Prantsuse äärmuslased

Listis reklaamitakse taas fašistliku Itaalia teemalisi telesaateid. Kirjutasin ühele kirjale vastuseks:

Fašismi ajaloost lugesin uuesti magistriõppe konspekti Ernst Nolte raamatu Prantsuse Aktsiooni osa kohta ja teen sellest kokkuvõtte:

Nolte arvates oli Prantsusmaa revolutsioonide maa ja pidi saama seetõttu ka vasturevolutsiooni maaks, vasturevolutsiooni kehastasid Maurras ja Prantsuse Aktsioon. See ei lähe kokku Sorokini teooriatega, mille järgi vasturevolutsioon ehk revolutsiooni teine faas järgneb revolutsioonile ehk selle esimesele faasile vahetult, mitte tükk aega hiljem. Maurras' juhitud liikumine kerkis esile Dreyfusi afääri ajal, seega Itaalia fašismist varem. Maurras oli andnud varem valimistel hääle juudile, aga nüüd muutus juudivastaseks. Fašismi sõna ei olnud siis veel tekkinud. Nolte kirjutab, et Itaalia fašism oli paljudele fašistlikele rühmitustele eeskujuks, aga raskem oli tal olla eeskujuks Prantsuse Aktsioonile, mis oli ise Itaalia fašismile eeskujuks. Nagu Mussolini, andis ka Maurras välja ajalehte. Selles propageeriti vägivalda. Sõda oli meelepärane asi nii Mussolinile, Hitlerile kui ka Maurras'le. Ühe definitsiooni järgi on fašismi nimetatud 20. sajandi bonapartismiks, aga Maurras oli Napoleoni suhtes kriitiline, tema jaoks oli positiivne ajaloosündmus Bourbonide restauratsioon, nagu ta pooldas ka oma ajas kuningavõimu taastamist. Nolte sõnul ei olnud Maurras selle vastu, et Napoleon pidas sõdu, aga ta polnud rahul, et Napoleon kurnas prantslaste elujõudu mõttetutes sõdades. Mussolinil ega Hitleril ei olnud kõrgharidust, aga Prantsuse Aktsioonil oli Nolte hinnangul silmapaistvalt kõrge intellektuaalne tase.

Ühes ajakirjas defineeriti, et fašism on ilupoliitika. Nolte sõnul oli ka Maurras jaoks tähtis ilu. Tema jaoks oli esikohal prantsuse rahvus ja selles nägi ta midagi ilusat. Teiste maade fašistideks peetud jõududesse suhtus ta umbusklikult. Aga pärast Teist maailmasõda mõisteti tema üle kohut sakslastega koostöö tegemise eest. Maurras õigustas ennast, et ta jätkas Saksa okupatsiooni ajal ajalehe väljaandmist, et päästa, mis päästa annab. Talle mõisteti vanglakaristus ja vanglast vabastati ta alles kõrge vanuse tõttu. Varsti pärast seda ta suri. Maurras on arvatavasti mõjutanud ka Pariisis elanud eestlase Grenzsteini suhtumist juutidesse.

Trenniaeg

Ütlesin riidehoius ühele klassivennale, et mul on magistriõppes teha veel kaks asja - magistrieksam ja magistritöö. Tähtajani on üks aasta, ma ei tea, kas ma selle ajaga saan valmis. Klassivend vastas, et siis on õige aeg tegema hakata.

*
Läksin maleklassi. Tahtsin kellegagi pika male matši mängida. Aga mõtlesin, et homme on pika mõtlemisajaga turniiri algus, kui ma täna pikka matši mängima hakkan, olen homme väsinud. Siis on parem täna mängida 10 minutilise mõtlemisajaga. Võin mängida nii pikka mängu kui ka kiirmalet, peaasi, et mitte välku. Kõigutasin tooli ja vaatasin, et kõik teised ka kõigutavad. Ütlesin, et kõik kõigutavad tooli, mina ka. Lõpetasin ise selle tegevuse ära. Vaatasin, et praegused õpilased on samasugused nagu mina nooremana, et ei tea, millega trennisoleku aega sisustada. Praegu ma juba teadsin, et tuleb tegeleda maleseisude üle mõtlemisega.

Labürindid paberil

Vend liikus paberile joonistatud labürindis. Hakkasin sama tegema, vedades labürindi sisse enda liikumise joont. Jõudsin labürindist välja. Mõtlesin, et ma poleks vist pidanud joont jätvat kirjutusvahendit kasutama, nüüd on järgmisel kasutajal raskem eristada labürindi seinu minu liikumisjoonest. Mõtlesin, et kuigi labürindikäik oli pikk, oli sellel vähe hargnemisi. Mõtlesin, et võiks jälle joonistada sellise labürindi nagu ükskord, et selle sees on tähistatud kohad, mis on omavahel labürindi alt ühendatud. Mult küsitaks, kuidas on võimalik jõuda labürindi keskossa, kui see on igalt poolt katkematu seinaga ümbritsetud. Vastaksin, et kanalisatsiooni kaudu.

Läbi trepikoja

Jõudsin maja välisukseni. Trepikoda oli pime. Kartsin, et trepikojas võib keegi olla. Enne sisenemist hoidsin natuke aega ust lahti, et kui seal keegi on, ta välja tuleks. Kedagi ei väljunud ja riskisin sisenemisega. Jõudsin ühte korterisse, kus näidati romantismiaegseid inimesi. Romantism seisnes selles, et kõigil olid riided kaelani kinni nööbitud, aga näod olid salapärasemad kui muudel aegadel.

Keeleoskus paraneb

Võtsin raamatukogust venekeelse raamatu. Vene keele oskus on selle raamatu järgi otsustades paranenud. Magistriõppesse sisseastumise avaldusel pidi enda keeleoskusele ise hindeid panema. Panin endale inglise keele hindeks 4, vene ja saksa keele omale 3. Praegu paneksin vist kõik kolm keelt 4. 5 paneksin ainult eesti keelele, kuigi mul oli hea meel, kui eksamil pandi inglise ja saksa keel 5. Vene keeles oli mittehindeline arvestus.

"Armastus, altruism ja maailmakriis. Pitirim Sorokini väljakutse"

Joseph Allen Matter. „Love, Altruism, and World Crisis. The Challenge of Pitirim Sorokin“. 1975. Littlefield, Adams & Co. Totowa, New Jersey. XVI + 313 lehekülge.

Selles raamatus on püütud Sorokini seisukohti tutvustada ja edasi arendada. Aga raamatus kirjas olevale on parem viidata kui Matter’ seisukohtadele, sest ta analüüsib vaid osasid Sorokini raamatuid, võib neist valesti aru saada ja lisaks viitab ka kolmandatele autoritele. Lugedes tekkis mul vahepeal küsimus, kas ta viitab antud hetkel Sorokinile või kellelegi muule. Tahtsin lõpust vaadata, aga ülesande tegi raskemaks, et lehekülgede ülaserval olid peatükkide pealkirjad sõnadega ja ilma numbriteta, lõppviidetes aga numbritega ja ilma sõnadeta.

Mõtlesin, et tõlketöö lõpp läheneb, oleks aeg hakata lugema Sorokini enda raamatute asemel tema kohta kirjutatud raamatuid. Muidu mind eriti ei kutsu lugema raamatud, mille pealkirjas on sõna ’armastus’. Ükskord vastati minu kirjale, et raamatutes ropendamine on vajalik, muidu need lähevad läägeks. Ma ropendamist ei poolda, aga läägeks võib mõni asi hoolimata headest kavatsustest ikkagi minna.

Sorokin tahtis võidelda sõdade, revolutsioonide ja kultuurikriiside vastu. Tema edasiarendja Matter võtab Piibli käsu, et tuleb armastada ligimest nagu iseennast, ja järeldab sellest, et kõik inimesed peavad nii ennast kui ka kõiki teisi inimesi armastama. Laulusõnad ütlevad aga: „sunnitud armastus südamel pole“. Laulus oli see sõna ilmselt küll kitsamas tähenduses kui Matter’ raamatus.

Ma pole üldse kindel, et Piiblis ligimese all kõiki inimesi mõeldi. Ligimene tähendaks nagu ligidal olevaid inimesi, inglise keeles on üks ja sama sõna ’ligimese’ ja ’naabri’ kohta. Matter kasutab Piiblit valikuliselt, seal on ka teistsuguseid käske, mis ei käse kõike armastada: ei tohi olla teisi jumalaid enda oma kõrval, ei tohi himustada teise inimese naist ja Vana Testamendi järgi peab sealiha jälk olema.

Kuigi Matter ütleb, et peab armatama ka ennast, on ta egoismi vastu. Kas ’egoism’ ei olegi teise sõnaga ’enesearmastus’? Matter ütleb, et parem on altruism. Jaan Tõnisson tahtis ühistegevuse näol egoismi ja altruismi ühendada. Sorokin raamatus „Revolutsiooni sotsioloogia“ arvab, et kõik revolutsioonide ajal tehtavad katsed eraomandit kaotada kukuvad läbi, aga Matter’ raamatus kiidetakse Iisraeli kibutseid, mille kohta on räägitud, et need sarnanevad kolhoosidele.

Sorokini vanemad olid erinevast rahvusest, seetõttu on loomulik, et ta hakkas otsima veresegamise plusse. Matter’ raamatus arvatakse, et natsionalism on halb. Kui samas raamatus propageeritakse armastust, kas siis natsionalismi ei või teise sõnaga nimetada isamaa-armastuseks? Aga raamatus propageeritakse inimeste parema üksteisemõistmise nimel segaabielusid, võõrkeelte õppimist ja reisimist. Sorokini raamatus „Meie ajastu kriis“ on näidatud, et konfliktid tekivad sellest, kui samas ühiskonnas on kokku segatud erinevad kultuuritüübid. Kas siis erinevast rahvusest inimeste omavahel abiellumise korral ei teki seda kergemini perekonnatülid ja lahutused? Mäletan, et Sorokini tekstis on kritiseeritud liiga suuri riike kui kolossaalsuseiha. Ka Matter toob argumente, et ülemaailmse riigi loomisel oleks miinuseid.

Matter tahab maailma probleeme lahendada kasvatuse abil ja tundub alahindavat pärilikkuse osakaalu. Sorokin oma raamatutes on pärilikkust tähtsaks pidanud. Sorokini järgi hakkavad inimesed küll revolutsiooni ajal teisiti käituma, aga sellepärast, et kasvatusega omandatud tingitud reflekside alt tulevad välja kaasasündinud tingimatud refleksid. Matter hilisemas raamatus viitab, et hiljem on inimloomust paremaks pidama hakatud, ka kaasasündinud omadused võivad positiivsed olla.

Sorokin soovis kultuurikriisile lõpu tegemiseks kiiremat üleminekut meeleliselt kultuurilt ideatsionaalsele või idealistlikule. Sorokini õpilased võivad sellest järeldada, nagu ideatsionaalne kultuur olekski parem. Aga Sorokini enda raamatust ma loen välja, et ta peab sobival ajal headeks kõiki kolme tema leitud põhikultuuritüüpi, mõnel teisel ajalooperioodil ta võiks pooldada ka ideatsionaalselt kultuurilt meelelisele üleminekut.

Seda raamatut ei saa nimetada ajalooraamatuks, sest see on autori suhtes eelkõige tulevikku suunatud, aga paigutan tutvustuse blogis ajaloorubriiki, sest minevikuautori uurimist võib pidada ajaloouurimiseks.

Marssijad

Vaatasin vanu malenurkasid. Mõtlesin, et hakkan neist katkendeid blogis avaldama, sest need sisaldavad mõtteid, mida tänapäeva inimesed lugenud ei ole. Kinos näidati filmi, kus akna taga marssis inimeste rongkäik. Kui marssijate hulgas tuli praegune malelehe toimetaja, siis osad vaatajad naersid, sest nad tundsid ta ära. Mõtlesin, et kõiki marssijaid mängivad reaalsed inimesed. Pärast Esimest maailmasõda ei kuulunud üks saksakeelne provints ühegi riigi koosseisu. Sakslased kaalusid provintsi enda riigi külge liitmist, aga ootamatult marssisid provintsi sisse hoopis Prantsuse väed. Nüüd viis Saksa valitseja oma väed ka sinna. Puhkes lahing. Näidati, kuidas sakslased ja prantslased omavahel võitlesid. Kuigi mindi olukorda päästma, oli langenuid mõlemal poolel. Ütlesin, et kuigi ma olen Hitleri vastu, olen ma rahvuspiiride poolt. Hitleri vastane Krister küsis, kuidas ma saan Hitleri vastu olla, kui oma luuletuste järgi olen ma Hitleriga sina-sõber. Seletasin, et ma tunnen Hitleri paremini ära küll kui teisi inimesi. Hitler korraldas provintsis rahvahääletuse, mille järgi suurem osa elanikke olid Saksamaaga ühinemise poolt. Kristeri kaaslased ütlesid, et Hitleri korraldatud rahvahääletuse tulemused ei loe, sest need on vägivallaga saavutatud. Nad korraldasid kordushääletuse. Nüüd oli Saksamaaga ühinemise pooldajaid veel rohkem. Korraldajad ütlesid, et see näitab, et demokraatia tingimustes saab õigema tulemuse kui diktatuuri.

Asjade laualepanek

Algas koolitund. Mul ei olnud riideid seljas. Istusin taha poole pinki ühe tüdruku kõrvale. Mind häiris ilma riieteta olemine vähem kui varem, teised ei pööranud sellele üldse tähelepanu. Tüdruk küsis mult pastakat. Võibolla ta tahtis lihtsalt ilma riieteta inimesega rääkida, sest endal oli tal kaks pastakat laual. Küsimise peale hakkasin talle oma kotist otsima. Otsimise tõttu ei pannud ma õpetaja juttu tähele. Kui olin tüdruku jaoks pastaka leidnud, ei saanud ma ikka veel õpetaja jutule tähelepanu pöörata, sest pidin leidma ka enda jaoks vihiku. Esimesena tõmbasin kotist välja vale vihiku, millele oli kaanele imelik sõna kirjutatud. Panin selle tagasi. Mõtlesin, et õiget vihikut tuleb otsida vist asjaderea algusest.

Uuemad seisud

V-R-R-O-K-L-O-V
1. e4 e5 2. f4 ef 3. Lf4 Rc6 4. d4 Lb4+ 5. c3 Lb2 6. Rb3 a5 7. Ld2 Ld2+ 8. Rbd2 Rb6 9. d5 Re5 10. Ob6 cb 11. Oe2 f6 12. 0-0 Vc8 13. c4 Of7 14. Vac1 0-0 15. Rf3 Oc7 16. Rd4 Vfe8 17. Rb5 Og6 18. Rd2 Rf7 19. Od3 Rg5 20. Rc3 Oe5 21. Ra4 Od4+ 22. Kh1 Re4 23. Rf3 Rf2+ 24. Vf2 Of2 25. Og6 hg 26. Rb6 Vc7 27. h3 Vec8 28. Rd2 Oe3 29. Vc2 Od2 30. Vd2 d6 31. Ve2 Kf7 32. Ve6 Vd8 33. Ve2 Ve7 34. Vb2 Ve1+ 35. Kh2 Vde8 36. Rd7 V8e4 37. Vb7 Kg8 38. Va7 Vc4 39. Va5 Vb1 40. Va6 Vc2 41. Vd6 V1b2 42. a4 Vg2+ 43. Kh1 Vgd2 44. Rf6 gf  0:1. Valge mõtles 16 ja must 13 minutit.

Raamatud laubal

Olin ühel võrgulehel allkirja andnud. Nüüd nägin, et minust hiljem andis seal allkirja ka Helina. Kui mina allkirja andsin, siis Helina juba teadis, et seal on allkirja andmise võimalus. Võibolla ta ei tahtnud minust varem allkirja anda, vaid ootas, et mina annaks enne, et pärast näidata, et ta on milleski minuga samal arvamusel, kui kirja kirjutada oli tal raske.

*
Mängisin pikka maleturniiri. Voorude vahel käisin kodus vannitoas. Mul olid laubal reas maleraamatud. See võis vastaseid hirmutada, kui nad vaatasid, et nemad malet mängida ei oska, aga kui mul on laubal sellised raamatud, siis mina oskan. Üks raamat kukkus laubalt vanni põhja, kus olid veetilgad. See oli just raamatukogu raamat. Pühkisin märjaks saanud koha kuivaks, aga leht ei olnud enam nii sile kui varem. Otsustasin, et järgmisele voorule ma seda raamatut kaasa ei võta, sest raamatukogu raamatuid peab paremini hoidma kui enda omi. Viisin selle raamatu enda tuppa ja panin riiuli otsas oleva virna tippu. Mõtlesin, et raamatu sirgemaks tegemiseks tuleks ta muidu pressi alla panna, aga kui ma talle midagi peale tõstan, siis ei leia ma seda pärast üles. Ma ei teadnud, mis kellaks ma pean turniirile tagasi minema. Mõtlesin, et peaks vaatama turniiri juhendit, et mitte voorule hilineda. Osad mängijad jätsid sageli turniiri pooleli, sest neile piisas ka lühemast mängimisest. Mina olin jätnud pooleli ühel korral, kui jäin haigeks. Rohkem kordi ma turniire pooleli polnud jätnud, sest ma olin suure meelekindlusega ja viisin alustatud asjad lõpule.

Kaks tarvitajat

Läksime klassiekskursioonile metsa. Õpetaja ütles, et igal pool on märg, aga ühe puu juures on kuivem, sellesse kohta teeme lõkke.

*
Olin lugenud raamatukogus ühe välismaa ajalooajakirja aastakäiku ja jõudnud läbi osa numbreid. Pärast seda oli üks inimene kogu aastakäigu endale koju laenanud. Nüüd tõi ta selle juba tagasi. Tema käes olid numbrid väga ära lagunenud. Tahtsin aastakäigu lugemist jätkata. Võtsin riiulist ühe numbri, aga siis vaatasin, et see on aasta esimene number, mis on mul juba läbi. Võtsin hilisema numbri. Läksin sellega lugemissaali ja istusin ühe laua taha teiste inimeste lähedale.

Maailmast ja endast

Üks raamat nimetas 20. sajandit äärmuste ajastuks. Ajalehtedes mõeldakse äärmuslikkuse all vahel midagi tingimata halba, aga selles raamatus mõeldi äärmuste all nii äärmist halba kui ka äärmist heaolu. 20. sajandisse jäid nii ajaloo suurim sõda kui ka püüdlused sõdadele täielikult lõpp teha. Teine maailmasõda oli sõda, millesse oli haaratud palju riike, aga kestuse poolest on olnud ka veel pikemaid. President Meri vist küll ütles, et Teine maailmasõda lõppes alles Balti riikide taasiseseisvumisega. Kas siis peaks ütlema, et Põhjasõda lõppeb Eesti ala Rootsi alla tagasi minekuga? Mõni on ka öelnud, et Rootsi aeg ongi tagasi tulnud, sest pangandus on rootslaste käes. Vahepeal oli vist ka ajakirjandus, siis tuli see vist uuesti rohkem eestlaste kätte. Nõukogude ajal kuulasin Ameerika Häält, aga vahel vaatasin ka venekeelset Vremjat. Vahepeal oli ühe maleblogi nimi Vremja, aga nüüd on see vist tegevuse lõpetanud. Minu blogi põhikirja kuulub, et malerubriiki tuleb täiendada vähemalt kord nädalas. See sunnib ka vähemalt kord nädalas malega tegelema. Turniiri ajal tegelesin rohkem. Kogu aeg ma vist nii tugev ei ole, nagu turniiri tulemus näitab, aga püüdsin vormi ajastada.

Hääl rohelistele

Kavatsen europarlamenti valima minna ja valida seekord roheliste kandidaadi Peep Mardiste. Rohelised tegelevad tänapäeva maailma põhiprobleemidega. Riigikogu valimiste ajal räägiti mulle, et Eesti on nii väike, et rohelised ei saa maailma heaks midagi teha. Euroopa Liit on suurem, valime nad siis europarlamenti.

