kolmapäev, oktoober 03, 2018

Palavikumõtted

Jäin haigeks. Enne seda jõudsin ühe arsti juures ära käia. Eile hommikul tundus juba, et võib väike palavik olla. Sellest hoolimata käisin väljas, sest tundus, et palavik ei ole suur. Õhtul kell 8 kraadisin esimest korda. Siis näitas 37,3. Öösel kell üks otse enne magamaminekut kraadisin teist korda. Siis näitas juba 37,7. Täna hommikuks olid tekkinud nohu ja südamekloppimine, aga tundus, et palavik võib olla langenud. Kraadimine seda oletust ei kinnitanud, nüüd näitas 37,8. Eelmine nädal läks palju aega malele, see nädal tahaks rohkem tõlkida, aga palavikuga ei ole see vist tervislik. Lehitsesin ühte uut raamatut, kus kiideti ühte minu tõlgitud raamatut. Kiitvast raamatust endast leidsin trükivigu, samuti ajakirjanumbrist, mida ma eile lugesin. Täna kraadimise ajal ja pärast seda tuletasin meelde Bütsantsi ajalugu. Hiljuti mõtlesin küsimuse üle, kas Lääne-Rooma ja Ida-Rooma olid üks või kaks riiki. Üks raamat vastas, et kaks riiki, aga nüüd lehitsetu nimetas Lääne-Roomat impeeriumi lääneosaks. Bütsants nimetas ennast ka Roomaks edasi. Justinianuse koodeks Rooma õiguse kohta koostati Bütsantsis, aga see sisaldab vikipeedia andmetel ka ühtse Rooma riigi keisrite seadusi alates 2. sajandist p.Kr. ja on kirja pandud ladina, mitte kreeka keeles. Justinianus elas pärast Lääne-Rooma riigi langemist, aga püüdis selle alasid oma võimu alla saada ja tema ajal olnud Bütsantsi ametlik keel veel ladina keel, kuigi hiljem asendati see kreeka keelega. Justinianuse nime pidin teadma ka keskkooli ajaloo lõpueksamil piletis, mida ma vastasin. Küsiti ka, kas ma tean Justinianuse naise nime. Vastasin, et see oli Theodora. Justinianuse asemel hääldasin kogemata Justianus, aga mind veel kiideti. Valesti võisin ma hääldada selle pärast, et kodus oli riiulis romaan sarnase nimega keisrist Julianusest. Hiljem olen osasid selle köiteid lugenud. Ma olen lugenud üldse üsna palju raamatuid Rooma riigi kohta. Kui ma kirjutasin magistritöö Itaalia kohta, siis tahan teada ka, mis toimus Apenniini poolsaarel Rooma riigi ajal. Mind huvitas Rooma ajalugu natuke juba enne magistritöö ja ülikooli lõputöö teema valimist. Võibolla peaks kirjutama sahtlisse doktoritöö ilma doktoriõppesse astumata. Blogis ma kirjutan vaid ajaleheartikli pikkuseid sissekandeid, muidu ei loe neid keegi läbi. Tegelikult hindan ma põhjalikku süvenemist. Mulle meeldis, et sai mängida pikka malet, kuigi ma punkte sain viimane kord vähe. Aga mulle meeldis, et sai millegi üle pikemalt mõelda. Praegu käib vist registreerumine veel pikemaks turniiriks. Palavikuga ma registreeruma ei hakka. Ja kuigi mind turniir huvitaks, pean tähtsamaks kohustuseks raamatu tõlkimise lõpetamist.

0 vastukaja: