pühapäev, aprill 21, 2019

Selged teed

Tõusin hommikul üles, sest kellaaeg nõudis, aga olin endiselt unine. Ootasin, et ärkaksin lõplikult. Olin juba tükk aega oodanud, aga see ei aidanud. Olime Paides. Teises toas räägiti minu võimalikest pahategudest. Üks vend tuli minuga samasse ruumi. Tundus, et ma pean temaga samas ruumis riideid vahetama. Aga ma polnudki kõiki tagavarariideid kodust kaasa võtnud. Sõitsime bussiga Tallinnasse. Ütlesin, et mul on Tallinnas üks tee juba selge, sest olen käinud iga kord ühte ja sama teed. Mulle tuli meelde, et selged on kaks teed. Jõudsime teise linna kohale. Tulin bussist välja ning püüdsin minna õigesse majja. Astusin sisse uksest, mille taga oli midagi kiriku sarnast. Seal olid õudsevõitu asjad ja naersin koleda häälega.

*
Olin raamatupoes. Sealt võis täna võtta kaupa tasuta. Mõtlesin, et võtan ainult ühe raamatu, mille jõuan läbi lugeda. Teatati, et poe omanike seisukoht on, et raamatuid siiski tasuta võtta ei või. Kõik, kes on võtnud, peavad tagasi tooma.

Uued mustrid


Värvisin kaks muna vildikatega. Mõtlesin välja sellised mustrid, mida pole varem tarvitanud. Ühe muna värvisin uuemate ja teise vanemate vildikatega. Uuemad on paremini säilinud, seetõttu olen nendega värvitud munaga ka rohkem rahul. Fotol leiti midagi jaapanipärast. Võibolla mõjutab tõesti, et samal nädalal vaatasin Aasia keeltes võrgulehekülgi. Aasias on selliseid keeli, millest ma polnud varem kuulnudki.

laupäev, aprill 20, 2019

60 minutit 30 käigule

L-R-R-V-O-K-V-O
1. d4 g6 2. e4 b6 3. g3 e5 4. Ob4+ d6 5. b3 ed 6. e5 Oc6 7. ed Rd6 8. Oc6 Lc6 9. c4 0-0 10. 0-0 Lf3 11. Vd3 Lg4 12. Rd2 Vfe8 13. Od6 Vd6 14. b4 Rc6 15. b5 Re5 16. f3 Lc8 17. Va3 d3 18. Lb1 Ved8 19. Vd1 Lb7 20. Kg2 Rg4 21. Ve1 g5 22. Vd3 Od4 23. R1b3 Of2 24. Vd6 Vd6 25. Ve8+ Kg7 26. Lb2+ Kh6 27. Re4 Re3+ 28. Kh3 g4+ 29. fg Vd8 30. Lf6++. Valge mõtles 43 ja must 41 minutit.

Tuttava näo teooria

Hakkasime koos Erikuga vene kooli juures korvpalli mängima. Mänguga liitus kolmanda mängijana Ivar. Tegin küll pealeviskeid, aga mul ei läinud ükski korv sisse. Minu visked kippusid jääma natuke liiga lühikesteks. Mänguga liitus ka muid mängijaid. Nüüd läks mul esimene korv sisse. Seejärel hakkasid minema ka järgmised. Nimetasin Ivarit nime pidi. Pärast seda hakkasin kahtlema, kas see on ikka tema. Mõtlesin, et ma olen meelde jätnud ainult, et mul on korve sisse läinud, aga mitte seda, mitme silmaliste doominoklotsidega ma olen visanud.

*
Nägin sissekannete kataloogis tuttavana tunduvat pealkirja. Kontrollisin uuesti üle, kas see on juba loetud raamatu "Venemaa ja Ameerika Ühendriigid" kohta. Aga selgus, et üks võrguväljaanne teeb ülevaateid ka muude riikide paaride kohta. Mõtlesin, et kui mina mõnda sissekannet klikin, klikib seda selle peale keegi veel. Viimati oli korduvalt klikitud sissekannet Kanadast, mis ilma minuta poleks arvatavasti lugejate tähelepanu äratanud. Meenutasin, et varem oli kombeks, et feisbuki sõbrakutseid saadeti võõrastele inimestele. Mulle oli neid saatnud hulk võõraid, kellest osad olid ennast praeguseks jälle ära kustutanud. Nüüd saadeti kutseid rohkem tuttavatele inimestele, sest saadi aru, et tuttavaid lugeda on parem. Valimisreklaame tehti lähtuvalt tuttava näo teooriast. Selle teooria järgi usaldas inimene neid inimesi rohkem, kelle nägu oli neile tuttav. Seega olid valimisreklaamid teaduslikul alusel. Enne selle teooria avastamist püüti veel valimislubadusi anda, aga nüüd keskendutigi ainult nägude tutvustamisele.

reede, aprill 19, 2019

Saksamaast ja Württembergist

Kirjutasin kahes kirjas Württembergi ajaloost, viimane neist oli selline:

Hitleri poliitika võib ilmselt paigutada mõiste "saksa põhjalikkus" alla. Hakates tapma juute, tahtsid natsid tappa kõik juudid; maid vallutama hakates tahtsid nad vallutada kõik maad, ja võimu haarates tahtis Hitler haarata kogu võimu. Magistrieksamiks lugesin raamatuid, kus oli natse tsiteeritud. Põhjaliku teadlase töö hindamisele räägib tegelikult vastu Hitleri tsitaat, et teadlane uurib ühtainust mikroobi, aga kojamees saadab neid iga luuatõmbega miljoneid rentslisse. Hitler hindas kojameest rohkem, endal tal kõrgharidust ei olnud. Kõrgkultuuri hindavam on aga tema teine tsitaat, et valge rassi üleolekut mustast rassist tõestavat see, et ooperimuusika on parem kui džässmuusika.

Saksa ajaloo kohta lugesin täna lõpuni saksakeelse vikipeedia artikli Württembergi kuningriigist. Kaheldi, kas vikipeedia artiklid on nii kõrgel tasemel, et neid tervikuna lugeda. Aga mind huvitas ja selle artikli juurde oli pandud kvaliteedimärk, et see on suurepärane artikkel.

Württembergi kuningriik tekkis Napoleoni sõdade ajal, aga sellest väiksem teise valitsejatiitliga Württembergi riik oli olemas juba varem. Varem kirjutati maa nime küll natuke teist moodi, ma ei saanud aru, kas hääldus oli ka teine või mitte. Mõtlesin, et häälduse ajalugu saab uurida muuhulgas riimilise ja rütmilise luule abil, kui ka tollest ajast pole lindistusi. Riigi vanemat osa nimetati Vana-Württembergiks ja uuemat Uus-Württembergiks. Riigis räägiti mitmeid erinevaid murdeid. Olin varem mõelnud, et kui Lutheri piiblitõlge olevat mõjutanud tugevalt saksa keele arengut, siis kui palju see mõjutas katoliiklikke sakslasi. Selles vikipeediaartiklis öeldigi, et Württembergi luterlaste ja katoliiklaste keel oli erinev. Koolis olen õppinud, et aastal 1555 Augsburgi usurahuga kehtestati Saksamaal põhimõte "kelle maa, selle usk". Nüüd lugesin vikipeediast, et 19. sajandiks oli tolles Saksamaa osas kujunenud olukord, kus ühes riigis oli valitsejadünastia katoliiklik ja rahvas protestantlik, teises valitsejad protestantlikud ja rahvas katoliiklik.

Württembergi sõjavägi läks Napoleoniga Venemaa sõjakäigule kaasa. Aga umbes viieteist tuhandest sõdurist pöördus koju tagasi vaid umbes sada. Pärast Teist maailmasõda nuheldi Saksamaaga koostööd teinuid nii Nõukogude Liidus, Prantsusmaal kui ka Itaalias. Kuigi Saksamaaga koostööd olid teinud ka tulevased võitjad Molotovi-Ribbentropi pakti ja Müncheni lepingut sõlmides. Pärast Napoleoni sõdu tehti Euroopa piirid Viini kongressil ümber, aga Napoleoni ajal kasvanud Württembergi piirid jäid puutumata.

Juttu oli teistestki revolutsioonidest ja sõdadest. Aastal 1864 sõdisid Austria ja Preisimaa koos Taani vastu, aga aastal 1866 juba omavahel. Preisi-Austria sõjas sõdis Austria poolel ka Württemberg. Aga juba 1870-1871 sõdis ta Preisimaaga samal poolel Prantsusmaa vastu. Eestis on levinud nimekuju Preisi-Prantsuse sõda, aga selles osales rohkem Saksa riike ja vähemalt Württembergi ajaloos on kirjutatud Saksa-Prantsuse sõda. Praegu on levinud Napoleon I aja kohta nimekuju Napoleoni sõjad, Nõukogude aegsest raamatust mäletan nime Koalitsioonisõjad. Ka selles artiklis kasutati seda nimetust, mis on ju asja rohkem Saksamaa kui Prantsusmaa poolelt vaatamine.

Aastal 1871 Saksamaa ühines keisririigiks ja selle osaks sai ka Württemberg, aga tema kuningas säilis Esimese maailmasõja lõpuni. Saksamaa ühinemine oli järk-järguline, mitu aastat olid käibel uus Saksa keisririigi raha ja vana Württembergi raha paralleelselt. Württembergi riigikorra kohta kirjutati, et see oli muust Saksmaast demokraatlikum. Linnastumine ja tööstuslik pööre edenesid Saksmaa keskmisest aeglasemalt. Mõtlesin, et tänapäeval näidatakse riikide majanduses põllumajanduse osa vähenenuna, võrreldes erinevate aegade inimeste tegevusalade osakaalu, aga teine võimalus oleks võrrelda haritava maa pindala. Württembergi tööstuse kohta jäi meelde, et see vedas välja klavereid. Kultuuri kohta öeldi, et silmapaistvaid kirjanikke oli seal vähe, aga varasemal perioodil enne kuningriigi teket oli Württembergiga seotud olnud Schiller. Mäletan, et kooliprogrammis oli Schilleri näidend tegevuskohaga Šveitsis, Württemberg ei ole sealt väga kaugel. Šveitsi tuntakse mägede järgi ja ka Berg tähendab saksa keeles mäge.

Minu kirjas võib olla vigu nagu alati, sest lugesin sõnaraamatuta ja kirja kirjutades abivahendeid ei kasutanud. Viimane ülikooli ajalooõppejõud, kellega ma rääkisin, leidis, et peast kirjutamisel on plusse ja miinuseid, eelis on teksti kompaktsus.

Hääldus ja sõnavara

Meenutasime ühe maja pööningul läänemeresoomlaste ajalugu. Nende hulka olid kuulunud eestlased ja neist lõuna poole jäänud rahvad, neile rahvastele surusid teised rahvad peale. Ühe soomeugri rahva asualad paiknesid üksteise suhtes diagonaalis. Olime ühe hoone koridoris ja mõtlesime, kui suur maailm on. Praegu tuttav maailm lõppes koridori uksega, aga pidasin tõenäoliseks, et varsti avastatakse, et uksest saab läbi minna.

*
Kasekamp rääkis üliõpilaste inglise keele oskusest. Ta ütles, et lisaks tõlkimisele on vaja ka hääldust osata, muidu jääb halb tunne. Tal oli üliõpilaste tehtud hääldusvigade pärast halb tunne veel ka siis, kui loeng oli läbi ja ta oli koduteel. Ta ütles, et mõned küll ei hääldagi, vaid tõlgivad omaette. Seda öeldes vaatas ta minu otsa. Algamas oli inglise keele tund. Istusin keskmise rea viimasesse pinki, aga samal ajal istus sinna ka üks teine poiss. Ütlesin, et need pingid on kahele inimesele kitsad. Läksin uksepoolse rea esimesse laiemasse pinki Sandri kõrvale. Tundi andis üks naisõpetaja. Ta rääkis inglise keele eripäradest ja kuidas vahel tuleb sõnu tõlkida ebatavalisema vastega. Tahtsin neid näiteid üles kirjutada, aga ei jõudnud nii kiiresti, osad jäid vahele. Oli oodata, et ta võib anda need samad küsimused varsti tuleval eksamil. Mul oli praegu selline pastakas, millega läks kirjutamine aeglaemalt, joont tuli üle teha. See oleks võinud takistuseks saada ka eksamil. Sander jõudis kiiremini kirjutada kui mina. Kõrvalauditooriumist tuli teine naisõppejõud ütlema meie õppejõule, et ta räägib liiga valju häälega, hääl segab teise auditooriumi loengut. Meie õppejõud ütles midagi üliõpilastele, et nii need asjad käivad. Tahvli ette läksid Merko ja tema pinginaaber. Nad kustutasid ühe õpetaja kirjutatud asja ära ja kirjutasid enda variandi asemele. Ma polnud veel eelmist varianti näinud, sest õpetaja oli sellel ees seisnud. Mõtlesin, et Merko ja Andres olid nii minu klassikaaslased kui ka kursusekaaslased. Merko ja tema pinginaaber käivitasid video, kus liikus statistika umbes sada aastat varasema aja kohta. Jälle ei jõudnud ma kõike üles kirjutada. Mõtlesin, et see on selline loeng, kus kõike üles kirjutada pole vajagi.

neljapäev, aprill 18, 2019

Keda karta

Ajalehes kirjutati jälle, kuidas inimesed kardavad, kui psüühikahäiretega inimesed nende linnaosades elavad. Ma kardan hoopis koeri. Mind pole koer kunagi hammustanud, aga nad on minu peale haukunud. Psüühikahäiretega inimesed haukunud ei ole. Mul on psüühikahäired, aga oma trepikojas ma ei tea kedagi, kes mind kardaks. Keegi oli öelnud, et psüühikahäiretega inimesed on ettearvamatud. Ma ei ole ettearvamatu, ma olen kirjutanud blogi nii aastal 2005, 2006, 2007, 2008, 2009 kui ka kõigil järgmistel kuni praeguseni välja.

Elektrikatkestus

Kõndisin mööda Fortuuna tänavat Annelinna suunas. Kõnniteest paremal seisis ilus tüdruk. Aga kauem ei saanud teda vaadata, sest eespool märkasin isa ja ema vastu tulemas. Kui ma neile lähemale jõudsin, siis nägin, et need ei ole siiski nemad.

*
Teatati, et tuleb mitmepäevane elektrikatkestus. Mõtlesin, kuidas ma siis õhtuti lugeda saan. Laualambi saab küll põlema panna, aga laualamp ilma laelambita ei ole silmadele kasulik. Lähen selleks ajaks Peedu kirjanike suvilasse. Seal lähen esimest korda sealsesse sauna.

kolmapäev, aprill 17, 2019

Kodune mängupäev

Eile mängisime ühe lapsega malet. Ühes mängus pöörasin laua ümber ja ta realiseeris paremuse võiduks. Oma isa võitis ta ka võrdsetel tingimustel. Laenasin neile ühe maleõpiku.

Programm Maakeraga

Mulle näidati arvutis liikuvat Maakera pilti. Jäin ruumi üksi ja püüdsin aru saada, mida selle pildiga teha saab. Need, mis pildil liikusid, olid vist pilved. Pilvede all oli maapind, millest tuli vist joonistada kaart. Proovisin erinevaid arvuti käske. Teises ruumis hakati karjuma. Öeldi, et ma tõmbasin arvutisse tasulise programmi ja võtsin selle uuesti maha. Seda seletati sellega, et ma ei tunne ingliskeelsete sõnade tähendusi ja ei hakkagi tundma.

*
Läksin raamatupoodi. Otsisin, kus oli ajakirjade riiul. Selle asukoht oli muutunud.

*
Olin ühes ruumis. Oli vaja jõuda ühelt mööbliesemelt teisele, aga seda oli raske teostada. Siis lahendasin asja nii, et heitsin juba esimese mööblieseme alguses kõhuli ja roomates jõudsin pärale.

teisipäev, aprill 16, 2019

Loomapiltidega kaustikud


Kassipildiga kaustik on uus, hobuste pildiga aastaid vana. Hobuste pildiga kaustikusse olen kirjutanud malehobuste käike, kassi pildiga kaustikusse ajaloost. Ühele kaanele on kirjutatud inglise keeles "Hobused", teisele "Kodu on seal, kus kass on."

Määriv ümbrik

Tahtsin uurida ühte vanaaegset autorit. Ta oli saatnud meile kirju ja mõtlesin neid lugeda. Võtsin kätte ümbrikute paki ja selle pealt kõige pealmise ümbriku. Ütlesin, et see ümbrik tegi käed mustaks. Isa arvas, et on vastupidi - mina võtsin mustade kätega ümbrikud kätte. Mina seletasin, et ikka ümbrik on määriv, ühe ümbriku on kirjutaja saatnud pühade puhul ja seetõttu ümbrikut pintsliga värvinud.

*
Oli uusaastaöö. Varem olin kartnud paugutamise ajal õue minna, aga täna olin õues. Mõtlesin, et venelastel on olnud kombeks lasta rakette Moskva aja järgi, võibolla peaks täna ise ka laskma ühe raketi Moskva aja järgi keskööl. Kui Eesti läheb Moskva ajale tagasi, ei tea, kas siis jääb paugutamise kellaaegasid vähemaks.

*
Ühes kohas toimus ürituste sari. Iga kord enne kohale minekut tuli enne ühel võrguleheküljel registreeruda. Aga nüüd oli seda võrgulehekülge muudetud ja ma ei osanud enam registreeruda. Mulle õpetati, kuidas seda teha. Mõtlesin, et vennad on mind sageli arvuti küsimustes õpetanud, ei tea, kust nemad neid asju teada saavad. Neile õpetavad nähtavasti töökaaslased, aga minul töökaaslasi ei ole.

esmaspäev, aprill 15, 2019

Reportaaž akna tagant ja majast

Päike paistab, taevas on sinine. Taevas lendavad kajakad. Mööda sõidab punase-valgekirju buss. Puud ei ole veel lehte läinud, aga küljes on eelmise aasta lehti. Puud on suuremaks kasvanud ja üle jõe ei näe enam nii hästi kui ülikooli ajal. Uduselt paistab siiski koolimaja, kus ma lapsena kontserdil käisin ja kus üks kursseõde õppis. Naaberkorterist hakkas kostma inimese häält, kui see just hallutsinatsioon ei ole. Sõnad ei ole eristatavad. Kirjutuslaual on arvuti, taskuarvuti ja kolme keele sõnaraamatud. Kas radiaator või ventilaator sahiseb. Laualamp on kustus, aga põleb pikendusjuhtme lüliti lamp. Akna taga kase oksale lendas tihase sarnane lind, aga selgelt ei näe. Üle naabermaja päikesepaistes seina libiseb lendava kajaka vari, aga kajakat ennast ei pane tähele. Naaberkorterist kostaks nagu köhimist. Nüüd kolinat, nagu oleks midagi kukkunud. Teisest toast kostab kardina eest tõmbamise hääl. Süda hakkas valutama. Nüüd südame asemel pea. Nüüd jälle süda. Nüüd käsi. Ei saa aru, kas kostab koera või inimese häält. Tajutavaks muutub automürin, kuigi autod pidid sellel tänaval sõitma ka varem. Nüüd läheb tähelepanu jälle radiaatori või ventilaatori sahinale. Kuskil nagu keerataks kraani. Käe peal on tunda nõela torget. Nüüd jala peal. Nüüd sõrme otsas. Üks auto müriseb teistest valjemini. Ühes suunas sõidab valge auto, teises sinine. Nüüd esimeses suunas must ja hall.

pühapäev, aprill 14, 2019

Ootamatud käigud

1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. c3 Rf6 4. d4 ed 5. e5 Rd5 6. cd Ob4+ 7. Od2 Le7 8. Rc3 Oc3 9. bc 0-0 10. Oc4 Rb6 11. Od3 d6 12. Le2 Og4 13. Le4 f5 14. ef Le4 15. Oe4 Vae8 16. Rg5 d5 17. f7+ Vf7 18. Rf7 Kf7 19. f3 Oh5 20. 0-0 de 21. fe+ Kg8 22. e5 Of7 23. a3 Rc4 24. Of4 Od5 25. Vfb1 b6 26. Vb5 Oe4 27. d5 Re5 28. Ve1 Rd6 29. Vb4 Rd3 30. Vee4 Rb4 31. Ve8+ Re8 32. ab Kf7 33. Kf2 Ke7 34. Ke3 Kd7 35. Oe5 c6 36. Kd4 cd 37. Kd5 g6 38. b5 Rc7+ 39. Oc7 Kc7 40. c4 Kd7 41. g4 g5 42. Ke5 Ke7 43. Kf5 Kd6 44. Kg5 Kc5 45. Kh6 Kc4 46. Kh7 Kb5 47. g5 a5 48. g6 a4 49. g7 a3 1:0. Valge mõtles 20 ja must 14 minutit.

Targad hinnangud

Avan feisbuki. Esimene postitus, mida ma näen, ütleb: "Kao minema, sa pole salliv." Vastan: "Sinust olen ma vähemalt sallivam." Mulle vastatakse: "Ei, sest sallimatuse sallimatus ei ole sallimatus." Küsin: "Keda ma ei salli?" Öeldakse: "Vaata, kes su sõbrad on. Ütle mulle, kes on su sõber ja ma ütlen, kes oled sa ise." Vastan: "Sõpru pole mul siin ühtegi, sest tavaliselt saan ma null laiki. Aga programm nimetab sind ka sõbraks." Sel hetkel ekraanil näha olev sõprade koguarv väheneb kahe võrra. Hakkan lugema ajalehte. Leian enda raamatu arvustuse. Arvustaja ütleb: "Ma olen ju öelnud, et see grafomaan peab trükimustast eemale hoidma. Oleks ta vähemalt grafomaan, tal on raamatute arv ka väike. Kes on sellises vanuses nii vähe raamatuid avaldanud, see otsigu endale võimetekohasem töö või ärgu töötagu üldse. Keda ei osteta ega arvustata, sellel pole mõtet kirjutada. See on viimane kord kui ma teda arvustan, ja kahetsen, et hakkasin üldse käsi määrima. Ega see täispika arvustuse mõõtu välja ei annagi." Saadan kirja ajaloolisti: "Nagu tänasest ajalehest lugeda võib, ei ole ma mingi kirjanik, seega olen siiski ajaloolane." Vastatakse: "Selles listis ei või endast kirjutada. See vastus ei tule enam listi kaudu, sest kõrvaldasin teid listist."

Tundkokkutulek

Olin ühes kohas. Oli vaja kirjutada nimesid. Ma ei teadnud, kas möödunud sajandite nimesid on õige kirjutada suure või väikse algustähega. Mõtlesin, et luterlikke nimesid võib kirjutada eestipäraselt, sest Eesti on luterlik maa ja need nimed on eestipärastatud.

*
Olime ühes saalis. Akna all istusid poisid, kes kommenteerisid saali arhitektuuri. Ütlesin neile, et see on suur saal, siin saaks maleturniiri korraldada. Mulle tuli meelde, et on juba korraldatud. Üks poiss ütles, et siin on nupud kogu aeg olemas. Vastasin, et ei, turniiri jaoks tuuakse neid kahe kasti ja autoga kaugemalt. Poiss tõusis püsti ja hakkas kiirel tempol rääkima, kui mõttetu mäng male on.

*
Ühes klassiruumis toimus klassikokkutulek. See oli kestnud juba mitu tundi, aga rahvas alles kogunes. Kohale võis tulla inimesi, keda nähes oleks nägu teist värvi läinud. Tahtsin koju minna, aga sööma polnud veel hakatud. Otsisin kohta, kuhu lähenevas tunnis istuda. Ühe tüdrukuga olin hiljuti kokku puutunud, tema kõrval ma istuda ei tahtnud, muidu oleks võidud arvata, et ma tunnen tema vastu erilist huvi. Kristeri kõrval ma ka istuda ei tahtnud. Ma ei leidnud ühtegi inimest, kelle kõrval ma oleks istuda tahtnud. Mõtlesin, et istun maha kõige viimasena kõige halvemale üle jäävale kohale, siis ma olen kõige viisakam. Esialgu hakkasin kohver käes wc poole kõndima. Aga sinna ma ei jõudnud, sest kell käis just tundi ja pöörasin ringi. Nüüd oli selge, millise poisi kõrvale ma istun. Enne selle kohani jõudmist lükkasin kohvri enda ees. See läks poisile kogemata vastu pead. Poisilt küsiti, kas ta sai väga kõvasti haiget. Poiss vastas jah. Vabandasin ennast sellega, et mul on halb nägemine ja mul olid juba varem kohmakad liigutused. Istusin tema kõrvale maha. Ta ütles, et kõige halvem, mis tulla võib, on vist muhk. Kui peapõrutus tuleb, siis on juba väga halvasti. Tal oli laual paber Mehhiko ajaloo kohta. Vaatasin seda. Poiss küsis, kas ma tean Mehhiko presidentide nimesid. Ütlesin, et ühe presidendi nimi oli vist Juarez. Mõtlesin, et võiks lisada, et ta valitses vist 19. sajandil. Poiss pidas minu teadmisi suureks ja küsis, kas ma tean kõigi Mehhiko presidentide valitsemise järjekorda. Vastasin, et ei tea.

laupäev, aprill 13, 2019

Õhuke raamat

Trükikojast tuli uus raamat. Sellesse oli üks parandus tehtud minu jutu põhjal, vaatasin, kas minu nimi on nimeregistris sees. Ei olnud. Raamatu kõik lehed ei avanenud, need tuli alles lahti lõigata. Vanemad ütlesid, et see minu öeldud koht pandi kogemata raamatusse vigaselt. Vaatasin, kas vastaval leheküljel on minu nimi. Seal ka ei olnud, aga see öeldud koht oli lisaks kirjutatud loetamatu käekirjaga, sealt ei saanud lugeda ei õigesti ega valesti. Lõikasin raamatu lehti lahti. Ütlesin, et mul ei tule lõikamine välja, lehed lähevad kõveraks. Isa hakkas ise lõikama, tal õnnestus paremini. Mina olin lõiganud noaga, aga isa lõikas kääridega lehtedel ribad küljest. Ütlesin, et ah nii tuleb lõigata. See raamat oli väga õhuke. Autor oli Jung ja ta kirjutas raamatus, et ärge avaldage liiga palju teoseid, see lahjendab loomingut. Mina olin kirjutanud võrgus palju. Aga mul oli see võimalus, Jungi ajal veel võrku ei olnud. Ütlesin, et Jung küll kutsus üles mitte liiga palju teoseid avaldama, aga hiljem avaldas ta neid väga palju ja väga paksusid. Isa vastas, et siin ei ole vastuolu, kui algul püiab kirjutada vähe ja pärast palju, siis need mõlemad näitavad korralikkust. Olin ise seda sama mõelnud, aga ei hakanud ütlema.

reede, aprill 12, 2019

Raamatunäitus


Aastavahetusel paluti feisbukis pildistada aasta jooksul koju tulnud raamatuid. Tegin foto osadest sellistest raamatutest. Nüüd näitan seda ka blogilugejatele.

neljapäev, aprill 11, 2019

Piiriveekogu

Ükskord oli saabunud Nõukogude võim. Olin enne seda jõudnud põgeneda kanali äärde ja oleksin pääsenud vabasse maailma üle kanali ujudes, aga selleks ei olnud enam aega, sest vaenlaste saabumiseni oli jäänud ainult viis minutit, selle ajaga poleks ma kanalit ületada jõudnud. Teine kord saabus Nõukogude võim teist korda. Nüüd oleksin üle kanali ujuda jõudnud, sest vaenlaste saabumiseni oli tervelt pool tundi. Aga otsustasin, et kui ma esimene kord ei ujunud, siis ei uju ka teisel korral. Kui olla kanali ühel küljel, siis tuli ujuda teisele küljele, kui oleks teisel küljel olnud, oleks tulnud ujuda vastupidises suunas. Bussijaama lähedal oli kanaleid kaks tükki, need paiknesid üksteisega ristisuunas.

Äärmusluse tunnused

Lugesin eilsest "Eesti Päevalehest" oma õppejõu Kasekampi artiklit, milles ta pidas EKRE-t äärmuslikuks parteiks. Mulle ka ei meeldi, kui EKRE teeb vägivallaga ähvardamise sarnaseid avaldusi. Aga artiklis loetletud äärmusluse tunnused tundusid kahtlasemad. Jäi meelde, et nende hulka kuuluvad Euroopa Liidu kritiseerimine, juhikultus ja rahvahääletuste pooldamine.

Kui millegi kritiseerimine on äärmuslus, siis äärmusluse vastand või teine äärmus on tsensuur. Kas tingimusteta Euroopa Liitu kuulumist peab toetama ainult Eestis, kogu Euroopas või kõigis maailma riikides?

Juhikultust ja rahvahääletuste pooldamist võiks pidada kaheks vastandlikuks äärmuseks, aga artikli järgi on need ühe ja sama äärmuse tunnused. Juhi ettepanekud võidakse ju rahvahääletusel maha hääletada, nagu viimasel Eesti rahvahääletusel kiideti heaks Euroopa Liitu astumine, kuigi selle vastaste protsent oli suurem kui parlamendis või valitsuses.

Vähemalt minu ajal viis Kasekamp ülikooliloenguid läbi seminari vormis, kus kõik said sõna. Kas üliõpilaste rumala jutu kuulamine tekitaski rahva arvamuse suhtes tüdimuse?

kolmapäev, aprill 10, 2019

Õppimisest ja puhkusest

Läksin maletrenni. Ütlesin treenerile, et male on mõtlemise mudel, kui ma malemängu poleks õppinud, siis ei mõtleks ma võibolla üldse. Treener vastas, et tal tuli sama mõte. Üks poiss küsis mult, millal mul puhkus on. Vastasin, et mul on puhkepäevad, pikka puhkust mul ei ole. Mulle meenus, et jõulude ajal, kui olin just ühe raamatukäsikirja valmis saanud, puhkasin natuke pikemalt. Aga ma ei mäletanud, kas see oli eelmine või üle-eelmine aasta.

teisipäev, aprill 09, 2019

Samaaegsed tööd

Lohistasin mööda tänavat kuuske. Tühermaal tegin puudevirna juures peatuse. Aga otsustasin, et sellesse virna ma oma puud ei jäta, vaid viin kanali taha. Puud uuesti kätte võtma hakates mõtlesin, kumb puu oli minu oma. Tundsin enda oma ära selle järgi, et ma olin lohistanud kuuske, mitte kaske. Läksin ühe võõra mehega koos. Käisime kanali taga ära, aga sinna ma puud ei jätnud. Tulime jälle kanali tagant ära ja üle autotee tagasi. Mõtlesin, et nüüd ma jätan ju puu ikkagi siiapoole kanalit.

