laupäev, juuli 21, 2018

Maapulmad







Käisin Tõnu ja Stella pulmas. Selle poolest oli see üks paremaid pulmapidusid, kus ma käinud olen, et toimus tuttavas kohas ja ei pidanud kogu aeg söögilaua ümber istuma. Tegin seal fotosid, lugesin ajalooajakirja ning vaatasin näitust.

reede, juuli 20, 2018

Ajaloo vahendamine

Külli tuli uksest sisse ja laulis laulu, kus olid read kõigi klassikaaslaste kohta. Ta tahtis, et teised kaasa laulaksid, aga nad tegid seda vaikselt. Ei osatud laulda, kui ei teatud laulu sõnu. Refrääni oli võimalik laulda. Krister natuke tegi seda.

*
Istusin ajalooloengus. Õppejõud hakkas rääkima, aga ma ei hakanud tema juttu konspekteerima. Tegin selle asemel teist asja. Õppejõud ütles ühe lause minu tegevuse kommentaariks üsna kiitva häälega. Mõtlesin, et mul jääb tema jutt meelde, saan selle hiljem ka üles kirjutada. Tuumaenergiat õpetati alles 12. klassis, seda tehti kahes õppeaines. Nooremate õpilaste jaoks peeti seda vist liiga koledaks teemaks. Aga see teema oli tänapäeva maailmas tähtis. Ilmus üks ajalooraamat. Kirjutasin selle kohta, et juba pealkirjast on näha, et raamatus kirjutatav ei vasta tõele. Teine arvustaja kirjutas raamatu autori kaitseks. Ta väitis, et raamatu pealkiri on teises tähenduses kui mina olin aru saanud. Kahtlesin, kas raamatu pealkirjas on üldse üks selline sõna, mida teine arvustaja väidab. Leidsin, et grammatiliselt on küll tema pakutud tähendus võimalik, aga see on otsitud argument.

neljapäev, juuli 19, 2018

Mälukontroll

- Eile vastasid küsimustele selle kohta, mida sa mäletad, aga too näiteid selle kohta, mida sa ei mäleta.
- Mul ei tule näiteks täpselt meelde, mis aastal algas Tšetšeenia sõda. Ma ei ole kindel, kas ma kirjutasin referaate Itaalia kohta kümnendas või üheteistkümnendas klassis, kuigi ma alles hiljuti vaatasin selle kohta tunnistust. Ma ei mäleta, mis oli esimese klassi tööõpetuse õpetaja nimi.
- Kas sa mäletad järele vaatamata, milline oli viimane blogis avaldatud unenäokirjeldus?
- See pidi olema midagi, mis oli mingis sissekandes viimasel kohal. Üleeile kirjutasin vist üles neli unenägu. Ühes unenäos oli juttu venna parooliga kodulehekülje tegemisest, aga see polnud vist viimasel kohal. Võibolla oli midagi male kohta. Üks päev nägin unes, et tahtsin viia ratsu tsentri kaudu c2, aga see ei olnud vist ka viimane. Võibolla oli midagi kooli või reisimise kohta. Millalgi nägin unes bussijaama, aga see oli vist veel varasemal päeval. Ei oska kindlat vastust anda.
- Proovi üks hiljuti üles kirjutatud unenägu uuesti üles kirjutada.
- Olin teinud ühe asutuse süsteemi venna parooli kasutades kodulehekülje. Niimoodi kodulehekülge teha polnud lubatud. Nüüd vaadati selle asutuse arvutist minu arvutisse ja võidi korrarikkumine avastada. Kõndisin mööda tänavat. Mõtlesin, et ma ei lähe sellest asutusest mööda, vaid lähen kaugemalt. Jõudsin lagedale platsile, mis oli aiaga piiratud. Mõtlesin, et võibolla mul õnnestub sealt välja pääseda.

kolmapäev, juuli 18, 2018

Kolmelauselised vastused

- Mida sa mäletad aastast 1991?

- See oli Eesti taasiseseisvumise aasta. Käisime siis klassiga Soomes. Rubla inflatsioon oli kiire.

- Mida sa mäletad aastast 1992?

- Võeti vastu Eesti põhiseadus, tuli kasutusele kroon ja Meri valiti presidendiks. Lõpetasin põhikooli ja astusin keskkooli. Suvevaheajal lahendasin Randviiru raamatust maleülesandeid.

- Mida sa mäletad aastast 1993?

- Sain Uusi mälestusturiiri B-turniiril hea koha ja minu nimi oli ajalehes. Auhinnaraha eest soovitati osta raamat "Paul Kerese maleülikool", mille ma ka ostsin. Sügisel loobusin vene keele õppimisest.

- Mida sa mäletad aasta 1640 kohta?

- Seda loetakse Inglise revolutsiooni algusaastaks. Revolutsiooni alguseks peetakse Pika Parlamendi kokkutulekut. Kodusõda polnud veel alanud.

- Mida sa mäletad aasta 1789 kohta?

- Seda loetakase Prantsuse revolutsiooni alguseks. Prantslased peavad revolutsiooni algushetkeks kindlusvangla vallutamist. Enne jõu käiku laskmist olid generaalstaadid juba kokku tulnud.

- Mida sa mäletad aasta 1917 kohta?

- Venemaal oli revolutsiooni aasta. On eristatud kahte revolutsiooni veebruaris ja oktoobris vana kalendri järgi. Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti liideti ühte kubermangu.

- Mida sa mäletad Lenini kohta?

- Lenini õige perekonnanimi oli Uljanov. Tema sünnikuupäev on 22. aprill ehk kaks päeva hiljem kui Hitleril. Lenin tuli Venemaale tagasi Saksamaa abiga.

- Mida sa mäletad Stalini kohta?

- Stalin oli ka varjunimi. Minu vene keele õpetaja rääkis, et Lenin ei tahtnud, et Stalin tema järglaseks saaks. Stalin oli Kaukaasia päritolu.

- Mida sa mäletad Hruštšovi kohta?

- Hruštšov oli Nõukogude Liidu valitseja Stalini ja Brežnevi vahel. Hruštšov edendas kosmose vallutamist ja maisikasvatust. Ta kukutati enne loomulikku surma.

/TÄIENDUS. Kontrollimisel selgus, et kõnealune Uusi mälestusturniir toimus 1992. a. lõpus./

teisipäev, juuli 17, 2018

Jäädvustamisvahenditega maal






Eelmine nädal ma jões kalu ei näinud, aga täna samal kellaajal samas kohas nägin. Proovisin neid pildistada, võibolla kõige ülemisel pildil on mõni näha. Proovisin teha ühe klõpsu ka vee all pildistamise režiimiga, aga see tuli nii udune, et kustutasin ära. Võibolla see pilt ei õnnestunud sellepärast, et olin ise veest väljas. Vee alla ilma mingisuguse allveekorpuseta aparaadiga minna ei tohtinud.

