kf5 42. Re2 g5 43. hg fg 44. Rc3 Kg4 45. Re2 h4 46. gh gh 47. Rg1 h3 48. Re2 h2 0:1. Valge mõtles 18 ja must 14 minutit.

Pidu enne pidu

Olin saanud kirja teel ühe naisega tuttavaks. Kirjavahetusest oli selgunud, et meil on lähestikustel kuupäevadel sünnipäevad. Ta oli kutsunud mind enda sünnipäevale. Ma olin minemisest vähem huvitatud kui ta arvas. Lubasin siiski minna. Ta elas ühiselamu viimasel korrusel. Ma ei teadnud, kas ühiselamus võib otse trepist üles minna või tuleb kõigepealt valvelauda pöörduda. Meil olid külalised. Märkasin, et selle naise kirjad on ekraanil lahti jäänud ja külalised saavad neid lugeda. Veel hullem, kirjad olid läinud tõlkefaili osaks. Proovisin arvutit korda saada, et tõlkimise juurde asuda, aga see ei õnnestunud kuidagi, sest arvuti oli vana ja tegi iga asja peale taaskäivituse. Läksin arvutiga peolauda. Üks mees ütles mulle midagi halvustavat, mille tähendusest ma täpselt aru ei saanud. Lause mõte võis olla, et arvutiga inimeste koht ei ole peolauas. Vahetasin ruumi, võttes arvuti kaasa. Üks poiss lülitas mu arvuti välja. Küsisin, kuidas ta seda tegi, et osata arvutit käima tagasi lülitada. Poiss vastas, et ta ei tea, ta kasutas ühte võtet, mis pole ette nähtud. Nüüd ma arvutit uuesti käivitada ei osanud. Lõin seda poissi. Oli kuulda, kuidas tal üks siseelund loksus. Hakkasin kartma, et lõin liiga kõvasti. Läksin uuesti peolaua juurde, kus vaadati televiisorit. Televiisoris räägiti ühest ammusest mõrvajuhtumist, mille eest taheti veel inimesi karistada. Üks televiisorit vaatav naine ütles, et tapetu oli ise süüdi, et vetteviskamisel hüppas ta sinna pea ees ja uppus ära. Naine arvas, et inimeste elu ei peaks aastakümnetepikkuse kohtuprotsessiga segama. Läksin ühte väiksemasse tuppa ja panin seal lambi põlema. Toas olid lapsed, kes mängisid peitust ja olid ennast ära peitnud. Nad avaldasid lambi põlema panemise suhtes rahulolematust, sest nüüd olid nad kergemini leitavad.

pühapäev, oktoober 14, 2018

Kuningaseisu varisemine

1. e4 e5 2. f4 ef 3. Rf3 g5 4. d4 Og7 5. Oc4 Re7 6. Rg5 0-0 7. Of4 Rg6 8. Lh5 h6 9. Rf7 Vf7 10. Lg6 Le8 11. Oh6 Kf8 12. Of7 Lf7 13. Lf7+ Kf7 14. Og7 1:0. Valge mõtles 4 ja must 5 minutit.

Ajalugu ja matemaatika

Klaus vaatas minu Bütsantsi ajaloo konspekti. Kuigi ta vaatas tagurpidi, luges ta välja ühe sõna, mida ma ise polnud lugenud. Ütlesin, et üks teine inimene sai ka mu käekirjast paremini aru kui ma ise. Mina lugesin Klausi Bütsantsi ajaloo konspekti. Klaus oli pannud kirja teistsuguseid asju kui mina, et kes kellega abiellus. Olin teise aasta magistrant. Magistriõppe esimesel aastal olin eksamitel käimist vältinud, aga mõtlesin, et tänavu lähen eksamile kohale esimesel võimalusel. Bütsantsi ajaloo eksam tuli teha M. Laurile. Mõtlesin, et valmistun hoolega, kodus laua taga istudes loen konspekti üha uuesti läbi ja tänaval kõndides kordan seda peast. Istusin M. Lauri loengus. Seni, kuni ta rääkis Bütsantsi ajaloost, oli loeng väga huvitav. Aga siis andis ta korralduse vaadata tahvlilt aritmeetilist jada, mida ma teha ei tahtnud. Oli vist otsustatud, et nüüd peavad loengud interdistsiplinaarsemad olema. Mõtlesin, et võiks küsida, et kui need arvud oleksid kuubis, kas see oleks siis geomeetriline jada. Tahvlile ei lastud ka rahulikult vaadata, vaid vahepeal keerati keskmised leheküljed eest, nii et kõike kirjutatut ei olnud näha. Ütlesin, et ma ei taha. Mõtlesin, et pärast seda, kui vahepeal matemaatikat ei õppinud, on näha, milline jama see on. Kuigi mõnel ajaloolasel võib aritmeetilist jada mõne ajalooprobleemi lahendamiseks vaja minna. Mõtlesin, et võiks öelda, et neid asju, mida peab väga täpselt nägema, ei ole mõtet tahvlile kirjutada. Ma ei saanud neist arvudest kõige paremini aru ja ei viitsinud mõelda. Tuli vist vastata küsimusele, kas tahvlile kirjutatu on tõene. Sander jõudis lahendamisega lõpule ja ütles Kristerile, et on selgelt näha, et muutuja on negatiivne arv. Loeng sai läbi ja hakati ruumist lahkuma. Läksin oma koha pealt asju võtma. Seejuures läks mul kogemata käsi vastu ühe tüdruku kätt. Aga kui tema poole vaatasin, siis ta oli õnneliku näoga, nagu talle olekski puudutamine meeldinud. Laua all oli koer, kes hakkas haukuma. Lasin seetõttu oma asjad käest ja ronisin laua peale.

laupäev, oktoober 13, 2018

Kaart ja kaaneümbrised

Klotsikast oli vaja radiaatori juurest ära tõsta, et see remondimeestele ette ei jääks. Tõstsin kasti enda ja Tõnu voodi vahele ja kallasin tühjaks, et laduda klotsid sisse tagasi nii, et kuhja peale ei jää. Tõnu tuli mulle appi laduma. Ta ladus sama moodi nagu klotsid olid varem olnud, nii et kuhi jäi ikkagi peale. Kallasin kasti uuesti tühjaks, et laduda ise niimoodi, nagu ma olin kavatsenud. Vaatasin, milliseid mänguloomi ja malenuppe põrandal on. Korjasin malenuppe kokku, et need karpi tagasi panna.

*
Valisin maakaardilt jõge, mille nime klikkida, et selle kohta rohkem lugeda. Klaus tahtis koordinaatteljestiku serval ära tähistada, mis koha ma olin välja valinud. Ütlesin, et ta kaarti ei sodiks. Selgus, et jõe nimel ei saagi klikkida, seda sai teha asulate nimedel. Raamatu vahel oli teise raamatu kaaneümbris. Ütlesin, et see on selle ingliskeelse leksikoni kaaneümbris, mis alati väga huvitav tundus, aga mida me kunagi ei vaadanud. Kaaneümbriseid oli raamatu vahel rohkem. Vaatasin, et need on "Loomade elu" ingliskeelse väljaande köidete ümbrised. Küsisin, kas "Loomade elu" on inglise keeles ka välja antud. Üks ümbris oli teistsugune. Küsisin, et mis, kas Trumpi kohta on ka raamat.

reede, oktoober 12, 2018

Kõnelused maletajatega

Mängisin maleturniiril. Kahe vooru vahel võtsin riiulist raamatu ja vaatasin sealt, mis varianti Seljodkini vastu mängida. Mul oli turniiril seni hästi läinud, aga mõtlesin, et rohkem pole mul aega mängida, pean turniiri pooleli jätma ja tähtsama tegevuse juurde asuma. Sven küsis, kuidas mul turniiril on läinud. Vastasin, et olen saanud üle poole võimalikest punktidest. Sven ütles, et siis on nõrk turniir. Vastasin, et ei, ma võitsin Lauku ja viigistasin Reiga. Sven ütles, et lähme räägime teises ruumis, kus me teisi ei sega.

*
Karba ütles, et ta teab, et ma söön õhtust kell üksteist. Rei ütles, et nii hilja ei tohi, õhtusöögi ja magamamineku vahele peab vahe jääma. Vastasin, et ega ma siis veel kohe magama ei lähe. Rei küsis, mis kell ma lähen. Mõtlesin vastata, et jõuan voodisse kell pool kaks. Aga vastasin, et ma ei taha oma päevaplaanist rääkida.

neljapäev, oktoober 11, 2018

Lausete jada

Vene ajalooajakirja pildil näidati, et tšuktšid kandsid sõjas raudrüü sarnast kaitseriietust, ainult et see polnud tehtud rauast, vaid puust. Eestikeelsed mõisted 'raudrüü' ja 'puusärk' on tähenduselt erinevamad. Mäletan ka võõrkeeles loetud teoste sisu eesti keeles. Mõni väljend on küll ka originaalkeeles meeles. Hea võõrkeeleoskus ei pruugi olla suur au, kui see teeb emakeeleoskuse halvemaks. Vennad on arvanud, et tulevikus jääb võõrkeelte õppimist vähemaks, sest masinad tõlgivad inimeste eest. Masintõlge ei kõla eriti luuleliselt. Eilses ajalehes soovitati jälle, et ärge arvutage koolitunnis oma peaga, vaid masinaga. Sama kirjutaja arvas aga, et teoreeme peab oskama tõestada oma peaga, ei piisa teoreemi sisu teadmisest. Minu meelest võiks olla sama arvutamisega, et võiks osata kontrollida, kas arvuti arvutab ikka õigesti. Olen vist kirjutanud, et oma peaga arvutamine arendab aju rohkem. Iseküsimus, kui arenenud aju üldse peaks olema. Mõistuse arendamisel on varjukülgi. Tugevam laps võib hakata nõrgemat peksma ja targem rumalama üle nalja tegema. Mõni küsiks, kas ta ikka on siis targem. Aga kui tal on näiteks parem arvutamisoskus, suurem mälumaht ja rohkem faktiteadmisi, siis mingis mõttes ta on targem. Või puudust võib näha ka huumorimeele puudumises, kas nalja tegemist peab üldse kiusamiseks pidama? Saavat teha erinevaid nalju. Maleklubis on räägitud, et nali ja vale on umbes sama. Ma kirjutasin ükskord vist teistsuguse lause, et tõde ongi naljakas.

kolmapäev, oktoober 10, 2018

Kooli magama

Läksin kooli poole. Mõtlesin, et nüüd ma tulin kogemata Võidu sillast, mitte kaarsillast, siit on pikem tee. Teiseks peaks kaarsillast minema sellepärast, et see on meie klassi õpilaste komme, et tee peal kokku saada ja osa teed koos minna. Koolimajas nägin tiivatrepil õpetaja Noorlaidu ja ütlesin talle tere. Mõtlesin, et arvatavasti ma pean sel õppeaastal ka Noorlaiu tundides käima, aga olen sealt puudunud, sest mul on tunniplaanis viga. Noorlaid teretamisele ei vastanud, arvatavasti ei tundnud ta mind nii pika puudumise järel enam ära. Läksin klassi 307, kus pidi tulema õpetaja Volmeri tund. Õpetaja ütles kahele tüdrukule, et nad läheksid nüüd vannituppa, sest vannitoas on praegu poisid, mitte tüdrukud. Tuli välja, et nüüd on koolimajas poistele ja tüdrukutele eraldi vannituba ning tüdrukute oma on praegu vaba. Jäin magama. Mõtlesin, et ma vist suudan läbi une ka tundi jälgida. Aga võibolla muutub uni sügavamaks ja enam ei suuda. Toetasin selga vastu pinginaabrit ja pead vastu oma õlga. Mõtlesin, et magades peaks lõpuks pea alla kukkuma. Aga kui see on õla najal, siis võibolla ei kuku.

teisipäev, oktoober 09, 2018

Bütsantsi ajalugu

„Bütsantsi inimene. L’Uomo Bizantino“. Koostaja Guglielmo Cavallo. Tõlkinud Janika Sild, Heili Einasto, Hanna Kaal, Margus Ott ja Heigo Sooman. Avita 2002. 357 lehekülge. Itaalia keeles 1992.

Keskkooli ajaloo lõpueksamil vastasin piletit, mille üks punkt oli Eesti NSV ajaloo, teine Bütsantsi ajaloo ja kolmas ajakirjas „Akadeemia“ avaldatud Bütsantsi ajaloo teemalise artikli kohta. Kui olin kolm küsimust ära vastanud, küsiti mult, mitme pileti kolmanda küsimuse materjalid mul lugemata jäid. Kõik enne mind vastanud, keda ma kuulsin, olid öelnud, et kõike ei saanud kätte, aga ma ütlesin, et lugesin kõik läbi. Küsiti, mida ma edasi õppima tahan minna. Vastasin, et ajalugu või füüsikat. Kirjeldati ühte Bütsantsi keisrit ja küsiti, kas ma tean, mis on tema nimi. Vastasin keelekomistuse tõttu Justianus ja parandati, et Justinianus, aga loeti minu vastus õigeks. Küsija ütles, et ta läheb sügavamale, mis oli Justinianuse naise nimi. Vastasin, et Theodora. Teine komisjoni liige soovitas, et küsija läheks veel sügavamale. Nimetati ühe keisri nimi ja küsiti, mida ta tegi ühel kirikukogul. Vastasin, et tahtis saada kogu võimu kirikus enda kätte. Üks komisjoni liige ütles, et nüüd on nii, et üks loll jõuab rohkem vastata kui sada tarka küsida. Küsiti, kas ma tean, mida tähendab sõna ’tsesaropapism’. Vastasin, et ei tea, mille peale komisjon muutus rõõmsaks ja pani viie. Pärast ülikooli lõpetamist tunduvad küsimused, millele saab ühelauselisi vastuseid anda, pealiskaudsed, aga keskkooliõpilase kohta pidasin oma ajalooteadmisi suurteks.

Ühel aastal vaatasin, et raamatupoes on müügil ajalooraamatute sari, millest ma ühtegi lugenud ei ole. Otsustasin, et ostan ühe raamatu sellest sarjast. Selleks oli „Bütsantsi inimene“, mis tundus pealkirja järgi kõige huvitavam. Hiljem ostsin ja lugesin läbi ka kõik teised selle sarja raamatud, mida ma müügil nägin. Nüüd mäletasin esimesena loetut kõige halvemini, sest seda lugedes ma erinevalt hilisematest polnud midagi kirjutanud.

Eelmine nädal jäin palavikku. Otsustasin seetõttu, et teen „Tuna“ numbri lugemises vaheaja ning võtan ühe raamatu, mis on juba varem loetud, et vähem pingutada. Lugesin uuesti läbi „Bütsantsi inimese“, tehes mõtlemispause alles peatükkide, mitte lehekülgede lõpetamise järel.