Raamatu pildistamine

Olime Paides vanaema pool. Pidime varsti Tartusse sõitma. Isal olid juba sõiduriided seljas, aga mul oli veel asju teha. Läksin õuele. Seal näitasid ühes kohas objektid ühte pöördelist ajaloosündmust. Kõrval näidati teist ajaloosündmust, mis nii pöördeline ei olnud. Selles kohas ronisid putukad välja. Põles tuli. Lootsin, et tuli laiali ei lähe.

*
Olime loengus. Rääkisin, et ma lugesin ühest raamatust nüüd esimesele köitele teist köidet lisaks, teine köide oli hoopis teistsugune.

*
Isa toas oli üks kaheköiteline saksakeelne raamat kiriku ajaloost. Tegin kõigist selle lehekülgedest fotod ja riputasin need blogisse üles. Kui need olid seal mõned hetked üleval rippunud, tuli mulle küsimus, kas ma olen kindel, et mul on õigus neid koopiaid üles riputada. Mõtlesin, et fotod piltidest tuleb vist ära kustutada. Kuigi sellele raamatule vist enam autorikaitse ei kehti, sest originaal on ilmunud mitusada aastat tagasi. Mul kasutada olev trükk oli ilmunud millalgi hiljem, aga ma ei saanud aru, millal, sest see oli kirjutatud rooma numbritega. Kustutasin kõik raamatust tehtud fotod ära ja ütlesin, et pealegi ma pole seda raamatut ise lugenud.

Paber ootab

Tegelikult mulle meeldib paberile kirjutada. Ainus viga, et pabereid ei saa rahvale lugeda anda. Aga varem mul oli tark kirjasõber, kes andis koduse aadressi ja saatsin sellel kirju ja joonistusi. Blogisse olen ka pannud fotosid joonistustest, aga pisikeselt fotolt ei ole ikka asjad selgelt näha. Blogis olevaid fotosid saab suuremaks klikkida, aga tavaliselt seda vist ei tehta. Fotoaparaat näeb asju teisiti kui inimese silm. Vaimusilmas ei näe ma nii palju asju kui vaimukõrvas kuulen.

Kutse orienteeruma

Kuulutati, et nüüd loen jõuluvanale luuletust mina, mul on luuletused peas. Kahtlesin, kas soovitud luuletus on. See oli neljarealine, lugesin kaks rida ära, siis jäin mõtlema, mis edasi tuleb. Hakkasin lugema otsast peale, lugesin nüüd kaks esimest rida teist moodi ja lisasin nendele ka kolmanda ja neljanda.

*
Koolimaja riidehoiu välisuksel olid ees poisid, kes nõudsid igalt ühelt sisenemise eest 44 rubla. Ütlesin, et see on katuse pakkumine, mina ei maksa, saagu mis saab. Pärast uksest sisenemist nägin seina ääres seismas kolme poissi, kellel olid eilse kohustusliku jooksutunni tagajärjel lihased nii valusad, et nad ei suutnud edasi kõndida.

*
Üks mees kutsus mind orienteerumisvõistlusele. Ma polnud varem orienteerumisega tegelenud ja kahtlesin, kas ma oskan. Võibolla oleksin teisi osavõtjaid jälgides finišisse välja jõudnud. Mulle tegi muret ka, et distantsi pikkus on 20 kilomeetrit, tavaliselt ma päevas nii palju ei liikunud. Aga mõnel päeval võis liikuda tavalisest pikemalt. Mees kaebas, et üks naine võttis ta aluspüksid ära ja ei andnud tagasi, mees kartis oma naise käest uusi küsima minna. Orienteerumisvõistlusel oleks tulnud liikuda mõõk käes. Kartsin, et inimesed võivad seda rünnakuks pidada.

"Uusaja Ajakiri" 2018

Journal of Modern History. Volume 90, Number 3, September 2018.

Sain ülikooli raamatukogus läbi esimese ajakirjanumbri pärast remonti. Remondi ajal on ka see ajakiri muutunud. Koolis õppisime, et osad ingliskeelsed perioodiliste väljaannete nimed sisaldavad artiklit ’the’ ja osad mitte. Selle ajakirja kaanel oli määrav artikkel varem olemas, nüüd on see kadunud. Muutunud on ka varem aastakümneid ühesugusena püsinud kujundus. Lisandunud on pilte nii kaanele kui ka sisusse. Kaas ei tundu esimesel pilgul enam nii ilus kui varem, teiselt poolt annab rohkem informatsiooni. Selle numbri kaanel on Euroopa kaart, millel riigid on joonistatud inimestena. Olen sama kaarti varem näinud ka mingis eestikeelses trükises, võibolla kooliõpikus.

Esikohale on pandud artikkel Elizabeth I ajast. Öeldakse, et me elame praegu infoühiskonnas, aga artikli autori arvates oli see olemas juba Elizabeth I ajal. Info kogumise tegi kergemaks trükikunsti leiutamine ja see omakorda reformatsiooni, aga mõtlesin, et reformatsioon tähendas osa informatsiooni kaotsiminekut. Pandi kinni kloostreid, milles toimunud raamatute ümberkirjutamise järele ei olnud enam nii suurt vajadust, aga ilmselt oli veel suurem vajadus trükitud raamatueksemplaride säilitamise ruumide järele.

Olen lugenud „Loomingu Raamatukogust" Francis Baconi raamatut, kust mäletan kõige paremini soovitust, et tehke reisidel märkmeid. Baconist ja informatsiooni kogumisest on juttu ka selles artiklis. Aastal 1492 avastati Ameerika, mis tähendas nii kaardil valgete laikude täitmist kui ka indiaanlaste jaoks järgnevalt nende kirjanduse hävitamist. Aga kui eurooplased ei tahtnud säilitada kogu informatsiooni indiaanlaste paganliku kultuuri kohta, siis neile ehk sobis paremini Ameerika looduse uurimine. Artiklis on juttu informatsiooni kogumisest, meile õpetati ülikoolis, et seda tuleb ka analüüsida.

Teine artikkel räägib kunstist ja selle kogumisest hilise keisririigi aegsel Venemaal. Peterburis eelistatud läänelikumat ja Moskvas slaavilikumat kunsti, kuid pole juttu, et keegi oleks Aasia maade poole vaadanud. Oli erinevaid seisukohti selle kohta, milline kunst on väärtuslik. Osad tahtsid antiikkunstist võimalikult täpseid koopiaid, teised tahtsid, et koopia oleks originaalist veel täiuslikum. Eriarvamusi oli ka suhtumises võltsingutesse. Mõni arvas, et võltsingu koht ei ole muuseumis, teised leidsid, et ka võltsing võib olla kunstiliselt väärtuslik. Mõtlesin, et kui võltsitakse pildi päritolu, siis võltsija ei pruugi olla kunstnik ise. Teose autori nime muutmist peetakse võltsimiseks, aga kunstnik võib kasutada varjunime, mis kellegi teise nimega ei kattu, samuti võib ta ise oma loomingus reaalsust ilustada.

Kolmandas artiklis oli juttu majade ehitamisest Prantsusmaal enne Esimest maailmasõda, sealhulgas Napoleon III ajal. Juttu oli nii arhitektuuri kunstilisest küljest kui ka majade vastavusest tervishoiunõuetele. Seejuures pöörati tähelepanu füüsilisele, mitte vaimsele tervisele. Ükskord bussisõidu ajal kuulsin, kui üks inimene rääkis, et suured majad tekitavad hirmu. Aga ilmselt ei ole kõigi inimeste vaimse tervise huvides ühesugused majad, kui mõni kardab kitsaid ruume ja mõni vastupidi väljakuid, mõni kardab kõrgust, aga mõni tahabki olla teistest kõrgemal.

Napoleon III aja kohta teadsin varem, et siis laiendati Pariisi tänavaid, selleks tuli maju maha lõhkuda. Aga artikkel ütleb, et kokkuvõttes tuli tema ajal elamispinda juurde, kuigi sellele tehti etteheiteid, et see näeb liiga sõjaväelik välja.

Neljandas artiklis on juttu sõjaõigusest. Olin varem lugenud 1920. aastate ajalehest, kuidas sakslased heitsid Belgiale ette Esimese maailmasõja ajal partisanisõja pidamist. Ka Dumas’ romaanis ei taha Inglise kuningas hakata pidama sissisõda, sest ei pea seda kuninga väärikuse kohaseks. Artiklist selgub, et varem oligi rahvusvaheline õigus partisanisõda keelav. Pärast Teist maailmasõda leiti siiski, et partisanivõitluse eest ei saa karistada, sest muidu tuleks teha vahet seaduslikul ja ebaseaduslikul okupatsioonil. Pööre rahvusvahelises õiguses toimus selles osas aastal 1949 Genfis, kui okupatsioonivõimudele vastupanu osutamine muutus seaduslikuks. Mäletan, et seda lubav paragrahv on sees ka praeguses Eesti põhiseaduses.

Artiklitele järgneb suur hulk raamatuülevaateid. Ühes kirjutatakse sellest, et ajalooallikad pole ainult kirjalikud tekstid, vaid ka esemed. Kas siis peaks esemeid sama suure hoolega säilitama? Ühes ülevaates kirjutatakse, kuidas ajaloolased on hakanud rohkem ka muusikaajalooga tegelema, mis tuletab meelde ühest Eesti ajalehest loetud mõtte, nagu ei peaks ajaloo piire siiski liialt laiendama. Minu magistritöö teemat Itaalia fašismist tuletas meelde üks ülevaade Itaalia ajaloost. Mäletan, et olen varemgi lugenud vaidlustest, kas fašism oli moderniseeriv või mitte. Lähiajaloo ülemastmes õppisime, et moderniseerimise tunnuste hulka kuuluvad urbaniseerimine ja industrialiseerimine. Ajakirjas vist viidati, et Itaalia fašism eelistas maaelu. Maal saaks ka industrialiseerida, kui asendada hobune autoga, aga sõjaajaloos on kirjutatud, et Itaalia sõjavägi ei hinnanud siiski masinaid nii palju kui Saksa oma.

Võiduprotsent 75

Tartu Kevadel on mul nüüd kõik kaheksa mängu mängitud, aga kõigil osavõtjatel veel mitte. Esimeseks tuli kindlasti Albert Pedmanson. Mihkel Tomsonil ja minul on punkte võrdselt, kohtunik ei teadnud veel, kumb on teine ja kumb kolmas. Võibolla olen ma kolmas, sest omavahelise mängu ma kaotasin. Kokku sain kuus võitu ja kaks kaotust, neist täna eelviimases voorus kaotasin ja viimases võitsin.

7. voor
Tomson - Runnel
1. d4 Rf6 2. Rf3 g6 3. e3 Og7 4. c4 d6 5. Rc3 Rbd7 6. Oe2 b6 7. 0-0 0-0 8. Re1 e5 9. d5 a5 10. Rd3 e4 11. Re1 e5 9. d5 a5 10. Rd3 e4 11. Re1 Rc5 12. Rc2 Od7 13. Rd4 Ve8 14. Od2 Lc8 15. a3 Rg4 16. Lc2 Of5 17. Rf5 Lf5 18. Rb5 Ve7 19. Oc3 Lh5 20. h3 Re3 21. fe Lg5 22. Od2 Lg3 23. Oe1 Le3+ 24. Of2 Lg5 25. Vad1 e3 26. Oe1 f5 27. Rd4 f4 28. Rf3 Lf6 29. Oh4 Lf8 30. Oe7 Le7 31. Od3 Rd3 32. Vd3 Vf8 33. Le2 g5 34. Rd4 Od4 35. Vd4 Lg7 36. Ve4 Lf7 37. Lg4 Lg7 38. Le6+ Kh8 39. Le7 Vf7 40. Ld8+ Vf8 41. Ve8 Ve8 42. Le8+ Lg8 43. Lg8+ Kg8 44. Ve1 Kf7 45. g3 Kf6 46. gf gf 47. Kg2 Kf5 48. Kf3 Ke5 49. Vg1 Kd4 50. Kf4 e2 51. Ve1 Kd3 52. Kf3 Kc4 53. Ke4 alistusin. Valgel jäi aega alles 53 ja mustal 55 minutit.

8. voor
Runnel - Karis
1. e4 c5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 a6 4. Oc6 bc 5. 0-0 e6 6. d4 cd 7. Ld4 Lf6 8. Ld3 Oc5 9. Vd1 Re7 10. Rc3 0-0 11. Og5 Lg6 12. Oe7 Oe7 13. Re5 Lg5 14. Rc4 d5 15. Rb6 Vb8 16. Rc8 Vfc8 17. b3 Oc5 18. Ra4 Vb5 19. Rc5 Vc5 20. La6 Vf8 21. Le2 de 22. Le4 Lf6 23. c4 Vf5 24. Ld4 Lg6 25. Vd3 f6 26. Vad1 e5 27. Ld7 Vg5 28. Le6+ Kh8 29. g3 h6 30. Vd8 Vd8 31. Vd8+ alistus. Valgel jäi aega alles 1 tund 17 minutit, mustal 1 tund 24 minutit.

Mõtted tulemustest

Mõtlesin, et mul on maletulemused paremaks läinud. Kui ma pikaks turniiriks valmistun, siis saan hea koha. Olin koostanud koduleheküljel oma parimate turniiride nimekirja, aga nüüd tuli meelde, et häid turniire on rohkem - selliseid, kus ma pole saanud küll auhinda, aga muidu hea koha. Tahtsin kontrollida, mitmenda koha ma sain viimasel turniiril. Selleks tuli leida õige vihik. Mul oli turniiride tulemusi kahes vihikus laiali. Kui leidsin viimase turniiri tabeli, siis nägin, et ma ei saanud siiski nii head kohta kui ma arvasin. Olin küll olnud vahepeal heal kohal, aga turniiri lõpus saanud mitu kaotust järjest.

Teine vilistlaspäev

Seoses eestikeelse ülikooli 100. aastapäeva aastaga toimusid täna vilistlaspäeva üritused. Käisin praeguse ajaloo ja arheoloogia instituudi üritusel endises keemiahoones, nagu ka mõned aastad varem. Kõigepealt oli kavas kohvilaud ja seejärel Jüri Kivimäe loeng. Mõned aastad varem koliti loengu jaoks suurde ringauditooriumisse. Täna oli silma järgi otsustades kuulajaid rohkem, aga jäädi väiksemasse auditooriumisse, kus täitusid suurem osa istekohti. Loengu lõpul esitati kolm küsimust. Mina küsisin, mida pidas loengupidaja silmas eluloo ja biograafia erinevuse all. Ta vastas, et vahel kasutatakse neid sünonüümidena, kuid et on erinevus, kas teose on kirjutanud inimene ise ja tema sugulased või siis uurija. Loengus oli Kivimäe rääkinud viimastel aastakümnetel ajalooteaduses ette tulnud erinevatest probleemidest. Sain muuhulgas teada, et kaheköitelisel Pätsi elulool oli käsikiri veel paksem kui lõpptulemus. Enne loengu algust kinkisin kahele inimesele oma kunagi ilmunud raamatu.

Mängujärgsed õpetused

Mängisime malet. Mustadega tõstsin mina liputiiva ja minu kaaslane kuningatiiva nuppe. Aga mul tuli mõte, et kuningatiival võiks rünnakule minna ja kahida. Rünnak tõi kaotuse. Õpetati, et seal rünnakule minna oli viga, seal oli vastasel nii paks nuppude mass. Järeldasin, et siis tuli rünnakule minna liputiival. Öeldi, et seal ka mitte. Küsisin, mida siis üldse ette võis võtta.

*
Olin Piirimäe eksamil. Tal oli kombeks, et ta püüdis ära arvata kõigi üliõpilaste vanemate ameti. Ühe naisüliõpilase puhul ta arvas valesti. Mina olin ühel varasemal korral Piirimäele nii hästi vastanud, et järgmistel kordadel mul talle enam vastata ei tulnud. Lahkusin eksamiruumist mööda pikka ja kitsast käiku, mis läks hoone vastasseinani ja keeras seal veel ära.

*
Teatri esimesel korrusel olid kaks ruumi nüüd omavahel ühendatud. Ühes neist ruumidest anti parajasti kontserti. Mõtlesin, kas ruumide ühendamine teatrietendusi segama ei hakka. Aga neid sai anda muudes saalides, saale oli majal rohkemgi.

Raamatu otsimine

Üks mees tuli isa toast minu tuppa. Ta küsis, kas minu toas on ühte romaani, ta otsis isa toas riiulid läbi, aga ei leidnud. Vastasin, et meil peab see romaan olema, sest olen selle läbi lugenud. Aga pidasin tõenäolisemaks, et see on isa, mitte minu toas, seepärast läksin kõigepealt otsima isa toast. Arvasin, et mees ei otsinud seal veel kõiki kohti läbi. Sinna jõudes otsisin ja otsisin, aga raamatut ei leidnud. Mõtlesin, et see võib mul märkamata jääda, sest vaatan küll kõiki riiulivahesid, aga mõnel tagumist otsa mitte.

Valemi meeldetuletamine

Kaks eestlast pääses Kesk-Aasias pantvangist välja, aga kaks teist langesid nende asemel pantvangi. Pantvangidega võis väga halvasti minna. Minule oli oht väiksem, sest mina nii kaugel ei käinud. Tuletasin füüsika käsiraamatust meelde Avogadro arvuga valemit. Üks asi oli selles hoopis teisiti kui ma mäletasin. Koolis oli meile õpetatud ainult konstanti, aga selles raamatus oli sisekaanel ka näidatud, kuidas konstant on arvutatud. Selleks oli võetud saja näitaja keskmine.

Võõrkeeled

Mängisin ühe vastasega raha peale välku. Üks võit maksis üks euro. Pärast mõtlesin, et mul oli olnud põhimõte, et maksan ainult turniiride osavõtumaksu, mis on sama suur, üksikut partiid raha peale ei mängi. Aga täna oli see meelest läinud. Pärast välgu mängimist oli vastane ära surnud.

*
Kohtusime kahe välismaalasega, kes istusid üksteisest eemal. Üks hiinlane püüdis meile hiina keelt õpetada. Üks tema sõna sarnanes eestikeelse sõnaga 'möö', seetõttu kordasin seda järgi. Kahtlesin, kas on hea, kui eestlased hiina keele selgeks saavad. Kui oleks saanud, oleks siia tulnud rohkem sisserändajaid, aga Eesti oli miljardi hiinlase vastuvõtmiseks liiga väike. Istusin ühes ülikooli tahapoole kõrgenevas auditooriumis üritusel. Olin siin käinud üritusel mitme äreva sündmuse ajal, kõigil neil kordadel olid kõik istekohad täis olnud. Täna oli esimene kord, kui esimesed read olid tühjad, kuigi tagapool olid ka täna kõik kohad täis. Istusin eespool reas ja sirutasin jalgu üle mitme tühja rea. Peeti kõnet prantsuse keelest tõlkimisest. Toodi näide, et ühed tõlkijad olid öelnud, et ühe väljendi tõlkimine võtab terve nädala aega, ning lõpuks tõlkisid nad selle koha ikkagi valesti. Nad olid jätnud sõnade järjekorra samaks, õiges tõlkes oleks see tulnud muuta vastupidiseks.