Olen aastatel 2000-2004 teinud ühte kindlasse kaustikusse Peedul käimiste kohta märkmeid. Täna võtsin selle kaustiku sinna kaasa ja lugesin kõik märkmed tagant poolt ettepoole läbi. Alates aastast 2005 ei ole ma seda kaustikut enam täiendanud, võibolla blogi asutamise tõttu. Ja vahepeal olen võibolla Peedul käimistest ka mõnes üldkaustikus kirjutanud. Aga kuna Peedu kaustikus on veel ruumi, siis täna kirjutasin sinna juurde vahepealsetest aastatest ja tänasest päevast. Selle aasta käekiri on natuke teistsugune.

Piiri suunas

Isa tuli hommikul pimedas koos ühtede meestega koju. Üks meestest ütles, et keegi appi ei tule. Läksin küll esikusse, aga kõigepealt läksin vannituppa. Arstid olid kindlaks teinud, et isal on kergem haigus kui varem arvati.

*
Olime raudtee ääres. Mõtlesin, kas kõndida mööda raudteed. Varem olin kõndinud, sest olin kuulnud, kui rong läheneb, aga nüüd olid vaiksemad rongid. Võibolla rongid sellepärast lasidki iga natukese aja tagant signaali. Või nad lasid seda ainult peatustele lähenedes. Sõitsime Venemaa poole. Mulle tuli meelde, et mul pole passi kaasas. Mind ootas Venemaa piirilt tagasi saatmine. Varem oli Venemaale pääsenud ilma passita.

*
Olin koolis. Räägiti, et ühes väljaandes on palju just meie klassi liikmetest juttu olnud ja nad on võtnud sõna isiklikumatel teemadel kui muud inimesed. Vastasin, et see võib tulla sellest, et ma kirjutan unenäoblogi. Võibolla on keegi juba kümme korda minu blogist oma nime lugenud ja hakkab mõtlema, et võib ise ka sellistel teemadel kirjutada.

*
Arvuti ütles, et ühest asutusest oli minu arvutis käidud. Võibolla saadi nüüd teada, et ma olen selle asutuse süsteemi venna parooliga kodulehekülje teinud. Niimoodi kodulehekülge teha ei olnud lubatud. Kõndisin mööda tänavaid. Mõtlesin, et ma ei lähe sellest asutusest mööda, vaid kaugemalt. Läksin ühte aeda. Seal oli muidu tühermaa, aga aed oli ümber. Võibolla leidsin ühe võimaluse, kuidas sealt välja pääseda.

esmaspäev, juuli 16, 2018

Juuksurist tagasi

Täna käisin juuksuris. Pärast nägin kodus peeglist kõrva peal verekoorikut. See oli kuivanud, aga ma pole kindel, et see juuksuris ei tekkinud. On räägitud, et juuksuris käies võib saada aidsi või hepatiiti. Aga see koorik võis olla olemas ka varem, võibolla lihtsalt ei paistnud juuste alt välja. Juuksuris vaatasin peeglist ilma prillideta, nagu oleksid lõigates tulnud välja väga hallid juuksed, aga polnud siiski päris kindel, kas see polnud valguselaik. Kodu peeglist ma nii palju halli ei näinud. Aga varem olen tähele pannud, et kodu peeglid näitavad ka erinevalt. Vannitoa peeglis on vähem halli kui esiku omas. Mul olevat väiksena olnud ka kahte värvi juuksed korraga peas. Kui ühel päeval ütlesin emale, et ma ise mäletan, et olid üleni valged, siis nüüd ta vastas, et vahepeal olid üleni valged ka. Hiljem olid kõik juuksed üsna tumedad. Kooli bioloogia tunnis räägiti, nagu oleks juuste värv geenidega määratud. Aga mul paistab olevat erinevate värvide geene. Nagu mul on blogis erinevaid rubriike. Täna tuli minu postkasti automaatselt saadetav teade, et üks inimene jäi minu asutatud listis vähemaks. Suvekuudel on neid varasematel aastatel ka vähemaks jäänud, inimestel pole võibolla suvel aega arvuti taga istuda. Aga lahkumiste statistika on näidanud, et lahkujad on olnud üliõpilased või magistrid, ühtegi doktorikraadiga lahkujat ma ei tea. See võib näidata, et lühema staažiga lugejatele on list liiga keeruline. Kahel põhikirjutajal kummalgi doktorikraadi ei ole, kuigi vanuse poolest saaks olla. Koolis õpetavad vanemad nooremaid, aga listis võib lõpuks välja tulla, et kõik lugejad on minust vanemad. Lapsena olin ma vendadest vanem, aga praegu on koju alles jäänud perekonnaliikmed minust vanemad, maleklubis olen samuti sageli kõige noorem mängija, saunas käin ka koos endast vanemate inimestega. Vanasti räägiti, et ma olen hea lapsehoidja. Seda on täiskasvanuna ka öeldud. Aga nüüd on lapsehoidmine läinud minu jaoks raskemaks, sest näen rohkem ohte. Vahel arvatakse, et kartmine tuleb rumalusest, aga mul on teadmiste kasvamisega hirme juurde tulnud. See ei tule küll ainult teadmistest. Mulle tundub ohu tõenäosus tegelikust suurem. Kui teisele inimesele võib tunduda, et õnnetuse tõenäosus on nullilähedane, siis mulle võib tunduda, et see on 49 protsenti. Kõiki asju ma siiski ei karda. Blogi kirjutamine peaks näiteks suurendama esinemisjulgust. See parandab ka sõnastamisoskust ja treenib mälu, rääkimata informatsiooni levitamisest. Informatsiooni levitamisel võib olla häid ja halbu külgi. Üks päev ähvardasin blogi tasuliseks teha, aga ma loodan, et ma ei pea seda kunagi tegema. Kui lastetusmaksu võetaks ainult palga pealt, siis võibolla ma ei peaks seda laste puudumisest hoolimata maksma. Ülevaltpoolt võib uuesti lugeda, miks mulle laste kasvatamine ei sobi. Ma olen aidanud nooremaid vendi ja vennalapsi hoida, aga mul on vahepeal vaja ka inimestest puhata. Vendade hoidmine oli kergem kui vennalaste, sest siis ma olin noorem. 9-aastaselt arvasin, et saaksin lastekodu laste lapsendamisega hakkama, aga ei arvestanud, et tervis hakkab halvenema. Rahulikus olukorras ei pruugi vahepeal ühtegi haiguse sümptomit märgata olla. Seetõttu mind võidakse hakata pidama simulandiks. Minu tõlgitud Carlyle ütles, et õnnelik ei peagi olema, vaid peab tööd tegema. Mõni töö võib mind õnnelikuks ka teha.

Kaks saatesõna

Olin kirjutanud ühe raamatu käsikirjale järelsõna. J. Kronberg oli seda toimetanud. Oli tehtud palju muudatusi, saatesõna oli nüüd võõras stiilis ja keerulisem. Vaatasin, kas eessõna on ka muudetud. Algse eessõna oli kirjutanud ema, aga seda oli muudetud nii palju, et oli vahetatud ka autorit.

*
Leidsin isa toast ühe malepaberite kausta. Olin arvanud, et kõik malepaberid on minu toas. Mõtlesin nüüd selle kausta ka sinna viia. Seal oli küll vähe ruumi, aga see kaust oleks vast veel ära mahtunud.

pühapäev, juuli 15, 2018

Oletuslik sihtkoht

Nimetasin Reile erialasid, millega ma veel peale male tegelen. Rei ütles selle peale, et ma olen mees nagu orkester. Mõtlesin, et orkester küll, aga kas ma teen neid asju ka hästi.

*
Laual oli üks maleseis. Mõtlesin, et hüppaks ratsuga laua keskele, tulistades vastase keskel olevat lippu. Sealt võiks ratsu käia edasi c2, tulistades vastase vankrit a1. Võibolla püiaksin niimoodi vankri kinni, sest esimese rea välju oli minu odade tule all ja vanker pidi vaatama, kuhu taganeda. Lõpetasin partii meenutamise. See oli üsna ammu mängitud partii, aga mul oli meeles, kuidas sellest partiilõigust rääkida, sest selle mängu üle olin mõelnud pikemalt. Varem olin meenutanud juba ühte teist lõiku samast partiist.

*
Üks laps pidi minema ühte koolimajja võistlustele. Õpetasin talle, kus see hoone asub. Siis hakkasin kahtlema, kas ma õpetasin õigesti. Ma ei rääkinud oma kahtlustest kellelegi. Kool võis olla nii Annelinnas kui ka Tammelinnas. Olin õpetanud, et Annelinnas ja autojuht asus teele Tammelinna suunas. Istusin tagaistmel. Meie ees sõitis üks auto Riia maanteel hästi aeglaselt. Nii pidi meie taga sõitev auto ka sellepärast ootama. Meie autojuht tegi möödasõidu. Hüüdsin, et siin ei ole möödasõit lubatud, siin on pidevjoon. Autojuht vastas, et ta teab. Mõtlesin, et tegelikult on liiklusreeglid umbkaudseks, mitte täpseks täitmiseks. Jõudsime koolimajja kohale. Mõtlesin, miks me üldse Tammelinna tulime, kui ma olin õpetanud, et kool on Annelinnas. Aga võibolla tulime nüüd õigesti. Maja seinal oli kooli töötajate nimekiri. Selgus, et selles töötab ka Helina. Varem ta oli elanud Tallinnas. Nüüd mulle meenus, et viimases kirjas ta oli maininud, et hakkab kolima. Mõtlesin, et kui tema töötab siin, siis ma olen õiges kohas, võin temaga siin majas kohtuda.

laupäev, juuli 14, 2018

Tähevahetus

Remondimehed võtsid terved radiaatorid ja korrustevahelised torud ära. Nüüd ähvardavad kaks toruauku üheks kokku mureneda ja laest kukub iga natukese aja tagant tükikesi. Vanade akende asemele pandi sellised, mida saab kahes suunas avada. Uut avamismoodust ka kasutatakse, aga minu silmale näeb see vähemalt esialgu koledam välja. Eelis on see, et kui aken avada teist pidi, siis on raskem kellelgi välja kukkuda. Muidu oleks uutest akendest kukkumine kergem, sest need on laiemad. Kirjutaks selle sissekande laiahaardelistel teemadel. Öösel kirjutasin oma varasema sissekande alla kommentaari, et lastetusmaksu kehtestamise korral võib blogi lugemine muutuda tasuliseks. Võibolla selle blogipinna pakkujad sellist rahateenimisviisi ei võimalda, aga ma võin hakata müüma oma tekste ka e-raamatutena või pidama tasulisi loenguid. Päriselt oleks kahju, kui publik sellepärast väiksemaks jääks. Aga kui ma kirjutaksin blogi asemel "Postimehele" tasustatava artikli, oleks lugejaid ka rohkem. Või suurem trükiarv ei taga, et just seda kirjutist loetakse. On kirjutatud 1970. aastate uuringutest, mille põhjal selgus, et ajalehtede juhtkirju ei loe mitte keegi. Mul on küll tänu blogi loenduritele natuke kogemusi, millise pealkirja alt võidakse lugeda ja millise alt mitte. Trükki antud raamatute kohta olen ka päris palju arvustusi lugenud ja suuliselt kuulnud. Feisbukis olen näinud ka, millised teiste postitused on populaarsemad. Aga Piiblis öeldakse, et pardiisi viib kitsas, mitte lai tee. Piibel ise on päris laialt tiražeeritud ja tõlgitud. Olen lugenud arvamust, kuidas üks piiblitõlge on õigem kui teine. Minu tehtud tõlkeid on nimetatud nii toimetatud kui ka toimetamata kujul väga headeks tõlgeteks. Minu toimetajast ema on natuke kriitilisem, aga ta on ka teiste tehtud tõlgete suhtes. Vahel pandi koolis hindeks "väga hea", aga lisati suuliselt juurde kriitilisi märkusi. Kooliväliselt on mind iseloomustatud sõnadega "väga järjekindel" ja "põhjalik". Välimuse kohta on öeldud nii "vastik debiiliku nägu" kui ka "targa näoga" ja "pikk kena noormees". Mida ise teiste inimeste kohta öelda? Eile väitsin, et tavaliselt ma ei ütle inimeste välimuse kohta midagi. Seevastu nende kirjutatud raamatuid olen kommenteerinud pikalt. Raamatute puhul olen kommenteerinud ka illustratsioone ja fotosid. Raamatud mulle meeldivad ja olen nõus nende eest maksma. Olen maksnud kolme raamatu väljaandmiseks toetust, millest kaks ilmusid ja kolmanda puhul sain toetuse tagasi. Loeksin rohkem, kui päevad oleksid pikemad.

reede, juuli 13, 2018

Pikad odakäigud

1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 a6 4. Oa4 d6 5. c3 Og4 6. h3 Oh5 7. g4 Og6 8. Le2 Rf6 9. Oc2 h5 10. Rh4 hg 11. Rg6 fg 12. h4 Rd7 13. Lg4 Lf6 14. d3 Oe7 15. Og5 Lf7 16. Ob3 Lf8 17. Oe6 Rf6 18. Of6 Lf6 19. Od7+ Kf7 20. Vh3 Kg8 21. Oe6+ Kh7 22. h5 Lg5 23. hg+ Kg6 24. Of5+ Kf7 25. Oe6+ Kg6 26. Vg3 Vh1+ 27. Ke2 Vf8 28. Of5+ Kh6 29. Lf3 Lh5 30. Vg6+ Kh7 31. Vg5+ Vf5 32. Vf5 Lh6 33. Le3 Lh2 34. Lg3 Lh6 35. Vf7 Lh5+ 36. Lf3 Ve1+ 37. Ke1 Lg5 38. Lf5+ 1:0. Valge mõtles 25 ja must 14 minutit.

Nali eksamil

Õppejõud kirjutas kriidiga tahvlile ühe minu kolmeosalise mõtte ajaloo kohta. Ta ütles, et see mõte on uus ja see on õige.