Isegi asjade kohta, mida ma mäletasin, ei olnud enam meeles, et olen neid lugenud ka sellest raamatust. Mäletasin, et ühes magistrieksamiks loetud ingliskeelses raamatus oli juttu keskaegsest Genovast ja Veneetsiast kui koloniaalilmpeeriumitest, aga ei mäletanud, et ka selles raamatus. Mäletasin, et Ristikivi romaanis oli juttu itaalia kaupmeeste suurest osast hilise Bütsantsi ajaloos, aga ei mäletanud, et sellest kirjutatakse ka „Bütsantsi inimeses“. Mäletasin, et olen õppinud kunstiajaloos Hagia Sophia katedraali, aga sellest raamatust midagi konkreetset sel teemal ei mäletanud. Mäletasin, et keskkooli lõpueksamiks lugesin "Akadeemiast“ Bütsantsist kui Itaalia renessanssile tõuke andjast, aga sellest raamatust seda teemat ei mäletanud. Mäletasin, et olen lugenud raamatust „Trooja sõda“, kuidas vanaaja inimesed teadsid Homerose eeposi peast, aga ei mäletanud, et samu eeposi õpiti pähe ka Bütsantsi ajal. „Trooja sõjas“ oli toodud kellegi arvamus, et eepost suudab pähe õppida vaid kirjaoskamatu, aga Bütsantsi ajal oli kirjaoskus juba olemas. Lisaks on teada, et ka islamiusulised on kirja pandud Koraani pähe õppinud.

Mõnda asja mäletasin „Bütsantsi inimesest“ tänu sellele, et olen seda ka vahepeal lehitsenud. Bütsantsi relvastuse muutumatust läbi sajandite mäletasin vahepealsest lehitsemisest, mitte esimesest lugemisest. Keisri kaugelt riidevärvi järgi ära tundmist mäletasin samuti vahepealsest lehitsemisest, mitte esimesest lugemisest. Esimesest lugemisest tuleb meelde ainult lugemine ise, aga mitte see, mis aastal see oli.

Võibolla see jäi siiski esimesel lugemisel meelde, et Bütsantsi elanikud ei nimetanud ise oma riiki Bütsantsiks, vaid Rooma riigiks. Bütsants on hilisem ajaloolaste leiutis, nagu ka mõiste ristisõjad või keskaeg.

esmaspäev, oktoober 08, 2018

Allikad ja õppematerjalid

Vaatasin oma vana märkmikku. Selgus, et olen teinud märkmeid ka 1917. a. revolutsiooni ajal. Pidasin seda väga väärtuslikuks, sest tolle aja kohta oli allikaid vähe, aga mul olid veel lisaks enda käega kirjutatud. Olin märkmete andmetel uskunud Eesti võitu juba siis, kui sõda alles käis. Aga vahepeal Eesti väed taganesid ja siis ma polnud kuude kaupa märkemid teinud, enne kui nendega jätkasin. Siiri ütles mulle, et mind kutsutakse hambaarsti kabinetti. Mina polnud kutsumist kuulnud. Aga ma olin ooteruumist üks ruum edasi, võibolla siia lihtsalt ei kostnud. Esialgu ma ei hakanud siiski kabinetti minema.

*
Üks auto sõitis tänaval tagurpidi. Ta tegi pöörde, aga jätkas endiselt liikumist tagurpidi. Oletasin, et tal on ettekäik rikkis. Kriiska tuli minu juurde ja andis mulle materjalid, mille ma pidin selgeks õppima. Kui Kriiska oli läinud, tuli minu juurde Kristina nende materjalide teemal juttu ajama. Lähedal oli ka teisi tüdrukuid, aga Kristina rääkis ainult minuga. Kerisime ühte pikka niiti. Tekkis küsimus, kas seda ei peaks natuke teisiti kerima. Läksime Lossi tänava õppehoone neljandale korrusele Kriiska antud materjale stendile riputama. Kristina soovitas, et ma kõiki materjale ei riputaks. Otsustasin, et võtan siis ülejäänud koju kaasa ja loen neid ise. Mul oli küll olnud plaan kodus kohe daatumeid õppima hakata, aga nüüd lükkus see edasi.

pühapäev, oktoober 07, 2018

Vastastikused kahingud

1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 a6 4. Oa4 Oc5 5. Re5 Of2+ 6. Kf2 Re5 7. Vf1 Lh4+ 8. Kg1 Le4 9. Rc3 Ld4+ 10. Kh1 Rf6 11. d3 b5 12. Ob3 Ob7 13. Og5 0-0-0 14. Of6 gf 15. Vf6 Vhg8 16. Of7 Rg4 17. Lf1 Rf6 18. Og8 Vg8 19. Re4 Re4 20. de Oe4 21. Vd1 Og2+ 22. Lg2 Ld1+ 0:1. Valge mõtles 7 ja must 6 minutit.

Hommik majas

Elasime ühes majas. Tulin hommikul oma toast välja. Avastasin, et ühes ruumis on isal külalised. Istusin nende juurde. Mul ei olnud veel päevariideid seljas.

*
Kõndisin mööda tänavat. Mõtlesin, et mul läheb alati meelest, et mulle meeldib olla ilma riieteta ainult toas, mitte õues.

laupäev, oktoober 06, 2018

Sarnane planeet

Lugesin kodus raamatukogu raamatut. See oli juba laenutamise ajal kulunud olnud ja nüüd oli lugemise ajal lagunenud mitmeks tükiks. Mõtlesin, et kui viin selle raamatukokku tagasi, siis pakun raha, mille eest raamat kokku tagasi köita. Aga edasi mõtlesin, et kui raamatukogu on nõus seda ka oma raha eest köitma, miks pean alati mina raha pakkuma. Keset tuba oleva laua peal üks vennatütar joonistas. Küsisin talt, kas ta mäletab, kui me ühte teist pilti joonistasime. Ta vastas, et mäletab küll.

*
Taevas ilmus nähtavale teine planeet, mis liikus mööda kosmost ringi. See tuli Maale nii lähedale, et paistis suuremana kui ükski varem nähtud taevakeha. Ja see planeet oli Maa täpne koopia, tal olid täpselt samasuguse kujuga mandrid. Siis hakkas vihma sadama. Seda ei sadanud vist teiselt planeedilt, vaid Maa enda taevast. Aga taevas läks pilve ja teine planeet enam ei paistnud. Varsti teine planeet eemaldus. Kuud ta endaga vist kaasa ei võtnud, aga tal oli olnud nii tugev külgetõmbejõud, et ta oli vist muutnud jäädavalt Kuu orbiiti. Varem oli Kuu maakerast pidevalt kaugenenud, aga nüüd oli tulnud kaugenemisele lõpp. Maa enda orbiit oli vist ka muutunud.

reede, oktoober 05, 2018

Paranemisunenäod

Võtsin riiulist raamatuid välja. Pärast seda läks üks inimene kappi. Kuna raamatud enam kapilage püsti ei hoidnud, kukkus see kappiläinule pähe ja ta sai surma. Üks naine tegi surma maailmale teatavaks, aga surma põhjust ei avalikustanud.

*
Mõtlesin, et ma pingutan nii kaua, kuni saan kõige paremaks ajaloolaseks. Nagu varem olin pingutanud, et saada kõige tugevamaks maletajaks. Selleks ma polnud saanud, aga tänu pingutamisele olin saanud varasemast tugevamaks.

*
Üks naine oli minust ajalehes kirjutanud. Lugesin artikli läbi ja kirjutasin oma blogisse vastuse. Et vastus oleks paremini märgatav, lisasin vastusele selle naise nimega sildi, mis oli nüüd külgribal eraldi nähtav. Seal olid ka mõned sellised sildid, mis ei olnud mu enda tekitatud. Need otsustasin ära kustutada. Aga hakkas paistama, et reklaamikoha kustutamine ei õnnestu. Ma võisin küll konkreetse reklaami maha võtta, aga koht jäi alles.

neljapäev, oktoober 04, 2018

Tänapäeva probleemid

Unenägude järgi otsustades olen ma täna tervem kui eile, kuigi täpsemalt ei taha need unenäod siiski meelde tulla. Eile oli kõige kõrgem palavik 38,7, täna ei ole veel kraadinud. Võtsin eile köharohtu ja juba ühe lusikatäiega läks tunne kurgus paremaks. Täna on valus punkt kuklas. Täna kirjutan teises toas, sest minu rõdul oli jälle remondimees. Majas on mõni asi halvemaks läinud. Viimasel ajal tuleb soojaveekraanist isegi maksimaalse kuumuse peale keerates üsna jahedat vett. Nii saab võtta vähem kaupa müies rohkem raha. Lisaks veel vihatunde tekitada. Eile võtsin ühe korra aspiriini ja läksin pärast seda higi maha pesema, aga siis selgus, et seda tuleb teha jaheda veega. Võibolla ma sellest siiski ei külmetanud, sest läksin ruttu kolme teki alla tagasi. Öösel läksin kirjutuslaua taha tagasi. Kuigi nüüd oli kehatemperatuur üle kraadi langenud, undas pea rohkem. Üks kõrvade undamise hoog käis mul juba reede hommikul enne maleturniiri. Tundub, et eile on tulnud telefonile kaks sõnumit maleturniiride kohta, aga ma ei osanud mõlemat korraga lugeda. Ei õnnestunud ka loetud sõnumit ära kustutada. Kui olin ta läbi lugenud, läks ta kuskile telefoni varjatud ossa, kust ei leia üles. Kas oli ikka vaja mobiiltelefon leiutada?

kolmapäev, oktoober 03, 2018

Palavikumõtted

Jäin haigeks. Enne seda jõudsin ühe arsti juures ära käia. Eile hommikul tundus juba, et võib väike palavik olla. Sellest hoolimata käisin väljas, sest tundus, et palavik ei ole suur. Õhtul kell 8 kraadisin esimest korda. Siis näitas 37,3. Öösel kell üks otse enne magamaminekut kraadisin teist korda. Siis näitas juba 37,7. Täna hommikuks olid tekkinud nohu ja südamekloppimine, aga tundus, et palavik võib olla langenud. Kraadimine seda oletust ei kinnitanud, nüüd näitas 37,8. Eelmine nädal läks palju aega malele, see nädal tahaks rohkem tõlkida, aga palavikuga ei ole see vist tervislik. Lehitsesin ühte uut raamatut, kus kiideti ühte minu tõlgitud raamatut. Kiitvast raamatust endast leidsin trükivigu, samuti ajakirjanumbrist, mida ma eile lugesin. Täna kraadimise ajal ja pärast seda tuletasin meelde Bütsantsi ajalugu. Hiljuti mõtlesin küsimuse üle, kas Lääne-Rooma ja Ida-Rooma olid üks või kaks riiki. Üks raamat vastas, et kaks riiki, aga nüüd lehitsetu nimetas Lääne-Roomat impeeriumi lääneosaks. Bütsants nimetas ennast ka Roomaks edasi. Justinianuse koodeks Rooma õiguse kohta koostati Bütsantsis, aga see sisaldab vikipeedia andmetel ka ühtse Rooma riigi keisrite seadusi alates 2. sajandist p.Kr. ja on kirja pandud ladina, mitte kreeka keeles. Justinianus elas pärast Lääne-Rooma riigi langemist, aga püüdis selle alasid oma võimu alla saada ja tema ajal olnud Bütsantsi ametlik keel veel ladina keel, kuigi hiljem asendati see kreeka keelega. Justinianuse nime pidin teadma ka keskkooli ajaloo lõpueksamil piletis, mida ma vastasin. Küsiti ka, kas ma tean Justinianuse naise nime. Vastasin, et see oli Theodora. Justinianuse asemel hääldasin kogemata Justianus, aga mind veel kiideti. Valesti võisin ma hääldada selle pärast, et kodus oli riiulis romaan sarnase nimega keisrist Julianusest. Hiljem olen osasid selle köiteid lugenud. Ma olen lugenud üldse üsna palju raamatuid Rooma riigi kohta. Kui ma kirjutasin magistritöö Itaalia kohta, siis tahan teada ka, mis toimus Apenniini poolsaarel Rooma riigi ajal. Mind huvitas Rooma ajalugu natuke juba enne magistritöö ja ülikooli lõputöö teema valimist. Võibolla peaks kirjutama sahtlisse doktoritöö ilma doktoriõppesse astumata. Blogis ma kirjutan vaid ajaleheartikli pikkuseid sissekandeid, muidu ei loe neid keegi läbi. Tegelikult hindan ma põhjalikku süvenemist. Mulle meeldis, et sai mängida pikka malet, kuigi ma punkte sain viimane kord vähe. Aga mulle meeldis, et sai millegi üle pikemalt mõelda. Praegu käib vist registreerumine veel pikemaks turniiriks. Palavikuga ma registreeruma ei hakka. Ja kuigi mind turniir huvitaks, pean tähtsamaks kohustuseks raamatu tõlkimise lõpetamist.

teisipäev, oktoober 02, 2018

Unenäod tagasi

Lugesin ühte vana autorit, kes oli palju kirjutanud. Talle oli antud vastupidiseid hinnanguid. Teda oli peetud nii rõõmsaks kui ka kurvaks inimeseks.

*
Vastasin kirjale. Kirjas oli esitatud mulle rida küsimusi. Vastasin punkthaaval. Üks küsimus oli, kas ma tahan Tallinnas elada. Vastasin, et ei taha, kuigi võibolla ma kunagi olen sunnitud. Kui olin ära vastanud, siis sain aru, et see küsimus käis varjatult selle kohta, kas ma tahan küsijaga abielluda. Kui tema elas Tallinnas, aga mina sinna kolida ei tahtnud, siis järelikult mul ei olnud kavatsust temaga abielluda.

*
Mulle määrati kuupalk 400 eurot. See määrati sellepärast, et oli tulnud nõudmine, et mulle peab vähemalt minimaalpalka maksma. Rohkem ei makstud sellepärast, et 400 eurot oligi minimaalpalk. Isegi seda maksti vastumeelselt.

*
Ühes toas oli käimlapott. Läksin selle juurde. Hakkasin seda paberiga paksudest väljaheidetest puhastama. Pabereid kulus palju. Tuppa tuli inimesi juurde. Ootasin, et nad lahkuksid. Lõpuks nõudsin seda. Ukse taga kommenteeriti, et isegi mina võtan ennast lõpuks kokku. Vastati, et ma pean võtma, sest kui ma potile ei istu, siis ma lähen lõpuks lõhki. Kõik inimesed peale minu olid juba ruumist lahkunud, aga siis tuli kaks inimest juurde. Üks oli eestlane ja teine jaapanlane, nad ajasid omavahel juttu. Otsustasin, et kui üksindust ei saa, siis istun lõpuks potile ka teiste juuresolekul. Enne nõudsin veelkord nende lahkumist. Lõin jaapanlast rusikaga meelekohta. Ma ei teadnud, kas nüüd järgneb tema maa kombe kohaselt hirmus kättemaks. Teine jaapanlane oli minu poolt.

esmaspäev, oktoober 01, 2018

Riigid kaartidel

Kirjutasin Rooma ajaloo teemalise telesarja kuuenda osa vaatamise järel:

"Vaatasin arvutist ka seda osa, aga umbes kümme minutit enne lõppu välja jõudmist millegipärast ülekanne katkes. Kuues osa rääkis ajast, kui Rooma riik oli jagatud Ida- ja Lääne-Roomaks, aga filmis näidatud kaardil olid need tähistatud sama värviga, muud alad teise värviga. Alles kaardi korduval näitamisel märkasin, et näidatud oli ka Ida- ja Lääne-Rooma vahelist piiri. Mõtlesin, kas poolitatud Rooma riik oli ikkagi üks või kaks riiki. See oli nagu personaaluniooni vastand. Personaalunioonis on kahel riigil ühine kuningas, aga Rooma riik oli nagu üks riik kahe keisriga. Ühendas minevik, nagu ka hilisemal ajal (Briti) Rahvaste Ühendust ja Nõukogude Liidu lagunemisel moodustatud Sõltumatute Riikide Ühendust. Aga veel vanem ajalugu oli roomlastel ja kreeklastel erinevam.

Kahe Rooma riigi kaardil sama värviga kujutamine tuletas meelde vanavanematelt päranduseks saadud suurt venekeelset Lõuna-Aafrika Vabariigi kaarti, mida ma hiljuti vaatasin, koos kaardi juurde kuuluva maad tutvustava brošüüri lugemisega. Lõuna-Aafrika Vabariigi keskele jäävad väiksemad riigid Lesoto ja Svaasimaa. Neid oli põhikaardil kujutatud sama detailselt nagu Lõuna-Aafrika vabariiki ennast. Aga suure kaardi kõrval olid väiksemad kaardid mõnede muude andmete näitamiseks. Neid andmeid näidati Lõuna-Aafrika Vabariigi kohta, aga väikeriikide koha peale olid jäetud valged laigud. Samalaadseid suuri kaarte on mul vanavanematelt saadud ka muude maailma riikide kohta."

pühapäev, september 30, 2018

Gunnar Uusi mälestusturniir 2018

Maleliidu kodulehekülje andmetel olid tänavuse Gunnar Uusi mälestusturniiri põhigrupi lõpptulemused:

1. Maksim Turov 5 p.
2. Ilja Vovk 4,5
3. Kirill Chukavin 4,0
4. Georg Aleksander Pedoson 3,5
5. Mathias Robert Uibokant 3,5
6. Kalle Peebo 3,5
7.-8. Igor Švõrjov 3,5
        Dmitri Petrov 3,5
9. Tõnu Rauk 3,5
10. Deniss Andrijaškin 3,5
...
37. Simo Runnel 1,5
...
Kokku 44 osavõtjat.

Viimases viiendas voorus mängisin sellise partii:

Runnel-Tomson
1. e4 e5 2. Rf3 Rf6 3. Rc3 Rc6 4. Ob5 Ob4 5. 0-0 0-0 6. Ve1 d6 7. a3 Oa5 8. d4 Og4 9. Oc6 bc 10. de Oc3 11. bc Of3 12. Lf3 de 13. Og5 Vb8 14. Vd1 Le7 15. h3 Vb2 16. Ld3 Le6 17. Of6 Lf6 18. Vd2 Vfb8 19. Kh2 g6 20. Vad1 Vb1 21. Vb1 Vb1 22. g3 Kg7 23. Kg2 Le7 24. La6 Lc5 25. c4 Va1 26. Vd3 Va2 27. La4 Lb6 28. Vf3 Va1 29. Lb4 Lb4 30. ab Va4 31. Vb3 c5 32. c3 Kf6 33. Kf3 cb 34. cb c5 35. bc Vc4 36. Vb5 Vc3+ 37. Kg2 Ke6 38. Va5 Kf6 39. Va6+ Kg7 40. c6 Kf8 41. g4 Kg7 42. h4 h6 43. f3 g5 44. hg hg 45. Kf2 Kg8 46. Ke2 Vc5 47. Kd3 Kg7 48. Va7 Vc6 49. Vd7 Kg6 50. Vd5 f6 51. Vb5 Vc1 52. Vb7 Vf1 53. Ke2 Vc1 54. Vd7 Vc5 55. Vd5 Vc1 56. Kd2. Edasi on protokollis vigu. Umbes 64. käigul leppisime minu ettepanekul viiki, vastane oli juba varem viiki pakkunud, mille ma tagasi lükkasin. Valgel jäi mõtlemisaega alles 28 minutit ja mustal 24.

Punkte sain turniiril vähem kui lootsin, aga selle poolest jään rahule, et kõigis mängudes tuli huvitavaid mõtteid.

Neljas voor

Käimasoleva turniiri eelviimases voorus mängisin viimasel laual ja sain esimese võidu. Mängu algus oli selline:

Lomp-Runnel
1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 a6 4. Oa4 Rf6 5. 0-0 Oe7 6. Ve1 d6 7. h3 Od7 8. c3 g5 9. d4 g5 9. d4 g4 10. hg b5 11. Oc2 Og4 12. Oh6 Ld7 13. d5 Ra5 14. Rbd2 Vg8 15. b3 Vg6 16. Og5 Vg5 17. Rf1 Of3 18. Lf3 Lg4 19. Lg4 Vg4 ja kuigi mäng jätkus veel mitukümmend käiku, seisuhinnang enam ei muutunud ja lõpuks valge alistus. Lõppmängus oli siiski ühel käigul vaja ettevaatust, muutsin etturi vankriks, mitte lipuks, et ei tekiks hullu vankriga viigi tegemise võimalust. Aga seda viga olen elus juba varem teinud, mistõttu nüüd tuli õigel ajal meelde. Valgel oli mängu lõpus mõtlemisaega 1 tund 40 minutit, mustal 1 tund 18 minutit.

laupäev, september 29, 2018

Edasi-tagasi muutmine

Õpetasin juba teistele, kuidas postkasti uut kujundust vana vastu tagasi vahetada. Aga nüüd selgus, et parema kujunduse sai tagasi ainult mõneks nädalaks, seejärel vahetati see jälle uue vastu. Nüüd peab olema väga ettevaatlik, et pärast kirja saatmist ei läheks sõrm näiteks käsule "võta tagasi", mille järel kiri läheb saadetud kirjade alt uuesti mustandite alla.

Teine mängupäev

Täna mängiti Uusi mälestusturniiri teine ja kolmas voor. Kõik kolm mängu on lõppenud mulle kaotusega. Võibolla sellepärast, et jäin esimeses ja teises voorus viimaste hulgas mängima ja olin iga vooruga järjest rohkem väsinud. Tänased mängud olid sellised:

2. voor
Krivenko-Runnel
1. e4 c6 2. d4 d5 3. Rc3 de 4. Re4 Rd7 5. Rf3 Rgf6 6. Rg3 e6 7. Od3 c5 8. dc Oc5 9. Le2 0-0 10. Od2 Lb6 11. 0-0-0 Rd5 2. Le4 R7f6 13. Lh4 Of2 14. Vdf1 Oe3 15. Re4 Od2+ 16. Rfd2 Re4 17. Re4 f5 18. Rd2 Od7 19. g4 Rb4 20. Oc4 fg 21. Lg4 Ld6 22. Vfg1 Vf7 23. h4 Vaf8 24. h5 Rd5 25. h6 Re3 26. Le4 Rf5 27. hg Vg7 28. Vg7+ Kg7 29. Lg4+ Kh8 30. Lh5 Le7 31. Od3 Lf7 32. Lh2 Oc6 33. Vg1 Vg8 34. Le5+ Vg7 35. Rc4 Kg8 36. Vf1 Vg8 34. Le5+ Vg7 35. Rc4 Kg8 36. Vf1 Od5 37. Of5 ef 38. Vf5 Vg1+ 39. Kd2 Vg2+ 40. Kc3 Lg7 41. Lg7+ Vg7 42. Vd5+ Vc7 43. Kd3 h6 44. Re5 Vg7 45. Vd8+ Kh7 46. Vd7 h5 47. Vg7+ Kg7 48. Rf3 Kf6 49. Ke4 Ke6 50. b3 b5 51. Rd4+ Kd7 52. Rb5 a6 53. Rd4 Kd6 54. b4 h4 55. Rf5 Kc6 56. Rh4 Kb5 57. a3 Kc4 58. Rf5 Kb5 59. Kd4 Ka4 60. c4 a5 61. ba Ka6 62. c5 Kb5 63. a4 Kc6 64. Kc4 alistusin. Valge oli mängu jooksul paar korda viiki pakkunud, aga ma ei võtnud vastu. Valgel jäi mõtlemisaega alles 2 minutit 58 sekundit ja mustal 31 minutit.

3. voor
Runnel-Bondarevskaja
1. d4 Rf6 2. Rf3 e6 3. Og5 Oe7 4. e3 0-0 5. Od3 h6 6. Of6 Of6 7. Rbd2 d5 8. 0-0 Rd7 9. Le2 c5 10. c3 c4 11. Oc2 Vb8 12. e4 b5 13. e5 Oe7 14. Vfe1 a5 15. Rdf1 b4 16. Vab1 Oa6 17. Rg3 Rb6 18. Rh5 a4 19. cb Ob4 20. Rd2 Lg5 21. f4 Le7 22. Lg4 g6 23. Rf6+ Kg7 24. Ved1 Rd7 25. Rh5+ Kh8 26. Rg3 a3 27. ba Oa3 28. Vb8 Vb8 29. Vb1 Ob2 30. Rf3 c3 31. Rh4 Rf8 32. Lh3 Oc4 33. Rg6+ fg 34. Og6 Rg6 35. Lh6+ Lh7 36. Lg5 c2 37. Vf1 Od4 38. Kh1 Of1 39. Rh5 Og2+ 40. Kg2 Rf4+ 41. Rf4 Vg8 42. alistusin. Valgel jäi mõtlemisaega alles 1 tund 3 minutit ja mustal 49 minutit.

reede, september 28, 2018

Esimene voor

Uusi mälestusturniiri esimeses voorus arvasin saavat ühe madalama reitinguga vastastest, sest eelregistreerunute hulgas oli minu Eesti pika male reiting keskmisest natuke kõrgem. Kohtunik loosis aga esimese vooru eksikombel kiirmalereitingute alusel, mis on mul tükk maad madalam, ja ei hakanud loosimist ümber tegema, seetõttu tuli tugev vastane. Mäng oli selline:

Runnel-Šarankov
1. e4 e6 2. d4 d5 3. Rd2 Rf6 4. e5 Rfd7 5. f4 c5 6. Rdf3 Rc6 7. c3 cd 8. cd Lb6 9. Rge2 Oe7 10. Rc3 f5 11. Oe2 a6 12. Vb1 La7 13. Oe3 b5 14. Vc1 Rd8 15. 0-0 0-0 16. Of2 Rb6 17. a4 ba 18. Ra4 Ra4 19. La4 Od7 20. La5 Rc6 21. La2 Vfb8 22. Va1 Lb6 23. Vfc1 a5 24. Vab1 a4 25. Od1 Ra5 26. Oa4 Oa4 27. La4 Rb3 28. Ld7 Rc1 29. Le7 Va7 30. Lh4 Rd3 31. g4 Rf2 32. Kf2 fg 33. Lg4 Vf7 34. Kg3 Vbc8 35. Rg5 Vf5 36. Vf1 h6 37. h4 hg 38. hg g6 39. Lh3 Vf4 40. Lh6 Lb3+ 41. Kg2 Vg4+ 42. Kh2 Lg3+ 43. alistusin. Valgel jäi aega järele 21 ja mustal 27 minutit. Mängu algul oli kummalgi aega 90 minutit ja iga tehtud käigu eest tuli 30 sekundit juurde.

Kodune ettevalmistus

Vähemalt kodune ettevalmistus turniiriks oli nauditav. Eriti meeldisid mulle kaks treeningpartiid:

Omapärased käigud.
1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Rc3 Rf6 4. Ob5 Le7 5. Rd5 Rd5 6. ed Rd4 7. Oa4 b5 8. Ob3 Rb3 9. ab Ob7 10. c4 b4 11. 0-0 g6 12. d3 Og7 13. Ve1 d6 14. Od2 a5 15. d4 f6 16. de fe 17. Og5 Lf7 18. Ve4 0-0 19. Vh4 Lf5 20. Oh6 c6 21. Og7 Kg7 22. Ld2 Kg8 23. Rg5 h5 24. Re6 Vf7 25. Vf1 a4 26. dc Oc6 27. Ld6 Oe4 28. ba Od3 29. g4 hg 30. Ld5 Vaf8 31. Rf8 Of1 32. Ld2 Oc4 33. Rg6 Lg6 34. Lb4 Lb1+ 35. Kg2 Lf1+ 36. Kg3 Lf2+ 37. Kg4 Lg2+ 0:1. Valge mõtles 20 ja must 15 minutit.

Viimane valmistumispäev.
R-R-V-O-O-K-V-L
1. d4 g6 2. c3 d6 3. Ob3 e5 4. ed Le5 5. Rc2 Of6 6. Od2 Og7 7. Oe3 Rc6 8. 0-0-0 Od7 9. Rd2 Rb6 10. Rf3 Le7 11. h4 0-0-0 12. Og5 Of6 13. Vge1 Vge8 14. Of6 Lf6 15. Rg5 Re5 16. Rh7 Lf2 17. Rg5 Of5 18. e4 Og4 19. Vd2 Lf4 20. Lf1 Lf1 21. Vf1 f5 22. Rf7 Vd7 23. Re5 de 24. Vd7 Rd7 25. Of7 Vh8 26. Og6 fe 27. g3 Of3 28. Of5 Kd8 29. g4 Vh4 30. Vg1 Rf6 31. Re3 c6 32. g5 Rd5 33. Rd5 cd 34. g6 Oh5 35. Oe6 Og6 36. Vg6 Vh1+ 37. Kc2 e3 38. Vg2 d4 39. cd ed 40. Oc4 Kd7 41. Ve2 Kd6 42. Kd3 Ke5 43. Ob3 Vh4 44. Vc2 Vf4 45. Vc5+ Kd6 46. Vd5+ Kc7 47. Od1 Vf1 48. Oe2 Vb1 49. Kc2 Ve1 50. Oe3 e2 51. Kd2 Va1 52. Oe2 Va2 53. Kc2 Va4 54. Vc5+ Kd6 55. Vc4 Vc4 56. Oc4 Ke5 57. Kd3 a6 58. Ob3 b6 59. Oc4 a5 60. Ob5 Kd5 61. b3 Kc5 62. Oc4 b5 63. Og8 a4 64. ba viik. Valge mõtles 38 ja must 32 minutit.

Välja on kuulutatud ka teine pikk turniir Tartu Sügis.

Käendaja leidmine

Kati P. palus mul arvutiekraanil midagi teha. Tegin selle ruttu ära. Seejärel ta ütles, et ma andsin nõusoleku 10 000 euroga tema laenu käendada. Seda ma polnudki tähele pannud. Küsisin, kas ta ehitab uut maja, et laenu on vaja võtta. Ta vastas, et ei ehita. Küsisin, et kas tal on sellepärast raha vaja, et tal on nii palju lapsi. Ta vastas, et jah, tal on liiga väike sissetulek. Selgus, et ta ei käi üldse tööl. Siis ei olnud kindel, kas tal on raha laenu tagasimaksmiseks. Ta oli esimesena küsinud raha minu isalt, aga isa polnud andnud. Mõtlesin, et kui ta teadis ette, et mina annaksin, siis ta on nii tark, et oskab hankida raha ka laenu tagasimaksmiseks. Mõtlesin, et see on vist unenägu, sest ärkvel olles oleks pank enne 10 000 euro eraldamist küsinud teist korda nõusolekut.