*
Mulle taheti uut tööülesannet anda, aga eelmine ei olnud valmis. Oleksin pidanud hakkama erinevaid tööülesandeid samaaegselt täitma. Seda ma ei pidanud heaks, sest nii võis juhtuda, et ma ei ela nii kaua, kuni töötasu kätte saab. Ütlesin Jagomäele, et kui ma aeglasemalt töötan, siis on töötasu ja töövõimetoetus mõlemad väiksemad. Olin köögis laua ja akna vahel. Tahtsin köögist väljuda, aga mõlemal laua küljel olid inimesed ees. Seetõttu läksin üle laua. Ma ei olnud päris ärkvel. Sellises seisundis sain küll liigutada, aga väga aeglaselt. Öeldi, et sellised ootamatud reaktsioonid tulevad neuroloogiateadusele kasuks.

esmaspäev, aprill 08, 2019

Esimesed saladused

Tühjade vihikute sahtlis on uusi vihikuid. Võtan ühe neist salajaste asjade vihikuks. Valin kirjutamiseks kõige ilusama pastaka ja panen esimesele leheküljele pealkirjaks: "Saladus nr. 1". Kirjutan pealkirja alla, et selle vihiku asukohta ei tohi keegi teada. Väljaarvatud need, kes on saladuse kaasteadjad. Aga nad ei tohi sellest kellelegi rääkida. Kes on saladuse kaasteadjad, võivad teha endale samasuguseid vihikuid. Ka nende asukohta ei tohi keegi peale kaasteadjate teada. Saladuse alla kirjutan: "Saladuse lõpp". Sellele leheküljele mahub kirjutama veel pealkirja "Järjejutt" alla. Kirjutan, et seitsme maa ja mere taga asub salajane riik. Kõik selle elanikud on nähtamatud. Teiste jaoks ei ole oluline, et nad nähtamatud on, sest keegi pole veel sellele maale jõudnud. Aga maa elanikud on ka üksteise jaoks nähtamatud. Igaüks näeb ainult ennast. Kui keegi tahab teiste jaoks nähtavaks muutuda, peab ta sööma ühtedest võlumarjadest tehtud moosi. Siis on ta nii kaua nähtav, kuni ta on moosi ära seedinud. Kui keegi tahab minna üle autotee, sööb ta enne seda moosi, et auto talle otsa ei sõidaks. Aga üle autotee minnakse harva, sest tavaliselt ollakse toas või oma õuel. Kirjutan selle alla: "Järgneb" ja peidan vihiku ära.

Valitud kaader


Käisin juuksuris. Varem olen öelnud, et kõrva peale juukseid alles jäetaks, kuigi öeldust pole alati kinni peetud, aga täna ütlesin, et kõrvad välja lõigataks. Pärast seda proovisin fotot teha. Ideaalset klõpsu ei saanud, aga valitud pildil on vähemalt nägu üleni peal.

pühapäev, aprill 07, 2019

Saalivahetus

Olime ühe maja ühte ruumi peitu läinud. Selles ruumis oli palju raamatuid, neid oli kahte tüüpi. Aga jälitajad tulid ka sellesse ruumi. Põgenesime sellest ruumist ühte seintevahelisse käiku, kus pidasime tõenäoliseks, et meid ei leita. Aga jälitajad hakkasid ka sinna tulema, seetõttu põgenesime edasi. Läksin teatrisaali ja vaatasin seal etendust. Kuni publikul paluti teise saali ümber kolida. Hakkasin oma asju kokku korjama. Nägin, et minu lähedal istunud tüdrukul on kolm särki, mis tunduvad olevat minu omad. Küsisin talt, kelle omad need on, ma mäletan, et mul on sellise mustriga särgid. Aga kuna tegemist oli pikka kasvu tüdrukuga, siis ta oli võibolla lihtsalt endale samasugused ostnud.

*
Valisin endale raamatukogu kataloogist raamatuid. Mõtlesin teine kord tagasi tulla. Itaalia fašismi kohta olid mul läbi loetud juba vist kõik raamatukogus leiduvad raamatud, aga minu uurimisteemaga seoses pakkusid huvi ka raamatud Saksa natside kohta.

laupäev, aprill 06, 2019

Kaks õiguskantslerit

Sõitsime bussiga mööda maanteed. Minu kõrval istus mees, kes oli just saanud õiguskantsleriks. Ta ütles, et hakkab tõlgendama asju lähtudes rahvusvahelisest tavaõigusest. Vastasin, et mina hakkan variõiguskantsleriks ja minu arvates tuleb tõlgendada lähtudes Eesti seadustest. Buss jõudis Tartu piiridesse. Väljusin koos kahe klassikaaslasega, kuigi minu tänav oli veel kaugel.

reede, aprill 05, 2019

Konsultatsioonipartii

1. d4 Rf6 2. Rf3 d5 3. Rc3 Og4 4. h3 Of3 5. gf e6 6. Og5 Rbd7 7. e4 Oe7 8. e5 Rg8 9. Oe7 Re7 10. Od3 c6 11. Ld2 Lb6 12. Oe2 Rf5 13. 0-0-0 0-0-0 14. Vhg1 g6 15. Ra4 Lc7 16. Kb1 Kb8 17. f4 c5 18. dc Rc5 19. Rc5 Lc5 20. Og4 Re7 21. Ld4 Lb5 22. Vd3 Rc6 23. Le3 Ra5 24. Vd4 Rc4 25. Lc3 Vc8 26. Lb3 Lc5 27. c3 Vc6 28. Lc2 Vb6 29. b4 Ra3+ 30. Kc1 Vb4 31. Ld3 Vb1+ (Valge alistus.) 32. Lb1 Lc3+ 33. Kd1 Ld4+ 34. Ke1 Rb1 35. h4 Vc8 36. h5 Vc1+ 37. Ke2 Le4++

Linnupesa


Kõrge puu ladvas on suur linnupesa. Jõudsin pildistada enne kui lehed seda varjama hakkavad.

Mälestusi vanaonust

Ajaloolistides teatati arheoloog Tanel Moora surmast. Vastasin enda asutatud listis:

Tanel Moora oli minu vanaonu. Olen käinud tema suvilas Võrtsjärve ääres. Tal oli seal jahikoer, kellega ta käis jahil. Käisin selle koeraga jalutamas. Tanel ütles, et toidab koera keedetud kapsastega, et koer paksuks ei läheks. Enda kohta ütles ta, et tema sööb halvaad ainult siis, kui ta käib mägedes, sest ka halvaa teeb paksuks. Alkoholiga ta pikka aega nii ettevaatlik ei olnud. Aga kui lõpuks arst soovitas tal selle tarvitamine maha jätta, siis ta jättis päevapealt.

Taneli suvila raamaturiiulist leidsin laste arheoloogiaraamatu, millest oli kooli ajalootunnis juttu olnud. Pealkiri oli vist "Taevalindlased ja kirveslased".

Olen kuulanud makilinti, millel minu isa on Tanelit intervjueerinud. Sellelt lindilt olen varem viidanud kohale, nagu oleks vene keel tekkinud kirikuslaavi keelest. Vikipeedia pidas vist kirikuslaavi keelele sarnasemaks bulgaaria keelt. Sellel lindil võrdles Tanel veel ennast ja oma arheoloogist isa. Ta leidis, et kuigi tema isa on kuulsam, teab ta ise juba arheoloogiast rohkem, sest aeg on edasi läinud. Üks lõik oli seal, kus Tanel kritiseeris kirjanik Jaan Kaplinskit, et see räägib ühte pidi ja teist pidi, olgu selge jutt. Samuti kritiseeris ta saatejuhte, kes saadetes improviseerivad, Taneli arvates tuleb saade ette valmistada. Ta ei mõistnud inimesi, kes endale tööd ei leia.

Ühel korral kohtusin Taneliga Tartu Lossi tänava õppehoones Harri Moora mälestuspäeval. Seal esitati auditooriumile küsimus, kas ajaloolased ei peaks rohkem poliitika teemal sõna võtma. Tanel arvas, et ei pea, ajaloolasel on seisukoha võtmiseks vajalik ajaline distants.

Kuigi Tanel ei elanud Tartus, hoolitses ta Tartus asuvate sugulaste haudade eest. Olen temaga kohtunud erinevatel Tartus toimunud matustel, sealhulgas tema naise matustel. Tol päeval rääkisin tema rahuvalvajast pojaga ka siin listis jutuks olnud artiklist, milles mainiti, mis aastaks loodetakse Sri Lanka miinidest puhastada. Rahuvalvaja arvas, et see on optimistlik ennustus, tegelikult võivat asi olla hullem.

Ühtedel matustel kuulsin, et Tanel rääkis minu vennale, kuidas ajaloolasel peavad olema laialdased teadmised, peab tundma ka Poola ajalugu. Ütlesin vahele, et ma loen praegu Poola ajalugu. Tanel hakkas millegipärast naerma. Tollest raamatust olen listis kirjutanud.

Tanel osales kunagi raadio mälumängu saates ja arvas ka hiljem, et tal on oma peres kõige parem mälu. Aga ka minu vanaema, kes oli tema õde, kiitis oma mälu. Vanaema töötas kooliõpetajana, aga enda kohta ütles, et ta on eluaeg maha kirjutanud, sest tal jäävad asjad silmade ette. Ta nägi iga häälikut erineva värvina ja pärast tema surma on tema ajalugu ja psühholoogiat õppinud väimees ja ajalugu õppinud tütar rääkinud, et tegid eksperimendiga kindlaks, et vanaema näeb samu häälikuid erinevatel päevadel ühe ja sama värvina. Ta polevat aru saanud, et kõik inimesed ei näe. Mul vanaema järeltulijana on mõned mäluliigid üsna head. Kuigi ma ei tunne nägusid ära, olen lugenud jõuluvanale luuletusi niiviisi, et palun ruumisviibijatel öelda märksõna ja siis loen selle märksõnaga peast luuletuse.

neljapäev, aprill 04, 2019

Loenguvideo

Vaatasin üks päev listidesse tulnud kirja peale Pärtel Piirimäe inauguratsiooniloengut aadressilt https://www.uttv.ee/naita?id=28305 .

Piirimäe sai mõtteloo professoriks. (Algul hakati vist Eesti mõtteloo professori ametikohta ette valmistama, aga lõpuks otsustati lihtsalt mõtteloo professori kasuks, kes peab tegelema nii Eesti kui ka Euroopa mõttelooga.)

Olen mõelnud, et kool võib mõne asjaga mõtlemisvõimet ka vähendada. Meie koolis mõõdeti kahel korral õpilaste lugemiskiirust, millest oli vast rohkem kahju kui kasu, sest see tekitas mulje, et kiirem lugemine on parem. Eriti kui samal ajal toimusid kehalise kasvatuse tunnid, kus öeldi otsesemalt, et kiirem jooksja saab parema hinde. Aga kiirem lugemine tähendab ka konkreetse lugeja kohta vähem mõtteid. Maletrennis anti kasulikumaid soovitusi: ära kiirusta, kasuta kogu mõtlemisaeg ära; kui käik on välja valitud, siis enne sooritamist kontrolli üle. Aga ka: kui mõtlemisaega on vähem, tuleb kiiremini mängida.

"Eesti mõtteloo" sarja olen koostanud maletaja Paul Kerese raamatu. Nagu on kirjutanud male maailmameister Kasparov, saab malemängu mõtlemise mudelina kasutada ka kõigil teistel aladel.

Piirimäe loengu teema oli vabadus ja orjus Eesti mõtteloos. Mõtlesin, et pärisorjuse ajal oli mõni õigus suurem kui praegu. Rahvalaule ja muinasjutte võis nii täpselt kuuldud kujul edasi anda kui ka natuke muuta. Praegu igat kuuldud lugu täpselt edasi anda ei või, selle asemel on ettevaatlikum kirjutada arvustus. Ülikoolis õpetatakse täpset viitamist, mille tulemusel üliõpilane keskendub viidetele ja võib kirjutada referatiivsema töö kui keskkoolis arutleva kirjandina või algkoolis jutustava kirjandina, mida vähemalt minu ajal koolis kirjutati, praegust kooliprogrammi ma nii hästi ei tunne. Mõni üliõpilane on andnud omandatud materjali edasi nagu vanasti kuuldud muinasjutte ja saab plagiaadisüüdistuse. Vahel oleks võibolla täpsem rääkida viitamisnõuete rikkumisest, sest teostes nagu "Eesti ajalugu" ei olegi viitamine kohustuslik, sellest hoolimata ei ole need plagiaadid.

Neljandas klassis ütles ajalooõpetaja kontrolltöid tagasi andes, et ärge nimetage pärisorjust orjuseks, need on erinevad asjad. Mis erinevused on, seda ta ei selgitanud. Pärtel Piirimäe rääkis oma loengus, et nende eristamise või samastamise küsimuses pole olnud üksmeelt, mõni teoreetik on ka pärisorjust orjusega samastanud. Piirimäe ise pakkus küsimustele vastates välja definitsiooni, et pärisorjuse alla mahuvad erinevad vabaduse puudumise variandid, mis erinevad Rooma õiguses kirjeldatud orjusest.

Ühe enda kasutatud mõiste kohta tunnistas Piirimäe ise, et see ei ole kõige õnnestunum, aga ta ei leidnud paremat. See on "orjuse natsionaliseerimine". Natsionaliseerimise all on varem mõeldud riigistamist, aga tema pidas silmas orjuse küsimuse rahvuslikule pinnale viimist. Ma pakuks siis sõnu 'rahvuslikustamine' ja 'etniseerimine'.

Loengus oli juttu, et mõttelugu on interdistsiplinaarne asi. Teemalistides on kordunud teemast mööda kirjutamise süüdistused, võibolla kui oleks mõtteloo list, oleks seal siis selliseid süüdistusi vähem kui ajaloolistis.

kolmapäev, aprill 03, 2019

Ajalooline Ajakiri 1/2018

„Ajalooline Ajakiri“. 2018, 1 (163). Peatoimetaja Pärtel Piirimäe. 92 lehekülge.

Tundub, nagu hakkaks selle ajakirja ilmumine taas seisma jääma. See on kõige uuem ilmunud number. Peale ilmumise hilinemise on ka lehekülgede arv vähenenud. Uute numbrite ilmumata jäämise oletatav põhjus on peatoimetaja teisele tööle asumine, vahel on võimalikud ka rahalised raskused.

Numbris on kolm artiklit ja üks konverentsiülevaade. Esimeses artiklis kirjutab Anu Raudsepp Esimese maailmasõja aegsetest kirjadest. Raudsepp on mulle õpetanud ajalooõpetamise ajalugu ja ka artiklis uuritud kirjad on kooliõpetaja kirjad. Bakalaureuseõppe ajal sai mulle tuttavaks foto Esimese maailmasõja puhkemise üle juubeldavast rahvahulgast, millele fotograaf on jäädvustanud ka Hitleri rõõmsa näo. Magistriõppe ajal lugesin välismaa ajalooajakirjast, et Esimese maailmasõja puhkemise üle polnud rahva rõõm nii suur kui varem arvatud. Ka Raudsepp võrdleb tolleaegset ajalehte ja erakirja, et ajalehes kirjutatakse rahva vaimustusest, aga kirjas nurisetakse sõja üle. Karjahärma raamatust jäi meelde, et Päts lootis küll, et sõda toob kaasa midagi head, kuid et ajalehel polnudki võimalust sõda kritiseerida. Raudsepp kirjutab, et on olnud juttu ka kirjade tsenseerimisest, kuid et tema uuritud kirju pole väga tsenseeritud. Ajaloolastele võivad värskemalt loetud allikad tunduda veenvamad, aga võiks küsida, kas trükki pääsenu on alati vähem tõepärane kui käsikirjad, kui ajalehti toimetasid andekamad kirjutajad kui erakirjasaatjad, kes võibolla oskasid erinevate inimeste erinevaid suhtumisi paremini üldistada.

Artiklis on juttu ka rindele läinud kooliõpetaja lugemiseelistustest. On teada, et Tuglas oli Enno luule suhtes väga kriitiline, aga kirjasaatja kiidab Tuglase ja Enno mõlema loomingut.

Mart Kuldkepp kirjutab 1905. a. revolutsiooni ajal Põhjamaadesse sattunud Eesti vasakpoolsetest, kes jäid sinna ka hiljem elama. Mõni pagulane tuli teatavasti võimaluse avanedes Eestisse tagasi, aga oli ka selliseid, kes jäidki Skandinaaviasse ja eelistasid Eesti riigile Nõukogude võimu. Ühte vasakpoolset kutsus tema ema pärast juunipööret Eestisse tagasi, aga ta ei tulnud. Üks oletatav põhjus võiks olla, et taheti kapitalistliku korra õõnestamisega tegeleda. Aga võib näha paralleeli ka Teise maailmasõja ajal kommunismi eest põgenenutega, kes unistasid aastakümneid Eesti taasiseseisvumisest, aga selle teoks saamisel ei tulnudki tagasi. Kui ühes kohas on elu välja kujunenud, võib selle muutmine osutuda eriti vanas eas raskeks. Raamatu „Minu Ghana“ autor jäi Aafrikasse elama, sest sai seal tööpakkumise, aga kartis, et Eestis võibolla ei saaks.

Peeter Kaasik kirjutab kuulujuttudest Nõukogude Eestis. Varem on ta minu mälu järgi kirjutanud rohkem ajakirjas „Tuna“ ja ma olen esile tõstnud, et ta suhtub Nõukogude allikatesse allikakriitiliselt. Selles artiklis kirjutab ta, et ka võimust kaugemal seisvate ja selle suhtes kriitiliste inimeste jutud ei olnud tõepärased. Sellega olen varem kõige rohkem kokku puutunud Jaan Roosi päevikuid lugedes. Sorokin on kirjutanud, kuidas revolutsioonide esimeses faasis lähevad inimeste häälepaelad valla, aga diktatuuri kehtestamisel jäädakse vaikseks. Saab veel vahet teha, kas räägitakse tõtt või valet ja eksiarvamusi. Artiklis kasutatakse sõna „kuulujutt“ ja see võib tekitada mulje, et need levisid kulutulena, nagu Metsari romaanis jõuab roomlaste kuulujutujumalanna igale poole väga kiiresti. Aga ilmselt räägiti Nõukogude ajal ka kuulujutte vaikse häälega ja valitud isikutele, mis peaks tähendama, et isegi nende levimine oli takistatud. Võibolla algul usaldati kaasmaalasi rohkem.

Liisi Esse kirjutisest selgub, et korraldatakse mitmepäevaseid konverentse. Ennast nimetab kirjutaja ees- ja perekonnanime pidi konverentsi korraldajana. Ülikooli esimesel kursusel õpetatigi meile, et ennast võib kursusetöös küll mainida, aga mitte sõnaga „mina“. Aga vahel on kritiseeritud ka muus vormis enda ja oma sugulaste mainimist. Luulet on kritiseeritud vastupidi, et see võiks isiklikum olla.

teisipäev, aprill 02, 2019

Kõnelused klubis

Tõstsin klubis malelaual üksinda nuppe. Tõstsin neid kahe mängija juures istudes, aga mängu lõpetama läksin teise ruumi. Kui olin juba lõpetanud, siis üks mängija tuli mulle järele ja küsis, kas see pool võitis, kellel oli parem seis. Vastasin, et ei, mäng läks viiki, pandi esimesel real patt. Küsija ütles, et ühel poolel oli võiduseis. Rääkisime füüsilisest spordist. Ütlesin, et kehalise kasvatuse tundides sain kahtesid ja kolmesid. Tema vastas, et ta ka füüsilises spordis tugev ei ole. Mõtlesin, et kui kehalise kasvatuse tunde veel ei peetud, siis ei läinud neid asju, mida seal hindama hakati, nagu salto hüppamine, üldse vaja. Klubisse saabus ka üks minu klassivend ja hakkas selle mehega mängima. Mõtlesin, et see on tüüpiline, et kui kohal on kolm mängijat, siis kaks mängivad omavahel ja mina pean pealt vaatama. Sõin toitu ja natuke kaugemal sõid väiksed poisid. Üks väike poiss ütles mulle, et ta peseb nõud ära, aga et mina peseks oma taldriku ise. Vastasin, et ei, ma pesen tema taldriku. Ta pesigi nõud ära. Suure sügava augu põhjas olid nõud. Poiss võttis sealt ühe taldriku ja viskas augu põhja tagasi, nii et seal oleval tirinal tuli kild küljest. Küsisin poisilt, miks ta seda tegi, ja ütlesin, et ta teinekord nii ei teeks. Mõtlesin, et kokad ei ole meiega rahul, kui me kogu aeg nõusid lõhume. Küsisin, kuidas augu põhjast nõud kätte saab. Siis märkasin, et põhja saab laskuda mööda augu küljel olevaid redelipulkasid. Üks väike poiss tahtis laulda laulu "Meil aiaäärne tänavas." Enne ta küsis, kas ma olin juba sündinud, kui see luuletus kirjutati. Vastasin, et ei olnud, isegi minu isa polnud veel sündinud. Poiss ikka ei hakanud laulma, vaid tahtis, et mina midagi ette kannaksin. Hakkasin lugema sedasama luuletust. Poiss oli vist oodanud, et ma laulaks, aga ma kandsin seda ette luuletusena. Kolmanda rea viimaseks sõnaks ütlesin kogemata neljanda rea viimase sõna. Ütlesin, et juba läkski sassi. Lugesin kolmanda rea uuesti ja selle järel tuli neljas rida.

esmaspäev, aprill 01, 2019

Tekkide tembeldamine

Osadele inimestele oli löödud tekile EKRE pooldajate ja osadele EKRE vastaste tempel. Minu tekil polnud kumbagi. Ütlesin, et ma pole selles vastasseisus poolt valinud. Selle peale lõi Klaus minu tekile EKRE vastaste templi. Jälg tuli küll tuhm, sest hulgale inimestele oli löödud enne mind. Püüdsin templit oma tekilt maha nühkida. Keerasin teki teist pidi, et märki näha ei oleks.

*
Hakkasin lugema tänast ajalehte. Ma ei läinud praegu oma tuppa, vaid lugesin suure toa põrandal. Vaatasin, et kolmandal leheküljel on foto, millel on mitu tüdrukut miniseelikuga. Siis märkasin, et keegi seisab minu selja taga ja võib aru saada, mis punkti ma vaatan. Seetõttu hakkasin kiiresti teiselt leheküljelt artiklit lugema. Selja taga seisnu läks edasi.

*
Jõudsin tuppa, milles pidin täna ööbima. Toas oli kahekorruseline voodi. Mina pidin magama voodi esimesel korrusel. Selle teisel korrusel pidi magama üks naine, kes ei olnud veel kohale jõudnud. Varasema kogemuse põhjal oli teada, et ta magab peaga teise voodi otsa suunas kui mina.

pühapäev, märts 31, 2019

Naljakas õppejõud

Uus naisõppejõud hakkas läbi viima kirjalikku eksamit. Ta tahtis, et me vastaksime paljudele küsimustele ja paneks kirja oma mõtteid loengutes räägitu kohta. Kirjutasin vastuseid õppejõu antud väiksele paberitükile markeritega. Aga mõtlesin, et marker valgub laiali, õppejõud ei saa ise kirjutatust aru. Seetõttu vahetasin kirjutusvahendit ja hakkasin kirjutama peenema kollase joonega. Tuli meelde, et õppejõud oli küll soovinud, et me kirjutaks soojade värvidega, aga väljaarvatud kollasega. Seetõttu vahetasin veelkord kirjutusvahendit. Mul ei jäänud muud üle, kui hakata kirjutama ikkagi sinisega, kuigi sinine ei olnud soe värv. Paberitükk oli nii väike, et kõik vastused ei mahtunud ühele paberile ära, seetõttu kasutasin vastamiseks kahte paberitükki. Kirjutasin natuke naljakaid vastuseid. Mõtlesin, et mõtteid kirjutada on palju huvitavam eksam kui faktide mäletamise kontroll. Aga seekord võisin saada ikkagi tavalisest halvema hinde, sest olin konspekti omandamisele vähem aega kulutanud. Oma nime kirjutasin töö peale initsiaalidega. Mõtlesin, kas õppejõud oskab initsiaalid nimega kokku viia. Aga siis vaatasin, et ta oli paberit andes kirjutanud sellele ka enda nime initsiaalidega. Mõni aeg hiljem saime tagasi konspektid, mida õppejõud oli samuti läbi vaadata soovinud. Varem polnud ülikoolis vihikuid ära korjatud. Vihiku kaanele olin oma nime kirjutanud samuti initsiaalidega, aga selle järele sulgudesse lisanud täisnime. Olin kirjutanud vihikukaanele ka küsimuse õppejõule, mis ta enda nimi on. Õppejõud oli kirjutanud vastuseks: "Ei tea. Tundmatu nimega naine." Mõtlesin, et vaatan järele, kas ma olen pöördunud õppejõu poole sõnaga Sina või Teie. Selgus, et ma olin kasutanud veel väikest tähte ja kirjutanud: "Mis su enda nimi on?" Vihikusse sisse oli kirjutatud hindeid väga tihedalt. Ühe lehekülje kohta tuli mitu hinnet. Olin neid asju, mida juba varem teadsin, konspekteerinud lühemalt, ja selliste kohtade eest olin saanud halvema hinde, mis oli juba varasemast koolist tuttav asjade käik. Seni olin ülikoolis saanud ainult viisi, aga selles vihikus oli jälle kõiki hindeid nagu varasemas koolis. Vihiku alguse poole oli halbade hinnete osakaal suurem, sest õppejõud polnud veel minu olemasoluga harjunud, aga hiljem harjus ta sellega ära ja keskmine hinne tõusis. Enda meelest oli kogu vihik kirjutatud ühtlasel tasemel, aga õppejõud oli näinud suuri taseme kõikumisi, sellest tuli suur hinnete kõikumine. Viimase loengu juurde olin lisanud kolm enda tehtud fotot. Ühel fotol olid kõrkjad ja sulav lumi. Selle koha peale oli õppejõud kirjutanud kommentaari: "Ma arvasin, et tänavu aastal kevadet ei olnudki." Loengukursuse osa lõpu järele olin kirjutanud veel mõned maleasjad, neid ei olnud õppejõud hinnanud. Aga vihiku teises otsas oli teise loengukursuse konspekt ja kuigi see ei olnud selle õppejõu loengukursus, oli ta hinded pannud ka selle eest. Üks hinne oli kaks kahe miinusega. Osad hinded väljusid viie palli süsteemist. Kõige kõrgem hinne oli 17 kahe miinusega. Küsisin: "Kes see on, kes ühe asja eest paneb kahe ja teise asja eest 17 kahe miinusega?" Mõtlesin, et kui mul oleks eksamiks olnud kodus nii hästi õpitud, et ma poleks konspekti eksamile kaasa võtnud, siis mulle polekski nii palju hindeid panna saanud.

laupäev, märts 30, 2019

Laul hüvedest

Olin arhiivinduse päeval. Peeti ettekandeid. Mitu kuulajat tegid märkuse, et raamatud ei seostu arhiivindusega. Minu meelest seostusid, sest raamatuid kirjutati arhiivimaterjalide põhjal.

*
Istusin laua taga psühhiaatri ja ühe teise inimese vahel. Kõlas laul psühhiaatriahaigla hüvede maitsmisest. Sellise laulu ajal ei hakanud ma psühhiaatri juuresolekul liigutama. Kui laul läbi sai, siis psühhiaater ütles, et kõigi jaoks ei ole haiglas viibimine hüve, sest paljud teevad kätega ägedaid liigutusi ja võivad protseduuri tegijat lüia. Läksin püshhiaatriahaigla riidehoidu. Andsin riidehoiutöötajatele isa saadetud kommi. Mõtlesin, kuidas ma pärast kommi andmist siia teine kord tulen.

reede, märts 29, 2019

Juubeliturniir

Tänase kiirmaleturniiriga tähistati Jaan Lombi 50. sünnipäeva. Olen temaga osaliselt samal ajal ülikooli samas osakonnas õppinud ja hiljem erialaseid kirju vahetanud. Turniiril oli 14 osavõtjat, 7 vooru ja 15 minutit mõtlemisaega. Ühel kellal oli mõtlemisaega sekund vähem ja ühel sekund rohkem. Parematele kohtadele tulid:

1. Trohhalev
2. Tätte
3. Peebo
4.-6. H. Pedmanson, Jakobi, Runnel
7.-8. Lomp jt.

Nägemise halvendamine

Jõudsin teekonnal ühe naiseni. Ta tahtis pea vastu mind lamada. Kui olime seda natuke aega teinud, tõusin püsti ja ütlesin, et nüüd aitab. Kommunistid saatsid ühe inimese ukse taha pead uimaseks keerutama ja tegid mulle nägemist halvemaks muutvat protseduuri. Kui protseduur lõppes, pidin püüdma teisi inimesi otsida, et ma näeks, kui raske see halvemaks tehtud nägemisega on. Ma küsisin, kas enne peab pea uimaseks keerutama. Vastati, et ei pea, aga see palju ei muuda. Lendasin algul samas ruumis ringi ja nägin teisi samas ruumis viibivaid inimesi kauge, uduse ja äratundmatuna. Siis lendasin õuele. Seal oli vend teinud sahvri ukse lahti. Ta ütles, et lülitas kogemata voolu sisse. Vastasin, et lülitagu see siis jälle välja. Lisasin, et kui vool ei peagi sees olema. Lendasin kõrvalhoonete taga. Mõtlesin, et keegi on öelnud, et inimesel puudub lendamise kogemus, aga mul on see kogemus olemas, kui olen unenägudes lennanud. Lendasin kõrvalhoonete ette. Mõtlesin, et võibolla on otsitav kuuris. Sisenesin kuuri ja nägin selle teises otsas ühte nägu. Küsisin: "Kes seal on?" Mõtlesin, et see võib olla ka elutu objekt. Küsisin: "Kes või mis seal on?" Lähemale jõudes nägin, et ongi elutu. Ütlesin selle kohta: "Vana-Toomas, pekinägu." Lendasin jälle kuurist välja.

neljapäev, märts 28, 2019

Jaan Tõnisson kaitses eesti keelt

Vikerraadios algas detsembris saatesarja "Eesti lugu" raames seeria Jaan Tõnissoni teemalisi saateid, mis praeguseks peaks olema lõppenud. Kuulasin raadio koduleheküljelt kõiki neid saateid ja kommenteerisin ajaloo arutelu listis. Blogis pole ma neid saateid kommenteerinud, aga et täna pole siin muust olulisest kirjutada, siis viimast saadet kommenteerin:

Ühes sarja varasemas saates oletas Ago Pajur, et Tõnisson luges ainult vanglas oleku ajal palju. Viimases saates räägib Krista Aru, et Tõnisson luges üldse palju.

Saates oli juttu sellest, kuidas Tõnisson protesteeris selle vastu, kui eestlased ei tarvita eesti keelt. Tänapäeval ei ole asi palju parem. Liitusin üks aasta kutse peale keskkonnaga linkedin, millega liitumisel esitati mulle ingliskeelseid küsimusi, aga vastasin eesti keeles. Vist kõik, kes on soovinud seal minu kontaktidega liituda, on vastanud neile küsimustele inglise keeles. Võiks veel mõelda, et ei tulda selle peale, et ingliskeelsele küsimusele saab ka eesti keeles vastata. Aga lisaks on mulle selle keskkonna kaudu saatnud Eesti asutused kutseid tööle kandideerida ja ka need kutsed on olnud inglise keeles.

Ühel korral rääkisin pagulaseestlasele, kuidas eestlased teevad ka keskkonnas feisbuk võõrkeelseid postitusi. Pagulaseestlane vähemalt ütles selle peale, et temale on selline käitumine võõras, kes eesti keelt ei räägi, see tema sõber ei ole.

Ühel korral protesteerisin Tartu kohvikus selle vastu, et menüü oli inglise keeles. Minu käitumist peeti väga ebaviisakaks. Otsisin välja keeleseaduse paragrahvi, et teenindus peab olema eesti keeles. Mulle vastati, et see oligi eesti keeles, sest ettekandja suuline jutt oli eesti keeles.

kolmapäev, märts 27, 2019

Mälestusi klubi esimehest

Hiljuti teatati Ago Marksoo surmast. Ta oli minu vanatädi mees ja endine Tartu maleklubi esimees. Selles sissekandes kirjutan selliseid asju, mis võiks huvitada maletajaid.

