neljapäev, mai 03, 2018

Näo joonistamine

Olime sisenemas metsa alla. Piret luges üles neli loomaliiki ja ütles, mitu looma igas neist liikidest on. Mind üllatas, et karusid ja põtrasid oli rohkem kui väiksemaid loomi. Mõtlesin, kas selle metsa alla saab üldse minna, kui need loomad võivad vastu tulla. Metsa alt põgenesid vastu Eesti sõdurid ja lahkusid kolme bussiga, sest luureandmed ütlesid neile, et Venemaa viskab varsti sellele metsale pommi. Kahtlustasin, et võibolla Venemaa levitab meelega valeinformatsiooni ja viskab pommi tegelikult teise kohta. Kuigi ta võis selle visata sinna, kus sõjaväebaas oli välja ehitatud. Ma ei saanud aru, miks üldse loodetakse, et sõda hästi lõppeb. Aga mõtlesin, et kui Teises maailmasõjas oleksid Eesti ja Saksamaa rünnanud Venemaad esimesena, võibolla oleks siis ka olnud ohvreid vähem kui tegelikult oli. Kui Saksamaa ja Venemaa vahel puhkes sõda hiljem, läks see ka üsna tasavägiselt, aga kui Balti riikide sõjaväed oleks olnud veel purustamata, oleks ülekaal võinud kalduda Saksamaa kasuks. Kui Vene väed juba sisse lasti, siis toimusid hukkamised ka ilma lahinguteta.

*
Istusime laua taga ja ajasin ühe mehega juttu. Kui olime mõnda aega rääkinud, hakkas ta minuga pahandama, et ma ei vaata silma, teised inimesed ei oska niimoodi jutu mõtet jälgida. Vastasin, et ma võin vait ka olla. Alustasin vaikimist. Siis ütles Klaus kõrvalt, et võibolla ma ei mäleta üldse, millised inimeste näod on, ma joonistagu, millisena ma nägu mäletan. Kuigi arvati, et mul nägude kohta mälestused puuduvad, joonistasin ma detailselt. Joonistataval näol olid osad ripsmekarvad risti. Ma polnud viimasel ajal silmi vaadanud, aga vanast ajast mäletasin, millised need on. Väikse silmatera tegin tumedama ja suure silmatera natuke vähem tumeda. Tähistasin seda tumeduse astet ruudulisusega, kuigi päriselt silm ruuduline ei olnud. Mul ei tulnud silmatera ümmargune, vaid ebakorrapäraste piirjoontega ja ülevalt alla piklik. Kasutasin joonistades natuke ka all olevaid kontuure. Keset joonistamist mälestus näost muutus ja hakkasin joonistama teist moodi. Näol oli ka selliseid osi, mille välimust ma ei mäletanud. Oli valida, kas jätta need valgeks või täita fantaasiaga.

0 vastukaja: