teisipäev, august 14, 2018

Kuiv muld

Vaatasin, et taimedel on muld kuiv. Hakkasin kastma. Pärast mõtlesin, et merevesi on soolane, see võib taimed tappa. Õnneks ma valasin vett väikses koguses.

Järvamaa ajaleht

Käisin Tartu Raekoja platsil lugemas Järvamaa ajalehte "Järva Teataja". Paide oli varem üks kolmest asulast, kus viibisin iga aasta, aga pärast vanaema maja mahamüümist olen sinna jõudnud harvem. Järvamaad nimetati Nõukogude ajal Paide rajooniks ja siis kandis sealne maakonnaleht nime "Võitlev Sõna". Uuel Eesti ajal püüdis minu sugulane anda vahepeal välja konkureerivat maakonnalehte "Peegel", aga see jäi lühiajaliseks. Edukamaks on osutunud raadiojaam ja ristsõnalehed.

Ajalehtede lugemistoas oli "Järva Teataja" vahele köidetud ka lisaleht "Maaelu". Ma võin osaliselt segi ajada, mida ma kummast lugesin. "Maaelu" ilmuvat ka teiste maakonnalehtede ja "Postimehe" vahel, aga "Postimehe" vahelt ma pole seda lugema hakanud.

Võrreldes nädal varem loetud Põlvamaa lehega "Koit" oli "Järva Teataja" värviline ja vist paksem. See võib näidata, et Põhja-Eesti on rikkam kui Lõuna-Eesti. Ka "Järva Teataja" vahel ilmub telekava. Minevikust mäletan, et varem avaldas see maakonnaleht järjejutuna Tarzani raamatuid ja et vahepeal olen seda mõned korrad internetist vaadanud. Võrgust maakonnalehtede lugemise harjumus kadus sellega, et järjest rohkem lehti läks parooli alla. Ma ei tea täpselt, millised praegu on.

Kui "Koidust" leidsin kaks erinevas toonis kirjutist kaladest, siis "Järva Teatajas" kirjutati mesilastest teisel toonil kui mõnes muus lehes. Mujal on kirjutatud mesilaste hukkumisest, aga "Järva Teataja" järgi on hoolimata tänavusest põuast hea meeaasta. Oma silmaga olen näinud, et ka õunasaak tuleb vähemalt külastatud kohtades keskmisest parem. Pärast kodus meenus, et Paide oli esimene koht, kus ma mesilaselt nõelata sain ja et seal on olnud ka rahumeelsemat mesilasevaatlemist.

Üks lugu oli tasuta bussisõidust. Kirjutati, kui palju sõitjate arv pärast odavama sõidu kehtestamist on tõusnud. Mul ei jäänud täpne arv meelde, aga see oli vist kuskil 30 ja 40 protsendi vahel. Kirjutaja arvates oli odavama bussisõidu kehtestamine hea, aga mul tekkis kahtlusi. Hea võiks tasuta bussisõit olla roheliselt seisukohalt siis, kui see vähendaks autoga sõitmist, aga ajalehes mainiti hoopis jala käimise vähenemist. Ülikooli ajal tegin eurolistis vist kuskilt varem loetud ettepaneku, et tulumaksu võiks asendada kulumaksuga. See tähendas, et arvasin, et maksta võiks rohkem need, kes rohkem reostavad. Bussisõidu subsideerimine jala käimisega võrreldes oleks suurema reostamise subsideerimine.

Intervjueeritud oli inimest, kes on teinud minuga sarnast kirjatööd ja on sarnase haridusega. Ta meenutas lisaks, kuidas ta pidi represseerituna mõne kuuga vene keele selgeks õppima. Ta polnud viitsinud sõnaraamatut lapata ja oli selle asemel lugenud raamatut, mis oli ilmunud nii eesti kui ka vene keeles. Alles hiljem oli ta teada saanud, et sellist lausete võrdlemise meetodit on varemgi kasutatud. Esimest korda lugesin sellisest meetodist vist "Maailm ja mõnda" raamatusarjast, et nii õppis keeli ka arheoloog Schliemann. Ajalehes intervjueeritav ütleb, et praegu nimetatakse sellist meetodit keelekümbluseks, kuid et tema jaoks olnud see kümblus külm.