*
Oli lõppenud eksamikirjand. Olin kirjutanud kirjandi viimases lõigus, et Sander ei öelnud mulle, kuidas ühte sõna kirjutatakse. See oli nali, sest eksamil kõrvalise abi kasutamine oli keelatud. Ma ei saanud kirjutada kirjandit isegi eksamil ühtegi nalja tegemata. Läksime klassi 307, kus pidi tulema järgmine tund. Minu koht oli uksepoolse rea teises pingis, minu pinginaaber oli Sander. Täna ta vahetas endal tooli ära ja istus näoga klassi tagumise otsa suunas. Vaatasin, et meie koha peal olnud toolid olid prügised. Vahetasin selle endal ka ära.

neljapäev, juuli 12, 2018

Vastuargumendid lastetusmaksule

Nägin silmanurgast, et eilses ajalehes propageeriti lastetusmaksu. Toon sellise maksu kehtestamisele mõned vastuargumendid:

1) Mõnel pole lapsi sellepärast, et tal pole raha. Siis pole tal ilmselt ka raha suurte maksude maksmiseks.
2) Mõni loobub lastest halva tervise tõttu. Kas teda peab karistama selle eest, et ta haiguse geene edasi ei anna?
3) Mõni usk ei luba vaimulikul abielluda. Kas on viisakas oma usust kinni pidajale maksu kaudu meelde tuletada, et ta on potentsiaalne lastesaaja?
4) Laste saamine seostub seksuaalsusega, aga mõnele inimesele on seksuaalsus vastik. Tuletada talle iga kuu meelde, et ta on potentsiaalne lastesaaja on ahistamine.
5) Mõni inimene püiab lapsi saada, aga ei ole selleks bioloogiliselt võimeline. Tal võib olla sellepärast niigi halb enesetunne ja karistused muudaksid selle veelgi halvemaks. Ta saab soovi korral ise mõne lapse lapsendada.
6) Eestile võib negatiivne iive majanduslikke probleeme tekitada, aga maailma rahvaarv on liiga suur. See kiirendab keskkonnakatastroofi.
7) Kui üks riik kehtestab lastetusmaksu ja teine mitte, siis võivad asju rahas hindavad inimesed kodumaad vahetada ja võibolla see hoopis vähendaks rahvaarvu, mitte ei suurendaks. Võrdluseks on Lätist alkoholi toomine.

Vaatamise järjekord

Istusin joonistamisklassis Eriku kõrval. Õpetaja andis tagasi kontrolltööd. Minu tööle oli ta peale kirjutanud: "Tubli!", sest ma mäletasin ajaloo kohta kõikide klasside osa. Kirja oli pandud, mis kuupäeval ta mingit tööd vaatas. Minu tööd oli vaadatud keskmisest varem ja Kristeri oma kõige varem. Ütlesin, et ma oleks ka Kristeri tööd esimesena vaadanud. Olin joonistanud pilte. Ühel pildil olid lapsed ja mänguasi, mis oli joonistatud Joosepi oma järgi. Mõtlesin, et võiks Joosepilt küsida, kas ta tunneb ära, kelle oma see on.

kolmapäev, juuli 11, 2018

Gailiti novellid

August Gailit. „Kogutud novellid. I“. Kirjastus-osaühing „Kultuurikoondis“. Tallinn MCMXL. 301 lehekülge.

Gailiti kogutud novellide esimeses köites on laenatud teemasid muinasjuttudest ja Piiblist. Üks tuttav kirjanik on rääkinud, et tema ei pea seda õigeks, et raamatuid kirjutatakse raamatute põhjal, õigem olevat elu põhjal. Gailiti kohta ma pole tema arvamust kuulnud, ma olen aru saanud, et ta peab silmas uuemaid suundumusi. Tegelikult Gailit ei jäljendagi eeskujuks võetavaid teoseid, vaid annab vanadele süžeedele uue vaatenurga. See vaatenurk on küll sageli sarnane mõne tema enda teise teose vaatenurgaga.

Vanade süžeede teisendamine on nagu rahvaluule edasiarendamine. Rahvaluule puhul olevat see lubatud. Pühakirja puhul võib mõni lugeja ka pahandada, et tõsisest loost on tehtud naljatoonil lugu. Aga ka sügavalt usklikud inimesed on Piiblist uue loomingu jaoks inspiratsiooni saanud.

Shakespeare’i kogutud teostes on eraldi komöödiate ja tragöödiate köited. Shakespeare tahtis vahel kirjutada läbinisti koomilist ja vahel läbinisti traagilist teost. Gailitil on traagilisus ja koomilisus sama teose piires ühendatud. Siia sobiks omadussõna ’tragikoomiline’. Ükskord lugesin Kivirähu romaani ussisõnadest ja leidsin, et see on ülesehituselt tragöödia ning detailidelt komöödia. Samasugusel põhimõttel kirjutab ka Gailit. Üks novell libahuntidest meenutas seda Kivirähu hiljem kirjutatud romaani ka karmi metsaelu temaatika poolest. Gailiti ja Kivirähu temaatikas ühine teema on ka see, kuidas üks tegelane kuulutab välja abielu, kui ühe abiellujaks peetava meelest ei ole asi veel otsustatud.

Üks Gailiti korduv võte teoste ülesehitamisel on teema „üks paljude vastu“. Olen lugenud enne Teist maailmasõda kirjutatud Hitleri elulugu, mille pealkiri oleks tõlkes „Üks mees Euroopa vastu“. Gailit oli Hitleri kaasaegne, võibolla teda on samuti mõjutanud diktaatori ja masside vahekorra probleem.

Gailiti korduv teema on kahetsus. Aga tal kahetsevad just need inimesed, kes tavaarusaama järgi kahetsema ei peaks. Kui surnu äratatakse ellu, on ta algul rõõmus, aga varsti leiab, et parem oleks ikkagi surnud olla. Kui surmamõistetule antakse armu, leiab ta, et hukkamine oleks olnud parem. Teiselt poolt püromaanist tegelane, kellele mõistetakse vanglakaristus, ei kahetse midagi, vaid ootab vanglast vabanemist, et jälle süüdata.

Tundub, et viimase novelli kirjutamisel on Gailitit mõjutanud psühhonanalüüsi teooriad. Tegelane küll ei tea, miks ta maju süütab, aga autorile paistab olevat selge, et lapsepõlvetrauma tõttu.

Mõtlesin novelle lugedes psühholoogia ja ajaloo seostest. Gailiti loomingut on nimetatud uusromantiliseks, tema tegelaste käitumine on irratsionaalne, kuigi mitte kangelaslik nagu 19. sajandi esimese poole romantikute teostes. Tänapäeval toimuvad vaidlused, kas inimest mõjutab rohkem kasvatus või pärilikkus. Praeguse aja psühholoog Allik usub pärilikkust, sest inimese iseloom muutub elu jooksul vähe. Nii palju kui ma Gailitit lugenud olen, ei ole ka tema erinevad teosed üksteisest kõige erinevamad. Aga kui pikemaid ajaperioode vaadata, siis ühel ajal domineerib kirjandusajaloos romantism ja teisel realism, kuigi uutele autoritele on edasi antud olemasolevaid geene. See räägib kasvatusteooria kasuks. Isegi kui inimene käitub kogu elu ühte moodi, domineerib teises põlvkonnas teistsugune käitumine. Siin võib põhjuseks olla kaasasündinud vastandumisvajadus, aga tulemus sõltub ikkagi mingis mõttes ka valitsevatest oludest.

Gailiti üks stiilivõte on kasutada võrdlusi, mis esimesel hetkel pähe ei tule. Selles mõttes meenutab tema looming Uku Masingu luulet. Ainult Gailiti võrdlused on Masingu omadest naljakamad. On ka võrdlusi, millega selles novellikogus on liialdatud. Autor pole võibolla tähele pannud, kui palju kordi ta on võrrelnud inimesi huntide või koertega.

Suurem osa novelle on sellised, mille põhjal võiks Gailitit nimetada humoristiks. Aga üks oli ka selline, mis tuletas meelde Poe õudusjutte. Vastandumine võib tekkida nii kahe tegelase kui ka tegelase ja lugeja iseloomude vahel, samuti ühe ja sama tegelase kahe erineva hetke mõtete. Aga vastandumised toimuvad samal teljel, mitte ei tule mängu tegelane, kelle mõtlemine tegeleks hoopis mingi muu temaatikaga.

Kalapüüdmise asendustegevus

Üle Peedu tammi kõndides püüdsin näha jões kalu, aga sel korral ei näinud. Mõtlesin, et varem püüdsin ma kala, sest mulle kalad meeldivad, nüüd jätan samal põhjusel püüdmata, neid oleks kahju püüda. Aga kui mõne välja püiaks, siis saaks ikkagi lähemalt ilmetleda ja ka maitsta. Väikse lapsena tahtsin saada kalameheks. Hiljem sain kutsesobivustesti tulemuseks, et ma olen sissepoole pööratud mõtleja, seetõttu sobivat mulle psühholoogi või piloodi amet. Mõtlesin, et kui piloodi ametit ei soovitatud kihutamise ja täpsete liigutuste, vaid ühel toolil istudes ja vaikides töötamise pärast, siis seda moodi asju ma olen teinud ja selle poolest sarnanevad ka kalamehe ja piloodi amet. Kalameheplaanidest natuke hiljem kirjutasingi algkoolikirjandis, et tahan saada autojuhiks või bussijuhiks. Kalamehe töö sarnane on natuke ka see, kui ma istun malelaua taga ja püian vastase kuningat, istun arvuti taga, kirjutan blogisissekandeid ja püian külastusi või loen raamatut ja püian uusi mõtteid. Üks minu vend ütles väikse lapsena, et kõige rohkem meeldib talle istuda ja magusaid asju süia. Sama pere lapse võivad millegi poolest sarnased olla. Nüüd olen ma sama teemat ka pikalt edasi mõelnud, selle mõttekäigu algus jääb üleeilsesse ja lõpp tänasesse päeva. Ja see võib veel edasi areneda.

teisipäev, juuli 10, 2018

Peidetud dokument

Olin teel mööda kitsaid treppe maja ülemisele korrusele, kus mul oli peidukohas üks dokument. Mul olid jälitajad kannul, panin neile teele tõkkeid ette. Maja ruumid olid hämarad ja tihedalt asju täis. Dokumenti enam peidukohas ei olnud, sest Lauri K. ja tema sõbrad olid vaadanud, kus ma käin, dokumendi üles otsinud ja peidukohast välja võtnud. Nemad olidki jälitajad ja jõudsid ka sellesse ruumi. Terve arhiiv taheti teise majja kolida. Selleks tuli asjad süstemaatiliselt kastidesse pakkida ning pärast uues majas süstemaatiliselt kastidest välja võtta ja riiulisse panna. Nii oleks teada saadud, et tähtis dokument on kadunud. See oli dokument, millele oli paljudes kohtades viidatud. Inimesed oleksid tahtnud nii tähtsat dokumenti oma silmaga vaadata. Aga vähemalt selle sisu oli veel teada.

Ämbliku päästmine

Maal oli kraanikausis suur ämblik. Püüdsin käsi ja nõusid pesta nii, et pritsmed tema peale ei läheks. Lõpuks vaatasin, et ämblik ei saa kraanikausist välja. Ta ronis mööda seda ülespoole ja siis libises tagasi. Mõtlesin, et kätte võtta ma teda ei taha, ja kui võtaksin, siis ta võiks katki minna. Aga ma saaks anda talle ronimiseks abivahendi. Vaatasin aias ringi, kas ma näen mõnda maas vedelevat puuoksa. Esimesel hetkel ei näinud, aga siis märkasin, et aia ääres on puuvirn. Võtsin sellest ühe oksa ja viisin kraanikaussi. Ämblik ronis oksa peale ja viisin selle koos ämblikuga puuvirna tagasi. Panin oksa teiste puutükkide najale nii, et ämblikut millegi vastu ära ei löönud, ta võis ise järgmise objektini ronida.

esmaspäev, juuli 09, 2018

Sõit lillede juurde




Inimesed astusid järjest bussi ja küsisid: "Mida tähendab tasuta bussisõit?" Osad saidki tasuta sõita. Aga need, kellel kaarti ei olnud, mitte. Ma piiksutasin nüüd maaliinibussis kaarti, millega olen varem linnaliinibussis kaugemasse linna äärde sõitnud. Kaarti ei tohtinud piiksutajasse panna liiga vara, vaid enne pidi bussijuhile ütlema, mis peatusesse ma sõita soovin. Ka Tartusse tagasi sõites küsiti, kas bussijaama.

Kuusk ja pall

Kuusk läks ümber ja põlevad küünlad läksid isale vastu põlve. Tõstsin kuuse uuesti püsti. Ta läks veel korduvalt ümber. Vaatasin, et kuusealuse auk on suureks kulunud, sellepärast kuusk püsti ei seisagi. Ema ütles, et ühel inimesel on verevähk. Küsisin üle, kellel. Vanaema ja ema rääkisid, kui kerge on surma saada ja kui mitmel erineval viisil. Seoses vana-aastaõhtuga tuli meile külalisi. Külla tuli üks ajaloolane. Hakkasime palli mängima. Mängisime ristkoera. Mina olin samal väljakuküljel selle ajaloolasega, ülejäänud kolmel väljakuküljel oli igaühel üks inimene. Paariline oli vastasväljakuküljel, kõrvalkülgede mängijad konkureerisid palli pärast. Söötsin palli oma vastaspaarilisega edasi-tagasi, aga keegi seda vahelt võtma ei läinud ja mängijad platsi keskele kokku ei tormanud. Ajaloolane vaatas ka pealt. Siis sai palli kätte teine paar ja mäng jätkus nendevaheliste söötutega. Teise paari mängijalt Joosepilt küsiti, millised selle mängu reeglid on. Joosep vastas, et ta ei mäleta, sest ta mängib kõiki mänge.

pühapäev, juuli 08, 2018

Tuletegemiseks valmistumine

Sõitsime autoga. Sõit oli rahulik, aga siis tuli järjest kolm kurvi, mida läbides kaldus sõitja akna suunas. Ütlesin, et siin oli eelmine kord sama lugu. Aga siis jõudis auto sellisele teele, kus me polnud eelmine kord käinud. Oletasin, et seal võib veel kurve tulla. Jõudsime ühte majja. Valmistusime seal lõket tegema ja ladusime tulematerjali riita. Mõtlesin, et kui see on niimoodi laotud, siis võib tapeet põlema minna. Hakkasin riita uuesti madalamaks tegema, et tuli oleks ainult kiviseina, mitte tapeedi lähedal. Vaatasin, et kütteks on pandud ka paberiköiteid. Üks köide oli 1989. aasta "Spordilehe" oma. Ütlesin, et sellest olen ma juba malenurgad välja lõiganud. Võtsime ka söömiskohad tuleasemest kaugemale. Istusime lauda. Vaatasime fotosid. Üks poiss tundis ära, et ühel fotol on tema ema.

laupäev, juuli 07, 2018

Suvi alanud

Päevakeskuse maleturniiridega on alanud suvevaheaeg, mida näitab see, et sel nädalal telefonile sõnumit ei tulnud. Koduse remondi tõttu läksin siiski eile päevakeskusesse kohale. Seal nägin kahte meest, kes mängisid kabet, üks neist on osalenud ka maleturniiridel. Lugesin nelja ajalehte ja vaatasin turniiritabeleid. Varem olen vaadanud rohkem maleturniiride tabeleid, aga sel korral vaatasin ka kabeturniiride omi. Võtsin riiulist ühe maleraamatu ja vaatasin sealt ühte partiid. Vaadates läksid korduvalt käigud sassi ja ühel korral kasutasin diagrammi, kuna olin tõstnud lauale kõrvalvariandi, aga lõpuks jõudsin viimase käiguni välja.

Naljade kritiseerimine

Üks tüdruk ütles, et õige on teha kõige asjakohasemaid nalju, aga et Krister teeb suvalisi.

reede, juuli 06, 2018

Eestlased Gaanas

Ethel Aoude. „Minu Ghana. Majanduspõgenik Mustal Mandril“. Petrone Print 2014. 279 lehekülge.

See on üks tänavu kevadel endale sünnipäevakingiks ostetud raamatutest. Mõte seda raamatut osta tuli poes. Lugedes selgus, et ühega raamatu tegelastest ma olen varem kokku puutunud.

Raamatu pealkirjas on riigi nimi, kuhu mõned eestlased suunduvad, Ghana, aga ma kirjutan häälduspärasemalt Gaana.

Raamatu tegevus toimus üsna hiljutistel aastatel. Kui käisin ülikoolis, pidas Mart Laar loenguid umbes sama hiljutistest aastatest ja kommenteeris ise, et kõik ei pea seda ajalooks. Minu definitsiooni järgi võib ajalugu rääkida ükskõik mis aastatest.

Aga kahtlane on, kui usaldusväärne ajalooallikas see raamat on. Raamatu autor tunnistab ise, et ta vahetpidamata valetab. Kui ta selle vähemalt hiljem üles tunnistab, siis kõige ebaausama inimesega ehk tegemist ei ole. Aga kas ta raamatut kirjutab ausalt?

Kahtlane on näiteks see, et autor Aafrikasse jõudes kirjeldab ennast juba kohalike keelte oskajana, aga pole viiteid, millal ta neid õppis. Raamatus on toodud palju võõrkeelseid tsitaate, millest osad on joone all ära tõlgitud ja osasid ingliskeelseid mitte. Aga panin tähele, et vähemalt ühel korral oli tõlgitud ingliskeelsele tähendusele vastupidi, mis võib olla ka näpuviga.

Olen sageli mälestusi kirjutanud ja seda tehes kasutanud palju sõna „vist“. Raamatu autor seda sõna ei kasuta ja tsiteerib dialooge sõna-sõnalt, siis on ta kas loetavuse huvides oma mälu paremana näidanud või kohe samal päeval märkmeid teinud. Märkmete tegemisele raamatus siiski eriti viiteid ei ole, on kaamera kasutamisele, aga üks kaamera varastati ära.

Autor nimetab osasid oma valesid hädavaledeks, aga vahel valetab ta ka nalja pärast. Mõtlesin lugedes, kas välismaal valetamine oma kodumaa mainet ei kahjusta. Aga kui autor räägib eesti keelt ja talt küsitakse, mis keel see on, pakub ta kahte muud keelenimetust. Teises kohas ta siiski tunnistab, et on Eestist.

Kui autoril on kalduvus valetada, siis ta leidis endale töö, kus ta sai seda oskust rakendada. Ta asus tööle reklaamiagentuuris ja reklaami tegemine seisneb sageli kauba omaduste paremaks kiitmises.

Autori suhtumine Gaanasse seal oleku ajal muutub. Kuigi ta vahel kasutab hädavalesid, laskub ta raamatu esimeses pooles sageli ka kohalike elanikega vaidlustesse ja kritiseerib nende elukorraldust. Aga ta ei pääse Eestisse tagasi, sest tal pole dokumente, et autoga riigipiire ületada, lennukiga lendamist takistab aga silmahaigus. Enda kuskil elama sundimine võib mõjuda käitumisteraapiana. Kui hiljem on Eestisse kolimine juba võimalik, otsustab autor jäädagi Gaanasse, sest sealt saab ta rutem tööpakkumise.

Ülikooli esimesel kursusel lugesin, et Jannseni lehes kirjutati Aafrikast rubriigis „Sõnumeid Paganatest“. Seal käisid misjonärid, kes püüdsid ristiusku levitada. Kui nüüd loetud raamatu autor Aafrikasse läheb, teeb ta seal ateismipropagandat. Vaatasin 1970. aastate teatmeteosest, et Gaana elanikkond jagunes kristlasteks, animistideks ja islamiusulisteks. Raamatu tagumises osas autor juba paastub solidaarsusest Gaana islamiusulistega.

Raamatu esimeses pooles pole kirjutaja rahul, et Aafrikas ei järgita selliseid ohutusnõudeid nagu Euroopas – Gaanas ei kinnitata autos turvavööd ega jagata lekkiva paadiga sõites päästeveste. Kuid raamatu teises pooles samastab autor ennast Gaana elanikkonnaga rohkem. Siis ta pole rahul, et valgete riigid kasutavad Aafrikat nagu kolooniat, kuhu võib prügi hoiule viia.

Inimene võib mõelda, et tal on ühes vanuses õigus ja teises vanuses teist moodi käitudes jälle õigus. Aga raamatu autor märkab mõnesid muutusi enda juures ka ise. Kui ta õpib selgeks, et gaanalased hilinevad kokkulepitud kohta alati tunde, muutub ta ka ise hooletumaks. Esimesel kahel aastal arvab ta, et Gaanas on ainult üks täpne inimene, hiljem tööle asudes ta avastab, et neid on rohkem. Muutub ka autori suhtumine hügieeni, kaua Gaanas elaja saavat aru, et on paratamatu, et putukad maanduvad toidunõudes.

Ülikoolis olen õppinud, nagu oleks 19. sajandil Aafrika ärajagamine saanud võimalikuks tänu arstiteaduse edusammudele. Olen sellest ka hiljem internetist lugenud. Aga selle raamatu järgi pole endiselt head malaariavaktsiini. Malaaria ennetamise abinõude tarvitamine sobivat turistidele, mitte pikaajalistele elanikele, kelle puhul olevat kõrvaltoimed liig. Ei tea, kuidas sellega on, Eestis peavad ajalehed siinseid vaktsiinivastaseid rumalateks. Minu kogemus arstirohtudega on, et algul tugevad kõrvaltoimed võivad pikemal tarvitamisel täielikult kaduda.

Kartoteek

Vaatasin kartoteeki, kuhu olin kirjutanud üles maleklubis tehtud käike. Öeldi, et ma mängin kogu aeg malet. Vastasin, et ma ei mängi, vaid vaatan pabereid.

*
Sain teada, et mul on 12. klassi inglise keele hinne 2,65. Öeldi, et see on piiripealne hinne, mis võib kalduda ümardamisel nii kolme kui ka kahe poole. Valmistusin minema haiglasse. Öeldi, et mind äratati varem üles küll, aga ikka kulub mul nii palju aega. Kui ma hakkasin kontrollima, kas kõik asjad on kotis, kulus mul veel rohkem aega. Ütlesin, et mul võiks riideid kaasas olla rohkem kui kaks komplekti. Vastati, et kaks komplekti on parem, siis ma harjutan vähemaga läbiajamist.

neljapäev, juuli 05, 2018

Kuulamisstiilid

Muusikastiilide nimed on hästi tuntud. Aga stiil võib olla ka kuulajal. Muusikat võidakse esitada kontserdil ühe valjusega, aga kuulaja võib seda kodus kuulata vaiksemalt. Saab kuulata kontserdil, raadiost, makist, plaadilt, televiisorist või kõrvaklappidest. Muusika kuulamise ajal saab kas kaasa laulda, tantsida, autot juhtida või silmad kinni lamada. Varem mul oli kombeks muusika kuulamise ajal joonistada. Praegu teen pigem koristustöid või jõuharjutusi. Muusika kuulamisel saavad olla erinevad sagedused. Saab kuulata kas alati võimalikult ühesugust või võimalikult erinevat muusikat. Saab eelistada varem kuuldud või esmakordselt kuuldavaid laule. Saab vaimustusest plaksutada või muusika üle nuriseda. Muusikat saab esitada või kuulata erineva riietusega. Saab kuulata üksi või hulgakesi, kodus või võõrsil. Saab eelistada emakeelset või arusaamatus keeles muusikat. Saab kuulata vaikides või arvustusi kirjutades, laulusõnu endale eeskujuks võttes või neile vastandudes. Võib laulja mitteviisipidamist märgata või mitte märgata. Võib pöörata tähelepanu rohkem lauljale või pillimängule. Võib ise laulusõnu kirjutada või ise noote kirjutada. Muusika võib panna naerma või nutma.

Seisukoht ja nimed

Ott soovis, et ma ühes küsimuses seisukoha võtaksin ja selle kirja paneksin. Ta tahtis ka, et ma otsiks tema jaoks nimed välja. Kui ta läinud oli, siis kommenteerisin pereliikmetele Oti soovi, et ma olen kirja pannud need nimed, mis mulle endale meelde on jäänud. Kui ma otsiksin nimesid välja ainult kirjutamise jaoks ja need pärast jälle ära unustaks, siis see jätaks vale mulje. Läksime ühte tuppa, kus toimus koosolek. Seal istus ka üks õigeusu vaimulik. Mulle öeldi, et see ongi Ott. Vaidlesin vastu, et see on üks teine. See oli just Oti vastane. Kõnealune isik tõusis püsti ja lahkus ruumist.

kolmapäev, juuli 04, 2018

Tegelikud hinded

Unenägudes on nii palju juttu hinnetest, et kommenteerin vahepeal, milliseid hindeid ma päriselt sain. Ülikoolis suurt hinnete kõikumist ei olnud. Bakalaureuseõppes kõige madalam välja kirjutatud hinne oli 4 ja kõige kõrgem 5. Viit oli palju rohkem kui nelja. Ühte loogika kontrolltööd, mis oli pool arvestusest, ei teinud esimesel katsel ära ja pidin uuesti tegema. Magistriõppes sain kolme erinevat hinnet - kaks A-d, kaks B-d ja ühe C. Ehk siis "suurepärane", "väga hea" ja "hea". Sel aastal, kui mina magistritööd kaitsesin, hinnati seda kahepalliskaalal ja sain kõrgema variandi neist ehk "kaitstud". Varasemas koolis enne ülikooli sain küll peaaegu kõiki hindeid. Kõige madalam oli võibolla isegi 0, kui see polnud 1, kõige kõrgem 5+. Tunnistusel aastahinded kõikusid viiest kolmeni, kümnendas klassis ühe veerandi või trimestri hinne oli ka 2, kui õpetajal olid klassipäevikus teised hinded kui ma arvasin. Käitumishinne kõikus eeskujulikust rahuldavani. Ühel korral sain kooli hilinemiste ehk esimestest tundidest puudumise eest direktori käskkirja, aga siis ka veerandihindeks mitterahuldavat ei pandud. Eksamihinnetest ühte ei saanud ma üheksandas klassis teada, sest seda ei kirjutatud ei stendile ega tunnistusele ja kaasõpilastelt kuulsin kolme erinevat varianti viiest kolmeni, ülejäänud eksamihinded kõikusid viie ja nelja vahel, sest eksamiteks ma erinevalt tavalistest koolitundidest alati valmistusin.

Eilses unenäos oli juttu ühe konkreetse ülikooliõppejõu loengutest. Tema loengus küsiti ka ärkvel olles üliõpilaste keelteoskuse kohta. Ma ei mäleta täpselt, kas see oli anonüümne küsitlus või nimeline. Unenäos mäletasin, et panin enda ainsa osatava keelena kirja eesti keele, ärkvel olles mäletan, et kirjutasin "eesti jt.", mis pidi tähendama, et emakeel on eesti keel ja sõnaraamatu abil võisin proovida kõigis keeltes lugemist. Praeguse keelteoskuse kohta ütlen, et eesti keelt oskan endiselt kõige paremini, sõnaraamatuta lugenud olen ka inglise, saksa ja vene keeles raamatuid, neist kolmest keelest olen teinud ka tasustatavaid tõlketöid. Oma lõbuks olen proovinud tõlkida ka muudest keeltest, aga grammatikat tundmata ei oska võõramast keelest isegi sõnaraamatuga nii hästi tõlkida kui kolmest põhivõõrkeelest.

