neljapäev, veebruar 08, 2018

Suusatamine teoorias ja praktikas

Eile mõtlesin, et seoses olümpiamängudega loen ajalehest spordikülge. Valisin välja artikli, kus oli juttu lubamatute võtetega saavutatud tulemustest ja nende paljastamisega seotud norralaste ja rootslaste vastastikustest süüdistustest. Öeldi, et norralased ja rootslased pole kunagi omavahel kõige paremini läbi saanud. Mõtlesin, kas see käib sportlaste või kogu rahva kohta. Hiljuti lugesin 1905. a. "Eesti Postimehi", kus kirjeldati Norra riigi iseseisvumist. Siis ei suhtutud üksteisesse tõesti kõige paremini. Oleksin arvanud, et nüüd on suhted paranenud. Aga tuli meelde, et tegelikult olen lugenud ka uuema aja kohta, et Norra olevat just sellepärast Euroopa Liidust välja jäänud, et Euroopa Uniooni mõiste seostus norralastele varasema Rootsi-Norra uniooniga, mida tagasi ei tahetud. Ja kui Rootsi on Euroopa Liidus sees ning Norra sellest väljas, siis NATO puhul on asi nii, et Norra on sees ja Rootsi väljas.

Täna hommikul mõtlesin, et meil hinnati koolis kehalise kasvatuse tunnis peamiselt kiirust, aga saab hinnata ka muid näitajaid. Kui esikoha määrab kiirus, siis see võib panna dopingut tarvitama. Aga kui hinnataks selliseid näitajaid, nagu iluvõimlemises või suusahüpetes punktide andmisel või missivõistlustel, siis oleks dopingust vähem kasu. Doping olevat keelatud sellepärast, et see võib põhjustada sportlase varasema surma. Aga kui võisteldaks selles, kes kauem elab, oleks dopingu tarvitamine vastu näidustatud.

Koolis ma polnud alati hindamisega rahul ja vahel ei saanud aru, mida hinnatakse. Aga kui mulle õpetajad enam hindeid ei pane, saan ma ise otsustada, mille alusel ma hindeid panen ja endale ja õpetajatele ise hindeid panna. Suusatamise puhul saab kiiruse asemel hinnata ka treeningtundide arvu või läbi sõidetud maa pikkust, kuigi maksimaalne pingutamine ei ole tegelikult kõige mõistlikum. Aga ma võin hinnata ka seda, millisel päeval või millisel rajal on meeldivam ja millisel vähem meeldiv sõita. Või kui mingi tegevus on ebameeldiv, siis hinnata seda, kui suurt hirmu ja vastumeelsust ma ületada suudan. Televiisorist spordivõistlusi vaadates ma olen tegelikult samuti hinnanud, kes on meeldivam sportlane. Kes ei saa küll esikohta kiiruse poolest, võib saada selle poolest, et talle elan ma kõige rohkem kaasa.

Täna suusastasin sel talvel seitsmendat korda. Nagu näha, hindan ma talve suusatamiskordade arvu järgi, et neid loendan. Sõitsin seekord mitte edasi-tagasi, vaid kaks ümmargust ringi mööda kanali jääd, sest nüüd oli mõlemal pikemal küljel hea klassikarada olemas. Jälgedest oli näha, et keegi oli proovinud ka mööda klassikarada kohevas lumes uisustiilis sõita. Ma olen kunagi kuulnud, et sellist tegu kritiseeritakse, aga täna polnud uisku sõidetud nii palju, et see klassikarada kõlbmatuks oleks muutnud. Täna tuli üks klassikastiilis suusataja mulle kahe ringi jooksul viis korda vastu. Neljal esimesel korral andsin mina talle teed ja viiendal korral tema mulle. Teine suusataja liikus minuga samas suunas, temast tegin ühe möödasõidu. Võiks mõelda, et möödasõitjal on uhkem tunne, et tema liigub kiiremini, aga asja miinus oli, et möödasõidu ajal läks sokkidesse lund. Teist ringi lõpetades mõtlesin, et ma jõuaks rohkem ka sõita, aga peab tööd tegema. Pärast kodus vaatasin, et ma polnud siiski sõidule kõige paremini vastu pidanud, olin esimest korda sel hooajal pöidla natuke katki hõõrunud.

Kui nüüd lõpphinne panna, siis hindan päeva siiani edukaks, et see andis uusi mõtteid. Minu jaoks olid need mõtted huvitavad, kõigile arvatavasti mitte.

0 vastukaja: