neljapäev, veebruar 21, 2019

"Ühiskondlik ja kultuuriline mobiilsus" 2

Pitirim A. Sorokin. „Social and Cultural Mobility“. Containing complete reprints of Social Mobility and Chapter V from Volume IV of Social and Cultural Dynamics. The Free Press of Glencoe. Collier-Macmillan Limited, London. 1964. (Raamatu „Social Mobility“ esmatrükk ilmus aastal 1927.) Praegu loetud raamatu teist poolt. Kokku on lehekülgi 646 + alguses mõned nummerdamata.

Sorokinil on selles raamatus mobiilne ühiskond sarnane varem loetud raamatu meelelise ühiskonnaga. Meelelisest, ideatsionaalsest ja idealistlikust ühiskonnast rääkiva raamatu kõige paksemast variandist on võetud ka nüüd loetud raamatu lõpuosa, kus seda terminoloogiat erinevalt varem kirjutatud põhiosast ette tuleb.

Sorokin kirjutab mõjude levimisest ühest ühiskonnast teise. Teine ühiskond võtvat mõjutavast ühiskonnast üle esimeses järjekorras seda, mis on tema enda senisele ühiskonnale sarnane. Mõtlesin selle üle natuke varem ka ühte teist teost lugedes. Valged Ameerikasse minnes tahtsid pöörata indiaanlased oma usku ja hävitasid nende kirjandust, aga neile sobis üle võtta indiaanlaste kultuurtaimi. Vastuargument kõige sarnasema ülevõtmise väitele oleks, et vahel otsitaksegi midagi uut, Tallinnasse saabuvad Lääne turistid eelistavat pildistada õigeusu kirikut, mitte luterlikke, mille sarnaseid neil on endalgi. Aga Šveitsis minarettide ehitamine olevat tõesti keelatud.

Sorokin näitab, et ülemkihtide keel mõjutab alamkihtide keelt rohkem kui alamkihtide keel nende oma, aga mõjud olevat siiski vastastikused. Mäletan erinevaid juhtumeid, kui keegi eesti keelt halvasti oskaja on midagi vigaselt öelnud, eestlastele on see nalja teinud ja nad on seda ise kordama hakanud. Inglise keele kohta tuleb samasuguse loona meelde Ameerika Hääle saatelõik lühendi OK päritolu kohta. Ajalehetoimetaja oli enne trükki andmist kirjutanud korrektuuri peale sõnade „all correct“ ehk „kõik on korras“ esitähtede lühendi ise vigaselt. OK päritolu kohta on hiljem räägitud küll ka mingit muud versiooni.

Magistriõppe ajal lugesin Itaalia ajaloost, et itaalia ühtne kirjakeel on hilise levikuga, kuivõrd itaalia väikeriigid ühendati ühtseks kuningriigiks hilja. Sorokin Itaalia näidet ei too, aga kirjutab muude rahvaste kohta, et ka prantslastel ja teistel, kellel võis juba ühtne riik olemas olla, hakkas valitsejate keel alles hiljem üleriigiliseks laienema. Kolmandast kohast olen kuulnud, et vene keelel on vähem murdeid kui eesti keelel, sest vene keel olevat levinud kiriku kaudu ja tekkinud kirikuslaavi keelest, varem elasid Venemaal paljuski soomeugri rahvad.

Sorokin kirjutab, et mobiilses ühiskonnas, kus asjad kiiremini liiguvad ja vahetuvad, tehakse küll rohkem teadusavastusi, kuid esineb ka rohkem vaimuhaigusi. Mõtlesin, et kergemini saavad levida ka muud haigused. Üks mobiilsuse ilming oli Ameerika avastamine, mis olevat tähendanud haiguste levikut üle ookeani mõlemas suunas. Aga rohkem avastusi tegevas ühiskonnas on kergem ka uute ravimite ja vaktsiinide väljatöötamine, praeguseks on inimeste keskmine eluiga tõusnud. Kui tehakse rohkem avastusi, siis võibolla diagnoositakse vaimuhaigusi ka paremini ja nende esinemissagedus võib osalt tõusta lihtsalt parema diagnoosimise tõttu. Autismi polevat varasematel aegadel diagnoositud. Skisofreenia kohta on väidetud, et seda esineb kõigis ühiskondades 1 protsendil inimestest. Depressiooni on küll peetud praeguse aja moehaiguseks, mida varem olevat vähem olnud või olevat enda juurest vähem otsitud.

Raamatu esimesest poolest kirjutades viitasin, et Sorokin viitab erinevatele rassiteoreetikutele. Aga teises pooles, vist küll hiljem kirjutatud osas, ta ütleb, et rassiteoreetikud ületähtsustavad oma teooriaid. Täielikult valeks Sorokin neid siiski endiselt ei pea, ta juhib tähelepanu, et on ilmselge vahe maksimaalse ja minimaalse intelligentsusega inimeste vahel.

Raamatu esimesest poolest kirjutades loetlesin erinevusi Sorokini ja Uku Masingu seisukohtade vahel. Teisest poolest leidsin nende mõtete vahel ka sarnasusi. Masing on kirjutanud, et õnnelikuks võib saada üks inimene, mitte kaks inimest koos. Ka Sorokin näitab, et mida andekama inimesega on tegemist, seda vähem on neid, kes tema teostest aru saavad. Klassikute teosed on küll ajas vastupidavamad, aga jäävat loomishetkel massidele arusaadvamatele populaarsuses alla. Muuhulgas on Sorokin lugenud, kui valesti on tema enda raamatutest aru saadud.

Mallkõver minevik

On ühes kohas ookean
ja teises kohas tiik.
Kõik mängijad on tugevad,
kuid tulemus on viik.
Ma mõtlen välja võrdlusi
ja võrdleb arvelaud.
Mu konte surmas eelmises
ei parandanud haud.

Teadmised Aafrika kohta

Lugesin raamatut Sudaani kohta. Sain selle läbi. Jagomägi tuli küsitluslehega, millele olid teised enne mind kirjutanud ja kuhu mina panin kirja nüüd läbi saadud raamatu. Küsimus oli, mida me teame Aafrikast, aga ma ei loetlenud kõiki teadmisi, vaid nimetasin ainult läbisaadud raamatut. Siis tuli mulle meelde, et mul ei ole veel see raamat läbi, selles on juttu kahest riigist, tagapool on juttu ühest teisest riigist. Keskel oli vähemväärtuslik osa, mis oli muutnud esimesel hetkel tagumise väärtuslikuma osa tähelepandamatuks. Ütlesin, et ma tean Aafrikast päris palju, sest kirjutasin ülikoolis uurimistöid Etioopia kohta. Sudaan ja Etioopia on naabrid.

*
Meie korterisse tulid võõrad lapsed. Neid käis siin sageli. Nad ütlesid, et me võtame neid nii lahkesti vastu. Tegelikult ma ei tahtnud, et nad tuleksid. Mõtlesin, et nad tulevad nähtavasti sellepärast, et mul oma lapsi ei ole ja siin on tühi koht. Ma ei tahtnud ühele lapsele väikseid kabenuppe näidata, sest ta oleks võinud mõne ära kaotada. Aga mulle tuli meelde, et klotsikastis on suuri puust kabenuppe, mida kabemänguks ei kasutata. Õpetasin nende abil lapsele, kuidas käib kabes löömine. Õpetasin seda ilma kabelauata, sest tal polnud liiga täpselt teada vaja.

kolmapäev, veebruar 20, 2019

Kõndisin linnas

Kõndisime perega hulgakesi tänaval. Jõudsime auto juurde, millele pidime peale istuma. Seda ma teha ei tahtnud. Otsustasin, et pealeistumise asemel kõnnin teist teed sellesse kohta tagasi, kust olime tulnud. Minu ees oli sama teed kõndima hakanud ka Maaja. Püüdsin kõndida aeglaselt, et vahe meie vahel suureneks.

*
Maaja oli öelnud, et kui me sealt auto juurest liikuma hakkasime, oli ta selja taha vaadanud ja näinud, et mina jooksen ühes suunas ja väike tüdruk vastassuunas. Ma oleksin pidanud väikest tüdrukut valvama. Kõndisin praegu koos selle väikse tüdrukuga kahekesi läbi linna. Ta läks edasi teist teed kui mina. Lootsin, et ta oskab üle autotee minna.

teisipäev, veebruar 19, 2019

Uus avaldamiskoht

Vaatasime filmi. Selles kogunesid kõrgele servale enesetapjad. Üks neist hüppas kukal ees servast alla. Teine oli sellises asendis, nagu kavatseks sama teha. Talt küsiti, miks ta tahab ennast ära tappa. Ta vastas, et ta ei taha, aga peab. See film oli minu unenägu. Avaldasin unenäokirjeldusi viimasel ajal lisaks blogile ka feisbukis. Mõtlesin, et kui peaksin klassikaaslaste enda kohta midagi unes nägema, siis sellist unenäokirjeldust ma neile feisbukki lugemiseks üles ei riputa.

esmaspäev, veebruar 18, 2019

Klaveri seisund

Klaver oli enne olnud terve, aga nüüd oli see laiali lagunenud. Hakkasin seda kokku tagasi panema. Panin paika klahvide all oleva laua, aga võibolla sellega ei olnud siiski kõik korras. Klaveri sees oli saal, kus isa oli varem kõnet pidanud, kui klaver veel korras oli. Praegu oli mõni asi liiga niiske.

pühapäev, veebruar 17, 2019

Kumbki ei tunne teooriat

1. e4 e5 2. f4 d5 3. fe Lh4+ 4. Ke2 Le4+ 5. Kf2 Oc5+ 6. Kg3 Le5+ 7. Kf3 Le4+ 8. Kg3 h5 9. h4 Od6+ 10. Kf2 Rf6 11. Oe2 Lf5+ 12. Rf3 Re4+ 13. Kg1 Rg3 14. Vh3 Re2+ 15. Le2+ Oe6 16. d3 Rc6 17. Rc3 0-0-0 18. Oe3 Oe7 19. Rd4 Rd4 20. Od4 Lf4 21. Oe5 Lb4 22. Vg3 Oh4 23. Vg7 Vhg8 24. Vg8 Vg8 25. Lh5 Lb2 26. Vb1 Lc2 27. g3 Vg3+ 28. Og3 Og3 29. Lh8+ Kd7 30. Vb7 Lf2+ 31. Kh1 Lf1++. Valge mõtles 18 ja must 15 minutit.

Tähed lumme

Kirjutasin, et elu on kurb. Mõtlesin, et see on enesesisendus, kui nii kirjutada, siis hakkabki elu kurb tunduma.

*
Kirjutasin sõrmega lume sisse. Kolmandaks täheks kirjutasin Š. Isa kiitis selle eest. Siiani oli saanud valida, kas sellest tuleb eesti- või ingliskeelne tekst. Aga kui mind juba kiideti, siis jätkasingi kirjutamist inglise keeles. Selle eest poleks isa võibolla küll kiitnud. Ühe tähe joonistasin keerulisema märgina, nii et selle üks komponent oli haakrist. Seda võidi pidada natsipropagandaks, aga see oli mõeldud üksnes natsismi kirjeldusena. Kirjutasin autotee serva osas asuvale lumele. Selles kohas võis kirjutatu säilida, sest servaosas autod ei sõitnud. Aga samale paberile hakkas joonistama ka Joosep, nii et minu pilt pidi tema oma alla mattuma. Lastel ma joonistamist ei keelanud.

laupäev, veebruar 16, 2019

Tööotsimise lünktest

Otsisin tööd tõlkijana. Tööle sobivust kontrolliti ühe laua taga. Mulle anti prooviülesanne, kus ma pidin tundma inglise keele keerulisemaid sõnu. Ütlesin, et ma otsin sobivaid sõnu 170 000 mulle teadaoleva sõna hulgast. Lisasin, et see oli nali, tegelikult ma otsin kõigi sõnade hulgast. Pidin täitma paberil lünga. Algul mõtlesin, et mida siia küll kirjutada. Siis tegin oletuse, et kui viimane sõna enne lünka on pumpkin, siis arvatavasti peab sellele järgnema teine p-tähega vili. Kirjutasin potato. Teisel pool lauda istuv ametnik ütles, et ma läheks istuks nüüd eemal asuva pingi peale ja ootaksin seda, mida ma soovin.

reede, veebruar 15, 2019

Ajas tagasi

Eile meenutasin ükshaaval päevi eilsest alates ajas tagasi. Tahtsin vaadata, mitme järjestikuse päeva kohta midagi meelde tuleb. Niiviisi loendasin päevi eelmise nädala neljapäevani, seega sain kaheksa järjestikust päeva.

Hein ja rohi

Olin tõlkinud ühte teksti ja praegu teised vaatasid tõlget. Rosenberg tegi märkuse, et heinamaa ja rohi on erinevad asjad. Läksin koju. Rääkisin, et Rosenbergil olid tõlke kohta mõned märkused, ta ütles, et hein ja rohi on erinevad asjad. Isa vastas, et muidugi on need erinevad.

*
Vaatasin teatrietendust. Üks täiskasvanu läks saalis ühe noore juurde, sest see rääkis etenduse ajal. Noorel kästi ukse taha minna. Ta läks laval oleva kabiini ukse taha. Täiskasvanu ütles, et peab minema mitte selle ukse, vaid välisukse taha.

neljapäev, veebruar 14, 2019

Lehepind

Kõndisin mööda teed. Mul oli raskusi jalgade liigutamisega. Tõstsin jalgu kordamööda pingutusega edasi. Sama teed kõndis ka teisi inimesi. Siis tuli mulle mõte, et vankrit tuleb ka edasi lükata. Seni oli see lihtsalt kuidagi lohisenud.

*
Hakati välja andma uut ajalehte. See lubas avaldada kõike, mida talle saadetakse ja mitte midagi muud. Artiklite osa oli juba täis, reklaami osa veel täitmata. Seejärel oli ka üks seni tühi lehekülg kolme reklaamiga täidetud. Aga selle pöördel veel midagi ei olnud. Mõtlesin, et reklaamipakkujad on huvitatud reklaami ostmisest ainult külgmisele leheküljele, pöördelt seda keegi ei näeks. Siis selgus, et põhjus pole selles, vaid see lehekülg oligi ette nähtud valgeks jätta, sest valged olid nii eelviimane kui ka teine lehekülg. Mõtlesin, et see leht sarnaneb "Müürilehega", mille nimi ütleb samuti juba, et ei taotletagi kvaliteeti.

*
Stendil oli arvutiekraan, millesse tahtsin sisestada parooli, et ühte asja teha. Aga stendi lähedale istus üks mees, tema nähes ei tohtinud parooli sisestada. Mõtlesin, et kui ma seisaksin stendi ja mehe vahele, võibolla ma varjaksin seljaga parooli ära. Vaatasin, et selle töökoha laudadel on ainult sellised arvutid, kus sai postkasti siseneda ilma parooli sisestamata, lahtimuukimiskindla meetodiga. Ema arvas, et postkasti sisenemine ei ole ohtlik, aga minul ja emal sellist muukimiskindlat süsteemi ei olnud.

kolmapäev, veebruar 13, 2019

Austria eksam

Lähenes magistrieksam. Nüüd pidi selguma, kas saan magistriõppe lõpetatud või mitte. Mõtlesin, et eksamieelsetel päevadel ei tee ma ühtegi asja peale konspekti lugemise. Või hommikul ärgates ka kirjutan loetust. Eksami teema oli Austria-Ungari ajalugu. Mul oli arvutis fail, millesse kirjutasin asju Ungari kohta. Mõtlesin, et seoses eksamiga teen faili ka Austria kohta. Ungari fail ei olnud eksamiga seotud. Uudistes oli juttu, et mitte ainult ei saa Austria keiser trooni tagasi, vaid et otsustati ka maksta Austria printsessile kompensatsiooni seoses sellega, et trooni ei antud tagasi varem. Lamasin hommikul oma voodis. Printsess tuli minu tuppa ja asetas voodisse selle varda, millest uudistes juttu oli olnud. Vaatasin selle kommi paberit. Paberile oli kirjutatud, et see komm on tehtud Austria Taanis, mis võõrkeeles oli Denmark. Selle piirkonna nimi kattus juhuslikult riigi nimega, seetõttu lisati kohanimele, et mõeldud on Austria oma.

teisipäev, veebruar 12, 2019

Etteütluse algus

Üks kirjutaja oli saanud auhinna. Aga kõik ei olnud sellega rahul, sest tal oli teistest inimestest koledam nägu. Lisaks polnud ta ka tark, mida näitas see, et kuigi ta oli kirjutanud primitiivse teksti, ütles ta, et see nõudis talt suurt pingutust. Otsisin kohta, kuhu elektrijuhet seina torgata. Mitmeid juhtmeid oli juba torgatud. Oli karta, et kui üks juhe veel juurde panna, läheb koormus liiga suureks. Üks mees näitas mulle, et juhtme saab seina torgata ruumi kaugemas osas, kus muid juhtmeid nii palju ei olnud.

*
Olin laagris. Täna pidime koju sõitma. Mõtlesin, kas panna enne sõitu vahepeal lühikesed püksid jalga. Laager mõjus selles mõttes kahjulikult, et siin olles kandsin ma lühikesi pükse vähem ja pikki rohkem. Linnas oleks lühikeste kandmise osakaal olnud suurem. Läksin sauna. Krister tuli mulle ütlema, et naisi ei tohi sauna kutsuda. Vastasin, et ma ei kutsu neid, vaid nad ise tulevad. Seni pole veel küll kunagi tulnud.

*
Oli eesti keele tund. Täna pidi tulema etteütlus. Õpetaja ütles, et ta teeb etteütluse sama osa kohta, mille kohta eelmine kord tervel klassil töö halvasti läks. See oli halb uudis. Ma ei olnud kindel, kas mul läheb täna etteütlus paremini kui eelmine kord või sama halvasti. Aga mõtlesin, et nüüd on mul varutud paremat paberit. Varem olin kirjutanud kontrolltöid väikestele vihikulehtedele, aga nüüd olid mul suuremas formaadis paberid, mis olid mitme kaupa kokku köidetud. Võtsin nende paki välja. Esimesi pabereid ei saanud uuesti kasutada, sest neile oli juba kirjutatud. Järgmisi ei saanud tarvitusele võtta, sest need olid kortsus. Kolmas osa olid korralikult. Võtsin ühe suurte paberite kimbu ja kirjutasin esimesele leheküljele pealkirja ning oma isikuandmed. Kuigi õpetaja dikteeritava osani ei olnud veel jõutud, tegin juba mitu viga, mida tuli parandada. Õpetaja ütles seda nähes, et mõni õpib headele hinnetele ainult alguses, hiljem ei saa enam üldse tulemusi kirja.

Uus turniirisari

Andres Karba kirjutas:

Pakun välja male mängimise võimalust Teisipäeva õhtuti. Kopeerin siia alla Juhendi.

Seda kirja võib ka täitsa edasi jagada.

Tartu Kevadine Kiirmale sari.

Mängitakse malet ajakontrolliga 10 min + 3 sek. Toimub sarjaarvestus. A turniir toimub ringsüsteemis ja B turniir toimub shveitsi süsteemis. A turniiril osalevad mängijad selguvad Kell 18.00 kohal olevate mängijate seast, 6 kõrgemat reitingut moodustavad A turniiri.

Alla 12 mängija puhul toimub A turniir shveitsi süsteemis. A turniiri punktid on koefitsendiga 1 ja B turniiri punktid on koefitsendiga 0,7.

Turniirid lähevad Eesti kiirmale reitinguarvestusse.

Sarja arvestusse läheb 6 paremat tulemust. 6 parema tulemuse summa selgitabki paremusjärjestuse.

Auhinnad saavad 3 parimat

Lisaks auhind 3 le parimale noorele U16.

Samuti auhind parimale Veteranile u50 , Naisele ja Neiule u16

Ükski mängija ei saa üle 1 auhinna.

Sarja kuuluvad osavõistlused toimuvad. Registreerimise algus kell 17.45 Registreerimis lõpp kell 18.00 I voor Teisipäeviti kell 18.15 Ülejäänud voorud toimuvad jooksvalt. Kui mängija soovib teavitada oma osalemisest siis saab seda teha ka telefonil 55 46944. Kuni kella 18.00 ni.

I etapp 12.02.20

II etapp 19.02.20

III etapp 05.03.20

IV etapp 12.03.20

V etapp 19.03.20

VI etapp 26.03.20

VII etapp 02.04.20

VII etapp 09.04.20

IX etapp 16.04.20

X etapp 23.04.20

Iga sarja turniiril osalustasu on 2 EUR, soodustus on Tartu SS Kalevi Klubi liikmetel kuni 26 eluaastat osavõtt 1 EUR.

Kuna mängima mahub, kuni 25 inimest siis Eelregistreerimine on soovitatav.

Eelregistreerida saab Maleliidu Kalenderplaanis, sama päeva kella 17.00 ni ja Tel 55 46 944 sõnumiga või andres.karba@gmail.com

Edukat osalemist

esmaspäev, veebruar 11, 2019

Otsimiskatsed

J. Lomp tuli minu poole ja teatas, et kohe algab üks telesaade, just tema sünnipäeval. Panin televiisori kinni. Lomp ütles, et ta oleks tahtnud vaadata, tal pole kuskil mujal seda teha. Kui ta läinud oli, küsis ema, kas ma Lombi sünnipäevale lähen. Mulle tundus, et ta ei kutsunudki sünnipäevale. Aga igaks juhuks hakkasin otsima, kas ma leian kuskilt kutse. Tahtsin Liisale ja ühele teisele tüdrukule oma keskkooli lõpusõrmust näidata, aga ei leidnud seda.

pühapäev, veebruar 10, 2019

Palju mõtlemist

L-V-K-V-O-R-R-O
1. g3 d5 2. b4 Rf6 3. d3 b6 4. e4 de 5. Oc3 Oc6 6. d4 e3 7. f3 e2 8. Re2 Of3 9. Of3 Lf3 10. Rf4 e5 11. Rd2 Lf2 12. Rd3 ed 13. Ob2 Lh2 14. Re5 Ve8 15. Od4 Lg3 16. Rf7 Re6 17. Of6 gf 18. Re4 Lf4+ 19. Rd2 Rd4 20. Vf1 Re2+ 21. Kd1 Le3 22. Rh8 Rc3+ 23. Kc1 Rb1 24. Lb1 0-0-0 25. Vd1 La3+ 26. Lb2 Lb2+ 27. Kb2 Vh8 0:1. Valge mõtles 30 ja must 36 minutit.

Koduteed otsimas

Olime teel jaama, et koju sõita. Astusime enne ühest väiksest poest läbi. Sel ajal, kui teine inimene ostis, mina pesin ennast müügisaalis. Kui olime poest väljunud, siis vaatasin, et ma ei loputanud juukseid korralikult, need jäid seebiseks. Jõudsin jaamahooneni ja hakkasin otsima teed, kuidas sellest läbi pääseda, et sõiduki peale minna. Varem olin hoonet läbida osanud, aga täna see mul ei õnnestunud. Seetõttu otsustasin, et lähen jala. Asusin umbes tuldud teed tagasi kõndima. Raekoja platsil sõdurite rühm korraks peatus. Juhtiv sõdur seletas teistele, mis teed nad edasi lähevad. Ise ta vahepeal oigas valu pärast.

laupäev, veebruar 09, 2019

Tiivad ei meeldi

Ma oskan lennata,
aga mind ei hinnata.

Öeldakse, et tiivad
mind lolli kohta viivad.

Kui lendan, olen rumal,
sest taevas olgu Jumal.

Maailm kõigile on valla,
kuid mina tulgu alla,

ja sellisesse kohta,
kus nemad mind ei kohta.

Vihik paroodiaga

Olime klassiruumis 302. Istusin uksepoolse rea tagumises osas. Leidsin laua pealt vihiku. See oli Ivo oma. Sellesse vihikusse oli ta kirjutanud paroodiat minu kirjutistest. Ivo tahtis, et ma sellele vihikule allkirja annaks. Mina leidsin, et enne ei saa allkirja anda, kui ma olen selle läbi lugenud. Mõtlesin, et võiks olla päris huvitav see vihik koju viia ja läbi lugeda. Aga mul oli ikkagi aega teiste asjade jaoks vaja. Aknapoolses reas rääkis Ariel oma malemängust. Kommenteerisin, et Ariel räägib kogu aeg sellest, kuidas ta malet mängib, aga ma kahtlen, kas ta mõnel turniiril auhinna on saanud. Siis ütles Ariel, et on saanud males kolmanda koha. Kommenteerisin, et nüüd ütles Ariel, et ta on auhinna ka saanud, aga ei ole teada, millise koosseisuga turniiril see juhtus.

reede, veebruar 08, 2019

Patarei hankimine

Lamasime vendadega voodites. Henn rääkis. Hiljem olime üles tõusnud ja ma olin kõhuli maas, sõites pidevalt edasi-tagasi, vastu ühte seina ja sellest tagasi põrgates vastu teist seina. Vennad mängisid korvpalli. Hakkasin nende kujutletavate korvirõngastega mängima samal ajal teist mängu, pistes ühte eset huilates kordamööda erinevate kujutletavate korvirõngaste vahelt läbi. Läksin välja ning vaatasin ühte autosse. Peksin seal kõik puruks.

*
Läksin poodi, et osta uus patarei. Võtsin kaks vana patareid kaasa, et näidata millist ma tahan. Poes ütlesin müüjale, et need vanad patareid ei ole veel ka kasutatud. Aga lisasin, et kui üks teine vana sai tühjaks, siis ostan ühe uue. Poemüüja käis minu patareidega tagaruumis ja tagasi tulles ütles, et teeb mulle kingituse. Tal oli käes üks aparaat. Hoiatasin, et seda on raske töökorda saada.

*
Kirjastuse direktor ütles, et kirjastus lõpetab tegevuse. Need käsikirjad, mis on veel ettevalmistamisel, lähevad avaldamata käsikirjade hulka. Mõtlesin, et võibolla ma saaksin need anda mõnele teisele kirjastusele. Aga ma kasutan parem võimalust ja kirjutan raamatukäsikirjadega edasi tegelemise asemel magistritöö valmis, enne kui õppeaeg läbi saab. Mul oli magistriõppe diplom käes, aga töö alles valmis kirjutamata. Mõtlesin, et võibolla juhendaja ei ole enam nõus mind juhendama. Aga võibolla mulle ainult tundus, et viimasel ajal on ta minu vastu.

*
Üks kommentaator püüdis rahustada neid, kes olid EKRE tõusu vastu. Ta ütles, et EKRE tõus on piimaring. Sellega ta pidas silmas, et EKRE esiletõus meenutab seda, kuidas vanasti vedasid piima küla erinevad talud kordamööda. Ta arvas, et erinevaid väärtusi tuleb kaitsta kordamööda, nüüd on aeg kaitsta jälle vanu väärtusi, mida teeb EKRE. Nüüd nimetas ta seda parteid Res Publicaks ja ennustas, et see saab võimsa valimistulemuse.

Rändvalu

Kirjutasin eile suusatamise ajal tabanud kõhuvalust. Selle üle imestati, sest suusatamisest võivat tulla selja-, mitte kõhuvalu. Aga enne magamaminekut hakkaski mul valutama ka selg. Öösel magada sain, kuigi vahepeal oli ka üks pikem ärkamine. Täna hommikul voodist välja tulles oli selg valusam kui kõht. Arvatavasti tuleb valu sellest, et eelmistel suusatamiskordadel treenisin paaristõukeid, aga eile pehmemal lumel ei tulnud need välja ning hakkasin sõitma vahelduvtõugetega, mida polnud treeninud. Võib ka olla, et üldse eelmistest kordadest värskem ja pehmem lumi mõjus. Värskel lumel rööpad olid küll olemas.

neljapäev, veebruar 07, 2019

Teod ja tulemused

Mul kujunes välja rütm käia kaks korda nädalas suusatamas. Eelmine nädal jäi vahele. Täna läksin uuesti suusatama, aga see ei lõppenud kõige paremini. Poole ringi pealt käis kõhust hirmus valu läbi. Natukese aja pärast see vähenes, nii et sõitsin ringi lõpuni, aga kui suusad alt võtsin, tundsin uuesti valu ja endist seisundit ei ole siiamaani tagasi tulnud. Valu meenutab lihasvalu, mitte soolevalu. Sellised valud on vahel käinud seljas. Ülikooli esimesel kursusel öeldi mulle, et mul tuleb kindlasti seljaga probleeme, aga siiani palju pole tulnud. Võibolla on veel üle poole elu ees ja elu teisel poolel hakkab võibolla rohkem valutama. Praegu olen ma 41-aastane. Kui rääkisin, et üks minu vanaisa suri 62-aastaselt, siis öeldi, et nii noorelt. Maleklubis öeldi mulle, et ma pole nii kaugele välja jõudnud kui vanaisa. Mõeldi vist, et male alal. Ma ei tea palju vanaisa maletulemustest, võibolla ta pole Tartu meistrivõistlustel nii kõrget kohta saanud kui mina. Tema ajal oli küll ilmselt konkurents tihedam. Luuletuste kirjutamise alal olen ma ilmselt vanaisast kaugemale jõudnud. Isa luuletusi hinnatakse minu omadest kõrgemalt, aga isast ma olen ilmselt males tugevam. Isa on näidanud, et kooliajal ta on ühe maleauhinna saanud. Aga ma hakkasin teda võitma juba aasta enne maletrenni minekut. Esimene kord küll tänu sellele, et ta lubas ühe käigu tagasi võtta. Hiljuti mind kritiseeriti, et ma kirjutan liiga palju endast. Ei kritiseeritud küll blogis vaid listis endast kirjutamist. Ma arvan, et teistest ma olen seal rohkem kirjutanud. Teistest ei saaks ka kirjutada, kui nad midagi enda kohta öelnud ei oleks. Kui ma kirjutan ajaloolisti enda eluajast varasemast ajast, on endaga võrdlusi tuua põhjust vähem. Ma spetsialiseerusin ülikoolis küll lähiajaloole, aga kursusetööd olid siiski enda sündimise ajast varasema aja kohta. Ülikooli ajal mul ei olnud veel ka nii suurt huvi endast kirjutada kui praegu. Kui praegu kirjutan rohkem, siis see võib olla märk tervise paranemisest või paremas töökeskkkonnas viibimisest. Mõnel inimesel on võibolla potentsiaalsed unehäired, aga ta ei saa seda teada, kui miski teda ei vapusta.

Diagonaalide mõõtmine

Läksin kooli poole. Täna tundus samm aeglasem. Mõtlesin, et peaks kella vaatama, ega ma sellise tempoga hiljaks ei jää. Võibolla ma nii aeglaselt ei liikunud nagu tundus. Kui jõudsin kaarsilla otsani, siis tegin pikema sammu, et mitte silla sees olevast august vette astuda. Tegelikult vist ainult tundus, et seal oli vesi.

*
Olime koolimaja tiiva teisel korrusel. Läksin tiiva ja maja põhiosa vahelisse ruumi, kus olid mõned raamatud. Võtsin kätte ühe raamatu, mis tundus olevat Nõukogude aja kohta. Hakkasin juba naerma. Tahtsin seda raamatut Kristerile, Arturile ja Sandrile näidata. Aga ma veel ei näidanud, enne lugesin, et kontrollida, kas raamat on ikka selline nagu ma arvasin. Raamatus oli näidatud, et kui keegi oli teinud arvutustehte ja saanud sellele vastuse, siis see vastus oli vale, õige arvutamise korral oleks vastus olnud teistsugune. Istusin õpperuumi esimeses pikas pingireas Arieli kõrval. Arutasime temaga elu üle. Tund hakkas pihta, seda andis üks noor naisõpetaja. Mulle tuli uni peale ja panin pea kätele. Tundus, et õpetaja kommenteerib minu unisust.