*
Vestluskaaslane rääkis, et ta tahtis ülikooli lõputöö tähtajaks valmis saada, aga kolme osa tähtajaks ei jõudnud ja ülikool jäi lõpetamata. Ülikooli töötajad olid soovitanud, et ta riputaks töö valminud osad endale voodi kohale. Seda ta teha ei tahtnud, sest nende nägemine oleks talle ebaõnnestumist kogu aeg meelde tuletanud. Vastasin, et ajalooajakirjas kirjutati, et üks mees ei saanud ka uurimistööd tähtajaks valmis ja põletas seetõttu valminud osa ära.

neljapäev, september 27, 2018

Küttepuudest trepp

Kütsime sauna. Saun asus keldrikorrusel, kandsime sinna esimeselt korruselt puid. Üks mees tuli ja küsis mult, kas võib juba sauna minna. Vastasin, et ei või. Parandasin, et võib küll, aga see alles köeb. Küttepuud olid pandud trepiks. Üks mees tahtis seda mööda kõndida, aga mina ütlesin, et trepp logiseb. Tahtsin seda kohendada, et see enam ei logiseks. Aga kohendamise ajal kukkus see mees pärast trepile astumist põrandale selili. Ta lõi poolmeelega kukla vastu põrandat. Õnneks mitte väga kõvasti.

kolmapäev, september 26, 2018

Hiiumaa ajaleht

Sel korral lugesin "Hiiu Lehte". Hiiumaal olen käinud ühe korra, aga see reis kestis mitu päeva. Üks aasta hakkas üks Hiiumaalt pärit üliõpilane minu blogi lugema ja mina lugesin tema blogi vastu, kuni ta selle ära kustutas. Hiljem on ta vahel ajalehes kirjutanud. Hiiumaa kohta olen lugenud romaani "Randröövel". "Hiiu Lehes" oli peale Tallinna poliitikute tuttav ka ühe artikli alla kirjutatud Alavainu nimi, kellelt olen samuti ühe raamatu läbi lugenud. Kui kommunistliku partei juhiks sai Väljas, siis oli seoses tema päritoluga ajakirjanduses Hiiumaast vahepeal rohkem juttu. Kui Väljase jutust aru ei saadud, siis ta ütles seletuseks, et see oli hiidlase nali.

Hiiumaa tundus ajalehe põhjal olevat suhteliselt vaene või väike maakond, sest ajaleht ilmub ainult kaks korda nädalas ja on suhteliselt mustvalge. Aga mustvalged ja värvilised numbrid ilmuvad kordamööda, nädala esimesel poolel on see mustvalge ja nädala teisel poolel värviline. Hiiumaad ja Saaremaad on vastandatud, et hiidlased tegevat nalja, saarlased olevat tõsised, samuti ei saavat nad omavahel kõige paremini läbi. Aga reedeste lehenumbrite lisa on Hiiumaa lehele ja ühele Saaremaa lehtedest ühine. Seevastu ma ei leidnud ajalehepakist teist lisalehte, mis ilmub "Postimehe" ja erinevate maakonnalehtede vahel, kuigi võibolla ma ei otsinud piisavalt paljudest numbritest. Juhul kui Hiiumaa lehes palju nalja tehakse, siis ma ei saanud neist naljadest aru. Mõned karikatuurid olid, aga sellist följetoni ja vist mitte ka koomiksit nagu endisest Järvamaa lehest "Peegel" ma ei leidnud.

Mind huvitasid eriti artiklid Hiiumaa loodusest, samuti kultuurist. Kui Alavainu kirjutis oli suhteliselt terav, siis muudes kirjutistes Hiiumaa ja Muhumaa loodusest kirjutati kiitvalt. Mõtlesin, et võibolla on nurisejad juba hõredamalt asustatud piirkondadest lahkunud. Ühes artiklis loetleti Hiiumaal mere ääres kasvavaid taimeliike. Nimetused olid järjest võõrad, Tartus ja Kagu-Eestis need vist eriti ei kasva. Ühes loos tutvustati ka Võrumaad ja loetleti puuliike, mis olid tuttavad. Seal oli toodud ka üks võrukeelne sõna. Hiiu keele kohta sain teada, et Hiiumaal nimetatakse purjetamist purjutamiseks. Purjetamise kohta kirjutati, et Hiiumaal on purjekaid rohkem kui purjetajaid. Huvitav oli veel, et purjetamisvõistluste üks etapp oli tuulevaikuse tõttu tühistatud. Raamatupealkirjade järgi võiks arvata, et Läänemeri on väga tuuline.

Minu õpitud erialaga seostus artikkel muuseumidest. Hiiumaa muuseumis olevat ruumipuudus, aga Saaremaa omas ruumi rohkem. Valitsusel olevat plaan erinevate maakondade muuseumide hoidlad piiratud arvu punktidesse kokku koondada. Loodeti, et Saaremaa ja Hiiumaa kohta see ei käi. Olen koostanud Pärnumaalt Tartusse kolinud ajaloolase Sepa raamatu, kes pooldas Eesti ajal arhiivide ühte kohta kokku koondamist, et kergendada kogude säilimist ja uurimist. Aga nüüd loetud loos toodi välja, et muuseumi hoidla mandrile viimise miinus oleks Hiiumaal töökohtade kadumine.

Toa ümbrus ja sisemus

Lamasin oma voodis. Mõtlesin, et seina taga elav poiss ei ela küll minuga samas korteris, aga ta on mu toanaaber, sest ta elab kõrvaltoas. Kui mul peaks rahapuudus tekkima, võin ta päris oma tuppa elama kutsuda. Laua peal panid vennad uut arvutit kokku. Kartsin, et nad võivad juhtmed valesti ühendada ja siis võib õnnetus juhtuda. Vennad kasutasid arvuti kokkupanemiseks õpetust, kus iga punkti tuli eraldi vaadata. Mina olin varem teise asja jaoks kasutanud õpetust, kus kõik asjad tulid ühes jorus. Mulle meeldis selline rohkem. Selline tehti vist raskematele asjadele, mille puhul oli iga detail tähtis. Jäin tuppa kahekesi ühe naisega, keda ma veel hästi ei tundnud. Ta ütles, et ma võin tema voodisse minna. Küsisin, kas ta tahab voodid ära vahetada. Ta vastas, et ei, ma võin temaga kahekesi samasse voodisse minna. Vastasin, et mõtleme, aga ei liikunud paigast. Mõtlesin, et naised teevad viimasel ajal mulle järjest julgemaid ettepanekuid. Üks teine naine oli öelnud, et ma võin olla fotol ilma riieteta. Nad konkureerivad omavahel. Kolmas saadab mulle mõni aasta kirja, hiljuti jälle saatis, aga tema ei paista kellegagi abielluda tahtvat. Mind oma voodisse kutsunud naine on sotsialist, aga minu tuttavad on sotsialismi vastased. Kui ma peaksin sotsialistiga abielluma, siis ma ei saa rohkem sotsialismi teemal sõna võtta. Mõtlesin, et ma võin temaga samasse voodisse mineku asemel ilma särgita tema voodi kõrvale kükitada. Esialgu ma ei hakanud ka seda tegema.

teisipäev, september 25, 2018

Fašismi vastamine

A. Must ütles, et ma räägiks fašismist. Ise läks ta ruumist välja. Mina hakkasin rääkima, et ühes tähenduses on fašism lihtsalt sõimusõna. Näiteks Vene sõjaväes ütlesid venelased eestlasele, et me ei taha sind peksta, aga peame, sest sul on fašisti nimi. Nad üldse ei analüüsinud fašismi mõiste tähendust. See sarnaneb sellele, kui eesti poisid ütlevad, et nemad venelastega ei räägi, aga kui kuulevad, et venelase koeral on venekeelne nimi, siis hakkavad ikkagi selle eest pahandama. Rääkimisse tuli paus. Ootasin edasirääkimisjärge oma Kaunase puiestee trepikoja ees. Tõnu valmistus mind kuulama maja teise otsa juures. Mina hüüdsin, et tuul tugevneb, nii kaugele enam ei kosta. Tõnu küsis, mida ma ütlesin. Kordasin, ja ta tuli lähemale. Lähemaletulija oli Mari S. Jätkasin rääkimist, et kooliajal ma arvasin fašismi sõnast paremini, sest klassivennad mängisid fašiste. Nad üldse ei hakanud mõtlema, kas nad on päriselt fašistid või parodeerivad. Tahtsin lisada, et järele mõeldes sain aru, et fašismi põhimõtted ei ole minu põhimõtted. Aga poole lause pealt ärkasin.

esmaspäev, september 24, 2018

Constantinus

Kirjutasin Rooma ajaloo teemalise telesarja viienda osa vaatamise järel:

"Filmi selle osa algul jaguneb Rooma riik nelja valitseja võimupiirkondadeks. Constantinus tahab saada enda kätte esivanemate linna Roomat, nagu 20. sajandil taastasid juudid esivanemate maal rahvusriigi. Constantinust püütakse meelitada nii paganate kui ka kristlaste poolele, aga taevanähtuse nägemise järel kaldub ta ristiusu poole. Kui varasemat paganlust on peetud meelelisemaks religiooniks, siis pöörde tõi ikkagi mingi meeltega tajutav nähtus. Enne lahingut maalitakse filmis Constantinuse sõdurite kilpidele rist, aga kuigi seda nimetatakse ristiks, nägi selle kujutis filmis rohkem tänapäeva tärni kui altarimaalidelt tuttava risti moodi välja. Sõjaväele antakse käsk pealetungiks inimhäälega ilma võimendusvahendeid kasutamata. Seejärel pistab sõjavägi möirgama, nii et tekib küsimus, kuidas ta saab järgmisi käsklusi kuulda. Ühele sõjaväele antaksegi tagasitõmbumiskäsk puhkpillisignaali, mitte inimhäälega. Aga seejärel näidatakse uuesti, kuidas sõduritel kästakse edasi tungida inimhäält kasutades. Hiljem näidatakse rahvakoosolekut, kus Constantinuse kõne ajal rahvas möirgab ja tema jätkab rääkimist ka möirgamise ajal, aga millegipärast vist kuuldakse. Kuigi ristiusu vastuvõtmine on samm tuleviku suunas, lubab Constantinus Rooma saabudes astuda samme ka mineviku suunas, taastades roomlaste ja senati õigused. Aga senatiga tekib tal vastasseis. Kui varasemas osas Gracchusele paneb senat süüks vana korra ehk kuningavõimu väidetavat taastamissoovi, siis nüüd Constantinusele uue usu vastuvõtmist. Esialgu tunnistab Constantinus nii uut kui ka vanu jumalaid. Ta sõlmib kokkuleppe kolmanda riigi piirkonna valitsejaga, kes on küll endiselt pagan, aga aitab alistada neljanda piirkonna valitseja. Nüüd on riik jagatud kaheks. Paganlik valitseja muutub ise Constantinuse vastu agressiivseks, Constantinus tunnistab nüüd ainult ristiusu jumalat ja tal õnnestub terve Rooma riik oma võimu alla ühendada."

Palju nakatunuid

Kaks õpilast rääkisid, et neil on aids. Imestati, et nii paljudel. Ma ütlesin kolmandana, et ma ei tea, kas mul on aids, ühel korral üks naine torkas mind noaga ja ütles, et see on aidsi nakatamine. Räägiti, et aidsiravil peab käima koos abikaasaga. Mõtlesin, et siis mul ei saagi ravida, sest ma olen vallaline. Neljanda inimese kohta räägiti, et ta kasutas aidsidiagnoosi saamist selleks, et küsida endale tasuta korter. Lahkusin klassiruumist ja kõndisin koos Arieliga mööda koridori. Läksin kooli lähedal asuva ajaleheputka juurde. Seal ma pöörasin kohe ringi, et mitte tundi hiljaks jääda. Ariel ütles, et nii kiiresti ei käi kell tundi.

pühapäev, september 23, 2018

Etturi ründamine

See nädal oli päevakeskuse kiirmaleturniir erandkorras kolmapäeval. Reedel oleksin võibolla osalenud, aga kolmapäeval tahtsin teise kohta minna. Pika turniiri lähenedes olen kodus malega tegelenud rohkem kui eelnenud nädalatel. Mõni päev on ka treenimine mingitel põhjustel vahele jäänud. Üks treeningpartii ühe variandi kontrollimiseks oli selline:

1. e4 c5 2. Rf3 e6 3. d4 ed 4. Rd4 Rf6 5. Rc3 Ob4 6. Od2 Oc3 7. Oc3 Re4 8. Lg4 Rc3 9. Lg7 Vf8 10. bc Lh4 11. Od3 h6 12. Rf3 Lh5 13. Re5 Rc6 14. Rg6 fg 15. Og6+ 1:0. Kumbki mõtles 5 minutit.

Asjad kaovad

Meie majas olevat remondi ajal vargused sagenenud. Mulle vargad ei meeldi. Hiljuti räägiti, et üks kurjategija olevat veel kohtus öelnud, et ega te mind ei muuda. Ma ei muutu jälle kuidagi kurjaks inimeseks. Või natuke kurjaks mind võibolla peetakse. Seda vaadatakse selle järgi, et vahel olevat kulm kortsus. Võibolla on ka kogu aeg, aga kogu aeg ei panda tähele.

laupäev, september 22, 2018

Teine uni

Ühes poes oli kassa kõrval palju inimesi surnuks kägistatud. Kassapidaja polnud ühelgi korral kägistajat märganud, enne oli ta põgeneda jõudnud. Mõtlesin, et kui kägistamised korduvad, kas siis kassapidajal ei teki kogemuse põhjal mõtet vaadata, kes kauba eest maksja selja taga seisab. Toas oli kirjutuslaud, mille peal töötati arvutiga. Öeldi, et selle kirjutuslaua juures on palju inimesi tapetud. Lisati, et mõni ime, kui kõrvaltoas on Venemaa saatkond. Saatkonnas endas pole tapetud kedagi. Vastati, et Riia Venemaa saatkonnas on. Olime Peedul kirjanike suvilas. Olin alustanud enne hommikusöögi algust pudru söömist. Vaatasin, et kaks inimest teevad veel nii. Tõnu ütles, mis kell keegi peab Tartusse sõitma. Mõtlesin, et ma ei pea tegema nii nagu ta ütleb, ma võin pärast suvilast lahkumist mööda Peedut ringi jalutada. Siis mulle tuli meelde, et mõned inimesed peavad imikut hoidma, nemad peavad olema kindlal kellaajal seal, kus öeldud. Mõtlesin, et vanasti me kõndisime vahel Peedult Elvasse ja alles Elva peatusest läksime rongi peale, et Tartusse sõita. Võiks täna ka nii teha. Aga ma ei mäleta, kui kaua Elvasse kõndimine aega võtab. Varem oleks saanud ühest rongist maha jäädes oodata järgmist, aga nüüd käivad rongid hõredamalt. Hakkasin mööda raudtee äärt Elva suunas kõndima. Kui nägin, et nüüd on tõkkepuu putka mõlemal pool Peedu rongipeatust ja uuest putkast vaatavad välja silmad, siis otsustasin, et pööran tagasi. Tagasiteel sõitis minust Elva poolt tulev rong mööda. Ma ei teadnud, kas see on juba minu rong. Võis olla. Ma liikusin roomates ja seetõttu võis olla kulunud nii palju aega, et õige rong juba tuli. Lootsin, et ta jääb enne edasi sõitmist Peedu peatusesse ootama.