Ma ise ei läinud maletrenni kõige kiiremini, mõni tuttav poiss läks rutem. Ühel koolipäeval kõndis Ago meie kooli lähedalt mööda ja teda tundsime nii mina kui ka klassivend Krister. Kui ma õigesti mäletan, siis Krister küsis mult: "Kust sa mu maleõpetajat tunned?"

Aastal 1989 hakkasin malemängu kodus intensiivsemalt õppima. Tegin seda maleraamatute ja tol ajal ilmunud malelehe järgi, samuti hakkasin sagedamini pereliikmetega malet mängima. Ühel sugulaste peoõhtul ütles minu ema Agole, et ta võtaks mind maleklubisse, ma ostan malelehte. Ago rääkis selle peale kellestki, et tal oli üks õpilane, kes sai esimese järgu kätte, aga siis jäi areng seisma, maletaja isa õpetus teinud treeneri õpetuse tühjaks.

Aastal 1990 otsisin maleklubi üles. Esimene kord leidsin maja, aga mitte õiget ust ja tõenäoliselt oli uks üldse sel hetkel lukus. Teine kord mulle juhatati õige uks kätte ja paar inimest olid kohal. Mängisin maleklubi esimese partii Agoga, kes mind mängu ajal õpetas. Mäng lõppes nii, et temal jäi peale vigur vähem ja ta ütles, et suurmeistrid sellises seisus juba alistuvad. Ta ei kutsunud mind maleklubisse tagasi, vaid suunas edasi spordikooli maleklassi Rei õpilaseks. Aga koju laenas ta mulle ingliskeelse raamatu, mille autor oli Fischer ja kus olid maleülesanded algajatele. Töötasin selle kiiresti läbi. Eriti uhke olin selle üle, et lugesin läbi ingliskeelse raamatu, sest varem ma ühtegi sellist kooliväliselt läbi lugenud ei olnud. Ühe turniiri ajal viisin raamatu ka klubisse tagasi.

Põhiliselt käisin keskkooli lõpuni spordikoolis, aga mõneks konkreetseks turniiriks läksin ka maleklubisse. Kümnendas klassis tulin Uusi mälestusturniiri noorteturniiril auhinnakohale, Ago andis kätte rahalised auhinnad ja soovitas saadud raha eest hankida raamat "Paul Kerese maleülikool", mida ma ka tegin. Pärast turniiri viimase vooru lõppu läksin Agoga koos tema koju, sest juhuslikult toimus samal päeval jälle üks sugulaste pidu. Tee peal Ago rääkis, kuidas suurmeistrid on minu vanuses juba males tugevamad ja kuidas ähvarduste üle ei pea nad mängu ajal mõtlema, vaid näevad neid silmapilkselt. Koju jõudmise järel soovitas ta mulle, et ma rohkem sööks, maleturniir nõuab palju energiat. Kui ma õigesti mäletan, siis mängisin veel temaga samal päeval välku.

Maleklubi oli asunud õigeusu kiriku kõrval, aga siis selle ruumid tagastati kirikule. Klubile valiti uueks esimeheks Kass ja hangiti uued ruumid. Kõik ei pidanud Kassi usaldusväärseks ja maleklubi raamatukogu koliti spordikooli ümber, kus peeti raamatute säilimist tõenäolisemaks.

Ülikooli esimesel kursusel hakkasin käima põhimängukohana spordikooli asemel klubis, aga sel perioodil Ago seal ei käinud. Ühel korral tuli ta klubi juba järgmistes ruumides toimuvateks Tartu meistrivõistlusteks kohale, registreerus osavõtjaks, aga siis lasi ikkagi enda nime maha tõmmata ja loobus turniirist.

Aastal 2000 käisin Käsmus Ago 70. sünnipäeva peol. Maletajatest olid kohal veel Heuer ja Sakkov. Heuer pidas kõne, milles ütles, et pole kuskil nii hästi korraldatud maleklubi näinud kui Tartus Ago ajal.

Aastal 2006 käisin Tallinnas Kerese 90. sünniaastapäeva kollokviumil. Seal oli kohal ka Ago. Ürituse keskel tehti pikk vaheaeg, mille ajal läksin koos Ago ja Sakkoviga kolmekesi ühte kohvikusse. Kohvikus istumise ajal rääkisime peamiselt malest. Jutuks tuli, et Kerese "Malekoolis" on Hispaania avangust väga põhjalikult, aga teine köide kuningagambiidiga sisaldab kahtlasemaid variante. Räägiti Heueri tervisest ja sellest, kas "Meie Keres" kunagi ilmub. Arvati, et Keres oli nii korralik inimene, et temast on raske raamatut kirjutada. Kiideti ilmunud "Meie Kerese" esimest köidet ja öeldi, et eriti hea on raamatu algus, mis on aga venekeelsest tõlkest välja jäänud. Räägiti ka kollokviumi esimesest poolest, et liiga vähe on eesti keelt kuulda ja et miks Karpov kohale ei tulnud. Mina ütlesin, et ma enda arvates nägin, et Karpov siiski hilinemisega tuli.

Sagedamini hakkasin Agoga malet mängima, kui Tartu maleklubi enam ei olnud ja selle asemel mängiti päevakeskuses. Ago kritiseeris praegust aega. Ta ütles, et esimese Eesti aja ja praeguse Eesti aja vahe on, et vanasti halvas seisus alistuti, aga nüüd mängitakse edasi. Aga ühel korral kaotasin temaga mängides viguri, selle peale kahisin teise veel ja võitsin. Siis ütles Ago, et võib edasi mängida. Ago kritiseeris ka neid mängijaid, kes tegid mängus sohki ja kes tahtsid ainult võita. Turniiri ajal pakkus ta mulle sageli kommi, vahel võttis ta kodust lugemiseks kaasa ajalehe ja elu hilisematel aastatel ka jalutuskepi. Seevastu pärast silmaoperatsiooni ei pidanud ta enam prille kandma. Kuigi ta oli mõnede nähtuste suhtes kriitiline, oskas ta ka nalja teha.

Olen varem blogis kirjutanud, kuidas päevakeskuses tähistati aastal 2010 Ago 80. sünnipäeva. See sissekanne asub aadressil https://runnelsimo.blogspot.com/2010/10/marksoo-80.html . Ta elas 88-aastaseks.

teisipäev, märts 26, 2019

Kala soolikas

Mulle tuli mõte otsida ühe kindlat liiki kala seest üles ühe kindla nimega soolikas. Seda liiki kalu oli laual mitu tükki, aga kui ma olin lootnud leida elusa, siis need olid kõik surnud. Tahtsin ka sõnaraamatust ühe sõna tähendust järele vaadata, aga ei leidnud enam sõnaraamatut, kuigi natukese aja eest oli see veel alles. Seda liiki kalad tundis ära selle järgi, et nende kõhus olev soolikas jättis seljale sikk-saki.

esmaspäev, märts 25, 2019

Marjakorjajad

Korjame metsas marju. Üks laps ütleb: "Ma sõin kolm marja." Teine vastab: "Ma söön iga teise marja ära." Esimene ütleb: "Sa korjad nii aeglaselt, et sa jõuad süia. Aga kui kiire korjaja pooled korjatud ära sööks, siis ta läheks lõhki." Teine ütleb: "Ei, talle tuleks õllekõht." Esimene vastab: "See ei oleks õllekõht, vaid marjakõht. Ja väga suur kõht läheb lõpuks ikkagi lõhki." Kolmas laps ei korja üldse marju topsi, vaid ainult sööb. Nüüd küsib ta: "Mitme marja söömise järel lõhki läheb?" Talle vastatakse: "Lastel ei lähe kõht lõhki, vaid nad kasvavad pikemaks. Aga täiskasvanud ei saa enam kasvada, nemad lähevad lõhki. Lapsega võib juhtuda, et kasvab nii pikaks, et lööb pea vastu lage ära." Küsija vastab: "Metsas ei ole lage."

Eemalviibijad

Kiideti ühe naise välimust, keda ennast ei olnud kohal. Räägiti, et tema õde äratas ka noorena oma tänaval suurt tähelepanu. Lisati, et ja hiljem ka. Teatatati, et esimesena mainitud naine mõisteti kohtus õigeks, ta saabub praegu siia. Öeldi, et kõik talle vastu jookseksid. Vastasin, et ma ei taha joosta. Ühe mehe kohta, kes oli mõned aastad tagasi surnud, öeldi, et tegelikult on ta elus, aga vahepeal varjas ennast, sest tal oli kohtuprotsess pooleli ja ta kartis vastaspoole vägivalda. Tema matustel kirstu ei avatud, tegelikult teda seal sees ei olnud. Mõtlesin, et varem ma istusin tundides Kristeri lähedal, aga see õppeaasta pole üldse istunud.

*
Kõndisin tänaval. Minu tagant kostsid sammud, mille põhjal tundus, et rühm inimesi jälitab mind. Lootsin, et minu samm on kiirem ja nad ei jõua mulle järele. Neist lahti saamiseks kõndisin läbi ülikooli peahoone. Väljusin ühest väiksemast uksest. Olin jälitajatest lahti saanud. Ma ei teadnud, mis tänaval ma nüüd olen.

pühapäev, märts 24, 2019

Tulevärk

1. e4 c5 2. Rc3 g6 3. f4 Og7 4. Rf3 d6 5. Oe2 Rc6 6. d3 e6 7. Oe3 Lb6 8. Vb1 Od7 9. 0-0 Re7 10. Ld2 0-0-0 11. Ra4 Lc7 12. d4 Rd4 13. Rd4 Oa4 14. Rb5 Ob5 15. Ob5 h5 16. b4 h4 17. h3 f5 18. bc fe 19. cd Vd6 20. Lb4 Oc3 21. Le4 Rf5 22. Of2 a6 23. Oa6 Va6 24. Vb7 Lb7 25. Lc4+ Vc6 26. La4 Vd8 27. Le4 Od4 28. Od4 Vd4 29. Le5 Lc7 30. Lh8+ Vd8 31. Lb2 Vc2 32. Lb3 Lc5+ 33. Kh2 Lc4 34. Lb6 Lf4+ 35. Kh1 Lf1+ 0:1. Valge mõtles 16 ja must 14 minutit.

laupäev, märts 23, 2019

Hiline Päts

Ago Pajur. „Konstantin Päts. Poliitiline biograafia. II osa: riigimees (1917–1956)“. Rahvusarhiiv, Tartu 2018. Praegu loetud köite teist poolt, köitel on kokku 878 lehekülge.

Karjahärma ja Pajuri kaheköitelise teose ilmumisest on möödas umbes üks aasta ja üks kuu, nüüd sain teise köite kokkuvõtteni läbi, pärast seda tulevad veel kronoloogia ning kasutatud materjalide nimekiri.

Köite teises pooles on juttu vaikivast ajastust ja sellele järgnenud Nõukogude ajast. Kui 1920. aastate osas on autor veel Pätsi poliitikat kiitev, siis riigipöörde ja vaikiva ajastu suhtes on ta kriitilisem. Mõni teine autor on kritiseerinud Pätsi ka baasivägede sisselubamise eest, aga Pajur muutub selles raamatu osas taas Pätsi mõistvamaks. Tolleaegsete teadmiste juures olevat Päts lähtunud neid otsuseid tehes oma parimast arusaamisest, ka praegu ei saavat kindlalt öelda, mis oleks juhtunud teistsuguse valiku korral.

Pajuril jätkub kaitsesõnu ka teiste Eesti poliitiliste jõudude kohta. Vabadussõjalasi kaitseb ta süüdistuste eest, nagu oleks neil juba märtsis 1934 olnud plaanis riigipööre; Tõnissoni süüdistuse eest, nagu oleks ta soovinud Eestisse miljoni punaväelase toomist. Vabadussõjalasi ja Pätsi püiab Pajur mõlemat mõista, Päts võinud uskuda, et vabadussõjalased riigipööret teha tahavad, sest Rei talle selliseid väiteid esitas. Sorokini revolutsiooniteooria järgi ei ole aga kõige tähtsam, kes diktatuuri kehtestab, kui seda ei tee üks poliitiline jõud, siis teeb teine. Kui lugeda vabadussõjalaste seadusliku tegevuse periood revolutsiooni esimeseks faasiks, siis Sorokini järgi maailma ajaloo seaduste kohaselt pidi sellele järgnema diktatuurifaas, vabadussõjalased oleks sellise otsuseni võinud ka hiljem jõuda. Ja kui Päts neid juba represseeris, siis nad vähemalt riigipööret kaalusid.

Vahel on arvatud, et kõige ebademokraatlikum oli vabadussõjalaste eelnõu kohaselt muudetud põhiseadus, 1938. aastal jõustunud uus põhiseadus oli juba demokratiseerimine. Selle kasuks räägib see, et tegutses jälle parlament. Pajuri arvates oli vahe siiski pigem selles, et vabadussõjalaste põhiseaduse ajal valitseti põhiseadust rikkudes, hiljem tekkinud olukord seadustati.

Võimu koondumist väikse arvu inimeste kätte võidakse hinnata erinevatest ajahetkedest rääkides erinevalt. Esimese maailmasõja ajal tegutses kolmeliikmeline Päästekomitee, mille olemasolu hinnatakse positiivselt, sest see viis Eesti riigi eduka väljakuulutamiseni. 1930. aastatel tegid tähtsamaid otsuseid jälle kolm inimest – Päts, Laidoner ja Einbund ehk hilisema nimega Eenpalu –, aga tolles ajas soovitakse, et otsustajate ring oleks olnud laiem.

Pajur toob välja erinevusi Pätsi ja Einbundi poliitilistes eelistustes. Päts pooldas kutsekodade loomist, mis sarnanesid Itaalia kutsealastele korporatsioonidele ja keskaegsetele tsunftidele ning ühendasid ühe eriala tööandjaid ja töövõtjaid. Ta ei loonud siiski nii suurt arvu kutsekodasid, nagu oleks tahtnud selle nähtuse raamatutega propageerija Juhan Vilms. Enne Eesti aja lõppu kutsekodade loomine lõpetati, mis Pajuri arvates võib näidata ka Pätsi enda vaimustuse vähenemist. Eenpalu eelistas arendada kutsekodade asemel erakondi asendavat poliitilist organisatsiooni Isamaaliit, kus küll räägiti poliitikast, aga ei toimunud diskussiooni. Maksimaalset üksmeelt siiski ei saavutatud, sest aastal 1938 valitud parlamendis oli esindatud ka veidi opositsiooni saadikuid ja ka parlamendi enamus ei kiitnud päris kõiki valitsuse eelnõusid heaks.

Nõukogude ajale ülemineku perioodil jääb Pajurile mõistatuseks, miks Päts kõik Nõukogude võimu ette kirjutatu heaks kiitis. Aga ta näitab ka, et Päts lootis, et Nõukogude võim ei jää püsima. Pätsi jaoks ei tundunud juriidilised otsused kõige siduvamad, ta leidis nii vaikivale ajastule üleminekul kui ka Nõukogude võimu kehtestamisel, et igal ajal ei saa seadusest nii täpselt kinni pidada kui normaalsel ajal.

Pajuri raamatus esineb variantidega mõtlemist. Minu seminaritööle kirjutas ta kunagi märkuse, et ma ei teeks liiga kaugeleulatuvaid järeldusi. Ise ta selles raamatus iga kord kindlat järeldust ei tee, vaid pakub välja mitu erinevat oletust.

Raamatu lõppjäreldus on, et Pätsis oli nii head kui ka halba, kuid et ta oli kahtlemata mõjukas poliitik. Natuke enne seda tuleb siiski välja, et maailma ulatuses ta väga mõjukas ei olnud, sest tal puudunud võimalus üle eestlaste pea käivat Hitleri ja Stalini mängu väärata.

Eesti poliitikast

- Kirjuta 5 lauset praeguse Eesti poliitilise olukorra kohta.

1. Paljud pahandavad EKRE võimaliku valitsuskoalitsiooni pääsemise võimaluse pärast, aga ma olen veel rohkem Keskerakonna vastu, sest selle liikmed on rääkinud kodakondsuse nullvariandist.
2. EKRE ei pruugi valitsusse pääseda, kui Keskerakonna ja Isamaa saadikud lõhenevad.
3. Valisin roheliste asemel Isamaa, kuna sellel oli rohkem lootust jõuda üle 5 protsendi künnise, aga ka minu valitud Isamaa kandidaat praeguse seisuga Riigikokku ei pääse.
4. Kui kooliõpilased korraldasid kliimastreigi, siis osadel võis osalemise põhjuseks olla soov saada koolist vaba päeva.
5. Ajalehes "Sirp" vastandati keskkonna küsimuses seoses selle streigiga noori ja vanasid, aga uuring näitaks tõenäoliselt, et noorem põlvkond tarbib veel rohkem.

Etioopia ajaloost

- Kirjuta 10 lauset Etioopia ajaloo kohta.

1. Etioopia kohta kirjutasin esimese ja teise kursusetöö.
2. Õppejõud õpetas, et Etioopia kohta kasutati varem eesti keeles nimetust Abessiinia, kuid et etiooplased ise nimetasid ennast ka tol ajal Etioopiaks.
3. Minu eluajal on Etioopia küljest eraldunud Eritrea.
4. Aastal 1935 tungis Etioopiale kallale Itaalia, itaallased löödi sealt välja Teise maailmasõja ajal.
5. Itaalia ning Etioopia olid omavahel sõdinud ka 19. sajandil, aga siis jäi võit Etioopiale.
6. Ajal, kui Aafrikas liikusid ringi ristiusu misjonärid, oli Etioopial juba oma vana ristiusu vorm olemas.
7. Etioopia keisri tiitli otsesem tõlge on kuningate kuningas, ühes raamatus oli tõlgitud ka keisrite keiser.
8. Haile Selassie jäi viimaseks Etioopia keisriks.
9. Vahepeal pärast keisrivõimu kukutamist nimetati riiki Sotsialistlikuks Etioopiaks.
10. Sõjaväelasena on Etioopias teeninud A. Laaneots.

reede, märts 22, 2019

Saksa riigid 1848-1849

Kirjutasin vastuseks Oktoobripöörde ettevalmistamise teemalise saate reklaamile:

Kirjutan teisest revolutsioonist. Lugesin kolme õhtuga läbi saksakeelse vikipeediaartikli 1848.-1849. a. revolutsiooni kohta. Samasse artiklisse olid pandud hilisema Saksa Keisririigi piiresse jäävad riigid, Austria, nende muust rahvusest alamad ja Taani alamateks olevad sakslased.

Kirjutatud oli revolutsiooni eelloost kogu 19. sajandi esimese poole ulatuses. Selliseid elemente nagu antisemitism ja raamatute põletamine seostatakse sagedamini Hitleriga, aga need olid olemas ka varasemas Saksa ajaloos. Rahvaliikumise korras põletati mittesaksapäraseid raamatuid.

Sorokin on oma raamatus näidanud, kuidas revolutsioonid algavad sageli nälja tõttu, ka Eesti ajaloos on räägitud 19. sajandi puhul "näljastest neljakümnendatest". Ka vikipeediaartiklis öeldakse, et revolutsioonile Euroopas eelnes ikaldus. Vahel räägitakse, et revolutsioonilaine algas Prantsusmaalt ja levis üle Euroopa. Aga kronoloogias oli välja toodud, et Itaalias algas see kuupäevaliselt varem kui Prantsusmaal. Tuli meelde, et olen seda kooli ajal ka "Üldisest ajaloost" lugenud.

Saksamaal kutsusti revolutsiooni ajal kokku üle-saksamaaline Frankfurdi parlament. Kirjutati selle koosseisust, et seal polnud ühtegi töölist. Kui paljudes tänapäeva parlamentides on töölisi ja kas nad parlamendiliikmeks saades on enam töölised? Saksa revolutsioonis lõi kaasa ka vene anarhiste. Revolutsioon lõppes parlamendi laialiajamisega, sõda Ungaris lõppes vist kuupäevaliselt veel hiljem.

Sorokin on kirjutanud, et kui revolutsioonidest midagi püsima jääb, siis need on vaid sildid, tegelik olukord muutub taas revolutsiooni eelse sarnaseks. Kasekampi ülikooliloengus nimetati seoses 1848. a. revolutsiooniga tsitaati: "Saksa ajalugu jõudis pöördepunkti, aga ei pööranud." Vikipeedia otsib asju, mis siiski püsima jäid - hakkasid ilmuma ajalehed, mis ilmusid ka hiljem, kujunes välja Saksa erakondlik jaotus ja Saksa riigid said endale põhiseadused. Tundub, et alamate teadvuses võib revolutsioonide puhul rohkem püsima jääda kui riigikorras, nagu näitavad varasemates kirjades mainitud Ungari vigurluule ja Eesti 1905. a. järgne ajalehtede keisritruuduse vähenemine.

Kasekampi loengukursuses nimetati mõistet Saksa eritee ehk Sonderweg, et on räägitud Saksa ajaloole omasest muust Euroopast suuremast autoritarismist. Sonderwegi teooriat nimetatakse ka vikipeedias, aga kritiseeritakse seda. Kas pole veel rohkem olemas Vene eriteed?

Võimalus pikaks mänguks

On alanud registreerumine pika mõtlemisajaga turniirile Tartu Kevad. Juhend asub aadressil:

https://docs.google.com/document/d/14In-ti2DgipN21rIVff9RB6sGSvEGB6BemEKD5kKpgw/edit .

neljapäev, märts 21, 2019

Serbia kirjad

Mulle tuli kiri, et minu nimi leiti NATO vastaselt leheküljelt. Mina polnud sinna oma nime lisanud. Ütlesin Klausile, et nime lisandumise põhjus võib olla selles, et üks päev käivitasin arvutis viiruse ja minu postkasti parool võidi teada saada. Klaus ütles, et kindlasti on põhjus selles, arvuti tuleb viirusest puhastada. Ta aitas seda teha ja muutsin parooli ära. Enne muutmist olevat olnud olukord, kus serblased pääsesid minu postkasti otsingumootoriga sisse ja saatsid sinna massiliselt kirju, mida mina nägin rämpskirjadena. Vaatasin, et nad on muutnud ka ühte minu enda kirjutatud kirja. Nüüd oli loota, et võimalus selliseid asju teha on likvideeritud.

kolmapäev, märts 20, 2019

Uued omanikud

Olime ühes majas. Tõnu läks kõrvaltuppa. See tuba oli varem kuulunud samuti meile, aga nüüd kuulus ühtedele poistele. Poisid tulid parajasti samasse tuppa teisest otsast sisse ja Tõnu põgenes meie juurde tagasi. Aga ta oli ehitanud teise tuppa puutrepi. Need poisid said tema peale vihaseks ja tulid järele. Läksin sellest kohast üle õue kirjanike suvila kööki. Seal jutustasin ühele mehele, mis oli juhtunud. Mees ütles, et kahju, et me poisid seda omavahel tegime. Vastasin, et ei, mõnda tantsivat tüdrukut oli ka näha. Vaenlased kogunesid maja ukse ette. Valmistasin lumekuule, et kui sõjaks läheb, vaenlasi millegagi visata oleks. Siis tõid nad kohale koera. Tema eest hakkasin küll põgenema. Läksin korteri teise otsa, pannes kõik uksed vahepealt lukku, samuti korteri otsas oleva teise välisukse. Astusin käimlasse ja panin selle ukse ka lukku. Aga lukud ei olnud vastupidavad, sest välisuks lõhuti juba lahti ja üks inimene seisis käimla ukse taga.

teisipäev, märts 19, 2019

Loodusteaduslik raamat

Toas oli mitu väikest last. Ühe paksuvõitu lapse kohta oli arvatud, et tal on alaareng, aga oli arvatud ka vastupidi, et ta on väga andekas. Üks väike poiss kallistas isa. Varem ma olin näinud, et ta kallistab ema. Mõtlesin, et ilukirjandust kirjutades ei taha ma kallistamisi kirja panna, isegi kui ma olen neid pealt näinud. Seetõttu ei saa minust hinnatud ilukirjanikku. Lugejaid huvitab just kallistamine.

*
Võtsin laua pealt ühe loodusteadusliku raamatu ja hakkasin lugema. Mõtlesin, et mul on küll teine raamat pooleli, aga ma loen vahepeal sellest kaks lehekülge. Kui mingi teema meeldima hakkab, võib tekkida vajadus selle kohta sagedamini lugeda. Nii võib teha tulevate asjade arv järjest suureneda. Ütlesin vennale, et selles raamatus on head fotod, mitte sellised nagu praegustes. Vend vaidles vastu, et praegustes on paremad. Mina ütlesin, et ei ole, praegused raamatud läigivad, aga see ei läigi. Vend ütles, et läikiva raamatu saab ka sellise nurga alla kallutada, et ei peegelda valgust silma.

esmaspäev, märts 18, 2019

Analüüsid lehes

Üks tuttav kirjutas, et ta raviti ühest haigusest terveks. Ta sai selle postituse eest palju laike. Mina ei laikinud, sest pidasin halvaks, kui keegi üldse haige on olnud. Ta kirjutas veel, et ühte laienenud veresoont ei leitud üles, seda tuleb alles otsida. Ta ei olnud maletaja, aga avaldas malelehes oma partii analüüsi. Ühes seisus oli tema vastase tules oleval kuningal kolm võimalust, kuhu käia, selle kohta oli kirjutatud kommentaar, et kuninganna ei jäta. Mõtlesin, et selle analüüsi autor ei saa olla males tugev, sest ma pole teda ühelgi turniiril näinud. Arvatavasti on ta partiid arvutiga analüüsinud ja pannud kirja, nagu see oleks tema enda analüüs. Mõtlesin, mis lehte ma loen. Malelehe leheküljed olid pandud päevalehe vahele. Aga kõige ümber oli siiski maleleht. Sellest lehest leidsin ka enda partii, mida ma olin ise analüüsinud. Selle partii olin mänginud sellesama eelmise analüüsi autoriga ja võitnud. Lehe toimetaja oli kirjutanud kommentaariks, et see on väga vana partii. Mõtlesin, et see ei ole nii vana, sest kui uusi partiisid kätte ei saaks, siis nii vanu tulekski vaadata.

pühapäev, märts 17, 2019

Turniirist edukamalt

1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 Od6 4. 0-0 Rf6 5. Ve1 b6 6. d3 Ob7 7. Og5 h6 8. Oh4 g5 9. Og3 Le7 10. Rc3 0-0-0 11. a4 Vdg8 12. Oc6 Oc6 13. a5 Kb8 14. ab cb 15. Rd5 Rd5 16. ed Od5 17. Re5 Oe5 18. Oe5+ Kb7 19. Oh8 1:0. Valge mõtles 5 ja must 4 minutit.

Silmarohi

Tõusin hommikul üles, läksin vannituppa ja vaatasin peeglisse. Olin pannud enne magamaminekut silmalaugudele rohtu, aga võibolla kogemata vale rohtu, sest silmalaud olid siniseks läinud. Võis ka olla, et õigel rohul oli korduval tarvitamisel selline toime. Püüdsin rohtu maha pesta, aga sellega sattus see vist just silmalault silma, sest silmad läksid punni ja silmatera läks hästi pisikeseks. Mõne hetke pärast oli silmatera jälle suurem. Läksin voodisse tagasi. Mõtlesin, et ei tea, kas ma olen ärkvel või on see unenägu. Aga kui kindel ei ole, siis on tõenäoliselt unenägu.

laupäev, märts 16, 2019

Aasta 1848 Ungaris

Aastal 1848 puhkesid revolutsioonid mitmetes Euroopa riikides. Austria keisririigis haaras revolutsioon nii sakslasi või tänapäevase nimega austerlasi kui ka teisi rahvaid. Austria alamad olid ka ungarlased. Ungarikeelne vikipeedia kirjutab tolleaegsetest sündmustest Ungaris pealkirja all „Aastate 1848–49 revolutsioon ja vabadusvõitlus“. Artikli sissejuhatavas lõigus nimetatakse neid sündmusi Ungari rahvusliku identiteedi nurgakiviks ja ehk Ungari ajaloo tuntuimaks sõjaliseks konfliktiks. Praeguse Ungari valitsust peetakse Vene-sõbralikuks, aga tolle revolutsiooni kohta ütleb vikipeedia, et Habsburgide keisriperekond suutis ainult tänu Vene Keisririigi sõjalisele sekkumisele võita.

Sellest artiklist tõlkisin vaid avalõigu, seejärel vaatasin, mida on kirjutatud tolleaegse tegelase Lajos Kossuthi kohta, kelle perekonnanime olin vist ülikooli ajal pähe õppinud. Kossuthi eluaastad on 1802–1894, surnud on ta Itaalia linnas Torinos. 1848. esimeses revolutsioonilises Ungari valitsuses oli ta rahandusminister, hiljem on ta olnud ka valitsuse esimees. Ta olevat võidelnud rahvusliku sõltumatuse, seisuslike privileegide kaotamise ja kodanikuõiguste kindlustamise eest.

Artiklis Kossuthist oli viidatud István Széchenyile, kellest ma järgmisena lugesin. Tema eluaastad olid 1791–1860, ta on tegelenud kirjanduse ja majandusteadusega. Esimeses Ungari valitsuses oli ta transpordiminister. Teda on nimetatud suurimaks ungarlaseks. Aastal 1827 oli ta asutanud Londoni ja Pariisi klubielu eeskujul Rahvusliku Kasiino erinevast seisusest isamaalaste ühendamiseks. Ta on edendanud aurulaevandust, siidiussikasvatust, suhkrutootmist ja muud. Ta oli sõudevõistluste käivitaja ning ungarikeelse teatri algataja. Vikipeediaartikli sissejuhatavates lõikudes tegeleti peamiselt tema revolutsioonist varasema tegevusega.

Järgmiseks lugesin 1848. a. esimese põhiseadusliku valitsuse peaministrist Lajos Bathhyánist kes sündis aastal 1807 ja suri 6. oktoobril 1849 märtrina. Tema kohta on toodud tsitaat, et mälestus temast elab viimase ungarlase viimase hingetõmbeni. Seda ütlust seletab võibolla, et 1930. aastate eestikeelses raamatus „Maailma maad ja rahvad“ lk. 1817 on kirjas, et Batthyáni hukkamispaigal põleb „alaline tuli“.

Batthyáni vikipeedia artiklist tõlkisin ka alapeatükki „Batthyáni valitsus“. Tema valitsus loodi 17. märtsil 1848. Selleks saadi kuningas Ferdinánd V heakskiit, kes oli teise nime all Austria keiser. 23. märtsil esitati ministrite nimekiri ja 11. aprillil algas töö. Tähtsaimaks ülesandeks peeti põhiseadusliku omavalitsuse loomist. Püüti allutada valitsusele Ungaris paiknenud keisri-kuninga väed ja uute üksustena loodi rahvusvahtkond. Maikuus alustati Ungari sõjaväe organiseerimist. Viini õukonnas oldi Ungari valitsuse poliitikaga rahulolematud ja 11. septembril tungisid Ungarisse sisse horvaadi väed. Suurem osa valitsusest astus tagasi, aga nõustuti uuesti ametit vastu võtma. Monarh keeldus 25. septembril valitsust ametisse kinnitamast. Kuninga määratud Ungari sõjajõudude juhi raius rahvahulk tükkideks. 2. oktoobril loobus Batthyány monarhiga kokkuleppele jõudmata volitustest ja ka parlamendimandaadist. Sellega refereeritav alapeatükk lõppes, artikli järgneva osa sisu ma pole lugenud.

Ungari revolutsiooni küsimust vastasin ka ülikooli neljandal kursusel uusaja teise poole eksamil. Mäletan, et seal rääkisin, et revolutsioon suruti maha, aga vastupanu jätkus vigurluule kirjutamisega. Inglikeelsest raamatust Austria keisririigi kohta mäletan, et revolutsioon andis mahasurumise tõttu soovitule vastupidise tulemuse, riik muutus unitaarsemaks, enne kui paarkümmend aastat hiljem muudeti Austria keisririik Austria-Ungari keisririigiks. Sorokin ütleb raamatus revolutsioonidest, et see on tüüpiline, et revolutsioonid ei saavuta soovitud eesmärke. Eesti Laulva revolutsiooni järel iseseisvus saavutati, aga moodi läks ikkagi küsimus: „Kas me sellist Eestit tahtsime?“ Osade tõlgenduste kohaselt Euroopa Liitu astumisega iseseisvus uuesti kaotati. Kuigi ka nii väitjad ei ütle tavaliselt, et praegune aeg Nõukogude ajast parem ei oleks.

reede, märts 15, 2019

Muudetud seis

Mängisin turniiril pikka malet. Hakkasin kontrollima, kas seis on ikka selline, nagu peab olema, või on vastane seda omavoliliselt muutnud. Selgus, et üks nupp ongi vale ruudu peal. Hakkasin seda protokolli abil tõestama. Ma oleks võinud kella seisma panna, aga lasin oma kellal tiksuda. Protokolli abil sohi tegemise tõestamine ei õnnestunud, sest vastane polnud löömiste puhul protokolli kandnud mõlema ruudu täielikku nime. See vastane oli alati sohki teinud.

neljapäev, märts 14, 2019

Sugulaskeelest emakeelepäeval

Kas emakeelepäeval sobib võõrkeelest kirjutada? Aga kui inimese sünnipäevapeole kutsustakse sugulasi, siis on emakeelepäeval põhjust mõelda ka emakeele ajaloost ja selle sugulastest.

Jätkasin eile ungari keele õppimist luuletuste kirjutamise abil ja täna jõuan mõnede neist piduliku avaldamiseni. Keeleõppimisluuletuse saab kirjutada selliselt, et jätta sõna kõla meelde riimi ja tähendus rütmi abil.

Varem olin riiminud võõrkeelseid sõnu eestikeelsete sõnadega, aga nüüd kirjutasin juba ühe salmi, kus riimisin kaks ungarikeelset sõna, sest märkasin riimi värskelt õpitava ja varem meelde jäänud sõna vahel:

'Igavene' asi - örök.
Vana puudki närib ürask.
'Türklane' ju oli török.
Eger kuulus sõjamürast.

*
Meid ei ühenda ungarlastega mitte ainult sarnase grammatikaga keel, vaid ka kommunistlik minevik. Kommunismi ajal olid poodides pikemad sabad kui praegu. Ungari keeles on 'saba' ehk 'järjekord' 'sor' hääldusega šor. Selle sõnaga luuletuse tõin Eesti tolleaegsetesse oludesse, mis küllap olid sarnased ka Ungaris:

Tõlgi sõna 'järjekord'!
Tõlgitult see kõlab sor.
Rahvas seisab, nägu morn,
selline on Vene kord.

*
Nõukogude ajal sõitsid linnas Vene autod ja Ungari bussid. Ungari buss oli Ikarus ja ühte Vene autot hüüti kõnekeeles sapakaks. Ungarikeelne sõna 'csapatok' hääldusega tšapatok ja tähendusega 'väed' meenutas mulle sõna 'sapakas'. Võrdlesin neid luulerea alguses:

Csapatok - ründavad 'väed'.
Sapakal põgenen eest.
Alt võivad vedada käed
hirmunud roolivat meest.

*
Peale grammatilise sarnasuse on ungari keeles ka eesti keelega kõlalt või kirjapildilt sarnaseid sõnu, millest mõne tähendus võib olla sama, aga mõnel ka teine. Sõna 'munka' kattub kirjapildilt täpselt eestikeelse sõnaga, aga tähendab hoopis 'töö'. Seda sõna kasutasin salmis:

'Töö' on selles keeles munka.
Alamrahvas kirub munka:
palvetab ja tööd ei tee,
kündma peame ainult me.

kolmapäev, märts 13, 2019

Ujujad kaardil

Üks inimene tahtis minna sõjaväkke. Aga ametnikud ütlesid talle, et nii kehva tervisega sõjaväkke ei saa, ta peab minema partisaniväkke. Üks ametnik tõi talle koju gloobuse, öeldes, et see on partisanigloobus. Gloobuse saaja ütles pärast ametniku lahkumist, et see ei ole tavaline gloobus. Maailma kaardil näidati fotodena, millistes meredes on kõige ilusamad ujujad. Suurem osa neist ujusid Vahemeres, mõned ka muudes soojemates meredes. Ujujate fotosid näidati saalis istuvale rahvale. Kui näidati Brežnevi pilti, siis tegid kaks venelast väikse aplausi. Mina tegin aplausi peale tehtud naeru.

teisipäev, märts 12, 2019

Esseeküsimused

Täna pidi tulema Lauri eksam. Istusin eksamiruumis ja lugesin konspekti. Mõtlesin, et täna olen ma halvemini õppinud kui varasematel eksamitel. Aga ma ei saa rohkem õppimiseks malemängust loobuda. Ja ma ei saa ka ajalehtede lugemisest loobuda, sest on vaja näha, kuidas ajalugu edasi läheb. Lugesin eksamiks valmistumiseks entsüklopeediat, aga Ariel võttis köite enda kätte. Nõudsin seda talt tagasi. Eksam hakkas pihta. Olin kartnud daatumiküsimusi, sest need ei olnud mul selged, aga Laur andis hoopis esseeküsimused. Teine küsimus oli "Kõrb kasvab". Algul mõtlesin, et see on filosoofiaraamatu teemaline, aga siis sain aru, et Aafriaks Sahara kõrb tõesti kasvab, saab kirjutada Aafrikast, nagu Laur luges meile Aafrika ajaloo kursust. Vaatasin, kuidas pinginaaber Erik kirjutamist alustab. Laur nägi, et ma vaatan, aga ma ei mõelnudki maha kirjutada, vaid hakkasin kirjutama teistsugust juttu. Kui hulk aega oli juba kirjutatud, siis vaatasin, et kui mina olin kuulnud ainult kahe kerge küsimuse andmist, siis Erik oli vastanud veel hulgale küsimustele lahingu nimedega, mis mulle midagi ei öelnud. Võibolla oli õigus siiski minul, et küsimusi oli kaks. Läksin istusin teise koha peale aknapoolses reas, kus varem oli istunud Erik. Vaatasin Eriku konspekti. Jätkasin eksamiküsimusele vastamist Eriku konspekti ridade vahele ja valgele pinnale kirjutades.

esmaspäev, märts 11, 2019

Ungari sõnadega riimimine

Olen varem kirjutanud salme soome keele sõnade meeldejätmiseks. Proovisin teha nüüd sama ungari keelega:

eközben /hääldus vist äkötsbän/ - samal ajal

'Samal ajal' - eközben.
Kõikjal viibib supermän.

*
ugyancsak /udjantšak/ - nii samuti, sama moodi. A hääldub ungari keeles eesti a ja o vahepealselt.

'Sama moodi' - ugyancsak.
Raadiot järgi teeb mu makk.

*
Bécs /beetš/ - Viin

Viini linn - see on Bécs.
Viina muudaksin ma veeks.

*
hogy /hogi/ - kuidas

'Kuidas' - see on hogy.
Mida - see on hobi.

*
hogy /hogi/ - et; kas; kui

Ka 'et' ja 'kas' on hogy.
Et tehtud saaks, teen lobi.

Seostuvad laulud

Sain ema käest teada ühe praeguse teemaga seostuvad 1960. aastate laulu sõnad ja saatsin need ajaloolisti. Olin sel teemal varem juba ühe ema käest teada saadud teise laulu sõnad saatnud. Kreekas algas streik. Itaalias oli maavärin ja Prantsusmaa koha peal asuvas Kreekas kardeti, et streik kasvab üle riigipöördeks. Streigi korraldajad ütlesid rahustuseks, et nad on varemgi streike korraldanud. Kindlal kuupäeval mõtlesin saata kirja ka suuremasse ajaloolisti ja öelda, et suuremas listis on ainult kellaajad, liituge huvitavama listiga. Sulgudes oleksin lisanud, et mis on minu jaoks huvitav, see küll teiste jaoks ei ole.

pühapäev, märts 10, 2019

Ravitav tervis

Eilses ajalehes kirjutati, et autistide arvates ei ole autism ja skisofreenia haigused. Minu arvates skisofreenia vähemalt on. Autismi ja skisofreenia üks erinevus on, et autism algab juba lapsena, aga skisofreenia tavaliselt hiljem, inimene näeb, et tema seisund halveneb. Kui skisofreeniaga tuleb rohtu võtta ja rohu võtmine kokkuvõttes parandab seisundit, miks seda siis mitte haiguseks nimetada? Kui öelda, et see ei ole haigus, siis võidakse haigusega kaasnevad soodustused ka ära võtta. Teine asi on see, et haigustel võib olla ka häid külgi. On räägitud sellest, et autism võib teha inimese mõnel alal väga andekaks. Aga on väidetud ka vastu, et see käib autistide vähemuse kohta, suurem osa autiste olevat keskmisest inimesest vähem võimekad.

Kalad jões

Sõitsime maanteel autoga. Tegime peatuse ja läksime autost välja. Läksin metsa alla. Ühes kohas oli selline loodus, kus oli korralik rahu ja vaikus, aga linnaparkides mitte. Linnaparkides tuli olla valju muusika saatel. Leidus küll ka inimesi, kes seda kritiseerisid, et sellist muusikat lastakse.

*
Seisin sillal ja vaatasin jõge. Jões oli kalu väga tihedalt. Üks inimene läks jalgupidi jõkke sisse ja kalad ujusid tema jalgade ümber.

*
Läksin üritusele. Korraldajad ütlesid, et võtke sinna oma loovustöö kaasa. Võtsin kaks tööd. Igaüks pidi enda oma enda laua peale panema. Panin ainult ühe, sest teine oli tegelikult isa tehtud ja ma ei tahtnud valetada, nagu see oleks minu tehtud. Võibolla oli tahetud öelda, et tuleb uus loovustöö valmistada. Kuigi inimesed olid oma töö laudadele pannud, keegi teiste tööde vastu eriti huvi ei tundnudki.

*
Läksin ühte ruumi. Selle esiseina külge riputati tabel, kui palju keegi oli ühtedel võistlustel punkte saanud. Klaus oli saanud rohkem punkte kui mina. Minu nime taha oli hiljem juurde kirjutatud, et mina olin meie klubi parim.

*
Algas loeng. Hakkasin räägitavat juttu üles kirjutama. Sander ütles, et ma ei kirjutaks, sest ma tean seda ise, mida räägitakse. Vastasin, et ei tea. Ma ei kirjutanudki kõiki lauseid üles, vaid osad.

laupäev, märts 09, 2019

Elukogemuse täienemine ja unustamine

Mõtlesin, et mul pole Adamsi romaanist enam palju meeles. Olen selle raamatu kohta blogisissekande kirjutanud, aga tahtsin lugeda kaustikust põhjalikumaid märkmeid, et vaadata, mille ma olen ära unustanud. Lehitsesin läbi kaustiku, kus arvasin märkmeid olevat, aga ei leidnud neid. Mõtlesin, et ajalooraamatute kohta märkmeid tehes olen tõesti osa ilukirjanduslikke raamatuid lugenud läbi märkmeid tegemata, paistab, et see oli ka selline. Lugesin siis läbi hoopis märkmed Metsari romaanisarja teise köite kohta. Mõtlesin nende märkmete üle uuesti, seostuvalt sellega, mida olen vahepeal mujalt teada saanud.

Ühe blogisissekande ma olen selle romaani kohta kohe pärast läbi saamist kirjutanud, aga kirjutaks eilsest märkmete lugemisest uuesti. Raamat oli keiser Julianuse päevik. Olin kirjutanud, et ma ei ole kindel, kas varem läbi saadud köide ja veel lugemata köited on ka päevikud. Kuigi pealkirja järgi oli Julianus keiser, kirjeldati aega, kui Julianus veel keiser ei olnud ja valitses Constantinus. Constantinuse kohta olen hiljem lavastatud kaadritega dokumentaalfilmi vaadanud. Seda filmi vaadates ma vist teda Julianusega ei seostanud, sest polnud meeles, et Constantinusest selles romaanis juttu oli. Constantinus pooldas vähemalt osa elust ristiusku, temast hiljem valitsenud Julianus jälle paganlust.

Olin kirjutanud märkmetesse, et Julianus hakkas julgema päevikut pidada siis, kui oli saanud keisriks, sest siis tema järele enam ei nuhitud. Mõtlesin, et tänapäeva kogemus seda ei kinnita, et valitsejate järel ei nuhitaks. Spioonid tahaksid teada saada just midagi valitsejate kohta. Aga praegu kirjutan julgemalt küll kui Nõukogude ajal või sellega kaasnenud lapsepõlves või ka hiljem praegusest raskema tervisliku seisundiga.

See mul oli meeles, et romaani lugedes leidsin sealt palju Nõukogude aja kohta käivat allegooriat. Ma ei tea siiamaani, kuidas jätkas autor Eesti ajal järge kirjutades. Ma pole sarja lõpuni lugeda jõudnud. Eile oli jutuks, et mõnda raamatut loetakse vähe. Kommenteerisin, et ma tahaksin lugeda palju rohkem raamatuid kui ma loen, aga ma lihtsalt ei saa neid kiiremini läbi. Nüüd olen hakanud lugema veel aeglasemalt kui ma Metsari esimesi köiteid lugesin, sest mõtlemine on veel rohkem meeldima hakanud.

Seda ma mäletasin, et romaani järgi kristlased eelistasid rohkem riideid selga panna ja paganad paljamad olla. Praegu ei ole paganlikke jumalaid uuesti austama hakatud, aga riiete kandmine on taas vähenenud. Ristusu Jumala austamine on küll ka vähenenud, seega praegune ateism siiski mõnevõrra sarnaneb kunagisele paganlusele. Vahepeal olen tõlkinud Sorokini raamatut ideatsionaalsest, idealistlikust ja meelelisest kultuurist, mille järgi meelelise kultuuri lainete ajal suhtutakse erootikasse lugupidavamalt. Sorokin arvas, et meeleline kultuur hakkab juba minevikuks saama. Aga ta ei arvestanud kliimasoojenemisega, mis soodustab vähemalt soojemaks muutuvates piirkondades vähem riiete selga panemist. Islamiusuliste ränne võib küll avaldada sellist mõju, mida Sorokin ootas. Seega on Metsari romaanis kirjeldatud erinevate religioonide konflikti olemas ka tänapäeval.

reede, märts 08, 2019

Osad vahetusid

1. e4 c6 2. d4 d5 3. Rc3 de 4. Re4 Rd7 5. Le2 e6 6. Of4 La5+ 7. c3 Ld5 8. Rf3 Rgf6 9. Reg5 Rb6 10. g3 h6 11. Rh3 g5 12. Rhg5 hg 13. Og5 Og7 14. Og2 Lf5 15. Le5 Lh7 16. Of6 Of6 17. Lf6 Od7 18. Re5 Oc8 19. 0-0-0 Rd5 20. Od5 cd 21. f4 b6 22. Rc6 Kd7 23. Re5+ Ke8 24. Vdf1 Oa6 25. Vf2 Le4 26. Lh8+ Ke7 27. La8 Le3+ 28. Vd2 Le4 29. La7+ 1:0. Valge mõtles 10 ja must 11 minutit.