*
Üks malepartii oli lõppemas. Tuli arvata ära, mis käik on järgmine. Püüdsin selleks aru saada, milliselt diagonaalilt tulistab kõige rohkem ruute. Üks diagonaal oli kõige pikem, aga see oli üksik diagonaal. Muudel väljadel kaks lühemat diagonaali ristusid. Aga tundus, et need ei ole ka üksteise kõrval täielikult pikkuse järjekorras. Lugesin iga diagonaali kohta läbi ühe ajaleheartikli. Ajalehes olid ka mõned artiklid, mis ei tundnud asjasse puutuvat, need jätsin vahele.

kolmapäev, veebruar 06, 2019

Lause ütlemine

Sain järjekordse raamatu läbi. Ütlesin vennale, et ma olen saanud kahe päevaga läbi kolm raamatut. Kui õpilastel on koolivaheaeg, siis loen ka mina rohkem, muidu tõlkimisega tegeledes jääb lugemiseks ainult üks tund päevas. Meie klaveriga oli midagi juhtunud. Kartsin, et kui see kokku variseb ja varba peale kukub, on see liiga raske.

*
Olin enne magamaminekut köögis. Ühes nõus oli vedelik marjadega, teises kohupiim. Isa kallas need asjad kokku. Ma arvasin, et võibolla oleks ema tahtnud marjadest homme kisselli keeta.

*
Lõppes üks üritus. Ma istusin ühes ruumis laua taha ja panin jalad laua alla, et kui üks tüdruk tuleb, talle ühte asja öelda. Tuli hoopis Oudekki ja istus laua vastasküljele. Ütlesin selle asja talle. Oudekki küsis, kas ma tahtsin ainult ühte lauset öelda. Vastasin jah. Piret, Oudekki, mina ja Klaus seisime ümber laua püsti. Me ei saanud enam nii hästi läbi kui vanasti, aga olime ikkagi tuttavad. Me olime romantilised kangelased ja kontrollisime, mida väiksemad inimesed tegid.

Naabri sünnipäev

Eile sai Oudekki 40-aastaseks. Ma mäletan, kui tema ema kohta öeldi, et ta on 40-aastane. Oudekkiga sain kõige paremini läbi lapsepõlves, kui ta kasutas rohkem teist eesnime kui praegu. Aastal 1989 käisin veel tema 10. sünnipäeval, samal kuul käisid tema ja ta vanem õde minu venna 9. sünnipäeval. Pärast seda ei puutunud ma nendega enam otseselt kokku, vanemad õed puutusid omavahel rohkem. Aastal 1998 kuulsin, et minu õde oli näinud ka Oudekkit ja ta oli öelnud, et tahab saada naispoliitikuks. Selle üle oli mul hea meel, sest ma mõtlesin ise samuti poliitikaga tegelema hakata. Hiljem selgus, et Oudekki pooldab teistsugust poliitikat kui mina. Aastal 1999 pärast umbes 10 aastast vahet sain temaga jälle kokku. Pole kindel, et ma ilma tema eeskujuta oleks aastal 2005 blogi kirjutama hakanud.

teisipäev, veebruar 05, 2019

Valimiskaart

Täna oli koolipäev, aga ma polnud veel kooli läinud. Kui ma praegu minema oleks hakanud, oleksin juba hiljaks jäänud. Ütlesin, et ma vist ei lähegi täna kooli, sest inglise keeles tuleb suur töö, aga mul ei tulnud eile kodus üldse meelde, et midagi võib õppida olla. Õpetaja oli koolis öelnud, et täna kõik kindlasti kooli tuleksid ja et kes selle inglise keele töö ära teeb, see pääseb järgmisse klassi. Mõtlesin, et võin täna kodus ära õppida ja minna homme kooli seda tööd kirjutama. Siis oleks küll õpetajate jaoks probleem, et mul oleks võimalus vahepeal teiste käest küsida, millised olid töö küsimused.

*
Artur ja Krister olid omavahel ära jaganud, kumb mida ülikooli õppima läheb. Mõtlesin, et peaksin minema ka uue ainena ajakirjandust õppima, mida oli õppinud Krister. Kui oleksin sisseastumisvestlusel öelnud, kui palju ma blogisissekandeid olen kirjutanud, oleks mind arvatavasti vastu võetud. Pärast ajakirjandusosakonnas õppimist oleksin hakanud kirjutama veel paremini.

*
Raadio mängis. Täna alustas Ameerika Iraagi vallutamist ja raadios oli sel teemal otsesaade. Üks saates osalev naine naeris korduvalt. Leidsin, et siin ei ole midagi naerda. Ameerika oli olnud pikka aega rahumeelne riik, aga nüüd tundus, et tema muutub ka metsikuks. Kartsin, et sõja jätkudes võidakse käiku lasta tuumarelv. Ameerika oli ka varem Iraagiga sõdinud, siis oli piirdutud pommitamisega, nüüd alustati riigi täielikku vallutamist. Oli karta, et iraaklased ei alistu ja partisanisõda hakkab venima. Praeguste valimiste kohta oli valmistatud Eesti mosaiikkaart, mille erinevad tükid olid erinevat värvi. Proovisin osa kaarti abivahendeid kasutamata kokku panna. Siis ütlesin Klausile, et tema jätkaks. Ma polnud saanud paigale panna veel neid tükke, mis jäid servadest kaugemale. Vaatasin, et mõned tükid olen pannud vist valesse kohta. Mõtlesin, et tegelikult ma tean, kus Eesti linnad asuvad, ma oleks võinud mõned keskmised tükid ka umbes õigesse kohta asetada, et need seal ootaksid, kuni nad muude paika pandud osadega ühendatakse.

esmaspäev, veebruar 04, 2019

Loengus maiustamine

Hakkasin käima loengutes, mida olin juba varem kuulanud. Esimesel korral ma polnud paljusid asju konspekti kirja pannud, sest mõtlesin, et need jäävad iseenesest meelde. Aga enne eksamit hakkasin kahtlema, kas ma ikka mäletan piisavalt palju, seepärast jätsin eksamitele minemata. Nüüd loenguid teist korda kuulates mõtlesin, et sel korral peaks kõik kirja panema. Vaatasin vanast konspektist, et olin kirja pannud õppejõu sõnad, et lubatud on nii märkmete järgi kui ka peast kirjutamine, taunitav on ainult eklektiline stiil, mis ühendab mõlemad variandid. Mõtlesin, et selle õpetuse olen ma ära unustanud ja kirjutanud just sellises vahepealses stiilis. Või siiski ei ole, ma olen kirjutanud lauseid ainult peast, vaadates märkmetest vaid aastaarve. Mõtlesin, et kuigi õppejõud mälu järgi kirjutamist lubab, võib see ikkagi tuua kaasa kohtuprotsessi, kui ma peaksin kellegi kohta midagi valesti mäletama. Loengut pidas praegu Rosenberg. Ta oli teinud hinnete kohta tabeli, et kasutada märkmeid lõpphinde panemisel. Kui tabelis oli kirjas, et mul on esimene hinne viis ja teine neli, siis oli lootust viimane kord viiele vastates saada ka koguhindeks viis. Rosenberg käis ringi ja pakkus üliõpilastele ühte maiustust. Kui ta minuni jõudis, küsisin, kui palju see maiustus maksab. Rosenberg vastas, et see on tasuta, sest täna on nääriõhtu. Kõndisin resti juurde, millel kuivasid nõud. Üks plekk-kruus kukkus põrandale. Mõtlesin, et nüüd sai see mustaks ja ma pean selle ära pesema. Tegelikult määris see ka taldrikuid, mida see puudutas, aga nii palju asju ma pesema ei hakka. Läksin ruumi teise nurka ja keerasin kraani lahti. Kuigi olin kodus pidevalt nõusid pesnud, ei osanud ma täna enam kraani korralikult lahti keerata. Mõtlesin, et kui panen plekk-kruusi veejoa alla, siis võib juga hakata niiviisi teises suunas pritsima, et lähedal viibivad inimesed saavad märjaks.

pühapäev, veebruar 03, 2019

19. sajandi laulud

Olime ühel peol. Seal taheti mängima panna 19. sajandi muusikat. Otsisin raamatust, millisel leheküljel on soovitud laul. Pealkiri pidi olema vist "Keisrilaul". Seda oli nimetatud tolleaegsete eestlaste hümniks. Leidsin luuletuse reaga "Oma keisrit tänname", mida Sander oli 6. klassis pähe õppinud, aga see polnud vist õige laul. Otsisin veel. Leitud laulul oli erinevate noodiridade all erinev arv lauluridu. Võibolla tuli lugeda esimene rida esimese noodirea alt ja järgmine teise noodirea alt. Aga võibolla ka mitte, võibolla tuli lugeda järjest kaks rida esimese noodirea alt, sest lause oleks pidanud lõppema punktiga. 19. sajandi inimesed pidid olema praegustest targemad, sest tol ajal oli pidanud seda laulu ka laulma ja selle jaoks õigesti ära arvama, milline on ridade järjekord. Tõnu ütles midagi oma pojale, mis kõlas umbes nagu, et kohe ma vaatan. Kui pöörasingi silmi, et aru saada, millest jutt käib, hakkas Tõnu naerma. Tegeleti veel selle laulikuga. Grenzsteini artiklikogudele täienduseks oli hiljuti välja antud raamat tema sõnadega lauludest. Ema ütles, et Grenzstein oli laulusõnade autorina parem kui luuletajana. Seletasin seda sellega, et laulusõnu on heliloojad paremaks töödelnud.

*
Tundus, et üks kursuseõde on mind feisbukist ära kustutanud, sest ma polnud teda seal enam näinud. Istusime ühes toas. Üks naine puudutas mu käsivart. Algul ma ei teinud midagi, aga siis lõin tema kätt, nagu arvaksin, et see on putukas.

*
Mul oli magistritöö kaitstud, aga mõnede kuulatud loengukursuste eksamid aastaid tegemata. Mõtlesin, et algaval õppeaastal võiks need eksamid ära teha. Olin kuulanud näiteks loenguid Austraalia ajaloost. Mõtlesin, et eksamiks valmistumiseks võiks varakult raamatukogus käima hakata ja kõik varem kirjutatud loengukonspektis mainitud raamatud läbi lugeda, siis oleks eksamil midagi meeles. Eksamite tegemist takistas see, et tõlkisin kirjastuse jaoks raamatut. Selles töös oleks saanud teha vaheaja, kuigi siis oleks raamatu ilmumine edasi lükkunud. Mõtlesin, kas mul on ikka õigus veel eksameid teha. Kõik eksamid pidi tehtud saama viie aasta jooksul. Praegu oli aasta 2018, mis tähendas, et viis aastat ei olnud veel päris täis. Kui ma oleksin sügisel ülikoolis käima hakanud, oleks võibolla veel kevadsemestril ka õppida lubatud, kuigi see läks juba üle viie aasta. Ma polnud kindel, kas mõeldud on viis aastat alustamisest või lõpetamisest.

laupäev, veebruar 02, 2019

Tallinnas liikumine

Juhtisin Tallinna tänavatel autot. Autos istus ka minu vend. Mul oli ettekujutus, kuidas pääseda õige maja juurde. Aga kui tahtsin sõita otse, nägin keelumärki ja hakkasin otsima teist teed. Kõndisin jalgsi mööda ühe maja maapinnast kõrgemat serva. Ma olin varases lapsepõlves Tallinnas elanud. Mulle tundus, et mul on sellest veel uduseid mälestusi, kuidas mulle Tallinn meeldis ja kuidas me vahel Tallinnast rongiga Tartusse sõitsime. Aga praegu seda serva mööda edasi liikumine tundus küll ohtlik.

reede, veebruar 01, 2019

"Ühiskondlik ja kultuuriline mobiilsus"

Pitirim A. Sorokin. „Social and Cultural Mobility“. Containing complete reprints of Social Mobility and Chapter V from Volume IV of Social and Cultural Dynamics. The Free Press of Glencoe. Collier-Macmillan Limited, London. 1964. (Raamatu „Social Mobility“ esmatrükk ilmus aastal 1927.) Loetud leheküljeni 334, kokku on lehekülgi 646 + alguses mõned nummerdamata.

Selles raamatus tegeleb Sorokin inimeste ja rühmade asendiga ühiskonnas läbi aegade. Ta arvab, et inimese asendit ühiskonnas ei määra tema suhe ühe või mõnede teiste inimestega, vaid kõigi inimestega kokku. Siis on see nähtavasti midagi, mida ei saagi täpselt kindlaks teha. Ja kas inimesele on tähtsad ainult teised inimesed? Ka koer võib hammustada või saba liputada, ka potitaimed mõjutavad meeleolu ja ootavad kastmist, inimesi ei huvita ainult teiste inimeste arvamused, vaid mõnda veel rohkem Jumala oma.

Sorokin tahab selles raamatus justkui kehtestada inimeste absoluutset hierarhiat. Kes on ühes asjas väljapaistvam, see olevat tavaliselt ka teistes asjades. Ühe ametikoha tähtsus ühiskonna kui terviku suhtes olevat erinevatel aegadel erinev. Aga kas ei erine ka sama aja inimeste väärtushinnangud sellele, mida tähtsaks pidada? Kunagine Tartu meister males Kullamaa toob oma mälestusteraamatus juba kaanel välja, et on maletaja, seevastu kaante vahel ütleb, et oma palgatööst ta palju ei kirjuta, sest ei ole elus meelepärast tööd teinud. Ma olen saanud sama linna meistrivõistlustel samal alal kolmanda koha, aga mulle on kirjatöö tähtsam, sest see parandab tuju rohkem. Raha on mulle makstud raamatute tõlkimise eest, aga seda võin teoreetiliselt ka mitte teha, sest originaalteksti kirjutamine on huvitavam.

Varem tõlgitud raamatus „Meie ajastu kriis“ ja teises paksemas raamatus samal teemal nõustub Sorokin, et erinevate inimeste väärtushinnangud on tõesti erinevad, kuid selliseid ajajärke, kui kultuuripilt pole nii ühtne kui mõnel muul ajal, peabki ta kriisiajajärkudeks. Huntingtoni uuemas raamatus „Tsivilisatsioonide kokkupõrge“ näidatakse, et ei aita ka see, kui ühes maailmajaos on ühtne tsivilisatsioon, sest jääb võimalus minna tülli teise tsivilisatsiooniga. Mõni teistsugune mõtleja aga on leidnud, et nagu mitmekesisus teeb looduse tugevamaks, nii teeb see ka inimühiskonna.

Sorokin näib praegu loetavas raamatus arvavat, et mida suurem on mingi inimrühma keskmine pikkus, kaal, intelligentsus, võim, rikkus ja elu kestus teiste inimrühmadega võrreldes, seda parem. Positiivseid omadusi peab ta rohkem pärilikeks kui keskkonnast tingituteks. Raamatus revolutsioonidest on tal kahju, et revolutsioonide ajal saavad suuremas ülekaalus surma põhimõttekindlamad inimesed, kuid nüüd loetud raamatus leiab ta, et võimule pääsemiseks on ka rahulikumatel aegadel vajalik valetamine, halastamatus ja võimuiha. Mul tuli seda raamatut lugedes korduvalt meelde Uku Masing, kelle käega tehtud märkusi ühele Sorokini raamatule ma olen näinud. Kui Sorokin toob statistiliselt välja, et valged inimesed on intelligentsemad kui pärismaalased, siis Masing pidas sellest hoolimata loodusrahvaid paremateks kui neid rõhuvaid valgeid. Taimedel ei ole üldse aju leitud, aga üks raamat on Masingul sellest, et talle meeldivad taimed rohkem kui inimesed. Kui Sorokin peaks edukaid inimesi justkui edututest väärtuslikumateks, siis Masing ühes teoses meenutab, et noorena ta tahtis, et tema nimi oleks kuulus, aga hiljem sai aru, et see oleks nõrgemate otsas trampimine. Kuigi pärast Masingu surma on tema raamatuid palju välja antud, oli ta enda mõte, et nende käsikirjad võiks ära põletada. Ma olen väitnud, et headus on tähtsam kui tarkus. Sorokin oleks võinud uurida ka headuse pärilikkust, kuigi võibolla ta on seda kuskil teinud. Tegelikult ta teeb ka loetud peatükkides juttu kurjategijate pärilikest omadustest keskmise inimesega võrreldes.

Raamatus on palju statistilisi tabeleid. Mõnel juhul ei ole Sorokin ka ise kindel, mida selle statistika põhjal täpselt järeldama peaks. Kui mainisisin jutuajamises, et Sorokin on toonud statistikat erinevate ühiskonnakihtide keskmise pikkuse ja kaalu kohta, valitsevatel kihtidel olevat kasv ja kaal suuremad, siis mult küsiti, millele ta viitab, Eestis olevat selliseid asju vähe uuritud. Ma polnud tol hetkel veel peatüki lõpus olevate viideteni jõudnud, aga pärast vaatasin, et viidatud on trükistele, mille pealkirjades esinevad sõnad antropoloogia, antropomeetria, biomeetria ning eugeenika. Raamatust tervikuna olen leidnud autoriteetidena viidatavat mitmetele autoritele, kellest lugesin magistriõppes kui fašismi filosoofia eellukku kuuluvatest – Chamberlain, Gobineau ja Pareto. Võibolla see on ajastu eripära, et need autorid olid loetavamate hulgas. Sorokin on lugenud ka Marxi, aga temale viitab seoses sellega, et ei ole Marxiga nõus. Marxile tundus, et ühiskonnas kihistumine süvenes, aga Sorokin näitas, et see on käinud ajaloos tõusude ja mõõnadega.

Kahing avangus

Jaanuarikuus oli maleklubis turniiridega vaheaeg, täna tuldi kokku, et tähistada Põdersalu sünnipäeva. Mängiti malet 20 osavõtja, 7 vooru ja 15 minuti mõtlemisajaga. Tulemused olid:

A. Pedmanson 6 p.
Trohhalev 5
Parts 5
Tätte 5
H. Pedmanson 5
...
Runnel 2,5

Üks mäng algas umbes selliste käikudega, mul olid valged:

1. e4 c6 2. d4 d5 3. Rc3 de 4. Re4 Of5 5. Rg3 Og6 6. Rf3 e6 7. Oc4 Od6 8. 0-0 Rf6 7. Ve1 Rbd7 8. Oe6 fe 9. Ve6+ Oe7 10. Le2 Rf8 11. Ve5 Rg4 12. Vg5 Rf6 13. Re5 h6 14. Vg6 Rg6 15. Rg6 Vg8 16. Rf5 Kf7 17. Rfe7 Ve8 18. Of4 Ld4 19. Ve1. Valgel oli mängu lõpuni materjali rohkem, algul oli rohkem ka aega, aga lõpuks võitis ajaga must. Üks teine tänane mäng pöördus vastupidi, et mul oli nii aega kui ka materjali vähem, aga lõpus hakkasin kiiresti käima ja võitsin endalegi märkamatult ajaga.

neljapäev, jaanuar 31, 2019

Luuletuste tsiteerimine

Ühelt valitsejalt oli riik ära võetud, aga ta läks nüüd vannituppa ja taastas oma riigi, esialgu väiksel alal. Tal olid ka mõned kaaslased. Ta kutsus vannituppa ka teise valitseja, kellelt oli samuti riik ära võetud, samuti läksid sinna teise valitseja kaaslased. Need kaks valitsejat olid ungarlased ja nad valitsesid nüüd ühist riiki. Aga muud inimesed ei leppinud riikide taastamisega ja läksid lukus vannitoaust ründama.

*
Olin koolis. Kirjutasime kontrolltööd. Panin kontrolltöö kolme vastusena kirja ka mälestusi luuleridadest. Vaatasin, kui palju ma mingi kontrolltöö osa eest punkte sain. Neid oli üsna palju. Kontrolltöö koosnes paljudest küsimustest ja punkte andnud vastuseid oli ridamisi, kuigi mõnel juhul ei olnud punktid maksimaalsed. Õpetaja ütles, et see on väga hea, kui kontrolltöös luuletusi tsiteeritakse. Kui muude vastuste eest annab ta 1 punkti, siis luuletuse eest 20 punkti. Mulle meenus, et ülikooli sisseastumiskirjandi konsultatsioonis nii ei öeldud, seal arvati, et luuletust võib tsiteerida ainult siis, kui kirjavahemärgid on täpselt nagu originaalis. Praegu ütles õpetaja, et ühe tüdruku kehaasendist on näha, et ta varitseb hetke, millal saaks maha kirjutada, ja selliseid hetki oodates kirjutab venitatud vastuseid.

kolmapäev, jaanuar 30, 2019

Seinaaugust sisse

Üle Euroopa suurenes valimistel eurovastaste asemel konservatiivide toetus. See tuli sellest, et saadi aru, et Euroopa Liitu kuulumine on paratamatu, aga loodeti, et konservatiivid võiksid seda pehmendada.

*
Olin teel kooli poole. Jõudsin kohale ja ronisin seinas olevast august ühe endavanuse poisi korterisse sisse. Kõigepealt olin sahtlikapil, millele pääsesin sellest kõrgemal paiknevast seinaaugust. Poiss ütles, et ma jääkski sahtlikapile istuma. Minul oli olnud teine plaan, tahtsin kõndida teise ruumi. Aga nüüd tegin nagu öeldi. Sellel poisil oli ka poeg, kes oli täna rääkima õppinud. Ta rääkis algusest peale pikka juttu. Mõtlesin, et Tõnis õppis ka rääkima enne kui kõndima. Praegu ruumis viibiv laps palus, et ma teda püsti seisma aitaksin. Paistis, et ta saab täna seismise ja kõndimise ka selgeks, kuigi algul võis kukkuda. Sellel lapsel oli ka väike õde.

teisipäev, jaanuar 29, 2019

Rahutud ööd

Eile oli üks unenägu kole võibolla osalt sellepärast, et valmistusin arsti juurde minema. Täna nägin ka midagi unes, aga läks meelest. Väljaarvatud see, et enne viimast ärkamist kuulsin unenäos uksekella. Vahel selline unenägu tähendab päriselt uksekella helisemist, aga täna võibolla mitte, sest pärast ärkamist hääl ei kordunud.

esmaspäev, jaanuar 28, 2019

Sissemagamine

Minu vastu oli esitatud mõrvasüüdistus. Käisin koos süüdistajaga ringi. Aitasin tal mõnesid liigutusi teha. Ühe aitamise kohta ütles ta, et see on poolkasulik tegu, teise kohta, et veerandkasulik. Mõrva ma eitasin. Ütlesin, et ma ei teagi, kuidas tapmine käib. Kui ma oleks kedagi tappa proovinud, oleks ta ellu jäänud. Tapmine eeldaks teise inimese puudutamist, aga teisi inimesi puudutada ma ei kannata. Lõpuks ütlesin, et kui minu vastu on süüdistus esitatud, võibolla on sellel tõepõhi all, aga miks ma sel juhul ise tegu ei mäleta?

*
Olime maja ees. Mul oli palju padasid. Ütlesin, et söögi tegemine käib nii, et panna patta asjad sisse ja hakata keetma. Jürgen ütles, et ma hakkaks siis seda tegema. Kõigepealt hakkasin ühte pada puhastama, sest selle põhja külge olid eelmisest söögitegemisest kleepunud kartulite alumised küljed. Kui Jürgen nägi, et ma söögiasju kätega puudutan, võis tal söögiisu üle minna.

*
Pidime minema mitmekesi Riiga võistlustele. Minejate hulgas olid Peebo ja Raidväli. Rongi peale jõudmiseks olin pannud endale elektroonilise äratuskella helisema. Magasin voodis ja ootasin äratust. Lõpuks läksin kella vaatama. Selgus, et helisemisaeg oli juba möödas, aparaat polnud häält teinud. Järeldasin, et siis ma enam Riiga ei jõua. Läksin magama tagasi. Kui jälle üles tõusin, hakkasin oma elektroonilise seadmega tegelema. Väike Toomas tahtis selle nuppe vajutada ja küsis, mille jaoks mingi nupp mõeldud on. Keelasin teda mitu korda. Mulle tuli alles nüüd mõte, et esimesel kellavaatamisel ma oleks võinud proovida veel võistlustele jõuda teise rongiga, ronge võis tihedalt käia. Nüüd oli see võimalus ka möödas. Võidi mõelda, et ma meelega ei läinud võistlema. Nüüd võis olla võistkonnal üks laud täitmata ja seda võidi oluliseks pidada. Võis pealegi olla, et keegi teine jäi haigeks, nii võis täitmata olla kaks lauda. Olin enne tänast avaldanud blogisissekande, kus olin neid võistlusi maininud. See võis halb olla, sest nii võis hakata Riiga sõitma ka keegi, kes ei olnud võistkonna liige. Ma olin küll blogis loetlenud, kes on Tartu võistkonna liikmed.

pühapäev, jaanuar 27, 2019

Mahamängimiskatse

1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 a6 4. Oa4 d6 5. Oc6 bc 6. d4 Rf6 (siiani raamatust) 7. de Re4 8. Le2 d5 9. Rd4 Oc5 10. Oe3 Od7 11. 0-0 Od4 12. Od4 0-0 13. f3 Rg5 14. f4 Re6 15. Oe3 Ve8 16. Rd2 d4 17. f5 de 18. fe Oe6 19. Le3 Vb8 20. b3 Ld5 21. c4 La5 22. Re4 Og4 23. Lf4 Oh5 24. c5 Ve7 25. Lg5 Lb4 26. Rf6+ Kh8 27. Rh5 Ld4+ 28. Kh1 Le5 29. Le5 Ve5 30. Rg3 f6 31. Vc1 Vb5 32. Vf5 Ve8 33. Vd1 Kg8 34. Vd7 Ve1+ 35. Vf1 Ve5 36. Vc7 Vbc5 37. Vd1 h6 38. h3 Vc2 39. Vdd7 Vg5 40. Kh2 h5 41. h4 Vg4 42. Vg7+ Vg7 43. Vg7+ Kg7 44. Rh5+ Kf7 45. Rf4 Va2 46. Rd3 Kg6 47. Kh3 Ve2 48. Rf4+ 1:0. Pärast raamatuosa lõppu mõtles valge 28 ja must 21 minutit.

Hoiatuskõne

Mängisin malet. Seis tundus võrdne, aga kui ma nupud kokku lugesin, siis oli mul kaks etturit vähem kui vastasel. See malepartii oli üks konverents. Kirjutasin sellel peetud kõnedest Helinale. Täna sain talt ka vastuse. Ta vastas, et on selle konverentsi videot vaadanud.

*
Ülikoolil oli naisrektor. Küsiti, kes on rektorisse armunud. Kaks tüdrukut vastasid, et mina. Rektorile soovitati, et ta istuks minu koha peale, mind ei ole praegu siin. Rektor vastas, et ta ei taha, ta istub harjunud koha peal. Minu toas valmistuti rektori kõneks. Akna all oli mööblivaba ruumi, kuhu mahtus istuma. Mõtlesin, et kui sinna mööblit ei panda, siis ei saa nii palju raamatuid juurde osta. Esialgu sai siiski panna uusi raamatuid vanade peale. Ütlesin Bristolile, mida rektor oli eelmine kord teinud. Bristol ahhetas. Siis saabus rektor ise ja alustas kõnet. Istusin tema poole seljaga. Kõne teema oli, et on avastatud uus viis, kuidas saab raha varastada. Kõne eesmärk oli hoiatada, aga mõtlesin, et enne kui jõutakse ettevaatusabinõud tarvitusele võtta, võib keegi kõnest saadud idee põhjal tõesti varastama hakata. Pärast kõne lõppu tahtsin suunduda kõrvalruumides asuvasse kooli raamatukokku. Enne läksin seina äärest oma kotti võtma. Seal oli üks poiss kaks kotti korraga kätte võtnud. Küsisin talt, kas tema ongi varas, sest tema oma ei oleks tohtinud olla rohkem kui üks kott. Läksin raamatukokku. Seal olid virnas laua peal raamatud ja vihikud. Istusin laua taha ja lugesin järjest neist raamatutest ja vihikutest esimesi lehekülgi. Tahtsin enda vihiku endale osta.

laupäev, jaanuar 26, 2019

Kommentaaride variandid

Olime filmi tegelased. Filmis kaaluti erinevaid plaane, mida rohkearvuliste arvutitega kindlasti teha tuleks. Kui mõni asi tegemata jätta, võis halvasti minna. Pani imestama, kuidas saab tegevusi olla korraga nii palju. Aga siis toimus allakäik. Kõigil tegelastel sai järjest raha otsa ja nad hakkasid enda raha asemel mängima arvutitega kellegi teise raha eest, et rohkem kuid vastu pidada. Selgus, et see oli arvutimängude eest hoiatav film. Tegelased peale arvutiga mängimise muud ei teinudki ja kuskil peale arvutite muud ei olnudki, arvuteid oli tihedalt.

*
Olin ühes linnas korduvalt käinud. Nüüd vaatasin selle linna kaarti ja sain oma teekonnad selles linnas skemaatiliselt selgemaks. Mul oli iga kord kuidagi õige koht üles leida õnnestunud, aga selgus, et ma olin seal käinud ainult kahel paralleeltänaval.

*
Valmistasin ette ühe raamatu käsikirja. Sellesse panin Kerese kommenteeritud partii variandiga, kus must käis avangus Oc5. Mulle tuli meelde, et olen seda partiid teises kohas teistsuguste kommentaaridega ka näinud. Mõtlesin, et selle kohta panen joonealuse märkuse. Otsisin selle teise koha välja. Seal ei olnud ikkagi täpselt sama partii, sest mõned käigud olid teist moodi. Mõtlesin, kas siis panna joonealune märkus või mitte, kui olulised need seisu erinevused on. Vaatasin kolmandasse trükisesse ja juhuslikult leidsin ka sealt kohe selle partii kolmandate kommentaaridega. Need ei olnud enam Kerese kommentaarid. Selle ajakirjalisa lõppu olid märgitud, et seda toimetasid Heuer ja üks teine mees. Mõtlesin, kas kirjutada, et need on Heueri kommentaarid. Teine mees tegeles ajakirjalisas arvatavasti küljenduslike küsimustega. Aga võis ka olla, et seda partiid olid mõlemad kommenteerinud või just teine mees.

reede, jaanuar 25, 2019

Talisport ja ajalugu

Eile käisin suusatamas. Suusatajaid tundus olevat arvu poolest rohkem kui eelmistel kordadel sel talvel. Võibolla inimesed on hakanud vaatama, et lund jätkub nii kauaks, et tasub endale suusad osta. Vahepeal oli aastaid, kus ma ei tahtnud enne minna, kui olin kindel, et jää on piisavalt paks. Nii ma ei jõudnudki suusatama. Aga nüüd ei suusatata ka kanali peal, vaid kõrval. Uisutada ei saa, sest rada tehti uisutajatele ainult üheks päevaks, hiljem seda enam lumest puhtaks lükatud pole. Tuleviku ajaloouurijad võivad teha ajalehe põhjal valejärelduse, et uisutati talv läbi. Minu blogis on küll kirjas, et kogu aeg uisutada ei saa, aga blogid on vist kuulutatud vähem usaldusväärseks ajalooallikaks. Kuigi käsikirjalisi arhiivimaterjale peetakse vist paremaks kui ajalehti. Blogi on samuti ajalehest käsikirjalisem. Kui ma olen midagi ajalehes kirjutanud, siis on toimetajad osa juttu ära muutnud ja pole parandusi läbivaatamiseks saatnud. Raadios üks laul pandi kokku kontekstist väljarebitud lindistusekatketest.

neljapäev, jaanuar 24, 2019

Uudis ja pressiteade

Elasin täna hommikul suures toas, sest minu omas oli remont. Remont oli küll lõppenud, aga sinna tuppa ei soovitatud halbade aurude pärast minna. Aga kui ma vaatama läksin, siis ma aurusid ei märganud. Küsisin, kas nüüd võib sinna tagasi minna. Vastati, et võib. Mõtlesin, et heidan veel voodisse pikali.

*
Vaatasin ühelt võrgulehelt maleuudist. Kirjutasin sel teemal oma blogis. Pärast seda avaldati Maleliidu pressiteade, et Maleliit lõpetab koostöö võrguteenuse pakkujaga. Maleliit küsis, miks ei ole uudist, mida ma olin lugenud, Maleliidu kodulehekülje arhiivis. Mõtlesin, et ma lugesingi seda teiselt võrguaadressilt. Nüüd oli oodata, et Maleliidu juht astub ametist tagasi, nagu osad olid juba palju aastaid lootnud. Vaatasin uuesti blogist, mida ma olin kirjutanud. Kirjutatud tekst oli natuke teistsugune kui ma olin arvanud. Särgava tuli ja vaatas üle mu õla. Selgus, et ta oli minu blogi täna juba lugenud, mida ma seal ajaloost kirjutasin.

*
Läksin ülikooli inglise keele tundi. Nägin, kuidas mõned rühmakaaslased andsid koduseid töid ära. Ütlesin, et õige jah, mul läks meelest, et kodune töö tuleb ära anda. Hakkasin seda kotist otsima. Ütlesin, et veel ei ole selgunud, kas see on mul kaasas. Arvatavasti on kaasas, aga kui ei peaks olema, saan selle kasvõi homme ära tuua. Esimese raamatu vahel, mille vahele ma vaatasin, seda ei olnud.

Võõrkeeltesse tõlkimine

Eile väljas kõndides tuletasin meelde oma luuleridu ja proovisin iga rea tõlkida või jutustada ümber inglise, saksa ja vene keeles. Hiljem kodu suunas tagasi kõndides hakkasin sõnastama eestikeelseid lauseid tõlkimisel oleva venekeelse raamatu ja selle autori kohta, püüdes iga lause tõlkida või jutustada ümber vene keeles. Need harjutused tulid mul paremini välja kui ma enne alustamist mõtlesin. Seega olen raamatuid eesti keelde tõlkides võõrkeeli juurde õppinud.

kolmapäev, jaanuar 23, 2019

Lugemine ja vältimine

Läksin ajakirja toimetusse. Toimetaja küsis mult ühte sõna. See oli uut moodi sõna ja kui ma seda nimetasin, siis toimetaja hüiatas, et selline sõna. Lehitsesin ajalehe aastalõpunumbrit, kus olid aasta kokkuvõtted. Need leheküljed, millest oli karta, et seal on minu kohta karikatuur, jätsin vahele. Jutuks tulid unenäod. Keegi nägi öö jooksul 20 unenägu. Bristol ütles, et mina vist ka. Vaidlesin vastu, et mina näen ühe või mõned. Lugesin edasi unenägude liikidest. Kirjutati, et seksiteemalistes õudusunenägudes võib ärgata kolm korda ühest unenäost teise, aga et inimesed naudivad selliseid unenägusid.

*
Olin ülikooli raamatukogu kataloogisaalis. Istusin arvuti taga ja mõtlesin, mida välja tellida. Olin paberile kirjutanud juba pika nimekirja asjadest, mida pean tegema, ja kirjutasin seda veel edasi. Mõtlesin, et mul läheb vaja Uku Masingu doktoritööd. Leidsingi selle juures olevast riiulist. Kuna ma midagi välja ei tellinud, võeti sellelt laualt arvuti ära. Istusime kolme inimesega selle laua taga edasi.

Parandatud segakontrolltöö

Tänase eksamipileti küsimused kolmelauseliste vastuste jaoks on:

1. Tänavune suusatamine.
2. President Reagan.
3. Soolhape.

1. Olen püüdnud käia suusatamas kaks korda nädalas. Üks nädal piirdusin vist ühe korraga. Viimasel korral kasutasin rohkem erinevaid radasid kui sellele eelnenutel.
2. President Reagan valiti presidendiks aastatel 1980 ja 1984. Ametis oli ta aastatel 1981-1989. Tema asepresident oli Bush.
3. Soolhappe valem on minu mälu järgi HCl. Seda hääldatakse haa kloriid. /PARANDUS ENNE AVALDAMIST: See on vist viga. Kontrollimisel leidsin nimetuse vesinikkloriid. Võibolla võib hääldada ka ha kloor./ Nagu kõik happed, reageerib see alustega, andes tulemuseks sooli.

teisipäev, jaanuar 22, 2019

Kontrollküsimused

Tänasel järgmisel eksamil on 3 küsimust:

1) Mida sa eile unes nägid?
2) Mida sa eile viimase asjana lugesid?
3) Mida sa üleeile tegid?

Kõigile küsimustele tuleb vastata kolme lausega.

1) Nägin unes midagi male kohta. Panin blogisissekande pealkirjaks "Spordikooli ruumid". Peale male oli juttu ka füüsilise spordi trennist.
2) Lugesin kahte raamatuarvustust "Loomingu" jaanuarinumbrist. Esimene arvustus oli ühe luulekogu ja teine ühe Vahingu naise mälestuste kohta. Esimene arvustus keskendus hinnangutele ja teine tsitaatidele.
3) Üleeile oli pühapäev ja käisin raamatukogus. Seal panin riiulis ajakirjade järjekorda õigemaks, lugesin ühte ajakirjanumbrit ja pärast vaatasin kolmandat osa vaibanäitusest, aga mitte veel kõike. Kodus tegin maletrenni, alustasin uue ajaleheaastakäigu uurimist, pesin nõusid, pesin pead, lõpetasin ungarikeelse vikipeedia ühe artikli avaosa tõlkimise ja kopeerisin endale tõlkimiseks järgmise artikli avaosa.

Erinevad küljed

Sõitsin bussis. Minu ees istus Kati S. Kui olime natuke aega sõitnud, ütles ta mulle tere. Rääkisime mõned laused, siis läks ta minema nagu tavaliselt. Ma oleks tahtnud veel rääkida.

*
Olin kirjutanud, et fašismil on ka positiivseid külgi. Sellele oli ühes ajalehes vastatud. Olin vastust blogis kommenteerinud ja nüüd ilmus minu mõtte kohta "Eesti Päevalehe" juhtkiri. Tundus et tehti skandaal ja võibolla oli kasutatud lisaks minu algsele mõttele ka minu teist kommentaari. Sellest hoolimata tundus mulle endastmõistetav, et igal halval asjal on ka häid külgi.

*
Saatsin kõigisse listidesse, milles ma olin, ühise kirja, et inimesed liituksid ka teiste listidega lisaks sellele, kus nad juba on. Vaatasin, et mõned koopiad olin saatnud ka olematutesse listidesse. Olin tahtnud kirjutada ainult ülikooli listidesse, aga vaatasin, et üks avalik koopia oli kogemata läinud ka perekonna listi.

*
Olin muutnud blogi päise kujundust. Nüüd kirjutas A. Laiapea mulle kommentaari, et ma muudaks päise praegusest erinevaks, sest ta tahaks minu blogi jälgida, aga nii koleda päisega ta seda ei tee.

esmaspäev, jaanuar 21, 2019

Spordikooli ruumid

Mängisin maleklassis Tartu meistrivõistlustel. Minu vastane oli naismaletaja. Panin lipu peale. Vastane tegi märkuse, et tema jõudis lippu käik varem. Ütlesin, et siis saame ju üksteise lipud kuningatega lüia ja viigi teha. Võibolla ta valetas, et jõudis lippu varem, muidu oleks vist mina võitnud. Vastane kirjutas oma partiiprotokolli lõppu kommentaariks arvestatud variante, et nendega kohtuniku poole pöörduda. Siis tõmbas ta need variandid maha. Mängu tulemus oli viik ja jäime kohta jagama. Olime ka varem Tartu meistrivõistlustel kohta jaganud, aga iga kord polnud omavaheline tulemus viik olnud. Läksin teise ruumi. Seal ütles üks koolipoiss treenerile, et ta ei viitsi pingutada. Treener vastas, et kui see õpilane pingutaks, siis ta peaks hakkama tugevatel turniiridel mängima. Vaatasin koridoris füüsilise spordi trenni. Seal üks poiss ütles, et ta ei taha trennis käia. Tema treener vastas, et treeneritel on ka tagaruumides omavahelised tülid, millest õpilased ei tea.

pühapäev, jaanuar 20, 2019

Lipu suunad

V-K-L-V-R-O-O-R
1. e4 f6 2. d4 d5 3. f3 Rg6 4. Of2 e5 5. de de 6. Rg3 Re5 7. Re4 Od5 8. Rc3 Le6 9. Rd3 Oc6 10. Ve1 Rd3 11. Od3 Lf7 12. Le3 Lh5 13. Og3 Rd6 14. 0-0-0 Ve8 15. Lg1 La5 16. Oh7 0-0-0 17. Og6 Lg5+ 18. Kb1 Lg6 19. Vf1 Rf5 20. Of4 Vd1+ 21. Vd1 Kb8 22. a3 Od6 23. Oc1 Rh4 24. Vd2 Of4 25. Vd4 Oc1 26. Vh4 Od2 27. Ka2 Oc3 28. bc Lc2+ 0:1. Valge mõtles 28 ja must 26 minutit.

Malelauaga kooliteel

Läksin kooli poole. Tee peal nägin, kuidas mängiti uut moodi malet. Poisid ei kasutanud selleks malelauda, vaid korraldasid omavahelise rüseluse. Mõtlesin, et mina eelistan mängida malelaual. Mul olid malelaud ja nupud kaasas. Tee peal pillasin mõned nupud maha. Mõtlesin, et kui koolis peaks selguma, et nuppe on puudu, siis tulen tagasi, et need üles korjata. Korjasin neid juba praegu. Aga nii sai võibolla nuppe liiga palju, sest maas võis olla ka kellegi teise nuppe. Vahepeal oli kooli õuele saanud minna läbi naaberõuede, aga nüüd tundus, et need on kinni pandud ja tuleb minna ringiga. Koolimaja kõrvalaia augud olid kinni löödud, aga selgus, et uus väike auk on aia sisse asemele tekkinud ja jäljed viisid ikkagi diagonaalis läbi naaberõue.

*
Kaks meest moodustasid uue ansambli ja laulsid mitte kõige andekamaid kurvana tunduvaid laule. Nad laulsid vannitoas. Kui nad olid juba natuke aega laulnud, panid nad vannitoa ukse riivi, et nende ema sisse ei saaks.

laupäev, jaanuar 19, 2019

Vihikud kapis

Olin istunud kohvikus. Minuga oli tulnud juttu ajama üks võõras noor naine. Ta oli kutsunud mind ühele tänavale, et seal saame uuesti kokku. Olin kohale läinud, aga teda polnud tulnud. Mõtlesin, et kui ma teda veel kunagi näen, siis ei ütle ma talle enam midagi. Pealegi ei pruugi ma teda ära tunda.

*
Mulle tuli meelde, et ma pole viimasel ajal asparaagust kastnud. Vaatasin, et asparaagus näebki juba natuke kuivanum välja. Muld oli purukuiv. Valasin sellele vett. Vett sai vist isegi liiga palju, sest see hakkas üle poti ääre alla voolama. Vaatasin, et siin vist kastmine ka ei aita, sest elektrijuhe oli asparaaguse sisse kinni jäänud ja varre mullast lahti tõmmanud. Võibolla oleks aidanud selle mulda tagasi torkamine. Või kui see ei aidanud, siis oli vähemalt uusi varsi mullast nina välja pistnud, mis võisid edasi elada ka siis, kui vana vars kuivab. Avastasin, et Hennu käes on minu kapist võetud vihikuid. Võtsin need talt ära. Tundus, nagu oleks Henn ühte vihikut rebinud. Aga tõenäoliselt oli seda närinud hiir. Vaatasin, et mul on kapis mitmed vihikud kortsu läinud. See võis tulla sellest, et olin teinud nendest liiga kõrge virna. Virna oleks tohtinud teha vaid poole kapini, aga ma olin teinud kapi laeni ja osa vihikuid oli alla varisenud ning kortsu läinud. Mõtlesin, et see on halb, ema võib vihikuid ära visata selle järgi, mis on rohkem kortsus, arvestamata, millised on mulle tähtsamad. Lugesin oma vihikust luuletust. Mõtlesin, et isegi minu trükki antud luuletusi on kritiseeritud ja avaldamata jäänud on veel halvemad. See võib tulla sellest, et trükki antud mõtlesin peast tervikuna välja, aga vihikusse olen kirjutanud rida haaval välja mõeldes.

reede, jaanuar 18, 2019

Kõned läbi aastate

Aastal 1988 tähistati ülikooli kohvikus minu vanaisa ajalooprofessor Herbert Ligi 60. sünnipäeva. Sünnipäevapeol peeti õnnitluskõnesid, mis kõik ei ole enam meeles. Aga meeles on, et üks kõnepidaja küsis, mis on ühist Herbert Ligil ja János Kádáril. Üks asi, mis neil ühist oli, oli see, et mõlemad mängivad malet. Võibolla oli veel midagi. Tol ajal oli populaarne Rahvarinde juht Savisaar, kes ei tulnud peole ise kohale, aga kelle õnnitlus oma õpetajale ette loeti.

Aasta 1990 oli vanaisa viimane eluaasta, aga ta jõudis veel oma sünnipäeva ära pidada. Kuna oli teada, et ta oli raskelt haige, siis on hiljem meenutatud, et ta oli öelnud, et pole kunagi nii palju õnnitlusi saanud kui tol aastal. Sünnipäevapidu peeti kodus ja viibisin seal kohal. Vanaisa tegi peolauas nalja, millest ma tol korral aru ei saanud, aga ka hiljem on meenutatud tema sõnu: "Minijale antakse väiksem tükk."

Matused algasid ülikooli peahoones. Mäletan sealt oma isa kõnet, kes rääkis, kuidas jaanipäeva paiku kuulis vanaisa ühte kutset. Vanaisa haiguse ajal oli isa vaadanud Piiblist ennustust haiguse kulu kohta ja Piibel oli avanenud kohast, kus oli valus lause: "Andke meile Barabas vabaks." Piibli järgi sai Barabas vabaks Jeesuse asemel.

Hiljem peielauas peeti veel kõnesid, kus räägiti, et vanaisa oli igas asjas esimene ja võttis esimesena naise. Males oli ta andnud teistele pimesimultaani mitmel laual ja võitnud.

Ühel aastal, mille numbris ma pole enam kindel, käisin ajaloo õppehoones, kus peeti vanaisa mälestusüritust. Üks kõneleja rääkis, et vanaisal oli arhiivis kindel istekoht ja kui kõneleja oli ühel korral sinna istunud, oli talle tehtud märkus, et kohe tuleb sinna minu vanaisa, koht tuleb vabastada. Vanaisa oli istunud arhiivis nii palju, et ülikonna üks õlg oli pleekinud akna all teist tooni kui teine. Aadu Must rääkis tol korral, kuidas ta polnud alati kindel, kas vanaisa teeb nalja või räägib tõsiselt. Näitena tõi ta selle, kui vanaisa oli öelnud, et vanasti kinnitati vikatitera vikativarre külge teist pidi kui hiljem. Must ei teadnud ka kõnet pidades, kas see vastas tõele või oli nali. Tol korral võttis koha pealt sõna minu geograafist vanatädi, kes meenutas, kuidas ta oli ühel korral kiitnud vanaisa venna tantsimisoskust, mille peale vanaisa oli öelnud, et tema on vendadest kõige parem tantsija.

Täna käisin esimest korda uues arhiivihoones, kus peeti taas vanaisa mälestusüritust ja esitleti 19. sajandi Saaremaa kaartide uut trükki. Esimesena kõneles Priit Pirsko, kes luges ette vanaisa keskkooli lõputunnistuse. Vanaisa oli keskkoolis väga hea õppeedukusega, diplomil toodi välja ka tema saavutusi spordis ja males. Aadu Must tõstis esile, et vanaisa kuulus nende ajaloolaste hulka, kes uurisid ajalugu arhiivimaterjalide põhjal. Ta meenutas, kuidas Nõukogude ajal oli Saaremaa piiritsoon ja vanaisa oli kirjutanud ühe teose mälu järgi sellepärast, et märkmed asusid teisel pool kontrolljoont. Ta meenutas, et vanaisa valis vanema agraarajaloo uurimisteemaks sellepärast, et sellest teemast ei saanud punased ideoloogid aru. Kuid uuemal ajal asus ta uurima Nõukogude massirepressioonide ajalugu, mis olnud tervistkahjustavalt raske teema. Ott Kurs rääkis sellest, kuidas ta tegeles koos vanaisaga Õpetatud Eesti Seltsi taastamisega. Aegade paranemine tegi selle võimalikuks. Lõpus rääkisid uuesti Must ja üks kaartide uuesti trükkimisega seotud naine. Vanaisa eluajal polevat olnud võimalik nii kvaliteetsete kaartide trükkimine kui praegu.