Andmed saladuse kohta

Asju tuleb mõnikord saladuses hoida.
Miskit tuleb siiski iga päev öelda.
Mõnel öösel hommik kuidagi ei koida,
siis on aega voodis pilte välja mõelda.

Kummitavalt meeldejääv võib olla riimis luule.
Mõnikord kiidetakse üldse minu mälu.
Ilmataat paneb puhuma kui tuule,
mõtlen, et selline ongi siis mu elu.

reede, september 21, 2018

Nõudmised ajalehtedes

Eilses "Postimehes" ilmus artikkel, kus öeldi, et kirjutajat ei tohi võõras inimene tänaval õpetada. Kas see pole ebavõrdne, kui üks võib kirjutada tervele rahvale terve ajaleheartikli ja teine ei või isegi tänaval ühe inimese poole pöörduda? Ma tavaliselt tänaval võõraid inimesi ei tülita, aga vahel oleks põhjust. Ajakirjanikule oli õpetatud, et ei tohi liiga palju prügi tekitada, ei tohi liiga palju mobiiltelefoni tarvitada ja ei tohi liha süia. Kui keegi inimene on selliste asjade pärast mures, aga häält ei tee, siis tal tekib süütunne, et ta ise ka ei proovi maailma paremaks teha. See on ju õige, et prügi ja telefonisõltlasi on liiga palju. Loomadele võib ka kaasa tunda, kuigi ma olen koolis õppinud, et liha söömine on inimesele hädavajalik. Üks peab ebaviisakaks bussis telefoniga rääkimist ja teine telefoniga rääkimise keelamist, aga mõlemad võitlevad viisakuse eest. Ma olen korduvalt näinud kui raamatukogus üks lugeja teist korrale kutsub, et siin ei tohi rääkida või siin ei tohi süia. Tavaliselt keelatav hakkab vastu vaidlema, isegi kui ta lõpuks järele annab.

Samas "Postimehe" artiklis peetakse tänaval võõrastega rääkimist interneti kasutamisel tekkinud halvaks harjumuseks. Ma mäletan, et varem on samas lehes õpetatud, et ärge kirjutage blogi, vaid rääkige näost-näkku. Kas siis kirjutamine ikkagi suurendab või vähendab suuliselt rääkimist? Minu puhul vast tõesti suurendab, sest kui ma olen teema juba läbi kirjutanud ja sellele kommentaare saanud, siis on pärast ka rohkem mõtteid, millest suuliselt rääkida. Ma räägin küll rohkem tuttavatega.

Ajalehes soovitati tänaval rääkijaid boikoteerida. Loogiline oleks siis ajaleheartikkel ka kirjutamata jätta. Ajakirjanik arvab, et need, keda boikoteeritakse, jäävad vait. Blogi kirjutamist ma pean tasustamata ajakirjanduseks ja kirjutan vastavalt päevaplaanile sõltumata sellest, kas mõni kommentaar tuleb või mitte.

"Eesti Päevalehes" oli lugu sellest, kuidas psühholoog ja logopeed nõuavad suuremat palka. Oli toodud ära nende palganumber, millest oli näha, et see on praegugi suur. Aga nad võrdlevad oma palka arsti palgaga. Selle asemel võiks võrrelda nende inimestega, kes nende vastuvõttudel käivad. Kui keegi läheb psühholoogi juurde sellepärast, et tal on raske üldse kuskilt mingit palka teenida ja psühholoog hakkab nõudma, et suurendataks hoopis tema palka, siis väheneb ka tõenäosus, et tegelik abivajaja mingitki raha saab. Kes nõuab endale rohkem raha, see võiks öelda ka, kust seda ära võtta. Suure palga nõudmise põhjendus oli, et psühholoogi töö olevat tähtis. Aga kas põllumehe töö pole veel tähtsam? Haigena saab elada ja kõik inimesed polegi haiged, aga toitu on veel rohkem vaja.

Kuninga ellujäämine

Olin riidepoes ja valisin kaupa, kui sinna tuli üks inimene, kes karjus, et mina olen ühe teise inimese surma põhjustaja. Poes puhkesid üldised tapatalgud. Mina olin Prantsuse kuningas Henri IV ja jäin kahe võitleva poole peale ainsana ellu, tänu sellele, et lamasin tagumise seina ääres jopi all. Neid oli veel, kes püüdsid ennast surnut teeseldes päästa, aga teised torgati lamades igaks juhuks veel kord läbi ja mind unustati. Lahkusin ruumist tagumise ukse kaudu eesriide tagant. Läksin ühele tänavale, kus toimus uus kokkupõrge. Mina jäin kahe poole peale jälle ainsana ellu, seekord tänu sellele, et teised olid lageda taeva all, aga mina telgis ja sinna ei vaadatud. Kui sellised tapatalgud olid toimunud juba kahel korral, siis oli Henri IV ellujäämine olnud ka vähetõenäoline ja ainult juhus. Mõtlesin, et enne kolmandat kokkupõrget põgenen linnast. Jooksin läbi vaeste linnaosa, aga selle tänavatele jõudes mõtlesin, et vaesed võivad just verisemalt meelestatud olla. Põgenesin metsa liivakoobastesse. Mõtlesin, et koobastes on nii keeruline käikude süsteem, et mind ei leita. Toitu hankimas saan käia koobastest väljas. Aga alles koobastesse jõudes sain aru, et kui ma sinna elama jään, siis täituvad need väljaheidetega.

*
Algas maleturniir. Mängima hakati kahes grupis. Mind pandi tugevamasse gruppi. Mängisin oma vastasega. Kui ma vahepeal lauale ei vaadanud, oli vastane etturitega kõvasti edasi marssinud. Tema kolm etturit jõudsid juba viimasele reale, aga ta ei asendanud neid lippudega, vaid jättis lauale etturid. Vaatasin tema protokolli. Ta oli sinna kirjutanud viimase mänguosa ajal ainult enda käike, mina polnud vahepeal käike teinud. Ütlesin, et käima peab kordamööda. Läksin Klausi laua juurde, kes mängis nõrgemas grupis. Leidsin, et kui Klaus on nõrgemas grupis, siis ta on seal kõige tugevam ja võidab arvatavasti oma turniiri ära, ta võiks ka tugevamas grupis mängida, muidu on meid paaritu arv.

neljapäev, september 20, 2018

Peo lõpetamine

Vaatasin ühte ajalehte. Kui olin jõudnud tagumiste lehekülgedeni, siis sosistasin Kristerile, et ma arvan ta postkasti parooli loogika põhjal ära. Ma ei ole seal midagi kurja teinud ja iga kord mul ei tule tema parool kohe meelde. Ta võib selle ära muuta, et oleks raskem ära arvata. Keerasin ajalehe lehekülgi uuesti alguse suunas. Kui olin jõudnud keskpaika, siis ütlesin, et siit tulevad juba tuttavad leheküljed.

*
Lõppes üks pidu ja hakati majast lahkuma. Ma olin siiani ühe mehe jutust selgelt aru saanud, aga nüüd ta ütles vist midagi minu kohta solvavat. Ütlesin, et nüüd ma ei saanud enam tema hääldusest aru. Ta rääkis veel, aga ma ütlesin, et ei saa ikka hääldusest aru. Korjasime asju kokku. Mäletasin, et meil oli üks nuga teepeale vedelema jäänud. Kõndisin koos ühe klassivennaga sinna. Sellist nuga me sealt ei leidnud, aga leidsime kaks muud. Läksime neid peomajja viima. Arvasin, et võib leida veel palju vedelevaid esemeid.

Proosakirjaniku luule

August Gailit. "Pühajärv. (Suine kiri Felix Ormussonile. Biograafiline följeton värssiden.)". Tartu, "Ilmamaa" 2018. Esmakordselt ilmunud "Päevalehe" erilehes "Kirjandus-kunst-teadus" 12. XII 1921, nr. 44.

Üks päev kirjutasin, et otsisin ühte raamatut, aga selgus, et see oli ära kingitud. Mõtlesin Gailiti luuleraamatut. Nüüd ostsin uue eksemplari. Ja vastavalt soovitusele isegi kaks eksemplari. Kaanel on ilus Konrad Mäe maastikupilt. Aga Gailiti kirjutatud sisu oli ühe lugemisega raskem kui sama autori proosa. Nii palju oli sisu kohta aru saada, et ka Gailiti luule nagu proosagi esindab sellist kultuuri, mida Sorokin nimetaks meeleliseks. Romaanikirjanik pole palju luulet kirjutanud, aga kui kirjutab, siis asub looma pikemat tervikut nagu romaanigi kirjutades. Kokkuvõttes on raamat siiski õhuke. Põhiliselt on kasutatud süliriime, peatükkide lõpul ka paarisriime. Kõige meeldejäävam rida on refrään: "Loloo ja Lui! Loloo ja Lui!" Raamatus on kasutatud teistsugust keelt kui sama autori proosas, siin esinevad sellised -n lõpulised käänded, mis on tuttavad Visnapuu luulest. Gailit ja Visnapuu olid ka sama kirjandusrühmituse liikmed. Sellest on juttu raamatu lõppu lisatud saatesõnas. Seal tuletatakse ka meelde, et Felix Ormusson, kellele raamat on pühendatud, ei olnud reaalne isik, vaid Tuglase ilukirjandusteose tegelane.

kolmapäev, september 19, 2018

Pärnumaa ajaleht

Lugesin "Pärnu Postimehe" septembrikuu numbreid. Pärnumaal ma ei käi sageli, aga ühel suvel olen Pärnus pikemalt suvitanud. Pärnus elab mul hulk sugulasi, kes on vahel minul külas käinud, ja meie kursusele astus Pärnust üllatavalt palju inimesi. Olen koostanud kahe pärnulase raamatu - Kerese ja Sepa. Pärnust sai alguse eestlaste järjepidev ajakirjandusajalugu ja seal kuulutati esimesena välja Eesti Vabariik. Aastal 1992 kasutusele tulnud Eesti kroonidel kujutati pärnulasi Kerest ja Koidulat.

Koidulast oli üks lugu ka nüüd loetud "Pärnu Postimehe" numbrites. Kirjutati, et Koidula kirjutas nii palju, et tal valutas käsi kuu aega. Mul on ka vahel päev läbi kirjutades valutama hakanud, aga üle ühe päeva pole järjest valutanud.

Artiklit Koidulast lugedes hakkasin paremini aru saama, miks kujutati 500-kroonisel Jakobsoni, mitte Jannsenit. Keegi tegi vist ükskord ettepaneku, et kui Jakobson on 500-kroonisel, siis võiks Jannsen olla 1000-kroonisel. Aga kui oleks olnud nii Koidula kui ka tema isa pildiga rahatäht, siis oleks võidud küsida, miks on ühest perest kaks inimest. Ja kui oleks olnud Koidula asemel Jannsen, siis oleks kindlasti keegi öelnud, et miks ühtegi naist ei ole. Tegelikult on minu huvides, et on esindatud maletaja Keres ja luuletaja Koidula, mitte kaks ajalehe peatoimetajat. Jannsenit on austatud, sest temalt on Eesti hümni sõnad. Kui ta oleks nii hümni sõnade autor kui ka rahatähel olnud, oleks olnud vähem võimude lahusust. Aga kõik need variandid oleksid olnud sümbolitena paremad kui praegused eurod.

Ühte artiklit lugedes leidsin uue tähenduse sõnale 'paadialune'. Pärnus tahetakse panna parki pinkide varjualusteks kummuli paadid. Mõtlesin, et paadialused on olnud vaesed ja paadis sees sõitvat paadipõgenikud samuti.

Ajalehe sarnasus varem Tartus ja nüüd Tallinnas ilmuva suure "Postimehega" on, et tuuakse meeldetuletusi oma vanematest aastakäikudest, mille hulka loetakse nii 19. sajandil ilmunud Jannseni leht kui ka Nõukogude aegne "Pärnu Kommunist". Praegune leht ilmub rohkem kui pooltel nädalapäevadel, samal ajal kui Elva ajaleht ilmus vaid kord nädalas. "Pärnu Postimehe" mõni number on üsna paks, aga kõik pole täpselt ühe paksud. Päisekujundus on 19. sajandi päise töötlus.

Varem olin tänapäeva "Pärnu Postimeest" lugenud ainult arvutist ja mitte palju kordi. 19. sajandi lehte olin lugenud ka paberilt.

Esimene seminar

Olin astumas doktoriõppesse. Mõtlesin, et vast lubatakse kirjutada doktoritöö magistritööga samal teemal, kui ma kirjutan teisest perioodist. See on nii tähtis teema, et sellega tuleb korduvalt tegeleda. Ma polnud ennast veel doktorandiks vormistanud, aga läksin seminari kohale. Istusime väiksesse ruumi ringiratast. Esimesena võttis sõna Krister. Üks teine doktorant segas vahele, et Krister pole see, kes peab esimesena rääkima. Kolmas vastas, et Krister peab saama alati esimesena rääkida, ta tunneb ennast siis tähtsamana.

teisipäev, september 18, 2018

Plaanide elluviimine

See raamat, mida ma järgmiseks lugeda tahan, on jäljetult kadunud. Ei ole veel küsinud, kas keegi teine selle asukohta teab. Ei ole kelleltki küsida, sest inimesed on ka jäljetult kadunud.

/TÄIENDUS. Inimesed ilmusid lõpuks välja ning ütlesid, et kinkisid selle raamatu ära./

esmaspäev, september 17, 2018

Pätsi eluloo järg

Ago Pajur. „Konstantin Päts. Poliitiline biograafia. II osa: riigimees (1917–1956)“. Rahvusarhiiv, Tartu 2018. Loetud leheküljeni 451, kokku 878 lehekülge.

J. Kivimäe rääkis ülikoolis peetud ajalooloengutes mõttest, et ajalugu on nagu tort, mida saab süia viilude kaupa või kihtide kaupa – perioodide kaupa või maade kaupa. Võibolla on ajalool siiski mõõtmeid rohkem, nüüd loetud raamat järgib põhimõtet kirjutada isikute kaupa. Kuigi palju on juttu ka selle isiku poliitilisest taustast. Raamatust kirjutama hakates saab samuti valida, kas iseloomustada peategelast või autorit.