Võibolla "Maaelus" kirjutati sellest, et suurem osa Eesti kultuuripärandist asuvat maal, mitte linnas, sest kiriku- ja mõisahooneid on maal rohkem. Mõtlesin, et raamatuid ja arhiivimaterjale on ilmselt seevastu rohkem linnas. Kas selles või ühes teises loos öeldi, et inimesed ei koli maalt linna mitte sellepärast, et linnas oleks parem elada, vaid et maal ei ole tööd. See tuletas meelde kooli vene keele tunni, kus küsiti, kas me tahame elada maal või linnas. Suurem osa tahtsid maal. See on võibolla rohkem laste arvamus, aga nüüd sain taas kinnitust, et on ka selliseid täiskasvanuid.

esmaspäev, august 13, 2018

Statistikapõnevus

Kaalujälgija kaaluta olekus
ei teadnud, kas ta kaal on korras.
Jälgisin oma blogi loendurit
ja ei teadnud, mida sellest arvata.
Isa mõõtis vererõhku
ja poliitik loendas valijaid.
Ajaloolane oli unustanud aastaarvud
ja seetõttu ei teadnud,
milline sündmus oli varem.
Üliõpilane arvutas keskmist hinnet,
aga professor ei osanud hindeid panna.
Numbrid tegid rõõmu
ja numbrid tegid muret.
Kägu luges kokku,
millal keegi sureb.

Taldrikute lõhkumine

Mõtlesin, kas minna täna kooli dressipükstega. See oleks võinud tuua kaasa halvustamist. Dresside kandjaid oli nimetatud dressinäitajateks. Kehalise kasvatuse tundides kandsid teised ka dressipükse, nendes peeti seda lubatuks.

*
Viskasin Pillele taldriku ja sellel tuli tükk küljest. Ütlesin, et järgmise takdriku viskan ma nõrgema hooga, nii et sellel tükki küljest ei tule. Aga tuli ikkagi. Pille viskas selle tagasi nii suure hooga, et see läks veel rohkem tükkideks kui esimene. Mind süüdistati, et ma teen koledaid tegusid ja muutun pärast seda jälle rahulikuks.

pühapäev, august 12, 2018

Parem rünnak

O-V-R-R-L-K-V-O
1. b4 e5 2. g3 b6 3. e4 Rd6 4. d3 g6 5. Re3 Re6 6. Og2 Le7 7. 0-0 0-0-0 8. c4 f5 9. Rd5 Lf7 10. c5 Rb7 11. cb ab 12. Lc3 Kb8 13. Rb3 fe 14. Oe4 h5 15. Vfc1 Vc8 16. a4 h4 17. a5 ba 18. ba hg 19. hg Rg5 20. Rc5 Rh3 21. Kh1 Rf2 22. Kg2 Ka7 23. Rb7 Ob7 24. Lc5+ Ka8 25. Rc7+ Vc7 26. Lc7 Oe4 27. de 1:0. Valge mõtles 11 ja must 10 minutit.

Kivid ja lilled


Üks juulikuine foto. Nagu näha, ei pea soojad toonid alati heledad olema. Kuigi ma vanasti väikse karbi vildikad reastasin must-pruun-sinine-roheline-punane-kollane.

laupäev, august 11, 2018

Tuna 1/2018

„Tuna. Ajalookultuuri ajakiri“ 1/2018. Peatoimetaja Ott Raun. 160 lehekülge.

Kursusekaaslane Peeter Kenkmann kirjutab kaitseseisukorrast Eesti Vabariigi hilisematel aastatetel ja mainib ka vabadussõjalaste liikumist, mille kohta kirjutasin ülikooli kolmandal aastal kursusetöö. Kenkmanni mõtted sarnanevad minu tolleaegsetele mõtetele, et vabadussõjalaste liikumine polnud nii hirmus kui on räägitud, aga ma olen hiljem edasi mõelnud.

Kenkmanni järgi 1934. a. kaitsesseisukorda põhjendati vabadussõjalaste riigipöördeohuga, kuid et vabadussõjalastel tegelikult tol hetkel riigipöördeplaane ei olnud. Minu meelest vabadussõjalaste liikumist aitab seletada ka Sorokini raamat revolutsioonidest. Kui 1917. a. sündmuste puhul Eestis võiks küsida, kas see oleks Sorokini teoorias revolutsioon või rahvuslik vabadusvõitlus, siis tema teooria valguses võiks vabadussõjalaste liikumise veel paremini revolutsiooniks liigitada, sest see oli ühe rahva sisemine asi. Revolutsiooni esimeses faasis tõusis rahva poliitiline aktiivsus ja muudeti parlamendiväliste jõudude algatusel põhiseadust, 1934 oleks revolutsiooni teise diktatuurifaasi jõudmine. Sorokin on näidanud, kuidas poliitikute revolutsiooniaegsed sõnad ja teod või erinevate hetkede sõnad lahku lähevad, nii oleks ka mõeldav, et vabadussõjalased küll esialgu väga riigipöördest ei räägi, aga hiljem otsustavad selle teoks teha. Või millal Päts riigipöördest rääkima hakkas?