Enne algust

Läksin maleklassi. Maksin Karbale turniiri osavõtumaksu. Ütlesin, et maksin liiga palju, ja võtsin kaks kümnelist rahatähte tagasi. Karba lisas, et ikka on veel liiga palju, ja andis veel kaks viielist tagasi. Ta kommenteeris, et kui ma raha lugeda ei oska, siis mul pole maleline mõtlemine ka hea. Selle peale rääkisin loo, et ükskord mängisin Kolgiga, ta kahis avangus etturi, ma ei pannud seda tähele, võitsin, ja alles pärast mängu lõppu ütlesin, et ma ei teadnudki, et mul ettur rohkem oli. Praegu oli turniir algamas. Enne kuulutas üks vana naine välja leinaseisaku ühe õilsa maletaja auks. Pöörasin pea kõrvale, et ei oleks näha, et pisar silma tuleb. Mõtlesin, et leinaseisaku ajal ei sobi vist pead pöörata. Leinaseisak sai juba läbi. Aga nüüd ütles vana naine, et leinaseisakuid võiks veel teha. Ta hakkas loetlema endisaegsete mängijate nimesid, keda mina ei tundnud.

*
Ilma kriipsuta i ja kriipsuga i-ga algavate sõnade jaoks olid eraldi usaldustelefonid.

neljapäev, jaanuar 17, 2019

Erakordselt kõrge hinne

Mängisin pikal maleturniiril. Üks naine otsis uut taskurätti, sest ta oli ühe täis nuusanud. Tahtsin teda aidata. Mul olid kuskil teised püksid, mille taskus oli teine taskurätt. Tahtsin selle naisele anda. Minu taskurättidesse oli küll ka natuke nuusatud. Teise seina ääres pingil olid reas inimeste asjad. Otsisin, kus on seal minu kott ja püksid. Otsimine võis teistele jätta mulje, et ma tahan neilt midagi varastada. Üks poiss tuli mulle appi ja ulatas mulle minu asjad. Aga see naine oli juba läinud. Algas turniiri uus voor. Osavõtjaid oli järel varasemast vähem. Mõtlesin, et ma mängin küll turniiridel teistest harvem, aga see-eest pikema mõtlemisajaga turniiridel, nii et kokku mõtlen ikka sama kaua.

*
Inglise keele õpetaja oli läbi vaadanud minu hulk aastaid vanema vihiku. Talle oli sinna kirjutatud kirjand nii väga meeldinud, et ta oli pannud selle eest hindeks 7. See kirjand oli kirjutatud õpetajate päeval, tol õpetajate päeval oli Tristan kohe hinde 7 kätte saanud. Täna ütles õpetaja mulle, et sel korral olen ma kirjutanud tõelise kirjandusteose. Minu pinginaaber oli Kristjan G. Rääkisin talle, et ma olen selle sisuga kirjandi eesti keeles hiljem ka kirjutanud, aga hilisemal korral sain hindeks 1. Kristjanit huvitas, miks oli eri kordadel hinne erinev. Seletasin, et kogu aeg ei ole ma ühesuguses vormis. Kristjan vastas, et tema küll on. Vaatasin tagasi saadud vihikut läbi. Õpetaja oli pannud igale leheküljele hindeid eraldi. Ühele leheküljele oli kirjutatud luuletus ja salmidele olid eraldi hinded pandud. Ühe salmi eest oli hinne 2. Siis sain aru, et see pole õpetaja pandud hinne, vaid minu enda pandud mänguhinne. Õpetaja oli hindeid kirjutanud punasega, aga luuletuse salmide eest olid hinded sinisega.

kolmapäev, jaanuar 16, 2019

Ungari kaart

Tänase internetiseansi lükkasin niikauaks edasi, kuni päeva miinimum on täis tõlgitud, sest mõni päev ei saa muidu miinimumi ka täis. Eile kirjutasin ajaloolastele oma vanaisast, mainides muuhulgas vanavanematelt päritud maakaarte. Pärast mõtlesin, et ühendan vanaisa teema ja viimaste kuude Ungari teema, vaadates suurt venekeelset Ungari kaarti. Ungari kaardiga oli kaasas küll brošüür kohanimede registriga, aga selles brošüüris ei olnud sellist maa tutvustust, nagu ma olin varem mõne Aafrika riigi kohta lugenud. Kaardilt vaatasin Ungari järvesid. Balaton ei ole seal ainus järv. Tisza jõel oli üks suurem veehoidla. Ungari kõrgemad piirkonnad olid maa lääne- ja põhjaosas. Romaanist tuttav Egeri linn on samuti Põhja-Ungaris. Kohanimede registrist selgus, et Ungaris on ka kaks erinevat Egeri jõge.

teisipäev, jaanuar 15, 2019

Ekskursioon mudal

Olime kooli fuajees. Õpetaja kutsus õpilased enda ümber. Mina püüdsin veel stendilt vaadata, kus ruumis tund tuleb. Seda ma ei leidnud. Õpetaja kutsus meid ekskursioonile. Samal ajal lähenesid ka lõpueksamid. Varasematel kordadel olin eksamid tehtud saanud, aga kartsin, et 12. klassis need mul ebaõnnestuvad, sest ma ei suutnud enam õppida. Ekskursioon läks tammile, mille all oli veeta ja mudane jõepõhi. Õpetaja kutsus, et me hüppaksime tammilt alla ja kõnniksime mööda muda edasi. Hüppasin, aga mulle tundus, et jalg võib mudasse vajuda, seepärast läksin tammile tagasi. Erik kutsus, et lähme Tartusse tagasi. Asusime kahekesi jala mööda maanteeäärt teele.

esmaspäev, jaanuar 14, 2019

Eesti Postimees 1870-1871

„Eesti Postimees“. 9. september 1870 – 17. veebruar 1871. Loetud 102 kirjutist.

On vastandatud Jannsenit ja Jakobsoni, aga vaadeldud perioodil kirjutasid nad ühes ja samas lehes. Nende vahel oli siiski juba erimeelsusi. Jakobsoni kaastööd olid tähistatud tema initsiaalidega ja need olid ajalehe ülejäänud sisust teravamas toonis. Leht märkis ise, et on pidanud Jakobsoni töödest rohkem maha tõmbama kui teiste kaastööliste omadest.

Jannsenit on seostatud saksa ja Jakobsoni vene orientatsiooniga. Aga vaadeldud perioodil oli kellelegi jäänud mulje, et kogu leht on sakslaste vastu vaenulik. Leht küll tõrjus selliseid süüdistusi. Sakslaste ja eestlaste head läbisaamist kiideti.

Leht avaldas palju kirjutisi toimetusse mitte kuuluvatelt kaastöölistelt, lõppu lisati omapoolseid kommentaare. Vaatasin entsüklopeediast järele, et tol ajal ei olnud Jannseni tütar Koidula veel abiellunud, ta oli lehe toimetamisel oma isa abiline, olles umbes 27-aastane. Lehe põhjal ei ole selgelt eristatav, mis on isa ja mis tütre kirjutatud.

Kuigi lehe toimetuses töötas ka naine, võib mõnest kirjutisest leida naissoo kohta kriitilisi märkusi. Ühel korral öeldakse, et ega Postimees pole Postinaine. Teisel korral avaldatakse uudis, et tüdrukud ei taha 30 kraadi külmaga kooli minna, ja kommenteeeritakse, et mis sellistel seljas on. Ma mäletan, et kui ma koolis käisin, siis 25 kraadise külmaga oli seaduslik külmapüha nii poistele kui ka tüdrukutele.

Uuritud ajalõik huvitas mind praegu Prantsusmaa sündmuste tõttu. Käis Saksa-Prantsuse sõda, viimases loetud lehenumbris ei olnud veel rahuni jõutud. Aastal 1871 kuulutati välja Pariisi Kommuun, milleni ma algul välja jõuda lootsin, aga tegelikult lugesin vaid selle eelloost. Aga eellugu illustreerib tõlgitava raamatu peatükki „Revolutsioonide põhjused“.

Saksa-Prantsuse sõja algul oli Prantsusmaal võimul Napoleon III. Põhikoolis õppisime, et ta soovis sõja puhkemist, kuna arvas, et „väike edukas sõda“ võiks tema populaarsust suurendada. „Eesti Postimees“ arvab, et üks sõja alustamise põhjus oli Napoleoni soov hoida ära Saksamaa ühinemine. Aga see just kiirendas Saksa riikide ühinemist Saksa Keisririigiks. Uus riik kuulutati välja Prantsusmaa pinnal, justkui võidu tähistamiseks. Prantsuse keisri Napoleon III kohta meenutab leht, et oma valitsemisaega alustas ta loosungiga „Keisririik on rahu“, kuid et tegelikult pidas ta palju sõdu. Kas Napoleon III ei saanudki võimule tänu oma onu sõjalisele kuulsusele? Või tähendas see rahuloosung toibumist 1848. a. revolutsioonist?

Saksa-Prantsuse sõja edutu algus oli viinud Napoleon III võimu langemisele ja tema asemel valitses Prantsusmaad nüüd Gambetta. „Eesti Postimees“ elas kaasa rohkem sakslastele kui prantslastele. Prantslaste kohta tuuakse vahepeal tunnustavaid hinnanguid, et nad on hakanud sõdima paremini kui sõja alguses, kuid teiselt poolt kutsutakse neid rahu tegema, kuna lootusetus olukorras sõja jätkamine olevat jõledus.

Selle sõjaga ei ole seotud mitte ainult Saksamaa ühinemine, vaid ka varem alanud Itaalia ühinemise edasijõudmine. Itaalia Kuningriigiga ei olnud veel ühendatud Rooma linn, mida valitses paavst, keda toetas Prantsusmaa. Hoolimata sellest, et varem oli Prantsusmaa aidanud itaallastel Austrialt maid ära võtta. Kuid kui Prantsusmaad tabasid nüüd kaotused sõjas Saksa riikidega, kasutas Itaalia võimalust, vallutas Rooma ja viis oma pealinna sinna.

Hoolimata itaallaste ja prantslaste vastuoludest Rooma linna pärast, läks Itaalia revolutsionäär ja ühendaja Garibaldi Saksa-Prantsuse sõja ajal Prantsusmaale appi Saksamaaga sõdima. Lehes mainitakse ka seda, et kõik prantslased ei olnud tema tulekust vaimustatud, sest nägid temas paavsti vastast. Prantsusmaal ei saatnud Garibaldit selline edu, nagu oli saatnud varem Itaalias. Mainiti, et tal tuli juhtida lahingut kanderaamilt.

Sorokin on oma raamatus maininud revolutsioonide tüüpiliste põhjustena edutut sõda ja nälga. Prantsusmaal olid mõlemad tingimused täidetud. Saadi sõjas sakslastelt lüia ja piiramisrõngas Pariisi tabas ka nälg. „Eesti Postimees“ kartis, et kui Pariis ei alistu, jääb see elanikest päris tühjaks. Prantsuse parlament tegutses sel ajal teises linnas.

Unisus ja lapsehoidmine

Mõtlesin, et arvutile võiks anda käsu, et ta teeks ükskõik mis asju. Sellega oleks tehisintellekt loodud. Proovisin arvutiekraanil asju kustutada. Osad kustusid, aga teiste kohta ütles arvuti, et nende kustutamine ei ole mul lubatud.

*
Oli hommik, aga olin ikka veel unine. Läksin vannituppa. Seal kraan jooksis. Vannitoa uksele tuli ka isa, kes oli mõelnud samal ajal vannituppa minna. Küsisin talt, kas tema jättis kraani jooksma. Otsustasin, et ma siiski ei jää veel vannituppa, vaid lähen magan edasi. Läksin oma tuppa. Seal üks väike tüdruk mängis minu mobiiltelefoniga. Võtsin selle talt ära. Kehtis nõudmine, et lapsi ei tohtinud ilma täiskasvanuta tuppa jätta. Aga seda täita polnud võimalik, sest lapsi oli kahes toas, kuna oma lapsed olid hoida toonud kaks peret korraga. Ühel lastega perel olid arvutist ära kustunud failid andmetega lähemate sugulaste kohta, aga muud failid olid alles jäänud. Väike tüdruk proovis teha kukerpalli. See ei tulnud tal esimesel korral kõige paremini välja, seetõttu tahtis ta uuesti proovida. Ütlesin talle, et ta ei teeks kukerpalli, see ei ole tore asi. Ma ise küll lapsena tegin.

pühapäev, jaanuar 13, 2019

Tiibade vahetamine

O-O-L-R-V-R-K-V
1. c4 b6 2. b4 c5 3. b5 e5 4. Rc3 Rde6 5. Rd5 Od5 6. cd Rc7 7. Lc4 Rg6 8. Re3 d6 9. Rf5 Ld7 10. a4 Re7 11. Lg4 Rf5 12. Of5 Le7 13. Od7 Vd8 14. Oc6 Re8 15. Oe8 Ve8 16. e4 h5 17. Lf5 h4 18. Ve3 Vh6 19. 0-0 Oc7 20. f4 Vf6 21. Lg5 Vg6 22. Le7 Ve7 23. f5 Vh6 24. Vef3 f6 25. Vh3 Kf7 26. d3 Ve8 27. g3 Od8 28. g4 g5 29. Oc3 Vh7 30. a5 ba 31. Va1 Kf8 32. Vf3 Vb7 33. Oa5 Oa5 34. Va5 Veb8 35. Vf1 Vb5 36. Va7 Vb3 37. Vd1 Vc3 38. Vd7 Vb6 39. Va1 Vb8 40. Vd6 Vd3 41. Vf6+ Kg7 42. Vg6+ Kf8 43. Vg5 Ve3 44. Vh5 Kg8 45. Vh4 Ve4 46. h3 Vd4 47. f6 Vd5 48. g5 e4 49. Vg4 e3 50. h4 Ve5 51. Ve1 e2 52. Kf2 Vbe8 53. g6 V8e6 54. f7+ Kg7 55. Vf4 Kf8 56. g7+ Kg7 57. f8L+ 1:0. Valge mõtles 45 ja must 43 minutit.

Hea algus

Mängisin pikal maleturniiril. Sellel oli viis vooru, millest praeguseks olid lõppenud kolm. Olin kõik need mängud võitnud. Mõtlesin, et isegi kui ma kaks järgmist mängu kaotan, tulen ikkagi esimesse poolde. Või vahel jääb üle poole punktidega ka teise poolde. Treener kutsus ühte oma õpilast mitu korda korrale, aga see ei võtnud kuulda. Lõpuks treener ütles talle, et kuna ta sõna ei kuula, visatakse ta trennirühmast välja. Asusin teele ühe maja suunas. Ma polnud selle asukohas kindel, aga vist jõudsin õigesse kohta.

laupäev, jaanuar 12, 2019

Pilk raamatusse

Ülesanne: Otsi üles Savisaare raamat "Peaminister", ava see leheküljelt 77 ja kirjuta siia ümber esimese uue lõigu esimene lause. Kui leheküljel uut lõiku ei alga, siis kirjuta esimene leheküljel algav lause. Seejärel kommenteeri tsiteeritud lauset viie lausega. Kui leheküljel ühtegi lauset ei ole, siis kommenteeri seda, mis seal leheküljel on.

Teostus: Raamat oli seal, kuhu ma esimesena vaatasin. See avanes leheküljelt 78, nii et täiendavalt tuli keerata vaid ühte lehte. Leheküljel algab viis uut lõiku ja lõppeb üks varem alanu. Esimene uus lõik algab lausega: "Samas on valimisstaabi koosolekute päevakorrad." Minu 5 kommenteerivat lauset on:
1. Selle lause järgi üksi pole aru saada, millistest valimistest käib jutt.
2. Kui raamatu pealkiri on "Peaminister", siis on tõenäoline, et mõeldud on 1990. a. Ülemnõukogu valimisi, mille järel Savisaar valitsuse esimeheks sai.
3. Ülemnõukogu valimistega lähestikku olid Eesti Kongressi valimised ja Rahvarinne osales ka nendel.
4. Sõna 'staap' kõlab militaarselt.
5. Sama moodi kõlab ka liikumise Rahvarinne nime koosseisu kuuluv osasõna 'rinne'.

Magistriõppes õppimine

Väljusin ühest madalast majast ja läksin õue rõdu moodi piirdega ossa. Maitsesin toorest õuna. Mõtlesin, et võibolla suurem õun on küpsem, maitsen ka seda. Mõtlesin, et viskan õunasüdamed eemal kõndivale Klausile või põõsa alla. Aga kui ma seda teeksin, siis võiks juhtuda, et ma ei viska põõsani välja. Vaatasin oma vana magistriõppe kaustikut. Olin magistriõppe jooksul lugenud läbi kaks raamatut ja kirjutanud mõlema sõnad sellesse kaustikusse. Kahe raamatu sõnade vahel oli muid asju. Kõik välja kirjutatud sõnad olin pähe õppinud. Nende sõnade juurde, mis kiiresti meelde ei jäänud, olin teinud risti, et neid veel eraldi õppida. Praegu mul oli meeles kolmest sõnast, et olin neid õppinud. Üks neis oli 'dau' ja üks 'render'. Mida tähendab 'render', see ei olnud mul praegu ka selge. 'Dau' kohta mäletasin, et sellega sõideti merel Aasiast Aafrikasse. Pille oli mulle öelnud, et seda sõna pole mõtet õppida, sest ma ei kohta seda enam kunagi. Ei olnudki hiljem kohanud. Olime jälle värsked magistrandid. Sellesse aia piirdega ossa tuli kaks minu kaasmagistranti, üks neist oli K. Stern. Küsisin neilt, kas neil on vene ja saksa keel nüüd selged. Stern vastas, et on küll. Mina ütlesin, et ma õppin vahepeal selgeks ja vahepeal lähevad sõnade tähendused uuesti meelest. Magistrandid kutsuti loengusse. Teised kõik läksid, aga ma jäin veel paberitest otsima, kuhu loengusse loenguplaani järgi tuleb minna. Õiget paberit ma ei leidnud ja lõpuks läksin teistele järele. Loenguruumis oli pikk laud, mille taga magistrandid istusid kahel pool, näod vastamisi. Uksele lähemal istus klassiõde Ingrid. Küsisin talt, mis loeng siin tuleb. Ta vastas, et see on teise aasta magistrantidele, kes on õppinud viis aastat. Mina olin esimese aasta magistrant.

reede, jaanuar 11, 2019

Sõna otsa komistamine

Ülesanne: tee inglise-eesti sõnaraamat juhusliku koha pealt lahti, loe sealt üks eestikeelne sõna ja kirjuta midagi selle sõna kohta.

Lahendus: selleks sõnaks tuli 'tobogan', mis on ingliskeelse sõna 'toboggan' vaste. Sõna polnud mulle kummaski keeles tuttav. Aga sõnaraamatus on antud veel kaks selle sünonüümi: 'liuglemiskelk' ja 'spordikelk'. Ma olen lapsena kelgutanud, ilmselt mitte spordikelguga. Aga liugles see küll.

Ministriks saamine

Kõndisime läbi metsa. Jõudsime ühe väikse maja õuele. Seal oli koer ja inimesi. Püüdsin koerast eemale hoida.

*
Oudekki sai ministriks. Ma olin täpselt sama tark nagu tema ja järelikult oleksin võinud ka ministriks saada, aga ei seadnud seda endale eesmärgiks. Oudekki avaldas artikli. Lugesin seda. Mul tulid artiklis esinevad mõtted juba varem kui ma neid kohti lugesin. Üks selline mõte oli, et nüüd võib kergemini sõda tulla, sest ametis on nooremad inimesed. Üks poliitik oli kasutanud võrdlust, mida mina poleks kasutanud. Oudekki ütles, et ma nüüd sellest toast lahkuks, sest siin tahab töötada tema. Vastasin, et ma ei kavatsegi siit kuskile minna, ma elan kogu aeg ühe koha peal.

*
Olime Paides. Istusin kiiktoolis ja kiikusin sellega närviliselt. Vend andis kiiktoolile hoogu juurde. Keerasin raamatulehte ja see rebenes keeramisel. Arvasin, et kui vend poleks omalt poolt hoogu andnud, poleks rebenemist juhtunud. Tõusin kiiktoolist püsti. Läksin tagumisse tuppa. Mõtlesin majast väljuda, enne pühkisin taskurätti käsi.

neljapäev, jaanuar 10, 2019

Siiruviiruline elu

Karm oli maailm ja sellega
ei suutnud harjuda,
kui sõjalennukite eest
meil tuli varjuda.

Hea oli maailmas teine kord,
kui polnud lennukeid
ja mõne muugi relvaga
ei tuldud tapma meid.

Siis inimene haigestus
ja jälle kannatas,
kuid tubli raviasutus
ta terveks parandas.

Nii elus juhtub mõndagi
ja leidub vaheldust.
Kui ette tuleb raskusi,
siis otsi lahendust.

Mälestuste varasalvest

Alustaks jutuga kuskilt kaugelt. Viimastest hetkedest võib värsketest ajalehtedest niigi lugeda. Aga kas alustada enda kaugemast minevikust või enda sünnile eelnevast ajast? Saaks kasutada ka vahepealset varianti, et panna kirja, mida ma enda kaugemas minevikus olen maailma veel kaugema mineviku kohta teada saanud või mõelnud. Ülikoolis õppisime kõige kaugemat aega arheoloogias. Mul tuli teha kaks arheoloogia eksamit. Need olid erinevatele õppejõududele. Esimese õppejõu kohta kuulsin, et vanemad üliõpilased hüüdsid teda Põdrakeseks. Meie kursusel väga ei hüütud. Aga õppejõud ütles ise loengus, et inimene põlvneb ahvist, mitte põdrast. Peale loengute kuulamise pidime ka raamatut lugema. Selle sain raamatukogust. Järgmist raamatut lähen raamatukogust tooma isale. Jalutuskäigu pikkuse poolest ei maksa mulle raamatukokku ja tagasi kõndimine midagi. Võibolla tulevikus hakkab maksma. Praegu kardan natuke, et raamatukogu lähedal võib midagi katuselt pähe kukkuda. Ma käin erinevates raamatukogudes. Kodus on ka palju raamatuid. Üks vennapoeg ütles, et me elame nagu raamatukogus. Vennalapsed vaatavad külas käies meie riiulist lasteraamatuid. Nad on vaadanud ka televiisorist multifilme. Üks tüdruk tahtis arvutist lastelaulu kuulata ja teist laulu nimetas naistelauluks. Ühte poissi minu kassett ükskord väga ei huvitanud, aga kui vahepeal tuli selline laul, mida lauldi lapsehäälega, siis see huvitas. Teisele poisile meeldis kassett tervikuna rohkem ja kolmadale meeldis vaadata, kuidas lint ringi käib.

kolmapäev, jaanuar 09, 2019

Tagaselja kordustrükk

Avastasin raamatupoes, et müügil on minu raamatu "Viimsed päevad" teine trükk. Ma ei teadnudki, et sellest teine trükk on välja antud. Mulle polnud tasuta eksemplare antud. Mõtlesin, et võiks neid küsida ja juba enne poest mitu eksemplari osta. Aga müüja ütles, et ainult kaks eksemplari oligi poodi jäänud. Võtsin esialgu ühe. Kodus vaatasin ostetud raamatut. Selle esikaanele oli kirjutatud lause, mida esimesel trükil ei olnud: "Kui Kalle Kulbok oli president". Mõtlesin, et teen raamatu kaanest foto ja saadan selle feisbukki. Aga raamatusse sisse vaadates tahtmine seda teha vähenes, sest kui esimesel trükil olid olnud tegelaste nimed asendatud varjunimedega, siis teisel trükil olid õiged nimed. Üks muudatus oli, et uute osade motod olid teistsugused kui esimesel trükil. Mind võidi õigete nimedega raamatu välja andmise eest kohtusse kaevata. Kohtus oleksin öelnud, et mina ei teadnud, et see välja antakse. Raunal ja Bristolil võis olla juba esimest trükki välja andes kavatsus, et hiljem antakse õigete nimedega trükk ka, sest Bristol oli öelnud, et käsikirjad ei põle. Mul oli teise trüki üle natuke hea meel, sest ma polnud kunagi mõelnud, et mõnest minu raamatust veel teine trükk ilmuks. Aga selle tagaselja väljaandmine oli ikkagi autoriõiguste rikkumine.

*
Üks naine läks pimedavõitu minu tuppa, mis oli tondituba. Ta ütles, et eriti õudne ei ole. Rääkisin tagumises koridoris Toomaga. Pille ütles vannitoast, et minge siit eemale. Läksime juttu jätkama minu tuppa, kus lamp põles. Lugesin Uue tänava väikeste majade juures kõnniteel raamatuid. Raamatus kirjutati, kes on 19. sajandil duellil surnud. Sain teada, et ka Petöfi suri duellil. Üks poiss ütles, et ta tahab mult raamatut laenata. Küsisin, kas ta üldse ajaloost midagi teab, nimetagu ta kümme ajaloofakti. Ta hakkas nimetama selliseid, mis tundusid olevat ta enda väljamõeldud. Aga tagapool nimetas ta ka kaks sellist, millest ma teadsin, et need on õiged, aga mille teadjate arv ei olnud kõige suurem. Ütlesin, et sellest aitab. Aga ühtegi raamatut ma ikkagi talle laenata ei saa, sest mul on need kõik pooleli, ma loen neid läbisegi. Siis tuli mulle meelde, et need on raamatukogu raamatud. Ütlesin, et raamatukogu raamatuid ma ei tohigi talle edasi anda, aga varsti viin ma need raamatukokku tagasi, sealt saab ta need järgmisena laenutada.

teisipäev, jaanuar 08, 2019

Hetke iseloomustus

- Kell on nii palju, miks ei ole siin täna veel midagi kirjutatud?
- Võibolla ma olen eilsest kirjatööst veel väsinud. Tegelikult ma kirjutasin eilsele sissekandele täienduse. Võibolla eilne sissekanne tundub nii hea, et ei taha sellele praegu midagi halvemat otsa kirjutada. Kaustikusse uusi mõtteid teadusest kirjutasin küll.
- Miks sa pole täna suusatama läinud?
- Kannavaluga ei taha nii palju liikuda. Tänavu on lubatud pikemat talve ja siis võib saada sama suusatamiste arvu täis ka harvem suusatades. Praeguseks olen jäänud ka uniseks, mis samuti vähendab suusatamise isu.
- Kas remont on nüüd läbi?
- Eile käisid veel remondimehed, aga võibolla need olid viimased korrad. Eelviimane remondimees ei teadnud, kas tema on viimane, mis näitab, et tal polnud ka vastupidiseid andmeid. Viimane remondimees ütles: "KÕIK", mis võis tähendada tema poolt kõik või üldse kõik.

esmaspäev, jaanuar 07, 2019

"Napoleoni marssalid"

Aivar Jaeski. „Napoleoni marssalid“. Grenader Grupp OÜ, 2013. 224 lehekülge.

Selle raamatu lugemise peaeesmärk oli perekonna jõulukinkide tarvitamine. Lisaeesmärk oli Jaeski ja Sorokini kirjutatu võrdlemine, sest Sorokin teeb samuti natuke juttu Napoleoni ajast.

Raamatu kõige õnnestunum külg on pildid. On esitatud pildid kõigi Napoleoni marssalite kohta, lisaks muid pilte. Need on hea kvaliteediga trükitud. Pole piltide analüüsi ega saamislugu, aga ülikoolis olen õppinud, et Napoleoni aja kunstistiil oli ampiirstiil ehk impeeriumi kunst, selle tähtsaim esindaja oli David. Marssalid on maalidel üksteisele üsna sarnases riietuses, nad kannavad paguneid ja ordeneid. Kõigil pole siiski üks ja sama mundrivärv, mõnel on riietus heledam ja mõnel tumedam, nagu erinevad ka hobuste värvid. Napoleon sõidab valgel hobusel. Kui pildile mahub inimese jalgu, siis tol ajal kandsid mehed liibuvaid pükse. Seevastu pole kaela näha, sest kantakse kõrget ja paksu kraed. Mõnel väejuhil on lõug üleni siledaks aetud, mitmetel on aga habet aetud nii, et lõuale pole seda jäänud, küll aga kõrva lähedale.

Iga Napoleoni aja marssali kohta on eraldi peatükk. Marssalite arv oli Napoleoni ajal üsna suur. Huvitaks võrdlus, kui palju oli neid olnud Prantsusmaal kuningriigi ajal. Kui lugesin kunagi Dumas’ romaanidest, kuidas d’Artagnan soovis saada Prantsusmaa marssaliks ja elu lõpul saigi, siis tol ajal kujutlesin vist, et marssaleid oli riigis üks. Napoleoni ajal neid ilmselt oligi rohkem kui varem, revolutsiooni ajal polnud üldse. Raamatus on peale marssalipeatükkide nende vahele paigutatud natuke ka tolleaegsest sõjandusest laiemalt rääkivaid peatükke, mis kuuldud ülikooliloengutest meenutavad kõige rohkem Kröönströmi omi Esimese maailmasõja kohta, kes rääkis sõja tehnilisest küljest.

Tehnilise külje arusaamine on ilmselt ka Jaeski suhteliselt tugev külg, sest ta on elukutseline sõjaväelane. Sõja kirjeldus erineb natuke Piirimäe üldajaloo loengutes kuuldust. Piirimäe rääkis valgete ja indiaanlaste kohtumisest Ameerikas, et eurooplased olid harjunud rüütellikke sõdu pidama ja ei mõistnud, miks indiaanlased ennast puu taha peitsid. Jaeski raamatu järgi peitsid sõjaväed ennast vähemalt Napoleoni ajal ära ka Euroopas peetud sõdades ja vaenlast püüti üles leida samasuguste loodusmärkide järgi, millest on kõige rohkem juttu olnud indiaaniromaanides. Näiteks võis sõjaväe läbi metsa liikumisest anda märku lindude suuremal arvul lendutõusmine.

Jaeski erinevus ajaloolastest raamatukirjutajatest on, et ülikooli ajaloo osakonnas õpetatakse allikakriitikat, aga sõjaväelastele rohkem käsu täitmist. Jaeski toob ära Napoleoni ütlusi kõigi marssalite kohta ja enamasti keisri sõnu ei vaidlusta. Aga mõnel juhul siiski. Napoleon olevat olnud mõne marssali hindamisel ebaõiglaselt kriitiline. Samuti olevat eksinud vahel hilisemad ajaloolased, kui nad näiteks heidavad marssalile ette lahingust puudumist, aga marssal puudus just saadud käsu täitmiseks.

Sorokini raamatutest on erinevus, et Sorokinit huvitas, kuidas tulevikus verevalamist vältida, aga Jaeski imetleb rohkem oskuslikke lahingu juhtijaid. Sorokiniga paneb võrdlema ka marssalite elulugude lugemine. Sorokini tähelepaneku järgi pääsevad revolutsiooni ajal võimule andetumad ja vähem haritud inimesed kui muul ajal, revolutsiooni vaibudes hakkavad endised inimesed juhtivatele kohtadele tagasi pääsema. Jaeski näitab, et Napoleoni marssalite hulgas tuli ette nii kuningriigi ajal karjääri tegemist ja revolutsiooni ajal põlu alla sattumist Napoleoni aegse uue tõusuga, kui ka veel rohkem seda, et karjäär algas revolutsiooni ajal ja jätkus keisririigi ajal. Sorokini järgi surevad revolutsiooni ajal suuremas osakaalus paremad inimesed. Jaeski kirjutab, et suurem osa Napoleoni marssaleid elas Napoleoni sõjad üle ja suri loomulikku surma. Aga Sorokin on näidanud, et revolutsioonide ajal suureneb ka loomulikuna tunduvate surmade arv. Kui Jaeski esitatud eludaatumeid vaadata, siis mõni marssal sureb küll pärast sõdade lõppu, aga mitte palju pärast nende lõppu. Kes lahingus ei langenud, võis saada palju kordi haavata, mis ilmselt võis halvendada tema hilisemat tervist, sõjastress veel lisaks.