Alustaks peategelasest. Vanu ajalehti ja ajaleheartiklitest koostatud raamatuid lugedes võib tähele panna, et erinevad autorid kirjutavad erinevas stiilis. Pätsi artiklid jätavad rahulikuma inimese mulje kui Tõnissoni, Grenzsteini või Jakobsoni omad. Päts on oma artiklites ja kõnedes toonud küll välja palju väärnähtusi, kuid ta ei ole seejuures jätnud väga ärritunud muljet. Päts on ise öelnud, et ta on külm inimene. Kuid Pajuri raamatust saab Pätsi kohta mitmekülgsema pildi. Pajur on iseloomustanud nii raamatus Pätsi kui ka ülikooliloengutes Pitkat suurte solvujatena. Mujal Tõnissoni kohta kasutatud iseloomustused ütlevad, et ta ärritus kergesti ja ka leppis kiiresti. Pajur toob Pätsi puhul välja võimalikke pikaajalisi solvumisi. Tõnissoni elus on toodud välja ka pikaajalisi kriise, aga need võisid olla tingitud isiklikust süütundest või mittepoliitilistest põhjustest.

Tegelikult ütleb Pajur, et Pätsi ja Tõnissoni on vastandatud liiga palju. Mulle tundub, et see saab alguse ajakirjandusajaloost. 20. sajandi alguses oli olemas vaid kaks eestikeelset päevalehte, millest ühte toimetas Tõnisson ja teist Päts. Tõnisson kirjutas seejuures oma lehes Pätsist sagedamini. On isegi kaheldud, kas Päts oligi ajakirjanik. On näidatud, et Päts kirjutas ajalehes vaid varasemal eluperioodil, Eesti omariikluse ajal eelistas ta kirjutamisele kõnede pidamist. Kuid Pajur lisab, et ka Riigikogu liikmena ei võtnud Päts nii sageli sõna kui mõni teine saadik.

Pätsi tugevate külgedena toob Pajur välja, et ta oli kompromisside ja kombinatsioonide meister. Päts olnud võimutipus rohkem aega kui ükski teine tolleaegne riigivanem. Kui vahepeal oli natuke pikem aeg, kui Päts võimutipus ei olnud, peab Pajur seda juba pikaks ajavahemikuks, kuigi võiks küsida, miks peaks keegi sinna üldse mitu korda elus jõudma. Kui Pätsi tähtsustada selle järgi, et ta oli teistest kauem võimul, siis võiks lisada, et kauem võimul olla võib autoritaarsem valitseja.

Iseloomustaks ka raamatu autorit. Pajur oli ülikoolis üks kolmest minu kursusetööde juhendajast. Pajur oli neist kolmest töö lehekülgede arvu suhtes kõige ükskõiksem. Algul ei öelnud ta töö mahunõuete kohta midagi. Küsimise peale ütles ta, et ma kirjutaks nii pika töö kui tuleb. Teise küsimise peale ütles ta, et töö pikkus peab olema alla 100 ja üle 10 lehekülje. Kirjutasin talle seepeale bakalaureuseõppe kõige pikema kirjatöö, mis oli lõputööst pikem. Teised juhendajad rääkisid töö mahunõuetest peaaegu ühe lehekülje täpsusega. Pajur on kirjutanud ka ise raamatu, mis peaks olema riigivanemate sarja kõige paksem, kuigi seda annaks seletada ka teema tähtsusega. Aga „Eesti ajaloo“ toimetamisest ma mäletan, et kirjastus võib ka tähtsa teema puhul olla selle vastu, et raamat oleks nii paks kui käsikiri. See ei käinud küll Pajuri kirjutatud „Eesti ajaloo“ peatükkide kohta.

Seminaritöö juhendajana jättis Pajur emotsionaalse mulje. Seminaritöö servadele lisatud märkustele lisas ta kolm hüiumärki, öeldes ise pärast, et need on väiksed asjad. Vanemaks saades on tema emotsionaalsus võibolla vähenenud, sest uues raamatus ta hüiumärke ei kasuta. Aga Pajuri teine köide jätab siiski emotsionaalsema mulje kui Karjahärma esimene.

Mulle on meeldinud lugeda peaaegu kõiki ajalooraamatuid, aga Pajurit ma mäletan toimetatud „Eesti ajaloo“ autoritest keelelises mõttes keskmisest parema kirjutajana. Kõik tema väited ei tundu sisuliselt veenvad, aga võib ka olla, et ma ise milleski eksin.

Lugemuse kontroll

Üks mees ütles, et ta kontrollib, kui palju me lugenud oleme, ta nimetab oma kümme lemmikraamatut. Esimesena nimetas ta autorit Lotman. Vastasin, et teda ma olen lugenud umbes üks lehekülg, tervet raamatut ei ole. Järgmisena nimetas mees kaks raamatut, mida ma polnud üldse lugenud. Neljandana nimetas ta Lumivalgekese muinasjuttu. Selle kohta vastasin, et see muinasjutt on mulle tuttav, aga ma pole kindel, kas ma olen seda lugenud või on mulle sellest räägitud. Viiendana nimetas mees jälle sellist raamatut, mida ma polnud lugenud. Ütlesin vabanduseks, et tema loeb kiiresti, aga mina aeglaselt. Kuna ma olin nii vähe lugenud, ei hakanud mees lubatud arvu raamatuid nimetama, vaid asus andma muid soovitusi. Ta ütles, et ma ei võtaks nii paljudel teemadel sõna. Vaidlesin vastu, et minu arvates peab kogu aeg kirjutama. Mehe järgmine soovitus oli, et kui keegi lisas minu blogis avaldatud malepartiile kommentaari, siis ma poleks pidanud sellele kommentaarile vastama, minu vastusest olevat olnud näha, et ma vihkan kommenteerijat. Vaidlesin vastu, et ma suhtun kõigisse hästi, kuigi võib jääda teistsugune mulje. Minu arvates oli vajalik pidev dialoog. Kui jutuajamine sai läbi, läksin koju. Kodus oli remont. Remondimehed olid tänaseks lahkunud, aga polnud vannituba korda teinud, seal oli remont pooleli. Mõtlesin, et õnneks on meil kaks vannituba, loodetavasti pole teine vannituba samasuguses seisukorras. Aga tavalise vannitoa uksel rippusid lahtised elektrijuhtmed, mida puudutades võis võibolla surma saada. Kartsin, et öösel unisena läheb mul see meelest, tulen voodist vannituppa ja puudutan neid juhtmeid. Meie esikusse tulid võõrad, kes tahtsid, et me nende ajalehte telliksime. Vastasin, et ei telli. Ma tahaksin seda lugeda, aga mul pole selle jaoks aega, sest meil on tuhandeid raamatuid.

pühapäev, september 16, 2018

Tiibadel kaugemale

Üks maletaja ütles ükskord, et kellel närvid ei pea vastu, see ei saa malet mängida. Minu meelest saab nõrgad närvid ka enda kasuks pöörata, kui teha kaotusehirmu tõttu rohkem trenni ja pikas mängus enne käigu sooritamist rohkem ähvardusi kontrollida. Psühholoogia raamat ütleb, et eksamihirmu tõttu teeb suurem osa inimesi eksami halvemini, aga osad paremini. Ma arvan, et see ei pruugi sama inimese igal vastamisel ühes ja samas suunas mõjuda. Ülikoolis tuli närveerimine minu hinnetele vast neljal esimesel aastal kasuks ja viiendal kahjuks. Ma poleks võibolla üldse maletrenni läinud, kui poleks kaotusehirmus maleõpikut lugema hakanud. Nõrgad närvid võivad muuta inimese nii alkohoolikuks kui ka karsklaseks.

*
L-V-R-K-V-R-O-O
1. f4 g6 2. Rb3 f5 3. Od4 Od4 4. Rd4 c5 5. Rf3 Od5 6. Re3 b6 7. Rd5 Ld5 8. g3 Lg8 9. b3 Rd6 10. Re5 0-0-0 11. a4 a5 12. b4 cb 13. Ld4 Kc7 14. Od5 e6 15. Ob3 Vb8 16. c3 Kd8 17. cb (sai Ld6) Ke7 18. ba ba 19. La7 Vb7 20. La5 Veb8 21. Lc3 Re4 22. Le3 d6 23. Rc6+ Kd7 24. Rb8+ Vb8 25. Oe6+ Le6 26. Vb8 La2 27. La7+ Ke6 28. Ve8+ Kf6 29. Vf8+ Ke6 30. Lf7++ Valge mõtles 12 minutit ja must 11 minutit.

Lühidalt teemadest

Eile nägin unes, et vaatasin joonisfilmi. Kui ärkasin, oli filmi sisu veel meeles, aga kui tahtsin kirjutama hakata, siis detailid enam ei meenunud. Need võisid ununeda päev varem kirjutatud teksti ülelugemise ajal. Tundus veel, et unenäos nähtud film võis olla mingi päev varem loetud asja teemadel.

Tänaseid unenägusid mäletan paremini, aga ei taha neid detailselt kirjeldada. Ühes unenäos tuli lapsehoidmisel palju ohtusid kõrvaldada ja teises sain teada, et ühel inimesel on aids.

laupäev, september 15, 2018

Pikk turniir tulekul

Registreerusin pika mõtlemisajaga Uusi mälestusturniirile. Nüüd peaks valmistuma hakkama. Andmed turniiri kohta on aadressil http://www.maleliit.ee/kalender/index.php?a=1-336 . Eraldi toimub ka noorteturniir, millest kirjutatakse aadressil http://www.maleliit.ee/kalender/index.php?a=1-337 .

reede, september 14, 2018

Rahvahääletuse aastapäev

Ajaloolistides tähistati Euroopa Liitu astumise rahvahääletuse 15. aastapäeva. Kirjutasin enda asutatud listis vastuseks:

Nimetatud rahvahääletuse kohta olen avaldanud raamatu "Viimsed päevad". See koosneb 21 peatükist, mis räägivad 21 viimasest päevast rahvahääletuseni, sealhulgas rahvahääletuspäevast endast. Kirjutasin käsikirja nende kolme nädala ajal. Kuna olin Euroopa Liitu astumise vastu, oli viimane päev minu jaoks nii raske, et sellest kirjutasin lõikhaaval mitu kuud. Hiljem on tuttavad lugejad öelnud, et kõige halvem on raamatu esimene lehekülg, lõpu poole läheb järjest paremaks.

Raamatule on kirjutanud saatesõna kirjanik Piret Bristol, kes nimetab raamatut dokumentaalromaaniks. Üks võrguarvustaja, kellele raamat meeldis vähem, pakub, et ehk on hoopis paroodia. Minu kommentaar on, et raamat on kirjutatud tõestisündinud asjade põhjal, aga kõverpeeglis, see on ilukirjandus. Seal on esitatud nende päevade dialooge ja kirjades öeldud lauseid, aga mitte õiges sõnastuses. Osa juttu on nendel päevadel nähtud unenäod, aga pole kätte näidatud, mis on unenägu ja mis ärkvelolek. Kui blogis ja raamatus "Ajalugu unenägudes" pole unenägudele ärkveloleku fantaasiat lisatud, siis raamatus "Viimsed päevad" on unenägusid töödeldud. Käsikirjas kasutasin reaalsete inimeste nimesid, aga trükki läinud variandis on need asendatud enamasti varjunimedega. Nende päevade õiges sõnastuses kirjavahetust pole mul enam alles, sest postkastid ja arvutid on vahepeal õhku lennanud. Osa kirju võib olla säilinud mujal. Raamatu kirjutamiseks inspireeris mind kõige rohkem Mait Rauna dokumentaalromaan "Wake up", kus on juttu Laulva revolutsiooni sündmustest. Mait Raun on ka minu raamatu kirjastaja. Endale on see tundunud minu viiest ilukirjanduslikust raamatust kõige halvem, aga lugejad ütlevad, et minu kaks proosaraamatut on paremad kui kolm trükis ilmunud luulekogu. Tuttavatele lugejatele on see raamat rohkem meeldinud kui võõrastele, aga toetust maksis ka Tartu Kultuurkapital.

Nüüd veel muid mälestusi rahvahääletuse kohta. Rahvahääletusel oli Euroopa Liitu astumise poolt hääli kaks korda rohkem kui vastu, aga see saavutati alles viimaste kuude kampaaniaga. Varem toimus proovihääletusi, kus vastased olid ülekaalus. Ka ühe üle-eestilise avaliku arvamuse uuringu järgi olid vahepeal Liitu astumise vastased ülekaalus. Rahvahääletuse tulemust mõjutas Euroopa Liitu astumise suunas just see, et natuke enne rahvahääletuse toimumist võttis Keskerakond vastu otsuse, et on Euroopa Liitu astumise vastu, mispeale Keskerakonna vastased hääletasid poolt. Hääletuse päeval olid venelased Liitu astumise vastu rohkem kui eestlased, aga sellele eelnenud aastate küsitlustes oli eestlaste hulgas vastaseid rohkem, sest nähti sarnasust Euroopa Liidu ja Nõukogude Liidu vahel.

Rahvahääletus ei olnud liitumislepingu ratifitseerimine, seda tegi Riigikogu. Eesti sai Euroopa Liidu liikmeks alles 1. mail. Algul mõtlesin, et võiks kirjutada oma raamatu selle päevani välja, aga siis vaatasin, et teema ammendub rutem.

Alamkataloogid

Elasime nüüd kahes kõrvuti asuvas korteris. Mina elasin üksi ühes korteris ja ülejäänud pere selle kõrvalkorteris. Mõtlesin, et kui ma ka kõrvalkorterisse kolin, siis tahan magada praegusele korterile kõige lähema seina ääres, et asukohamuutus oleks võimalikult väike. Aga ma ei teadnud, kas seda tuba pole juba kellelegi antud.

*
Pidin ühele naisele ütlema, kus minu failid arvutis asuvad. Loetlesin alamkatalooge, mille kaudu failideni saab minna. Ma polnud päris kindel, kas ma ütlesin kataloogide järjekorra õigesti. Ütlesin, et on kaks võimalust, kas avada iga tekst eraldi failist või selline fail, kus on kõik tekstid kokku liidetud. Naine ütles, et teda huvitavad rohkem kõik failid koos. Olin varem töötanud laua taga üksi, aga nüüd istus üks mees minu kõrvaltoolil. Ma ei teadnud, kas ma saan niimoodi postkasti avada, kui ta näeb, mis on mu postkasti parool.

neljapäev, september 13, 2018

Remondiäratused

Üleeile öeldi, et järgmisel päeval on vaja remondi tõttu varem üles tõusta. Ütlesin, et panen äratuskella seitsmeks. Seda mõtet laideti ja öeldi, et ma võin poole kaheksaks ka panna. Panin siis poole kaheksaks, aga ärkasin ikkagi seitse. Täna olid ka remondimehed tulemas. Küsisin, kas panna jälle äratus poole kaheksaks. Öeldi, et võib üks minut varasemaks ka panna. Panin siiski poole kaheksaks ja magasin äratuseni välja. Äratuskella helisedes mäletasin, et olin näinud kaks unenägu, aga täpsem sisu kustus mälust. Voodist oli raske välja saada. Praegu ma väga unine ei ole, aga tundub, et olen täna tavalisest hajameelsem. Käisin poes. Kodus kaupa kappi panema hakates hakkasin kahtlustama, et olin mõned asjad poodi unustanud. Aga kui kappi vaatasin, siis nägin, et olin need juba kappi pannud. Kirjutades ajasin ka segi sõnad "pood" ja "kapp", kuigi sõnade segiajamist on ette tulnud varemgi. Üks päev ajakirjanik arvas, et kui kooliõpilane ajab segi tugeva ja nõrga sulghääliku, siis ta on vähe õppinud. Nii see ei pruugi olla, mul on sulghäälikud teoreetiliselt selged, aga vahel märkan, et sõrm kirjutab neid ikkagi valesti.

kolmapäev, september 12, 2018

Edasi 1977

Ühel korral mind tutvustati endisele ENSV valitsusjuhile I. Toomele ja väideti, et mina sündisin samal kellaajal, kui Toome 1977. a. Tartu maiparaadil kõnet pidama hakkas. Ma mäletan, et me nimetasime 1. mai üritusi paraadideks, kuigi tolleaegses ametlikus terminoloogias olevat selle kohta tarvitatud teist sõna. Aga Toome ütles, et tema kõnealusel üritusel kõnet pidada ei saanud, sest ta polnud veel ametis. Ta lisas, et aga võib uurida. Vaatasin nüüd arhiivraamatukogus ajalehest "Edasi" järele, et seal mainitakse tõesti vaid ühte Tartus peetud kõnet, mille pidas hoopis J. Lott. Mulle on räägitud, et ma sündisin umbes kell 9.55. Ajaleht nimetab, et kõne algas alles kell 12. Paraadi ettevalmistaja oli minu hilisem koolidirektor ja keemiaõpetaja J. Vene. Ülevaate on ajalehele kirjutanud A. Esko, kellega olen hiljem kohtunud. Mainitakse, et paraad toimus esimest korda 100 000 elanikku täis saanud linnas.