Mänguloomade kõhutäis

Istusin väljakul. Võtsin pikkade varrukatega särgi seljast. Nii jäin alussärgi väele. See ei tundunud viisakas, seetõttu võtsin alussärgi ka seljast, et kotist võetud lühikeste varrukatega särk asemele panna. Vahepeal panin särgid maha. Märkasin, et seal on lähedal lomp ja särk sai selles märjaks. Märjaks olid saanud mõlemad särgid, mida oleks võinud selga panna. Eriti märg oli see särk, mida ma rohkem selga panna tahtsin.

*
Mängisime Hongkongi mänguloomadega. Nüüd olid valmistatud neist loomadest uued variandid, mis vanadega natuke sarnanesid, aga neist ka natuke erinesid. Tiigrid asusid teele, et mänguala teises otsas loomi süia. Ühe muinasjutu pealkiri oli "Ööbik ja vaskuss". Nüüd neelasidki vaskussid ööbikud alla. Algul olime meie olnud ainsad, kellel olid Hongkongi mänguloomad, aga siis oli alanud uus ajastu, mil neid ja muid ühesuguseid mänguasju oli kõigil. Olin selliseid näinud ka Veljo pool.

neljapäev, märts 07, 2019

Tund aega vastamist

Läksime maa alla. Üks ema klassiõde näitas valgust. Ema ütles, et ainult see klassiõde võis valgust näidata. Aga mulle hakkas tunduma, et valguse näitamine oli paratamatu, sest maa all oli koobas, kus pidime maleturniiri mängima hakkama. Sellesse väikesesse koopasse mahtus üsna palju inimesi kohvikulaudade taha istuma ja malet mängima. Peebo rääkis turniirisarja korraldusest. Üks laps oli surutud vastu sooja keret ja pärast seda oli lapse süda uuesti lööma hakanud.

*
Seisin klassi ees ja vastasin ajalugu. Rääkisin Esimesest maailmasõjast. Pidin saama tunni ajaga neli küsimust vastatud. Kui olin juba pikalt rääkinud, lõppes mul jutt otsa ja ma ei osanud enam midagi lisada. Üks minu õpetajatest oli minu poole seljaga ja ajas teiste inimestega juttu. Mõtlesin, et võin teha, nagu ma vaikiksin sellepärast, et ootan, et õpetaja jälle mind kuulama hakkaks. Siis tuli mul mitu asja meelde ja hakkasin edasi rääkima. Olin ükskord ajaloo kontrolltöös kirjutanud, et Esimese maailmasõja lõppedes loeti Ungari kaotajariigiks ja Tšehhoslovakkia võitjariigiks. Õpetaja oli selle veaks lugenud, aga ma polnud oma arvamust muutnud ja otsustasin seda uuesti rääkida. Rääkisin, et nii Austrialt kui ka Ungarilt võeti maad ära, aga Tšehhoslovakkialt mitte. Tšehhid ja slovakid pandi ühisesse riiki, aga hiljem pärast kommunismi lõppu nad eraldusid kahte erinevasse riiki. Mõtlesin, et ma räägin nii pikalt, et mind võidakse lõpuks süüdistama hakata, et ma jätsin tagumised küsimused rääkimata. Aga leidsin, et kui tahetakse, et ma järgmise küsimuse juurde läheksin, siis võib mind katkestada. Mõtlesin, et ükskord mul võeti kontrolltöö hinne alla sellepärast, et mul polnud Vabadussõjast kirjutades Vabadussõja kokkuvõtet, ma pole ka nüüd teinud Esimese maailmasõja kaotuste kokkuvõtet. Ütlesin, et edasi räägin ma statistikast. Õpetaja vastas, et ma ei räägiks, statistika on igav. Mõtlesin, et minu arvates on just statistika huvitav. Aga kui mul on õpetajaga erinevad huvid, siis võidakse jälle hinne alla võtta.

Edusammud

Koostasin endale esimesed ungari keele grammatika tabelid. Pärast seda läks uute lausete tõlkimine ja varem tõlgitud lausete parandamine kergemaks. Grammatikat tundmata tõlkisin umbkaudu, aga nüüd võib tõlge osutuda isegi täpseks.

kolmapäev, märts 06, 2019

Tabel seinal

Leidsin oma toast punase õuna ja sõin selle ära. Siis mõtlesin, et selle õuna oli Tõnu endale valmis pannud. Nii Tõnu kui ka Hennu voodi juures oli mitu õuna, mis nad olid endale söömiseks valmis pannud. Mõtlesin, et kui nad korjavad hulga õunu endale, ei tea, kui palju nad üldse mulle kööki söömiseks jätavad.

*
Istusin füüsikatunnis aknapoolses reas. Õpetaja näitas uksepoolse rea kõrval seinal olevat valemite tabelit. Ütlesin enda taga istujatele, et nüüd ma jälle näen seda tabelit lugeda, eelmine aasta ei näinud. Mõtlesin, et kui mul läheb nägemine paremaks, siis jäävad prillid liiga tugevaks. Peaksin endale nõrgemad prillid ostma. Mul oli ainult üks paar prille, aga mõnel oli rohkem, selleks puhuks, kui nägemine kõigub.

teisipäev, märts 05, 2019

Inglise keele tunnid

Olime laulupeol. Osa lauljaid olid laval ja laulsid, teised viibisid siseruumides ja pidasid laulupidu seal.

*
Olin pärast koolivaheaega inglise keele tunnis. Mulle tuli meelde, et olin koduse töö, mis oli enne vaheaega õigeks ajaks tegemata, nüüd ära teinud. Ütlesin õpetajale, et ma võin seda talle näidata. Enne hakkasin kotist otsima, kas mul on see vihik üldse kaasas. Ütlesin õpetajale, et võib olla, et ei ole kaasas. Mulle tuli meelde, et olin tagantjärele ära teinud ka teise koduse töö. Aga mõtlesin, et kõike ma ei pea näitama hakkama, kui õpetaja ise ei küsi.

*
Olime ülikooli inglise keele tunnis. Üks klassivend rääkis õpetajale, et lugeda antud tekst on liiga raske. Klassivend ütles, et ta on õppinud inglise keelt esimesest klassist peale, aga selles tekstis ei saanud ühestki lausest täielikult aru. Õpetaja vastas, et see tuleb sellest, et klassivend on harjunud alati aeglases tempos lugema, vaadates kõik uued sõnad järgi. Aga kui ta prooviks kiiret tempot, siis ta näeks, et saab nii ka umbes aru.

Ajakirjaluule

Lugesin "Loomingust" luuletusi. Mõtlesin, et ükskord kirjutati, et minu luuletuste sisu dikteerivad riimid, sellele vaidlesin vastu, et näiteks toodud luuletus on hoopis unenäokirjeldus, unenäo sisu oli valmis enne riime. Aga võib ka tuua näiteid, kus riimimine on sõnade valikut mõjutanud. Riimimine võib panna ropendama. On juhtunud, et panen rea lõppu riimsõnaks ropu sõna. Aga ei tule meelde kordi, kui oleksin pannud ropu sõna rea algusesse, kui selle koha peal riimi olema ei pea.

Mõnes "Loomingu" luuletuses eri autoritelt oli juttu puudest. Ühte sellist lugedes meenus mulle oma puudest rääkiv luuletus, mis ei olnud vahepeal vist aastaid meenunud, aga oli siiski veel üleni peas, võibolla pealkiri väljaarvatud.

Varasematel aastatel "Loomingut" lugedes mõtlesin, et luuletuste avaldamisprotsess kestab pool aastat, mistõttu suveteemalised luuletused ilmuvad talvel. Aga nüüd leidsin ka näite, kus talveteemaline luuletus ilmus tõesti talvel. Sellele järgnes küll kohe sügiseteemaline.

Oli taas avaldatud murdeluulet. Neid lugedes mõtlesin, et eesti murretest saan halvemini aru kui võõrkeeltest. Murdeluuletuste lõppu jõudes selgus siiski, et olid lisatud ka sõnaseletused. Aga seda polnud öeldud, mis piirkonna murdega on tegemist. Tuli meelde maleklubis kuuldud lugu, kuidas keegi hakkas õppima hispaania keelt, aga hiljem sai teada, et see on hoopis portugali keel.

Üks autor kirjutas punkstiilis, kasutades tähti x, y ja q. Q hääldus oli tal ku, mõnes keeles on tegelikult vist lihtsalt k. Minu esimeses luulekogus on luuletus, mis kritiseerib nii võõrsõnade kui ka võõrtähtede kasutamist. Mõtlesin, milline võiks olla punkstiil nendel rahvastel, kellel x ja y on tavalised tähed. Sakslastel oleks võibolla, et nimisõnad oleksid väikeste algustähtedega. Inglise keeles oli vähemalt vanasti traditsioon, et iga luulerida algas suure tähega, võibolla punkarid alustasid väikestega.

Kõiki luuletusi ma ei saanud sellest numbrist veel loetud, sest päev lõppes enne otsa.

esmaspäev, märts 04, 2019

Kartsime ohtu

Vaatasime ühe madala maja aknast välja. Nägime lähenemas sõjaväemasinaid. Oli oodata, et need hakkavad tulistama. Küsiti, kas kellelgi meist on relva, et vastu tulistada. Kellelgi ei olnud kaasas. Seetõttu hakkasime põgenema. Põgenedes nägime eespool ühte liiklusõnnetust. Rahustasime ennast mõttega, et see ei olnud meie tekitatud. Esimene meist jõudis järele ühele inimesele, kes ei olnud meie hulgast. See inimene ütles, et me ostaks piletid hukkamise pealtvaatamiseks, kõik litsid kavatsetavat hukata. Saime aru, et kavatsetakse meid hukata, seetõttu põgenesime nüüd vastassuunas. Läksime sinna majja tagasi, kust me olime tulnud. Jagasime ära, kes millist ust kaitseb. Need, kes olid nõus esimesena surema, pidid kaitsma esimese ruumi ust, teised tagapool asuvaid. Kindlustasin raamatuvirnadega ka aknaid. Siis tuli mõte, et võibolla me oleme valesti aru saanud, võibolla meid ei jälitata, vaid hoopis muretsetakse, kus me oleme. Üks meie hulgast ütles, et ta kohtus ühe muu inimesega. Ta kirjeldas, kuidas selle inimese ja tema vahel tekkis mingi eriline olukord. Rääkija ei saanud aru, aga kuulajad said, et asjaosalised olid olnud üksteisesse armunud. Olime olnud mures, et oleme täiskasvanuks saanud, aga nüüd mõtlesime, et teised on ju ka täiskasvanud. Üks meie hulgast hakkas naerma, sest sai aru, et mingit ohtu pole.

pühapäev, märts 03, 2019

Manöövrid

Mängisime malet. Tegin leidliku käigu ja viisin Värska pudeli odakäiguga liputiivalt kuningatiivale. Mängisime edasi. Mul oli liputiival veel teine Värska pudel ees. Aga kui seda enam ei olnud, tuli mulle ühel käigul mõte, et nüüd on seal ruumi. Käisin Värska pudeli kuningatiivalt liputiivale. Vastane ahastas, et nii tugev ja ootamatu käik. Ütlesin, et see pudel oli enne ka seal. Mõtlesin, et ma olen hea mängija, sest näen lauda tervikuna ja mõtlen korduvalt häid käike välja.

laupäev, märts 02, 2019

Õhtused tegevused

Eile olime saunas ainult kahekesi. Mulle toodi sinna ühe sünnipäevatordi tükk. Torditükil oli maasikas. Selle lehtede poolne ots oli veel toores.

Õhtul kodus kirjutasin Esimese maailmasõja teemalise telesaate reklaamile vastust. Pärast mõõtsin, et vastuse pikkus lähenes ajaleheartikli pikkusele, kui lugeda artikli pikkuseks 4000 tähemärki. Päevalehtedes ilmub küll veel lühemaid kirjutisi, aga "Sirbis" ka pikemaid. Pärast kirja kirjutamist jõudsin eilsest "Sirbist" vaadata ainult pealkirju ja muud seesugust. Võibolla võtan selle lehe täna uuesti kätte. Kuigi sellest numbrist midagi konkreetset meelde ei jäänudki, mida ma lugeda tahaks.

reede, märts 01, 2019

Sidumise kõrvaldamine

1. Tänasel kiirmaleturniiril oli 16 osavõtjat, 7 vooru ja igaks vooruks 15 minutit mõtlemisaega kummalegi.
2. Esimeseks tuli Trohhalev, teine oli Tätte, kolmanda koha auhinna sai varasema sünniaasta tõttu Kõiv, aga sama palju kogus noorteauhinna saanud A. Pedmanson, samuti Merilai. Neil oli punkte 4,5, selliseid vist rohkem ei olnud. Mina sain punkte 4, aga ma ei tea, mitme inimesega ma kohta jagasin, sest lõpptabelit ei näinud.
3. Esimeses voorus mängis minu vastane avangut passiivselt ja panin talle mati.
4. Teises voorus sain parema etturite struktuuri, aga pidin esimeselt realt matiähvarduse tõttu materjali ära andma ja alistusin.
5. Kolmandas voorus jäid mustadega mängides nõrgaks väljad d6 ja f7, kaotasin materjali ja alistusin.
6. Neljandas voorus kaotasin materjali, vahepeal võitsin seda keerulises seisus tagasi, aga lõpus kaotasin uuesti. Selleks ajaks võitsin mängu vastase ajaületuse tõttu.
7. Viiendas voorus ähvardas vastane kõigepealt mu lippu, lubas ühe halva käigu tagasi võtta, aga seejärel võitis ikkagi äratõmbetulega materjali, mistõttu alistusin.
8. Kuuendas voorus võitsin avangus materjali käikudega 1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 d6 4. 0-0 a6 5. Oc6+ bc 6. d4 Og4 7. de de 8. Ld8+ Vd8 9. Re5. Lõppmängus realiseerisin selle võiduks, viies ratsu toetusel lippu ääreetturi.
9. Seitsmendas voorus kahis vastane rünnaku nimel viguri etturi eest, aga jäi halvemasse seisu ja võitsin ajaga.
10. Võisin täna saada parema koha kui veebruaris mängitud turniiril tänu sellele, et täna oli tugevaid osavõtjaid vähem. Kasuks võis tulla ka see, et eile ja üleeile vaatasin aeglasevõitu tempos käike raamatust ühe Tallinna Kerese mälestusturniiri kohta.

Mõtted kahel pool ookeani

Kui mul õigesti meelde jäi, siis Brasiilia praegust pealinna hakati ehitama kuskil aastal 1957 ja pealinnaks sai see 1960. Raamat, kust ma seda lugesin, ütles, et raamatu ilmumise ajaks oli linnal üle 300 000 elaniku. Uuemal ajal põles Brasiilia rahvusmuuseum maha, aga kas see võis asuda uues või vanas pealinnas? Uues ilmselt mitte, kui mahapõlemise ajaks oli muuseum üle 100 aasta vana. Tulekahju puhkemist põhjendatigi maja vanadusega. Või kas ei pandud sinna elektrit sisse alles hoone valmimisest hiljem? Üks vana eestikeelne raamat ütles, et raamat on ajaviiteks peeru valgel. "Kalevipojas" räägitakse veel peergude ehk pirdude, mitte elektrilampide lõkendama löömisest. Me oleme minu eluajal ka jõuluküünalde põletamist vähendanud. Viimaste jõulude ajal meil kuusel küünlaid ei põlenud, seevastu oli meil nüüd kaks suitsuandurit. Vahepeal taheti keelustada ahikütet. Aga viimati arvati Tartu ajalehes, et kui kütta kuivade puudega ja mitte mingi kahjuliku materjaliga, siis pole ahiküte ohtlik. Ahiküte pidi olema ka odavam ja julgeolekuliselt parem. Seda kirjutas vist EKRE-lane. Ma juba eile kirjutasin, et EKRE asemel valin ma Isamaa, põhjus pole küll nimetatud artiklis. Eile tuli blogile minu otsuse suhtes kriitiline kommentaar, aga ma pole otsust muutnud. Huvitav, mis partei nii kriitilise kommentaari autor ise valib?