Kujundusest halvem on raamatu toimetamine. Pole järgitud eesti keele poolitusreegleid. Meile õpetati magistriõppes, et tabeli sisu kirjeldus peab olema esitatud tabeli juures, aga raamatus tuleb ette, et selle leiab alles lehekülje tervikuna läbilugemisel. Välja toodud kasutatud kirjanduse nimekiri on lühike. Hinnangute andmisel kasutatakse raamatus palju sõnu „õnneks“ ja „kahjuks“, aga pole avaldatud kahetsust, et sõjad üldse toimusid.

/TÄIENDUS: Võrgulehelt https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_Marshals_of_France selgub, et mõne kuninga ajal oli marssaleid kokku rohkem kui Napoleoni ajal. Louis XIV küll ka valitses kauem./

Näitleja hingamine

Tahtsin tõsta taime uude lillepotti, aga taim oli nii pikk, et ei mahtunud potti ära. Taimejuure alumine ots murdus. Ema ütles, et paneme juure küljest tulnud otsa teise potti, see võib minna kasvama. Mina ütlesin, et ülemine ots tuleb panna mulla pinnale, et taim saaks mullast välja kasvama hakata.

*
Ajalehes avaldati ühe kooli õpilaste pingerida. Sinna kooli olid ka mõned meie kursusekaaslased edasi õppima läinud. Selle lennu nimekirju olin ajalehes varemgi näinud, aga ma polnud näinud teiste lendude nimekirju. Võibolla seal koolis õpetatigi ainult ühte lendu korraga. Esikohal oli üks minu endine kursusekaaslane kõige kõrgema keskmise hindega. Mõned minu teised kursusekaaslased olid taga pool, aga panin tähele, et ühte kursusekaaslast lõpetanute nimekirjas ei olnud, kellest mäletasin, et ta oli olnud alustanute nimekirjas. Selle lennu nimekirja kuulusid õppijatena ka mõned minu õppejõud. Nemad olid pingerea tagumises pooles. Võibolla tuli see sellest, et nad olid nii targad, et teadsid, kui vähese õppimisega kooli lõpetatud saab. Ja nooremad ainult õppisid, aga õppejõud lisaks seal koolis õppimisele töötasid samal ajal ülikoolis õppejõududena. Nad teadsid, et kui nad liiga palju õpiksid, jääksid neil töökohustused täitmata. Pingereas esikohal olev lõpetaja kutsuti ühte kabinetti, sest tema õppetulemused tühistati. Ajaloos polnud ta olnud kõige paremate õppijate hulgas, kui teises koolis oli, siis see oli saavutatud pettusega. Näidati tema nägu, kui ta polnud veel otsusest teada saanud, ja seda, kuidas talle öeldi, et ta peab sinna kabinetti minema. Istusin ülikooli aula saalis ja vaatasin teatrietendust. Laval oli kaks meesnäitlejat. Üks alustas dialooge, teine andis talle vastuseid. Vastuste andja oli suur ja paks, ta rääkis kiiresti, lugedes ette pikki lõike ühe hingetõmbega. Tundus, et tal on raske rääkida. Saalist üks naine hüüdis talle, et ta vahepeal hingaks ka. Pärast seda läks mees lavalt masendunud näoga minema. Naisele öeldi, et ei tohi vahelehüüdeid teha. Naine arvas, et mees lahkus lavalt vahelehüüde pärast solvununa. Naine tõusis püsti ja küsis, miks ta ei tohi öelda, et hinga ka, kui on näha, et mehel on raske. Mina oletasin lisaks solvumisele teise variandina, et lavalt lahkumine oli ette kirjutatud näidendi osa. Mees tuligi lavale tagasi, aga nüüd rääkis ta teistsuguse häälega. Varem oli ta rääkinud jämeda, nüüd peenikese häälega. Aknast välja vaadates nägin, et üks maja põleb. Mõtlesin, kus ma praegu asun. Tuli meelde, et oma maja vastas asuvas lasteaiahoones. Järelikult põles meie maja. Seal oli varem juba tulekahju olnud, kui põles välisseina soojustus, aga nüüd põles üks terve korter. Ütlesin seda teistele pere liikmetele. Kartsin, et tulekahju laieneb ja maha põleb terve maja. Isa ütles, et lähme koju. Vastasin, et me saame minna ainult asju korterist välja kandma. Mõtlesin, et võibolla tuletõrje ei luba meil seda ka teha, sest tuli võib laieneda kiiresti. Läksime isa ja vennaga oma maja suunas. Aga majale lähenedes selgus, et kui ühes otsas põles korter ja meie trepikoda oleks pidanud olema teises otsas, siis seda seal ei olnud, vaid selle koha peal olid väiksemad majad. Isa ütles, et läheme edasi. Vaatasin, et meie majast edasi tuleb tõesti tänava alguse maju, mis seni on olnud enne meie maja. Nii mõeldes võiks oletada, et me veel jõuame oma trepikojani. Aga ütlesin, et oma trepikoda me enam ei leia. Sellest hoolimata jätkasime edasi liikumist.

pühapäev, jaanuar 06, 2019

Uus mõtlemissüsteem

Täna rakendasin esimest korda malet mängides mõtlemissüsteemi, mida olen varem juba muude tegevuste puhul proovinud. See seisneb mõtete loendamises, mis võiks tagada, et ei mõtle liiga vähe. Kui otsustada ette, kui kaua käigule minimaalselt mõtlemisaega kulutada, siis võib juhtuda, et vaatan lauda midagi mõtlemata. Aga täna loendasin, et igal käigul, mis ei ole sundkäik, mõtlen vähemalt viis mõtet, keerulisematel juhtudel võib ka rohkem. Selle tulemusel kulutasin käigule keskmiselt rohkem mõtlemisaega kui viimasel ajal kombeks on olnud. Mängu algul tulid ehk ka huvitavamad käigud. Mängu lõpul tegin jämeda vea mitte sellepärast, et poleks seda ette arvestanud, vaid et käigu tegemise hetkel läks mõeldud mõte ajutiselt meelest.

O-R-V-L-K-R-V-O
1. Rc3 b6 2. e4 g5 3. d4 e5 4. d5 d6 5. g3 Rbd7 6. Re3 Lf6 7. Lf3 Rg6 8. b3 c6 9. 0-0 0-0 10. Lh5 cd 11. ed Re7 12. Rg4 Lg6 13. Rh6+ Kg7 14. Lh3 Lh6 15. Ld7 Rf5 16. Lf5 1:0. Valge mõtles 15 ja must 13 minutit.

Temperatuuride tajumine

Eile hommikul kirjutasin, et võibolla on toas ventilaator külmemaks keeratud. Õhtul pärast trenažööriga sõitmist mõtlesin, et võibolla ma eksisin, sest sai laua taga istuda mitte enam kahe kampsuniga, vaid särgiväel. Täna hommikul ütlesin emale, et täna ärgata oli ka soem kui eile. Ema vastas, et temal vastupidi oli külmem, väljas on külm. Mõtlesin, et külmas toas istudes võib karastus ka tekkida. Või oli mul eile ja üleeile külm sellepärast, et olin vähem maganud. Remontijad tulid hommikul ja seoses sellega panin äratuskella helisema, aga varem magama ei läinud.

Saarestiku kunst

Käisin aeg-ajalt ühte vanaaegset hoonet lõhkumas, sest ma võitlesin baltisakslastega. Läksin jälle selle hoone juurde, aga nüüd oli sellele traataed ümber pandud, et lõhkujad juurde ei pääseks. Tõstsin veel hoonel ühe tornikiivri pealt ja viskasin torni sisse. Seejärel läksin eemale, mõeldes, et see jäi viimaseks lõhkumiseks. Aga oli karta, et juba täna olid hoone külge kinnitatud kaamerad, millega minu isik kindlaks tehti. Nüüd võidi arvata, et kogu minu ajaloohuvi eesmärk on lõhkumine, kuigi nii see ei olnud.

*
Istusin loengus. Loengupidaja rääkis ühe põhjamere saarestiku primitiivsest kunstist, et seda on väga kõrgelt hinnatud, aga kõneleja ise ei hinda. Mõtlesin selle kunsti näidiste põhjal, et mulle see kunst meeldib. Loengupidaja tegi rääkimises pausi ja tuli meie laua juurde. Ma jätkasin veel üles kirjutamata jutu üles märkimist, kirjutasin hulk ridu ja kirjutamisele ei tulnudki lõppu. Loengupidaja võis järeldada, et kui ma oskan ilma eelneva õppimiseta lõputult kirjutada, siis ma oskaksin kohe ka suulist eksamit teha. Loengupidaja pahandas, et siin on korrarikkumine, minu ja pinginaabri jalad puutuvad kokku. Selle eest oli vastutav pinginaaber. Ma olin pannud jala pinginaabri pingipoolele, pinginaaber oli oma jala minu jala peale pannud ja ma polnud enda oma ka ära tõmmanud. Läksin kodu poole. Mõtlesin selle saarestiku kunsti peale, et kui hinnata ainult ilu, siis see on väärtuslik, aga kui hinnata ka teose keerukust, siis see nii väärtuslik ei ole. Hakkasin turuhoone juures autoteed ületama. Täna oli siin autosõit keelatud ja autotee oli tühi. Mõtlesin, et ei tea, kus autod sel ajal on.

*
Hakkasin raudteejaamast lahkuma maa-aluse tunneli kaudu. Tunnelis küsisin ühelt töötajalt, ega siin lahtiseid elektrijuhtme otsi ei ole. Enne vastuse kuulmist juba märkasin selliseid juhtmeid. Töötaja vaatas ringi ja ütles ka, et siin on küll selliseid juhtmeid. Ütlesin, et siis ma ei lähegi läbi tunneli, vaid üle raudtee. Raudtee ületamise eest oli hoiatatud.

*
Meenutasin tänast unenägu. Mäletasin, et olin unenäos Ungari kuningas. Minu järjekorra number oli Esimene. Mõtlesin, et ei tea, kas see tähendab, et ma olin ka esimene kuningas.

laupäev, jaanuar 05, 2019

Talvised mõtted

Lumi on maas. Sel talvel olen ainult kaks korda suusatamas käinud. Võibolla täna lähen kolmandat korda. Täna oli külm ärgata. Eile olid kodus jälle remondiinimesed ja oleksid nagu minu toa ventilaatori külmemaks keeranud. Saunas küsiti, miks meil ventilaatorid on. Seletasin, et meile pandi puuakende asemele plastaknad, need ei lase õhku läbi ja õhku saab nüüd ventilaatoritest. Küsija ütles, et tal on ka plastaknad, aga ventilaatoreid ei ole, tal on selle asemel akende sees augud. Mina rääkisin, et kui meile olid juba plastaknad pandud, aga ventilaatorid polnud veel tööle hakanud, läks õhuniiskus väga suureks, pärast ventilaatorite tööle hakkamist läks väikseks. Mulle meeldiks töötada elukutselise blogijana, kui selle eest palka makstaks. Praegu teenin raha tõlkimisega, aga teiste teksti töötlemine pakub hingele vähem kui originaalteksti loomine. Eile mult küsiti, kas uuel aastal on minu jaoks tähtsam male või tõlkimine. Vastasin, et tõlkimine on tähtsam. Ja hiljem lisasin, et enda jaoks on originaalteksti kirjutamine veel tähtsam. Aga eilsele sissekandele andsin feisbukis lingi, ühtegi laiki ei saanud ja klikke ei paista ka eriti palju olevat, kuigi neid on raskem loendada. Aga kui nad ei klikkinud, siis nad võibolla ei tea, et neile ei meeldi. Ma ei tea, kas feisbukis laikimist peaks ka nimetama abielurikkumiseks, kui oma abikaasat ei laigita ja kedagi teist laigitakse. Aga kui laikida seda, mis vähem meeldib, on see valetamine. Blogis õnneks ei ole laikimisvõimalust. Mõnes blogis olen sellist võimalust näinud, aga ma pole seda kasutanud. Ma pole enam ammu ühelegi blogile kommentaare kirjutanud. Või ma olen andnud listis linke blogidele ja lingi alla kommentaare kirjutanud, aga listist ei pruugi blogi omanik seda teada saada. Üks mees ütles eile, et tema raamatute kohta pole ilmunud ühtegi arvustust. Lõin ta nime otsingumootorisse ja selle abil ma tema raamatute kohta arvustusi leidsin. Lugesin kaks tükki läbi.

reede, jaanuar 04, 2019

Dialoog mängudega

- Mis mängu täna mängida?
- Mängime mälumängu.
- Mälu ei tõesta mõtlemisvõimet.
- Siis ei tõesta mälu puudumine ka mõtlemisvõime puudumist.
- Nimeta kümme punast värvi eset.
- 1. punane viissnurk, 2. pioneerirätt, 3. Nõukogude Liidu lipp, 4. Hiina Rahvavabariigi lipp, 5. veri, 6. telliskivi, 7. küps õun, 8. loojuv päike, 9. tõusev päike, 10. punane vildikas.
- Mis mängu me nüüd mängime?
- Sulle meeldis mõtlemine rohkem. Mõtle välja 5 sõnaline lause, kus kõik sõnad algaksid p-tähega.
- Pada podises pliidil põletaval plaadil.
- Nüüd proovi väljendada sama mõtet mõnes võõrkeeles ilma abivahendeid kasutamata.
- A pot was boiling in the kitchen, under the pot was hot.

Ungari ajaloost

Reklaamiti telesaadet loomadest ajaloos. Vastasin kirjale:

Loomadega on seotud ka erinevad inimeste elukutsed. Tõlkisin ungarikeelsest vikipeediast, et haidukkideks nimetati algselt relvastatud veisekarjuseid. Nende nimetus võib olla tuletatud sõnast, mis tähendab kutsarit. Haidukkide ülesanne oli veisekarja valvata, see nõudis aeg-ajalt relvastatud väljaastumist. Haidukid karjatasid veiseid Austrias, Lõuna-Saksamaal ja Põhja-Itaalias. Kuna nad olid harjunud relva kasutama, olid nad Türgi ikke ajal Ungari Kuningriigi suurim türklaste vastu lahingusse paisatud jõud. Türgi ike algas praeguse Budapesti ühe poole Buda vallutamisega aastal 1541. Lõpp saabus sellele aastatel 1686-1699 peetud sõjaga. Selle sõja nimetust ma tõlkisin vabastussõda, aga sellega Ungari Kuningriiki ei taastatud, vaid mindi Austria Habsburgide võimu alla. Hiljem püüti vabaneda ka Austria võimu alt. Kui Sorokin eristas riigisiseseid revolutsioone ja vabadusvõitlusi teise rahva võimu alt vabanemiseks, siis ungarlased kasutavad 1848.-49. a. sündmuste kohta Ungaris nimetust, mis need mõisted ühendab: "revolutsioon ja vabadusvõitlus". Võideldi nii rahvusliku sõltumatuse kui ka seisuslike privileegide kaotamise eest, aga revolutsiooni surus maha Habsburgidele appi läinud Venemaa. 20. sajandi algul oli Ungari poliitikute hulgas siiski neid, kes pooldasid Austriaga ühisriigi säilitamist.

neljapäev, jaanuar 03, 2019

Vastus vastusele

Ema näitas mulle, et minust on uues "Loomingu" numbris kirjutatud. Ise ma poleks seda märganud. Minust oli varasemas numbris kirjutatud, olin saatnud sellele vastuse ja nüüd oli omakorda minu vastusele vastus avaldatud. Mõtlesin selle koduleheküljele publikatsioonide nimekirja üles märkida. Mul oli õnnestunud kirja panna siiani vist kõik korrad, kui minust oli kuskil kirjutatud. Minust kirjutaja kasutas esimest ja teist korda kirjutades erinevat nime, nii et oli veel raskem märgata, et tegemist on ühe ja sama isikuga. Lugesin tema kirjutist.