On räägitud sellest, et Päts rikkus põhiseadust, kuid seadusi ei täideta ka muul ajal täpselt, vaid umbes. Ka kõigist peensustest kinni pidamata jätkas Päts samme umbes samas suunas, milles ka põhiseaduse muutmisega samme astuti. Kõiki peensusi ei ole aga võimalik järgida, kui seadused ei ole pähe õpitud ja tõlgendused paragrahvide kohta lähevad lahku. Inimesed ei mäleta isegi koolis õpitut, seaduste tundmises ei eksamineeritud meid isegi koolis.

Ajaloofilosoofia rubriigis on avaldatud hollandlase Eelco Runia kirjutis ja sellele järgneb tavakohaselt Marek Tamme kommentaar ja intervjuu filosoofiga. Juttu on sellest, kuidas Runia oli hollandikeelses maailmas varem tuntud kui ingliskeelses. Üks ütlus on, et prohvet pole kuulus omal maal, mis tuleb ehk kristluse ja judaismi lahkuminekust, aga paistab, et mõni autor on siiski omal maal paremini tuntud.

Hollandlane arvab, et ajaloolased tahavad ajaloo üle otsuseid langetada, kuid tegelikult mõjutavat ajalugu neid ennast. Ma pole selle vastu, et minevikust õppida. Mõni asi minevikus võib olla eeskujuks ja mõni hoiatuseks. Uurimisteema mõjutab rohkem ilmselt seda ajaloolast, kes uurib kitsamat teemat. Laiemate teemade tundmise korral on võimalik aegu võrrelda ja valida, mida eeskujuks võtta, või erinevate eeskujude elemente kombineerida. Ajaloo laiema tundmise korral peaks paremini näha olema ka see, mida on seni kõigil aegadel liiga vähe olnud.

Inna Põltsam-Jürjo annab ülevaate reformatsiooni teemalisest konverentsist. Juttu on sellest, kuidas reformatsioon ei keelanud küll pilte ära, kuid vähendas piltide tähtsustamist. Mõtlesin, et kas nüüd on reformatsiooni mõju kaduma hakanud, et pilte on jälle rohkem hindama hakatud. Genzstein arvas juba 19. sajandil, et inimene eelistab alati pilti sõnalisele tekstile. Birgit Kibal kirjutab ühes „Tuna“ kaastöös, kuidas praegu suurendab piltide levitamist arvuti. Mõtlesin reformatsioonist lugedes, et reformatsioonile eelnes ju juba trükikunsti leiutamine, mis suurendas samuti piltide levitamise võimalust.

Enn Küng kirjutab taas Rootsi aja majandusest. Seda artiklit lugedes mõtlesin, et raha on nimetatud halvustavalt tänapäeva jumalaks, aga ka minevikus oli nii, et kui ühte religiooni tunnistati vaid ühes maailma osas, siis kuld maksevahendina oli maailmas laiemalt tunnustatud.

Mäletan, et ühes blogisissekandes olen nimetanud Rootsit vasakpoolseks riigiks. Sellele mõttele võis viia nii 20. sajandi sotsiaaldemokraatide pikk võimulolek kui ka Rootsi ajal teostatud reduktsioon, millega suurendati keskvõimu õigusi aadliga võrreldes. Võidakse öelda, et vasakpoolsuse mõiste tekkis alles Prantsuse revolutsiooni ajal, aga võrdlusi saab teha ka nende aegadega, kui mõistet veel ei tuntud. Mõtlesin nüüd uuesti, mida üldse nimetada vasakpoolsuseks. Üks seletus oleks, et on suur riigi osa, teine, et tehakse midagi vaeste heaks. Aga suur riigi osa ei pea tähendama automaatselt vaeste heaks tegutsemist, sest saaks kehtestada ka sellise tulumaksu, et rikastele on maks väiksema protsendiga kui vaestele. Nagu vanasti pidid teotööd tegema talupojad mitte mõisnikud. Kui toimub suur käsutamine, siis käske võib anda nii riigi keskvõim kui ka mõisnik koha peal.

Üks blogija ei saanud aru, mille poolest Nõukogude plaanimajandus halb oli, kui ka tänapäeval tehakse plaane. Mõtlesin vahepeal, et parem sõna olekski käsumajandus, sest plaani saab teha ka enda jaoks, aga Nõukogude Liidus anti plaane käsu korras. Aga kui ka mõisnikud andsid käske, siis läheb ka käsumajanduse mõiste ebamääraseks.

Mälupildid ja foto


1980. aastatel olid selle koha peal põld, heinamaa ja karjamaa. Sajandivahetuse paiku kasvasid need võssa. Algul olid võsapuude ladvad silmadest madalamal, siis kasvasid üle pea. Nüüd on võsa jälle maha võetud ja tänavu nägi see koht välja selline nagu fotol.

Kontrolltöö paber

Oli lõppenud suurmeistrite vaheline malepartii. Vaatasime seda partiid. Selles mängus oli laual olnud mõlemal poolel mitu topeltetturit. See ajas mind naerma. Vaatasin, et topeltetturid ei olegi nii nõrgad kui räägitakse. Ühel mängijal olid topeltetturid kõrvuti liinidel. Siis vaatasin, et siiski eraldatud liinidel. Olin selle partii mänginud ühe tuttavaga. Ta ütles, et nüüd tema arvamus endast paranes, sest ta võitis kõrgharidusega inimest. Mõtlesin, et aga ma ei mängi kõrgharidusega inimese tasemel.

*
Koolis algas ajaloo kontrolltöö. Vaatasin, millisest kaustikust kontrolltöö kirjutamiseks paberit välja tõmmata. Kõigis kaustikutes oli liiga palju täis kirjutatud lehti. Täis ja tühjad leheküljed olid läbisegi. Tegelikult ei tohtinud kontrolltöö ajal kaustikud lahti olla, aga mõtlesin, et praegu on erandlik olukord. Lõpuks valisin ühe paberi välja. Õpetaja süüdistaski, et ma kirjutan maha. Vastasin, et ma ei saa maha kirjutada, sest ma pole kuskile sel teemal märkmeid teinud. Ütlesin, et ma ei saanud ülikoolis ühtegi kahte ega ühtegi kolme, ja kõige parem hinne oli viis pluss. Alustasin kirjutamist, aga sodisin kogemata paberile asju, mida ma ei tahtnud. Mõtlesin, et kuigi ma ülikoolis halbu hindeid ei saanud, võin täna sodimise pärast saada. Kirjutasin aeglaselt, sest mõtlesin, kas jätkata sellele paberile kirjutamist või võtta uus. Sodi tuli juurde.

reede, august 10, 2018

Sõjaga harjumine

Rääkisin Arieliga, kes tahtis, et ma ühte asja teeks. Seejärel käisin mujal ringi. Oli sõda ja pidev tulistamine. Mõtlesin, et mul on tekkinud juba samasugune veendumus nagu teistel inimestel teiste sõdade ajal, et mina selles sõjas kuuliga pihta ei saa. Ilma sellise veendumuseta oleks raske elada.

*
Vaatasin peeglist, et mul on üks silm haige. Silmatera oli laienenud. Silm küll veel nägi. Küsisin ühelt pereliikmelt arvamust, kas ma pean silmaarsti juurde minema. Ta arvas, et ei pea. Mõtlesin, et võibolla ta arvab sellepärast nii, et mul võis jääda haige koht silmalau varju.

Sageli magamine

Viimasel ajal olen ma maganud kahel päeval lisaks ööunele mitte üks, vaid kaks korda sama päeva jooksul. Vahepeal arvasin juba, et päeval oskan jääda veel ainult poolunne, aga eile olin nii väsinud, et jäin sügavalt magama. Päevase unisuse põhjuseks on pakutud palavust ja seda, et remondimehed äratavad hommikuti varem üles, aga õhtul varem magama ei lähe. Alles hiljuti rääkisin siiski, et see aasta on lõunauinakute tegemise vajadus olnud väiksem kui eelmine aasta, kui remonti ei olnud. Oletasin, et eelmine aasta tegi uniseks tomat kui mürgitaim, mida tänavu toas ei kasva. Vestluskaaslane oli millegipärast kindel, et tomat küll uniseks ei tee.

Päeval magades ma pole õigeid unenägusid näinud, aga poolune korral on silmade ees kiiresti ja katkematult vaheldunud mitmesugused mälu- ja fantaasiapildid. Sügava une fantaasiad sisaldavad rohkem mõtteid ja ei vaheta nii kiiresti pilte.

neljapäev, august 09, 2018

Udune partii

Mängisin maleturniiril. Oli segane, mis ruutudel nupud täpselt asuvad. Seda partiid olime alustanud muudetud algseisust. Küsisin kohtunikult teise laua partiiprotokolli, et selle järgi oma lauale õige algseis peale panna ja otsast peale mängida. Kohtunik hoiatas, et nii võivad mõlemad vastased kaotuse saada. Jäi üle proovida õiget algseisu taastada ilma protokollita.

Ootamiskoht roheluses


Alal, mida me nimetame Peeduks, on kaks maaliinide bussipeatust - Peedu ja Peedumäe. See pilt on tehtud Peedumäe peatusest mõned nädalad tagasi. Olen seal olnud korduvalt ainus ootaja, kuigi ühel korral oli buss juba enne sellesse peatusesse jõudmist Elvas nii täis läinud, et sain vist viimase istekoha. Viimastel sõitudel oli ruumi rohkem.

kolmapäev, august 08, 2018

Põlvamaa ajaleht

Üks päev küsisin raamatukogus Põlvamaa ajalehte "Koit". Vastati, et raamatukogu peahoones maakonnalehti ei ole, need on Raekoja platsi lugemistoas. Sinna läksin kaks nädalat hiljem, varem ma polnud seal käinud. Küsisin, kui kaua seal lehti alles hoitakse. Selgus, et seda lehte aasta.

Lugesin "Koidu" augusti alguse ja juuli lõpu numbreid. Selle ajaga oli lehe sisus märgata juba muutust, et kui augustis kirjutati Peipsi kalade massilisest hukkumisest kuumuse ja sinivetika tõttu, siis juulis veel, kui heas seisus Emajõe kalad on, ülepüük neid ei ähvarda, sest välja püütakse vaid väike osa.

Kaks lugu oli ka, kus oli juttu keeleküsimusest. Ühes öeldi, et lasteajakirja number ilmus esimest korda setu keeles, teises kirjutati noortelaagrist, milles pidi rääkima inglise või saksa keeles. Seal laagris ei tohtinud võtta ühendust vanade tuttavatega, vaid pidi rääkima kogu aeg uute tuttavatega. Samas uued tuttavad ei jäänud ainult laagri piiresse, vaid nendega küll loodeti ühendust pidada ka pärast laagri lõppu.

Parem oli lugeda intervjuud inimesega, kellele meeldis maal elada. Aga ta rääkis, et tal on tüüpilised talude taastaja haigused. Nende hulka liigitas ta ka halva nägemise. Ise oleks arvanud, et nägemist rikub rohkem linnas kirjatöö tegemine, võibolla see statistiliselt siiski nii on.

See leht ilmub kolm korda nädalas ja on veel mustvalgete fotodega. Muidu mustvalgeid fotosid muudes uuemates trükistes näeb ehk liiga vähe. "Koidu" vahel ilmub ka mahukas telekava. Ma olen varemgi kuulnud, et kõik maakonnalehtede lugejad üle-eestilisi lehti ei loe.

Kauba valimine

Istusin rohumaal. Mõtlesin malest ja mööda kõndivad lapsed rääkisid ka malest. Paistis, et nemad olid ka maletajad. Läksin väiksesse poodi. Valisin endale kaupa. Võtsin igat kaupa kaks tükki. Algul võtsin ainult saiakesi ja muud magusat, aga mõtlesin, et peaks midagi soolast ka ostma. Panin kõik kauba ühte kilekotti, aga mulle meenus, et soovitatakse panna erinevat liiki saiakesed erinevatesse kottidesse. Mõtlesin, et müüja võib ka ümber pakkida. Olin võtnud kaupa rohkem kui ma jaksasin ära süia.

teisipäev, august 07, 2018

Värsked muljed

Üks asi meeldib mulle tänavuse remondi juures kohe, et meie maja välisseina värv vastab nüüd minu maitsele rohkem kui eelmine. Halb on see, et ma olen suure tubade jahutamisega vist täna öösel külmetanud ja kurgus on halvem tunne kui magama minnes.

Tuttav linn

Sõitsime Haapsallu sisse. See oli minu jaoks kolmas kord. Mõtlesin, et ma tahan siin olla, sest see on tuttav koht. Läksin ühistranspordivahendist välja. Tundus, et väljusid ka teised meie omad, aga ma ei näinud täpselt. Nad kõndisid järjest kaugemale.

*
Läksin ühe partei koosolekule. Parteijuht rääkis, et õnneks on osad ajaloolased Mussolinist kiitvalt kirjutanud. Ta tõi näiteid, mida täpsemalt. Mõtlesin, et sellise parteiga ma liituda ei taha.

esmaspäev, august 06, 2018

Sees ja väljas

Šveits ja Norra ei kuulu Euroopa Liitu, aga on liikmesriikidest rikkamad. Suurbritannia kohta arvatakse, et Euroopa Liidust väljaastumine muudab ta vaesemaks. Erinevust võiks seletada sellega, et ühtedes riikides on olukord stabiilne ja Suurbritannias olukorra muutus. Aga millegipärast hirmutati Eestis enne Euroopa Liitu astumist just, et kui rahvas otsustab olukorda mitte muuta, siis lähevad asjad halvaks. Kui nüüd Suurbritannia otsustaks teist korda kurssi muuta, kuidas see mõjuks?

Asjade lõpetamine

Tõnu ja tema naine olid meie maja otsaseinas ühed toad kinni pannud, et neis elada. Aga nad otsustasid, et nad hakkavad elama hoopis sama seina teistes tubades.

*
Olin peoööl vähe maganud. Nüüd läksin ühte majja asju lõpetama. Inimesed kirjutasid paberitele kokkuvõtteid. Võtsin paberilehe ja istusin torude kõrvale. Mulle näidati, et istuda saab paremas kohas. Vahetasin kohta. Seisin järjekorras. Minu taha seisis Tulviste. Ta esitas mulle küsimuse sõjajärgsete aastate Tartu linnavalitsuse koosseisu kohta. Üks poiss oli juba mitu ööd magamata ja mängis kogu aeg malet. Ta pingutas, et mitte magama jääda. Kartsin, et ühel hetkel võib ta surnult kokku variseda.

pühapäev, august 05, 2018

Suurtükituli

1. e4 e5 2. Oc4 Rf6 3. Rf3 Rc6 4. d4 ed 5. Rd4 Oc5 6. Rc6 bc 7. Rc3 0-0 8. 0-0 Ve8 9. Ve1 d6 10. Og5 h6 11. Oh4 Oe6 12. Oe6 Ve6 13. Lf3 Vb8 14. Vb1 Od4 15. Ld3 Oc3 16. Lc3 g5 17. Og3 Ve4 18. Ve4 Re4 19. Lc6 Rg3 20. hg Vb6 21. La4 Lb8 22. b3 Vb4 23. Ld7 Ve4 24. Vd1 Ve2 25. Lc6 Ld8 26. Kf1 Le7 27. La8+ Kg7 28. La7 Vc2 29. Ve1 Lf6 30. a4 Lf5 31. a5 Ld3+ 32. Kg1 Lb3 33. Ld4+ Kh7 34. Ve8 Vc1+ 35. Kh2 Lb1 36. Lh8+ Kg6 37. Lg8+ Kf6 38. Lh8+ Kg6 39. Vg8+ Kf5 40. Lh7+ Ke5 41. Ve8+ Kd5 42. Lf7+ Kc6 43. Lf3+ Kb5 44. Vb8+ 1:0. Valge mõtles 18 ja must 17 minutit.

Lähenev tasemetöö

Läksin klassi ette ja kirjutasin tahvlile võõrkeelse luuletuse. Nüüd võidi vaadata, et ma teen võõrkeeles vigu, kuidas ma saan niimoodi raamatut tõlkida. See luuletus oli sellises võõrkeeles, mida ma halvemini oskasin, seetõttu olingi kirjutanud ühele reale ainult ühe lause. Läksin ja istusin oma kohale Sandri kõrval. Krister ütles Sandrile, et kirjutamine on ainus viis, kuidas ma julgen seda luuletust esitada.

*
Lähenes viimase klassi inglise keele tasemetöö. See aasta tegi õpetaja selleks vähem ettevalmistusi, seetõttu oli oodata, et paljud saavad kahe. Üks aasta juba oli paljudel halvasti läinud. Aga mõtlesin, et võin tööks valmistuda õpetajast sõltumatult. Ma ei teadnud ainult, mis osa peale tänavune töö tuleb. Aga võisin kogu grammatikaraamatu uuesti läbi lugeda. Tasemetööde jaoks tuli iga aasta tase taastada. Ei teadnud, kas niimoodi tuleb keeleoskust säilitama hakata ka pärast kooli lõpetamist.

laupäev, august 04, 2018

Eilne ilm

Eile oli Tartus müristamist ja taevas läks vahepeal pilve. Läksin kauge müristamise ajal poodi. Kui poest välja tulin, oli hakanud vihma tibutama. Mul oli selle üle hea meel, sest põud ja palavus olid kestnud kaua. Aga sadu tibutamiseks jäigi. Viisin poest ostetud kauba koju ja seejärel tegin veel pikema jalutuskäigu. Jalutuskäigu algul veel piisku langes, aga lõpus enam mitte. Hilisemal kellaajal läks töölaua taga istumine liiga palavaks. Tõmbasin kardina osaliselt ette, et vähem kuumeneda. Meie majas on ilmselt veel palavam kui mujal, sest meile on akendele ja rõduustele remondikiled ette pandud, nii et jahedamal kellaajal saab jahedamat õhku sisse lasta väiksema pinnaga. Kuigi siis vist tuleb palavamal kellaajal palavat õhku ka väiksema pinnaga sisse, aga õhk liigub ka vähem.

Vettelaskumisvõimalus

Üks laps võttis mitu õuna kaasa ja läks seejärel läbi aiaplangus oleva augu. Teine laps tuli sealt kohkunud häälega rääkima, et esimene laps võttis söömiseks kollaseid õunu, aga need õunad saavad küpseks alles punaselt, mitte veel kollaselt. Mõtlesin, et õuna on võimalik süia erinevates küpsusastmetes.

*
Oli võimalik treppi mööda vette laskuda. Vees oli võimalik ujuda. Hakkasin trepist alla laskuma, aga siis saabus klassikokkutulekule muid inimesi, mistõttu läksin ülemisele korrusele. Mõtlesin, et ootan, kuni teised paljamaks võtavad, ma ei taha seda esimesena teha, ma võin vette minekuga oodata. Teised hakkasid tantsima. Mõtlesin, et mulle tantsimine ega tantsimise vaatamine ei sobi.

*
Asutuse wc-s oli suure poti kõrval väike lastepott. Juhendile oli kirjutatud, et väike pott on uriiniproovi võtmiseks ja see peab olema väga puhas. Aga see oli väga räpane. Mõtlesin, et pesen selle puhtaks. Ruumi astus üks meditsiinitöötaja. Mõtlesin, et enne ma pesema ei hakka, kui ta on ruumist läinud. Seni seisin liikumatult ja hoidsin potti käes.

reede, august 03, 2018

Üksildased sääsed

Põua ajal ei ole hoolimata akende lahtihoidmisest eriti sääski sisse lennanud. Ühel päeval nägin ühte suurt sääske, täpset aega ei mäleta. Aga eile õhtul kuulsin jälle toas sääsepininat, kuigi ma sääske silmaga ei näinud. Kas sääsk tekkis tänu sellele, et kuskil mujal on vahepeal vihma sadanud? Mõnda muud liiki putukaid olen näinud. "Loomade elust" olen lugenud, et mõni putukaliik võib olla väga kaua söömata. Aga sääsevastsetel on vaja kasvamiseks vett.

Magistritöö viimistlemine

Lugesin magistritöö kirjutamiseks. Ma polnud seni pooldanud raamatute sodimist, aga nüüd hakkasin ühte raamatusse juurdekirjutusi tegema, et millistest teostest lisainformatsiooni saab. Kui ma poleks üles kirjutanud, oleks see võinud mul meelest minna. Võidi mõelda, et ma kirjutan magistritöö möödaminnes, kui mul on teemaks fašism, aga ma arvustan kogu aeg hoopis muul teemal raamatuid. Aga nüüd mul oli plaanis järjest fašismiteemalisi raamatuid lugema hakata. Ma olin töö mustandi juba varem valmis saanud, nüüd tegin vahelekirjutusi. Püüdsin vahele kirjutada nii, et lisanduks uusi mõtteid ja uut informatsiooni. Sain nõutud 50 lehekülge täis. Juhendaja tuli ja luges üle õla viimast lehekülge. Ta soovitas, et ma kirjutamise pooleli jätaks. Vastasin, et ei jäta. Juhendaja küsis, millal ma varem olen näinud, et sellise kvaliteediga töö kaitsmisel läbi läheks, mida mul on uut lisada. Vastasin, et mul on veel aega tööd paremaks teha. Kui juhendaja oli läinud, siis rääkisin sellest jutuajamisest Pillele. Ütlesin, et kui mul on töö maht täis, siis ma võin seda mitu korda uuesti läbi kirjutada, mitte enam pooleli jätta. Ütlesin, et uut ei pea lisama võrreldes varasema töö mustandiga, vaid võrreldes varasemate töödega. Mõtlesin, et mul on aega kirjutada, sest eksternidele ei ole valmimistähtaega. Eksterni lepingu saamiseks peavad olema eksamid tehtud. Mul oli veel töö kaitsmata ja magistrieksam tegemata. Mõtlesin, et magistrieksam võib vist eksternilepingu sõlmimisel erinevalt muudest eksamitest tegemata olla.

neljapäev, august 02, 2018

Kaadrite valimine


Üks päev pildistasin sibulaid. Sibulad on varemgi pildistama kutsunud. Mind kutsuvad pildistama ilusamad asjad. Üks päev soovitati mul pildistada ploomikooki, aga selle jätsin tegemata, põhjendusega, et see ei ole nii ilus. Maitse kohta ütlesin, et see on küll hea.

Kõnelus veetemperatuurist

Viimasel ajal on ajalehe ilmateadetest märgata, et mõnes Läänemere osas on vesi soe ja mõnes külm. Et õhk on väga soe, siis paneb külm vesi imestama. Oletasin oma peaga, et külm vesi tuleb kohale polaarjää sulamisvee hoovusena. Mulle vaieldi vastu, et seda nimetatakse hoopis süvavee kerkeks, neid olevat vahel ka enne pooluste sulamist ette tulnud. Mere põhjakihtides on vesi alati külmem ja vahel kerkib sealt üles.

Tegin järgmise oletuse, et praegusel kuival ajal võib külm vesi olla üks sademeid vähendav tegur, sest on räägitud, et Eestis on tavaliselt suvel rohkem sademeid kui talvel. Ütlesin, et külm vesi ei auru nii hästi. Mulle vaieldi vastu, et just oli nähtud, kuidas külm vesi aurub. Mina ütlesin, et võibolla ei aurunud rohkem, vaid külmemal temperatuuril veeaur küllastub õhus kiiremini, see võib aurumise nähtavamaks teha.

kolmapäev, august 01, 2018

Loendurite lõppnäidud

Täna jõudis lõpule counter.zone.ee loendurite tegevus. Blogis runnelsimo.blogspot.com oli see loendur mul üleval 14. maist 2005 kuni 1. augusti 2018 varasemate tundideni. Selle ajaga loendati 91 469 külastust ja mingisugustelt ipv6 aadressidelt 9065. Keskmiselt oli külastusi päevas 18, rekordkeskmine oli varem kõrgem. Tegevust jätkab aga www.blogger.com loendur, mille järgi külastuste arv on suurem. See on loendanud lühema ajavahemikuga maist 2010 augustini 2018 külastusi 291 776. Kahe statistika erinevus tuleb võibolla sellest, et üks jättis osa klikke lugemata ja teine loeb lisaks inimestele rohkem ka roboteid.

Mul oli kunagi counter.zone.ee loendur igal kodulehekülje alalehel eraldi, aga kodulehekülge tolles kohas enam ei ole. Kodulehekülje sisu olen kopeerinud aadressile simorunnel.blogspot.com, kus kolm luulekogu pikkust sissekannet olid juba varem. Tollel aadressil tehti counter.zone.ee loenduri järgi 1. jaanuarist 2008 1. augustini 2018 - 2794 külastust ja ipv6 aadressidelt 82, keskmine päeva külastuste arv oli ümardatult 0. Juurde pole liidetud seda, kui neid tekste on loetud teiselt aadressilt või osasid ka paberilt. Www.blogger.com loenduri järgi külastati aadressi simorunnel.blogspot.com maist 2010 augustini 2018 - 3908 korda.

Suvikõrvits



Öeldi, et maal on vaja kasta kõige rohkem suvikõrvitsat ja õunapuid. Kui ma maale jõudsin, olid need juba kastetud. Suvikõrvitsaga ma polnud varem maal tegelenud ja küsisin, kus see kasvab. Kui leidsin, siis ütlesin, et selle leht meenutab kurgi lehte. Vastati, et ta on kurgi sugulane. Ütlesin, et ma pildistan seda, et paremini meelde jääks. Vastati, et teine kord võib vili olla teistsuguse kujuga.

Kampaania lumelabidaga

Läksin kooli poole. Kõndisin käpuli ja lükkasin enda ees lumelabidaga mustust. Nii tegin kampaaniat, et täna hääletataks Euroopa Liitu astumise vastu. Ma ei lükanud teed üleni puhtaks, vaid ühte kitsast riba sellest. Läksin ühte majja, kus üks naine andis mulle lepingu, mille järgi pidin saama riigilt palju raha. Naine hakkas rääkima lepingutingimuste muutmisest, aga siis tunnistas, et ta eksis.