Mina mäletan lapsepõlvest, et kui ma "Edasit" lugema hakkasin, oli see 8-leheküljeline ja pühapäeviti ei ilmunud. Selgus, et aastal 1977 oli lehekülgi 4 ja see ilmus ka pühapäeviti.

Hiljem tuttavaks saanud nimesid on lehes teisigi. Minu õppejõud J. Ant kirjutab parteiajaloost, minu esimese ajalooõpiku autor H. Palamets ülikooli ajaloost. Maletrennis käinud M. Häidbergist tuli vist EÜS-i juht, selgus, et üks vanem Häidberg on olnud komsomoli juht. Kirjutati, et ilmus ka EPA ajaleht, millega seoses jäid meelde tuttavad nimed V. Lään ja H. Kiik. Lapsepõlves meelde jäänud ajakirjanike nimedest kirjutasid "Edasis" juba siis G. Kuldvere ja N. Pino.

Olen lugenud võrgust 1906 aasta ajalehte, kus oli juttu Sveaborgi mässust. Sellest mässust tehakse juttu ka 1977. a. ajalehes. Üks vana kommunist oli sattunud Sveaborgi umbes 11 aastat hiljem, aga mälestus 1906. a. mässust oli siis veel elav ja uuele tulijale räägiti sellest kohe esimesel päeval. Mälestuste rääkija jutu järgi on need kirja pannud üks teine inimene.

Mäletan Saksamaa ühinemist, kui kommunismi kokkuvarisemise järel liideti seni kommunistlik Ida-Saksamaa Lääne-Saksamaa osaks. 1977. a. on lehes juttu kommunistliku Põhja-Korea väidetavast soovist Korea ühendada, mis pole siiani teoks saanud.

Mulle on räägitud, et ma sündisin pärast äikest. Ajalehest nägin, et Peipsil toimus alles jääminek ja mõned päevad hiljem oli esimestes majandites karjalaskepäev ehk karja laudast esimest korda sel kevadel väljalaskmine. Raamat ütleb, et rahvakalendris oli karjalaskepäev juba 1. aprill.

Üksi lahendamine

Lahendasin ristsõna. Klaus tahtis aidata. Tahtsin lahendada ilma aitamiseta nagu vanasti. Ütlesin Klausile, et ta võib osta endale paksema ristsõnaajakirja. Ajasin teda kogu aeg ära, aga ta tuli iga kord tagasi. Läksin ristsõnaga vannituppa ja panin enda järel ukse riivi. Klaus tuli järgi ja tõmbas riivi puruks, ta oli tugevam kui eelmised lõhkujad. Mõtlesin, kas nüüd enam pesemaski saab käia. Aga võibolla saab. Läksin oma tuppa. Sinna oli Klaus toonud enda asjad, et need aitamisel kaasas oleks. Viisin need teise tuppa. Lülitasin tema arvuti välja. Seda nähes muutus Klaus kurvaks ja ütles, et ma lülitasin valesti. Tema arvutit pidi lülitama kuidagi teisiti kui muid, et see rikki ei läheks. Läksime ühte ruumi ja istusime peolaudadesse. Mina istusin oma lauas üksi, kuigi olin Eesti president. Tehti vist järeldus, et kui ma ei taha aitamist, siis ma tahan ka üksi istuda. Siis Ameerika president tuli ja ütles, et toob oma naise minu lauda, et ma ei peaks üksi istuma. Tuli terve presidendi pere. Ameerika presidendi naine rääkis, et tal sündis teine laps. Mõtlesin, et alles mõne minuti eest tal sündis esimene. Ameeriklased rääkisid, et nende maja parandamine läks tänavu väga kalliks. Mõtlesin, et Eestis on hinnad odavamad. Hakkasin jälle sellest ristsõna lahendamisest rääkima. Mõtlesin, et nüüd võis Klaus kuulda.

teisipäev, september 11, 2018

Avaldamiskohtade võrdlus

Eilses "Tartu Postimehes" kirjutab ajakirjanik Janno Zõbin: "Kõikvõimalikud vandenõuteooriad, mis avalduvad nii netivideotes, loenguid imiteerivates helifailides, blogipostitustes ja mitmel muul kujul, sobivad mosaiikse maailmapildi loojatele suurepäraselt." Ja natuke eespool: "Eestis teevad kümned toimetused päevast päeva palehigis tööd, et tõele võimalikult lähedale jõuda ja toimuvast vähegi adekvaatset pilti luua".

Kelle blogi ta vaadanud on? Blogitehnoloogia kasutamine ei näita veel, et inimene poleks elukutseline kirjutaja. Ma kirjutan küll blogi, aga teen tööd aastast aastasse. Keskmisest ajakirjanikust peaksin ma olema tugevam vähemalt males, unenägude meeldejätmises, ajaloos ja luuletuste kirjutamises.

esmaspäev, september 10, 2018

Varustus ja vastus

Läksin kooli poole. Mõtlesin, et ma tean, kust putkast kooli lähedal pastakaid ja vihikuid saab osta. Kui mul koolis neist puudus tuleb, ei pea ma nende järele minema kaugele koju, vaid saan tuua putkast. Koolis tuli eesti keele tund. Otsisin kaua kotist õiget vihikut. Ma olin mõnda ainet kirjutanud igas tunnis erinevasse vihikusse, aga sellest polnud midagi, sest hiljem ei läinud neid märkmeid enam vaja. Täna olin vist unustanud osa vajalikke asju kotti panna, sest need polnud kodus enam ühes, vaid kahes toas laiali. Õpetaja andis tagasi mitmeosalise kontrolltöö. Mul olid erinevatel kordadel kontrolltööd erinevalt läinud, sel korral mitte kõige paremini. Mõne töö osa eest olin saanud kahe ja mõne eest parema hinde. Ütlesin, et ühe töö osa eest, mille eest oleks pidanud tulema viis, on hinne panemata jäänud. Õpetaja vastas, et väga hea, et ma ütlesin. Ta kandis viie sisse. Nüüd hakkasin kahtlema, et kui hinne oli panemata ununenud, võibolla olid siis vead ka parandada ununenud. Seletasin kontrolltöö halvasti minekut sellega, et mul oli kirjutamise päeval organismi seisund selline. Ühel teisel korral olin halvasti kirjutanud, sest tulin otse väljast ja käed olid külmetanud.

Tiberius Gracchus

Vaatasin telekanali ETV+ Rooma ajaloo teemalise sarja kolmandat osa ja kirjutasin pärast vaatamist:

"Mulle õpetati, et seda telekanalit saab arvutist vaadata siiski ka originaalkeeles ja eestikeelsete subtiitritega.

Rooma ajaloo teemalise sarja kolm esimest osa on kõik läinud tagasi järjest vanemasse aega. Vennad Tiberius ja Gaius Gracchus on tuttavad juba ajalooõpikutest, kust on jäänud mulje, et nad tegutsesid koos. Vaadatud telesaade rääkis aga ainult vanemast vennast Tiberiusest, kes sai võimule varem.

Gracchused ja Rooma revolutsioonid on teema, millest on juttu ka Sorokini revolutsioonide teemalises raamatus. Sorokini järgi algas Rooma riigis alates Tiberius Gracchuse ajast pikk revolutsioonide periood, mis lõppes alles Augustuse ajal. Maailma ajaloos toimunud revolutsioonidest rääkides on Sorokin kindlaks teinud, et edutu sõda põhjustab kergemini revolutsiooni kui edukas. Ka "Antiigileksikon" toob välja, et Tiberius Gracchuse muutis rahulolematuks Rooma sõjaväe võitlusvõime langus. Kuid film alustab tema osalusel toimunud Kartaago alistamisest ja ütleb, et roomlasi ühendanud vaenlase võitmine viis Rooma sisemiste vastuoludeni. Järgnes veel sõda teise rahvaga, mis ei olnud edukas, aga see teinud Gracchuse just populaarseks, sest tal õnnestus võitja kätte sattunud Rooma sõdurid eluga tagasi tuua.

Gracchus kasutas järgnevalt saavutatud võimu lihtrahva õigusi suurendavate reformide läbisurumiseks, kuid see viis teda vastuollu senatiga. Ta taotles filmi järgi oma elu päästmiseks teiseks ametiajaks tagasivalimist, mis oli seni kehtinud seaduste rikkumine. Senaatorid süüdistasid teda, et ta tahab kunagise ebapopulaarse kuningavõimu taastada ja tapsid ta. Seega olid Gracchuse ja hiljem Caesari tapmise põhjendus ühesugused. Kuigi väidetavalt oli kuningriik vabariigi ajal väga ebapopulaarne, tundub, et oma esimest kuningat Romulust roomlased siiski mingil määral austasid, kui tema nimi ja riigi pealinna nimi tunduvad olevat ühise päritoluga."

pühapäev, september 09, 2018

Liputiib ja kuningatiib

Kui ma maleklubis käimist alustasin, öeldi, et mul on kogemusi vähe. Kui hiljem käisin ülikooli vilistlasena ülikooli maleklubis, nimetati mind juba sauruseks. Mõni võib ka alles vanas eas mõne uue tegevusega alustada. Täna tegelesin vana harrastusega, aga ei kasutanud kõige tuttavamat avangut:

1. Rc3 d5 2. d4 Of5 3. Rf3 e6 4. g3 c5 5. Og2 Rc6 6. 0-0 cd 7. Rd4 Rge7 8. Rf5 Rf5 9. e4 de 10. Re4 Oe7 11. b3 0-0 12. Ob2 Ld1 13. Vad1 Vad8 14. Rc3 Rfd4 15. Ra4 Rc2 16. Oc6 bc 17. Vc1 Rb4 18. a3 Vd2 19. Oc3 Ra2 20. Od2 Rc1 21. Vc1 Oa3 22. Vc6 Vb8 23. Of4 Va8 24. Vc7 g6 25. Oe3 a5 26. Va7 Vb8 27. Va5 Vb3 28. Va8+ Kg7 29. Od4+ Kh6 30. h4 Vb1+ 31. Kg2 Vd1 32. Of6 Vd2 33. g4 Ob4 34. Vh8 g5 35. hg+ Kg6 36. Vg8++. Valge mõtles ja kirjutas 14, must 13 minutit.

Kaotused realiseerimisel

Kõndisin ühte siseõue moodi majja. Tee peal oli suur ketist lahtine koer. Tundus, et ta ei olnud kuri, aga igaks juhuks keerasin teise koridori. Jõudsin õigesse tuppa. Seal tahtsin mängida malet.

*
Mängisin malet. Seis tundus olevat võidetud, aga oli veel vaja panna matt. Mati panemise käigus läks mul kogu aeg nuppe kaotsi. Lõpuks tundus, et võibolla ma hoopis kaotan. Vastase ettur jõudis esimesele reale.

laupäev, september 08, 2018

Nisu agregaatolekud

Tainas tahtis saada saiaks,
sai ei tahtnud hallitust.
Siis kui saia polnud saada,
kirusime valitsust.

Tainas oli alles tainas,
teravili ikaldus.
Saiad tahtsid saada kõhtu,
terad minna kasvama.

Jooks ümber puu

Tundus, et lääneriikidel on informatsiooni, et Venemaa kavatseb varsti Eestit rünnata, sest nad paigutasid oma Eestis asuvad õhutõrjesuurtükid linnadesse. Sellega taheti ilmselt Venemaad natuke hirmutada, näidates, et tal ei õnnestu maa vallutamine võitluseta. Maailmas olid viimasel ajal asjad halvemaks läinud. Põhja-Korea oli vallutanud Lõuna-Korea. Paistis, et vahepeal tehti Korea sõjas vaherahu ainult selleks, et Põhja-Korea saaks oma relvastust tugevdada.

*
Ajasime üksteist ümber puu taga. Kuigi me jooksime ümber puu, ei olnud me puule kõige lähemal. Ei teadnud, kui hästi niimoodi teisele poole puud paistab. Samuti ei teadnud, kas vahepeal ei peaks minema teisele mängijale tagaajamise asemel vastu.

reede, september 07, 2018

Mängude lähenemine

Astusin päevakeskusest läbi. Seal nägin nelja inimest kabet mängimas ja viiendat mängu pealt vaatamas, malet ei mängitud. Natuke hiljem saabus maleturniiride korraldaja Peebo, kes ütles, et alustab malega 21. septembril. Lähenemas peaks olema ka pika mõtlemisajaga Uusi mälestusturniir. Ma pole veel kindlalt otsustanud, kas ma jätan selle tänavu vahele või siiski osalen.

Huvide erinevus

Täna on ühe silma vaateväli nagu kitsam. Unes ma midagi nägin, aga ärkasin telefonihelina peale ja unenägu läks meelest. Enne üles tõusmist meenutasin, mida ma eile lugesin ja tõlkisin. Üks intervjuu oli kiirõppijaga, kes sai noorelt doktorikraadi. Tema ei pidanud minu eriala ajalugu kõige paremaks, eelistades reaalaineid. Mind mitte ainult ajalugu ei huvita muudest erialadest rohkem, vaid ma poleks võibolla igale poole ülikoolis sissegi saanud. Ja kui kuidagi oleks sisse saanud, siis pole kindel, et oleksin lõpetanud. Ühel teisel päeval öeldi ajalehes, et hariduse edukust mõõdab ka see, kas kooli lõpetanu on pärast õnnelikus abielus. Võibolla ma olen sellepärast õnnelik, et ma ei ole abielus. Kõigile ei sobi ühed ja samad asjad. Vahel mulle öeldakse, et mulle paljud asjad ei meeldi. Minu meelest mulle teiselt poolt paljud asjad meeldivad rohkem kui teistele. Lihtsalt huvid on mõnest teisest inimesest erinevad. Ma jaksan lugeda kõige paksemaid raamatuid, ilma et selle juures hetkekski emotsionaalset väsimust tekiks. Ma võin lugeda terve päeva ja iga päev.

neljapäev, september 06, 2018

Vananenud nimi

Juhan oli juba kooli lõpetanud. Ühel päeval räägiti talle anekdoot. Selle peategelane oli Juku. Juhan vihastas ja karjus: "Ma olen juba täiskasvanu!" - "See anekdoot ei käinud sinu kohta," vastati talle. "Siis miks sa räägid mulle asjadest, mis mind ei huvita?" küsis Juhan natuke rahulikuma häälega. "Võibolla sul sünnivad kunagi lapsed, siis sa tead, millised nad on," vastati. "Ega ma naine ei ole, et mul lapsed sünniksid," ütles Juhan jälle vihasemalt. "Naistel ei sünni lapsi, sest nad on igavesti noored," vastas vestluskaaslane, sest talle oli õpetatud, et naiste vastu tuleb viisakas olla. "Miks peab üldse lapsi sündima, kas neid veel vähe on?" küsis Juhan. "Jah, neid saaks selle asemel välismaalt sisse vedada," nõustus vestluskaaslane. "Välismaa lapse nimi ei ole Juku," ütles Juhan. "Kuidas see siis välismaa keeles on," küsis vestluskaaslane. "Kas John? Või James?"

kolmapäev, september 05, 2018

"Peegel" 1996

Kirjutasin vastuseks Ameerika ajakirjandusajaloost rääkiva telesaate reklaamile:

Septembris 1995 ilmuma hakanud ja aastal 1996 ilmumise lõpetanud Järvamaa alternatiivne maakonnaleht "Peegel" ütles jaanuaris 1996, et tema trükiarv on 3500. Avaldati taas lootust, et jäädakse püsivalt ilmuma. Enda eeliseks teiste lehtedega võrreldes nimetati, et see on Eesti maakonnalehtedest kõige värvilisem. Septembris 1995 oli ta ise veel üleni mustvalge. 1996. a. esimesest numbrist olid värviline esimene ja viimane lehekülg, vahepealsed olid mustvalged. Järgmised numbrid olid veel vähem värvilised, aga lubati, et kui tellija maksab, siis avaldatakse värvilisi reklaame. Minu meelest reklaam on asi, mis paljusid lugejaid lehes kõige vähem huvitab, seetõttu ei ole ehk hea, kui see on kõige silmatorkavam. Reklaam paigutati küll numbri lõppu, mitte algusesse. Kõik vast ei mäleta, et Nõukogude ajal olid olnud ka üle-eestilised ajalehed mustvalged. "Peeglis" kasutati järgnevalt lehe päises ja viimasel leheküljel lisaks mustale ja valgele ka punast värvi, millest eristus roosa. See tuletab meelde Jaansoni õpetust, et Saksamaa majandusime pärast Teist maailmasõda sai võimalikuks tänu sellele, et anti vabrikute sisseseade reparatsioonidena võitjariikidele, ise hangiti uuem ja parem asemele. Nii võib ehk ka hiljem asutatud leht suurema tõenäosusega varem värviliseks muutuda.

Leht oli septembris avaldanud 8 telekanali saatekava, jaanuaris oli selliseid juba 12. Aga raadiojaamadest oli ainus, mille saatekava avaldati, Kuma raadio, mis oli sama väljaandjaga seotud. Kuma raadio saatekavast on näha, et see edastas ka Eesti Raadio ja Ameerika Hääle uudiseid ning tegi erinevatel nädalapäevadel ühissaateid teiste erinevate maakondade raadiojaamadega.

Kirjasõna tarbimise kohta kirjutati veel Paides tegutsevast raamatukogust. Sellest loost paistab välja rahapuudus. Ühelt poolt ei saanud raamatukogu enam sundeksemplare ja jõudis ka ise varasemast vähem uusi eksemplare osta, teiselt poolt olid inimesed rohkem raamatukogu külastama hakanud. Kirjastused annavad autoritele nende raamatutest vahel 10 või rohkem tasuta eksemplari, aga mõni autor ei tea, kellele neid kinkida. Paistab, et üks võimalus on kinkida neid raamatukogudele.

Tolleaegse majandusliku olukorra kohta kirjutati, mis oli Eesti töötu abiraha suurus. Mäletan, et Tartu Ülikoolis makstav üliõpilase stipendium oli suurem. Stipendiumi küll suurem osa üliõpilasi ei saanud, vaid ainult need, kellel olid parimad hinded.

Mäletan, et tollel jaanuarikuul käisin suusatamas, mängisin pikka maleturniiri ja tegin samal ajal ülikoolis nõutust rohkem eksameid, kõik viitele. Ka "Peegel" kirjutab, et tol talvel oli rohkem lund kui sellele eelnenud aastatel. Spordist kirjutatakse rohkem kui ma sama lehe septembrikuu numbrite vaatamisest mäletan, sealhulgas suusatamisest ja malest. Malest kirjutati ühel korral seoses Paul Kerese 20. surma-aastapäevaga. Kirjutaja ütleb, et ta ise nii hästi malet ei oska, et Kerese partiisid kommenteerida. Ma mäletan, et millalgi samal kümnendil üks "Postimehe" ajakirjanik kommenteeris malepartiisid. Need olid tõepärased kommentaarid stiilis, et löödi alles esimene nupp, aga maleklubis nuriseti, et ise mängida ei oska ja muudkui kommenteerib.

Täna Tartus



Võtsin täna vana ajalehe pildistamiseks linna fotoaparaadi kaasa. Teepeal nägin veel paari nii head vaadet, et tekkis soov pildistada.

Toit põrandal

Olin koos emaga köögis. Seal oli suur kommikott. Osa komme läks kotist põrandale. Hakkasin põrandale läinuid eraldi väiksemasse kotti korjama, et mustaks saanud ise ära süia ja et teised ei peaks neid sööma. Õnneks kommid väga mustaks ei saanudki, sest neil oli paber ümber.

*
Lähenesid telesaate võtted. Ma pidin kaamera ees peast luuletust lugema. Ma polnud kindel, kas mul tuleb luuletus õigel hetkel meelde. Ma ei teadnud ka, kas siis, kui esimene katse ebaõnnestub, võib eetrisselastava variandi uuesti filmida.

*
Olin Paide moodi majas. Sinna tuli rahvast juurde. Üks saabujatest oli Artur. Tema polnud siin vist varem käinud. Mul kukkus toitu põrandale. Mõtlesin, mida sellega nüüd teha. Otsustasin, et annan koerale, koerad on harjunud mustemat toitu sööma. Koer näris toitu tükk aega. Lõpuks neelas ta osa alla ja osa sülitas suust välja. Alla neelas ta lihatüki, aga välja sülitatu hulgas oli pingpongipall.

teisipäev, september 04, 2018

Telesaade Caesarist

Reklaamiti Rooma ajaloo teemalise telesarja esimest ja teist osa. Teine osa oli Caesari kohta. Kirjutasin reklaamile vastuseks:

"Caesari kohta lugesin ühel kooli suvevaheajal Eesti ajal "Suurmeeste elulugude" sarjas ilmunud raamatut "Caesar", mille autor oli Friido Toomus. Sealt tuleb esimese asjana meelde, et noort Caesarit nimetati varaküpseks. Ühe ajalookontrolltöö ajal ütles õpetaja, et paneksime kirja ühe enda loetud raamatu, mis teda rõõmustaks. Ta ütles: "Kui on Nossov "Totu Kuul", siis on Nossov "Totu Kuul". Võibolla panin sellise lause peale Nossovi raamatu ka kirja, vähemalt hakkasin selle kohta pärast kirjanduse tunnis kirjandit kirjutama, mille eest sain tavalisest halvema hinde, aga kindlasti panin ajaloo kontrolltöösse kirja, et lugesin Toomuse raamatut. Vist ülikooli ajalooloengus räägiti, et Caesar saavutas kodusõjas edu sellega, et ründas vaenlasi ühekaupa. Samuti räägiti, et Caesar saavutas suure võimu erinevate varem olemas olnud tiitlite ühe inimese kätte koondamise teel. Caesari ütlused, mida vahel tsiteeritakse, on "Tulin, nägin, võitsin", "Liisk on langenud" ja "Ka sina, Brutus". Otsustava sammu astumist nimetatakse Caesari eluloo põhjal Rubico ületamiseks."

Hiljem vaatasin saadet ennast ja pärast vaatamist kirjutasin:

"Caesari kohta käivat osa ma arvutist vaatasin. See oli vene keeles, nõrgemalt kostis alt inglise keel, eestikeelset tõlget ei olnud. Film rääkis osast Caesari elust. Juttu oli tema tegevusest Gallias, Itaaliasse tagasitulekust ja lahingust praeguse Albaania territooriumil, aga ma ei märganud, et oleks räägitud tegevusest Hispaanias, tänapäeva Inglismaal või Egiptuses.

Filmi algul sõdib Caesar Gallias, siis tuleb kodusõda alustades üle Rubico jõe Itaaliasse tagasi, kust tema eest paanikas põgenetakse. Vastaspoolel sõdiv Pompeius arvab, et aeg töötab tema kasuks. Caesar ründab teda väiksema sõjaväega, aga võidab. Sõdurid peavad lähivõitlust, aga väejuhid tunduvad vaatavat lahingut kõrvalt. Film lõppeb sellega, et Caesarile antakse imperaatori tiitel. Kontrollisin Antiigileksikonist, et see kinnitab Caesarile sellise tiitli andmist. Kuid Antiigileksikon ei samasta imperaatori ja keisri tiitleid, esimeseks keisriks peab sama raamat hiljem valitsenud Augustust.

Film oli rohkem sõjaajalooline. Caesari kirjandusliku tegevuse ega Rooma religiooni kohta eriti midagi teada ei saa. Hilisema sajandi Rooma riigist kirjutanud eesti kirjanik Metsar kirjeldab seda, nagu seal oleks pidanud kristlased õigeks riiete rohkem ja paganad vähem kandmist, aga selles filmis on paganlikud roomlased üsna korralikult riides, akt on ainult kivikuju. Vahepeal sajab ka lund, kui need puulehed ei olnud. Aga sõdurid kannavad raudsärke, mille pind kujutab justkui nende riiete alla jäävat nahka.

Film on lavastatud kaadritega, aga peale loetakse teksti, mis peab vist olema vahepeal teaduslik. Öeldi, et enne Caesarit oli Rooma demokraatlik vabariik. Antiigileksikon ütleb, et Roomas Ateena tüüpi demokraatiat ei olnud, kuid oli demokraatlikke jooni ja osaline demokraatia säilis ka printsipaadi ajal, mis tähendab varast keisririiki."

Magistrieksami kordus

Tegin Medijainenile teist korda magistrieksamit. Eksam toimus kitsas ruumis, mille keskel oli raamaturiiul. Seisime riiuli kõrval püsti. Kui olin mõnda aega rääkinud, siis ütlesin, et nüüd vast aitab. Medijainen vastas, et teine küsimus tuleb ka vastata. Rääkisin ka sellest. Nii esimest kui ka teist küsimust vastates nimetasin ainult asju, millest oli Medijaineni enda loengus juttu olnud. Olin eksamiks lugenud ka raamatuid, aga neid ma oma vastuses ei kasutanud. Loengus räägitu tegin natuke pikemaks, pannes vahele asju, mis arvatavasti olid õiged, aga mida polnud loengus välja öeldud. Teise magistrieksami kokkuvõtteks ütles Medijainen, et ma hääldasin nimesid valesti. Kuna ta sel korral midagi muud ei kritiseerinud, siis olin ilmselt teisel korral vastanud paremini kui esimesel. Aga ta ütles, et ta annab mulle veel ühe koduse ülesande, et ma otsiks välja ühe laulu sõnad ja tuleks hiljem neid vastama. Ütlesin kohe, et ma tean seda laulu. Kandsin neli rida laulust ette. Medijainen ütles, et seda laulu hääldatakse teisiti.

esmaspäev, september 03, 2018

Nuppude virn

Läksin eesti keele tundi hämarasse klassiruumi. Vaatasin kuhu istuda. Varem ma olin istunud uksest kaugemas reas Sandri kõrval, aga täna istus tema kõrval teine inimene. Peebu kõrval ei istunud kedagi, aga ta oli kõrvaltoolile pannud koti. Minu meelest ei oleks tohtinud vabu toole kottide ega riiete peale kulutada. Keskmise rea esimeses pingis oli kaks tühja tooli, aga see oleks olnud otse õpetaja vastas. Otsustasin, et kui ühe Sandri kõrval on koht kinni, siis istun õigema Sandri kõrvale. Sander ütles mulle midagi. Vastasin, et ma ei kuulnud. Sander kordas. Ütlesin, et nüüd ma sain aru, et ta ütleb eesti keele ja rootsi keele silpe segamini. Sander seletas, et see on habemega nali. Kahtlesin, kas ikka on. Sander vastas, et habemega nali ei peagi vana olema, vaid kindlat tüüpi. Õpetaja hakkas hindeid sisse kandma. Olin sellest tunnis, kus ta töid kokku korjas, natuke pärast algust ära läinud ja polnud seetõttu vihikut ära andnud. Õpetaja võis öelda, et tänaseks on mul see kodune töö kolmandat päeva tegemata ja ta paneb ühe. Mõtlesin vastata, et mul ei olnud see enam meeles, vahepeal pole ühtegi meeldetuletust olnud. Õpetaja ütles, et varasema korra järgi pidi ta panema kõigepealt kahe, siis ühe ja siis nulli, aga nüüd tal on õigus kohe null panna.

*
Ühes maleseisus sai vastane kahvli panna. Siis oleks teine käik parem olnud, üks nupp oleks kaitstud olnud ja kahvlit poleks olnud. Mõtlesin, et aga praegu on ka üks nuppudest kaitstud, sest ühel ähvardatud väljadest on nupud virnas ja alumine nupp kaitseb ülemist. Ainult et kui suurmeistrid panevad nupud virna, on see tegelikult reeglite vastane, sest reeglite järgi võib ühel ruudul olla korraga ainult üks nupp.

*
Ühed poisid jooksid hästi kiiresti. Nad kiitlesid, et kõigi teiste inimeste väärtus on nende omast väiksem, sest kõik teised on nendest aeglasemad. Üks neist tahtis minna tööle asutusse, kus tema ülemus oleks olnud füüsiliselt nõrk. See oleks tähendanud ülemuse ja alluva halba läbisaamist. Küsisin nende isalt, kas tema poegadel mõnda muud nõrka kohta ei ole, kas neil õppimisega ei ole probleeme. Nende isa vastas, et jah, varem ei saanud pojad ülikooli sisse, aga nüüd lubas üks lõpetada magistriõppe 2 aastaga. Küsisin, kas 2+2 või 0+2 aastaga. Nende isa vastas, et pojad lubasid saada õppeaasta jooksul kaks korda nõutust rohkem ainepunkte. Ütlesin, et see on võimalik, aga kahtlesin, kas kogu aja õppimisele kulutamine on hea.