Tänane unenägu täpselt meelde pole tulnud, kuigi umbkaudselt mingi ettekujutus selle sisust on. Kui paneksin kõik unenäod kirja, tunduks see ebaviisakas, kui panen osad, siis tundub see valetamine, ja kui ei paneks ühtegi, siis tunduks see ande raiskamine.

teisipäev, juuli 03, 2018

Ajaloo kulg

Käis sõda ja Võidu silla juures toimus tulistamine. Tahtsin minna turuhoone juurde. Mulle öeldi, et ma olen loll, sinna ei saa minna, seal tulistatakse. Vastasin, et ütleja on ise loll, ma tahan meelega sinna minna. Jätsin siiski minemata. Meie mehed tulistasid vastu. Ütlesin, et üks pani käe tulistamisele ette, nii ta oleks pidanud pihta saama. Aga paistis, et ei tulistata surmavate laskudega, vaid ainult kõrvetatakse. Proovisime liikuda turuhoonele vastupidises suunas. Aga Artur ütles, et meie olukord on vilets, me ei pääse edasi.

*
Toomas luges ette ühe ristiusu palve. Kui ta lõpetas, siis ma ütlesin, et palve oli kole. Toas oli kristlasi, aga paistis, et nad ei solvunud. Ütlesin, et kui Toomas tahab ristiusu kohta midagi ilusat lugeda, siis lugegu Uku Masingu luuletusi. Mul tuli üks ilus Masingu luuletus meelde.

*
Kuulasin Andi loengut. Ta rääkis, et üks autor on kirjutanud, et Venemaal ei viidud Oktoobrirevolutsiooni õigeaegselt lõpule. Mul tekkis küsimus, miks selle pidi üldse lõpule viima, kui revolutsioon oli niigi kole. Mõtlesin, et Andil on Nõukogude võimust liiga positiivne ettekujutus, ta räägib sellest naeratava näoga. Eksamil ütlen, et Nõukogude Liitu on nimetatud ka totalitaarseks riigiks. Selle ohvrite koguarvu miljonites Ant vist siiski nimetas. Ühel korral lasi ta loengus ringi käia paberit, kuhu igaüks pidi kirja panema, mitut keelt ta oskab. Arvasin, et küsimus tuleb teaduslikust huvist ja näitasin enda keelteoskust võimalikult väiksena, pannes kirja ainult eesti keele. Pärast küsis Ant minu keelteoskuse kohta uuesti lõputöö kaitsmisel, kui vastus võis hinnet mõjutada.

*
Korterisse tuli järjest sisse kolm võõrast meest. Algul nad seisid vaikides, siis küsisid, kas meie arvasime Venemaa kohta halvasti. Vastasime, et meie pole sel teemal sõna võtnud.

*
Oli vaja tumbad korterist välja viia. Isa ütles, et need ei mahu vist läbi trepikoja. Ema vastas, et neid saab välja ainult aknast konksuga lastes. Mina ütlesin, et nii need võivad naabrite aknasse minna. Meenutasin, et kui meile klaver toodi, mahtus see küll läbi trepikoja, kuigi raskustega, klaver on suurem kui tumba. Aga klaverit tõi V. Uibo, kellel oli sel alal palju kogemusi.

*
Olin tõlkinud umbkaudselt teksti Itaalia ajaloo kohta, mida pidin eksamil vastata oskama. Nüüd tegin sellesse parandusi, sest kui kõik oli tõlgitud, sai konteksti järgi paremini tervikust aru. Nüüd sain aru, et taheti öelda, et kui Itaalia riigis hakati valima üleriigilisele parlamendile lisaks maakondade omasid, siis võeti eeskujuks ühte varasemat väiksemat itaalia riiki, kus olid olnud olemas nii üleriigiline kui ka piirkondlikud parlamendid.

Laenutused üle loetud

Eelmine aasta on minu autoriõigusega teoseid laenutatud raamatukogudest 384 korda, selle eest saan 34 eurot ja 51 senti. Ülejäänud nimekiri on väljas aadressil http://ahf.ee/laenutushuvitise-jaotus-2017-a-eest/ .

esmaspäev, juuli 02, 2018

Poe ülevõtmine

Üks Venemaa kaubanduskett võttis teiselt juba teise poe üle. Läksime seda poodi üle võtma. Eelmine omanik oli sinna natuke kaupa maha jätnud. See koosnes pisikestest esemetest. Küsisin, kas sellisest kaubakogusest poe ülevalpidamiseks tõesti piisab. Vastati, et ei, peamiselt müüb pood ühtesid masinaid. Poodi tulid mõned lapsed. Üks tüdruk riputas endale erinevaid kaupasid külge ja tahtis poest välja minna. Ütlesime talle, et kauba eest tuleb maksta ka.

pühapäev, juuli 01, 2018

Hinnete kõikumine

Õppisin ülikooli jaoks saksa keele sõnu. Kui õppimisega lõpule jõudsin, sai päev läbi. Olin rahul, et sain kõik õpitud. Järgmine päev läksin ülikooli. Esimene tund oli inglise keel, milles pidi tulema kontrolltöö. See polnud mul kodus meelde tulnud ja inglise keelt ma polnud õppinud. Selgus, et õppida oli antud nii palju, et kõige õppimine poleks võimalik olnud. Mõtlesin, et ma kirjutasin kuskile üles, et inglise keeles ka õppida anti, aga mul ei tulnud kodus meelde üleskirjutust vaadata. Olin kirjutanud erinevates tundides erinevatesse vihkutesse, sõltuvalt sellest, milline juhtus kaasas olema. Kogu materjali nendest kokku otsimine oleks olnud keeruline. Võidi öelda, et kui ma unustan õppimist vaadata, pean hakkama kõigi ainete õppimist jälle ühte õpilaspäevikusse kirjutama. Sellele oleksin saanud vastata, et vanasti ma kirjutasin päevikusse, aga mul ei tulnud ikkagi meelde sinna vaadata. Praegu andis inglise keele õpetaja tagasi eelmised kontrolltööd. Ta ütles, et need ei olnud hästi kirjutatud. Minu oma kohta ütles ta eraldi, et see oli veel halvem. Vaatasin tagasi saadud tööd. Selle erinevatele osadele oli kirjutatud eraldi numbreid. Algul tundus, et number on vigade arv, siis hakkas tunduma, et see on hoopis hinne. Mõtlesin, et viie ja kahe erinevus on väga väike. Mul oli eestikeelse kirjandiga ka nii läinud, et sain viie, järgmine kord tegin ainult natuke rohkem vigu ja sain kahe. Mõtlesin, et meil on inglise keeles uus õpetaja, eelmine kiitis mind. Praegune räägib, nagu ma oleksin teistest üliõpilastest halvem, aga ma mäletan, et asi on vastupidi. Kui varasema õpetaja ajal oli tunnis sõnu küsitud, siis paljusid polnud keegi enne öelda osanud, kui mina ütlesin.