Õpetaja alleshoitud vihikud

Vaatasin oma sõnadevihikut. Ma ei õppinud praegu kõiki sõnu, vaid huvitavamaid neist. Istusin tunnis. Pinginaaber esitas mulle küsimuse, mis näitas, et ta ei teadnud ühte asja, mida mina olin lihtsaks pidanud. Tundi andis meesõpetaja. Mõtlesin, kui palju tema juttu üles kirjutada ja et peaks kirjutamisega alustama. Mulle öeldi edasi, et mind varem õpetanud õpetaja Alttoa tahab, et ma oma vihiku talle annaks. Selle peale tuli mul mõte, et võibolla tema käes on teisigi minu vihikuid. Lasin järele vaadata ja tema ruumist toodi mulle terve pakk minu kooliaegseid ajaloovihikuid ja üks õpilaspäevik. See päevik oli paremini säilinud kui kodus kapis olevad, sest neid ma olin edasi sodinud. Mõtlesin, et peaks selle paki ka koju viima, aga kapp on juba täis. Alttoa oli nähtavasti aru saanud, et ma olen tulevikus ajaloos tugev, sellepärast oli ta tahtnud minu vihikuid säilitada, kuigi koolis käies olin veel palju kolmesid saanud.

Muutsin kodulehekülge

Tegin koduleheküljele esikohale uue alajaotuse "Isikuandmed", lühendades selleks teist alajaotust "Kodulehekülje proosa" ja muutes isikuandmete kohta käivat avateksti. Isikuandmetest saab lugeda aadressilt https://simorunnel.blogspot.com/2019/05/isikuandmed.html . Muuhulgas lisasin sellele malesaavutuste kohta käiva lõigu. Selle lingi all on nüüd ka trükipublikatsioonide nimekiri. Tol aadressil näidatakse külgribal 10 sissekande pealkirju, aga nende arv tõusis nüüd 11-le, seetõttu lisasin ka kronoloogilised lingid, kust on võimalik veel vanimat sissekannet leida.

Turniiripartii analüüs

1. d4 Rf6 2. Rf3 d5 3. Of4 Of5 4. e3 Rbd7 5. c3 Ob1 6. Vb1 e6 7. Od3 Oe7 8. Lc2 (siiani nagu turniiril) Rf8 9. g4 Rg4 10. Vg1 f5 11. h3 Rf6 12. Vg7 Rg6 13. Rg5 Of8 14. Rf7 Le7 15. Rh8 Lg7 16. Rg6 Lg6 17. Kd2 Re4 18. Oe4 fe 19. Lb3 0-0-0 20. c4 Lg2 21. Og3 Lh3 22. cd ed 23. Vc1 c6 24. Vc6 bc 25. Lb8+ Kd7 26. Lc7+ Ke8 27. Lc6+ Kf7 28. Lc7+ Vd7 29. Lf4+ Kg8 30. Lg5+ Og7 31. Oe5 Lh6 32. Lg4 Vf7 33. Lc8+ Vf8 34. Ld7 Vf2+ 35. Kc3 Le3+ 36. Kb4 Vb2+ 37. Kc5 La3+ 38. Kd5 Oe5 39. Le6+ Kf8 40. Lc8+ Kg7 41. Ld7+ Kg6 42. Lg4+ Kf6 43. Le6+ Kg5 44. Le5+ Kg4 45. Le4+ Kg3 46. Le5+ Kf2 47. Lh5 Vb5+ 0:1.

Üliõpilaste võimed

Olime loenguruumi tagumises otsas. Küsisin Siimolt, kas tal jäävad aastaarvud ühe kuulmisega meelde. Ta vastas jah. Ütlesin, et siis on tal minust parem mälu. Ta vastas, et parem muidugi. Mõtlesin, et aga eksamitel mul läheb paremini kui temal. Ma ei hakanud õppejõu juttu kohe üles kirjutama, mõeldes, et ma võin selle natuke hiljem ka kirja panna. Ma ei jõudnud nii kiiresti kirjutada kui teised, aga eksamitel piisaski kokkuvõtetest.

Töökas parlament

Parlament koguneb istungile. Üks tähtis mees alustab kõnet: "Varem oleme seadnud eesmärgiks täita seaduste vastuvõtmise viisaastakuplaan 200 protsendiliselt, aga sellest on vähe, me peame jõudma maailma viie viljakaima seadusandja hulka." - "Miks maailma, me oleme eurooplased," vastab teine. "Kas sa tahad öelda, et Euroopa tase jääb maailma tasemele alla?" küsib esimene. "Mina olen igal juhul eurooplane," ütleb teine. "Aga kogu maailm ühineb lõpuks Euroopaga," ütleb esimene. Ta näitab slaidil poolkerade kaarti, kus Euroopa ulatub üle mõlema poolkera.

Sissepiiratud

Olime ühes sissepiiratud majas. Meie hulgas oli üks naine. Ta rääkis enesekriitiliselt, et ta on kaks korda abielus olnud ja kaks korda lahutatud. Praegu oli ta võibolla minuga abielus, aga ma polnud kindel.

Krõlovi valmid

I. Krõlov. „Valitud valmid“. Eesti Riiklik Kirjastus. Tallinn 1960. Tõlkinud E. Hiir, E. Kansa, T. Kuusik, J. Kärner, M. Raud, J. Semper, J. Tamm, A. Tulik, O. Urgart, G. Õis. 184 lehekülge.

Krõlov elas valgustusajal ja romantismiajal. Tema valmides on romantiline see, et tegelased on sageli loomad, kes oskavad inimkeeles rääkida. Aga realistlik element on, et erinevalt 20. sajandi multifilmidest ei pääse rohusööjad kiskjate käest, vaid kiskjad söövad nad valmist valmi järjest ära.

Krõlovi valmidel on sageli kaks osa. Pikemas põhiosas tegelased, kelleks on sageli loomad, aga vahel ka inimesed või elutud objektid, vaidlevad omavahel, üks tegelane on hea ja teine halb. Lühemas salmis, mis võib olla nii valmi alguses kui ka lõpus, võrdleb autor konkreetset juhtumit üldiste seaduspärasustega või loomi inimestega.

Negatiivsed tegelased on sageli kiskjad. Krõlov ei mõista hukka seda, kui inimesed liha söövad, aga kiskjad ei tohi inimeste koduloomi ära süia. Liha söömine leiab rohkem kriitikat kui taimetoidu söömine.

Ükskord avaldasin ajakirjas raamatuarvustuse, mille pealkirjaks panin „Moraliseeriv skulptor“. Krõlovi valmide arvustuse võimalik pealkiri on „Moraliseeriv luuletaja“. Aga erinevate moraalilugejate moraalid ei pruugi kokku langeda. Kui Jaan Tõnisson õpetas, et alkoholi joomine on halb, siis Krõlov peab alkoholist veel halvemaks halba muusikat. Aga kas purjus inimesel ei lähegi laulu ja jutu hääldamine raskemaks?

Osad Krõlovi valmid oleksid justkui enesekriitilised. Ta hindab töökat sipelgat kõrgemalt kui rohutirtsu. Kas luuletaja pole nagu muusikat tegev rohutirts? Teises valmis on inimestest tegelased. Seal mõistab surnute hingede üle millegipärast kohut kurat, mitte Jumal. Leitakse, et füüsilise vägivalla tarvitajast veel suuremaid kuritegusid on sooritanud kirjanik, sest tema tegude mõju jätkub ka pärast tema surma. Aga kui kurjategija ise oma tegudest ei kirjuta, kas ei või need halba eeskuju anda tänu sellele, et keegi teine nendest kirjutab? Ja ka headele kavatsustele võib mõnel tekkida tahtmine vastanduda.

Entsüklopeedia ütleb, et Krõlov pärines vaesest perest. Selle jälgi võib leida ka tema valmidest. Tal on kahju, kui vihm sajab alla mere kohal, kus vett on juba niigi. Sellise valmi abil saaks propageerida astmelist tulumaksu. Krõlov ei paista pooldavat ka aadli pärilikke eesõigusi. Talle ei piisa, kui hanede esivanemad päästsid Rooma, ta ootab häid tegusid ka oma aja hanedelt.

Krõlovi moraal võib tunduda naiivne, aga ta vähemalt püiab maailma parandada. Ilma püüdmiseta paraneks see ilmselt veel vähem.

Oad supis

Tänases unenäos kees pliidil pada. Pajas olid oad. Hakkasin neid välja korjama, sest tuli meelde, et on vist räägitud, et toored oad on mürgised. Need olid nii vähe keenud, et olid peaaegu toored. Köögis oli üks inimene, kes oli neid ube vist juba söönud. Olin tema tervise pärast mures. Aga ubade väljakorjamisega sai muu supp ka peaaegu otsa. Nüüd oli kahju supi keemapanijast. Unenäo lõpus mõtlesin, et ma olen mõelnud, nagu ma ei oleks loominguline, aga tegelikult olen, sest ma tõin sisse kolm uuendust. Üks neist oli supi kuuskedega võrdlemine, teised ei jäänud meelde. Ärgates mõtlesin, et nii halba unenägu ma üles ei kirjuta. Pärast mõtlesin, et täna pole midagi muud head ka kirjutada. Lõpuks otsustasin, et kirjutan siiski sellest unenäost, aga mitte unenägude, vaid unenäoteooria rubriigis. Kuskil tänastes unenägudes võis midagi entsüklopeedia kohta ka olla, aga seda ma mäletan nii halvasti, et ei ole kindel.

Simultaan maleklassis

Läksin maleklassi. Varsti pidi siin algama Karpovi simultaan. Mulle öeldi, et osavõtta tahtjaid on nii palju, et mina mängin alles tugevuselt kolmandas ruumis. Kõik soovi avaldanud ei tulnud siiski kohale, mistõttu kõik osavõtjad mahtusid esimesse ruumi. Simultaan hakkas pihta. Kui Karpov tuli esimest korda minu laua juurde, siis sirutasin käe surumiseks välja. Aga Karpov surumise asemel tõmbas oma käe eemale. Võibolla sellepärast, et oli lugenud, mida ma tema kohta blogis kirjutan. Pärast mõtlesin, et käe surumisest keeldumise eest saab kaotuse anda. Aga seda ma ei tahtnud, ma tahtsin mängida.

*
Valmistusin paberile maalima. Enne joonistasin hariliku pliiatsiga kontuurid ette. Seejärel asusin pintsliga värvi kontuuride sisse kandma. Hea, et pliiatsijoone järgi oli näha, millist pilti ma olin kavandanud, sest pintsliga tehtu ei tulnud nii osavalt välja. Ariel hakkas pliiatsijooni üldse nähtamatuks hõõruma. Ütlesin talle, et ta seda ei teeks. Rääkisin, et vanasti ma arvasin, et vesivärvid ja guašid on umbes üks ja sama, aga esimeses klassis öeldi, et vesivärve ei tohi kasutada, peab kasutama guašše.

Kevadised kingid

Vanasti tahtsin saada sünnipäevakingiks kõige rohkem märkmikku. Nüüd kinkis vend mulle kolm märkmikku korraga. Kahe kohta neist ütles ta, et neist on hea lehti välja tõmmata. Ühe lehe ma tõmbasingi, sest üks laps tahtis joonistada. Paberi peale oli tehtud joon, mida mööda ta oleks pidanud välja tulema, nii et üks aukudega riba jääb eraldumata. Aga kui mina tõmbasin, siis tuli lahti terve paber. Nii jäi paberi serv sakiline. Aga kui laps oli juba mõnda aega joonistanud, siis ta võttis käärid ja lõikas paberi serva sirgeks.

Ühte ruudulisse märkmikusse hakkasin ka juba kirjutama. Mul oli varem juba erinevaid kaustikuid ja märkmikuid pooleli, aga uue kohe kasutusele võtmist põhjendasin sellega, et see on keskmise formaadiga, sinna saab kirjutada keskmise pikkusega asju. Mulle meeldib kirjutada olenemata formaadist täpselt üks lehekülg korraga. Varem mul oli kasutusel suurema ja väiksema formaadiga asju, aga sellist suurust mitte.

Kingiti ka maiustusi ja raamatupoe kinkekaarte. Maiustusi ei söö ma üksi, vaid jagan ka teistele. Kinkekaartide eest mõtlen, et peaks ostma luulekogusid. Muidu tavaliselt ostan teisest poest teaduskirjandust.

Oli vaja osta ka uued jalanõud ja seoses sünnipäevaga maksti need kinni. On jutuks olnud, et võibolla makstakse ka uue koti ostmine. Olen mõelnud, et raamatukogu raamatute transportimiseks oleks vaja sellist kotti, mis oleks täiesti vihmakindel. Praegusesse kotti on suurema vihma ajal natuke vett sisse imbunud, pärast seda olen raamatukogu raamatud keeranud lisaks ka kilesse, aga seejuures mõelnud, et kile võib raamatuid kriimustada.

Kolmas mängupäev

Tänastel Tartu Kevade voorudel sain kaks punkti juurde:

5. voor
1. e4 c6 2. Rc3 d5 3. d3 d4 4. Rce2 e5 5. c3 c5 6. Rf3 Rc6 7. cd cd 8. La4 Ob4+ 9. Od2 Od2+ 10. Rd2 Re7 11. g3 0-0 12. Og2 Oe6 13. 0-0 Lb6 14. Vab1 Lb4 15. Lc2 Oa2 16. Vbc1 Oe6 17. Rf3 Vac8 18. Ld1 Oa2 19. Re5 Re5 20. Vc8 Vc8 21. La1 Oe6 22. La7 Lb2 23. Rd4 Rd3 24. Re6 fe 25. e5 Re5 26. Ob7 Vf8 27. Og2 R7g6 28. Le3 La2 29. Oh3 Rf3+ 30. Kg2 Rge5 31. Vc1 Ld5 32. Kf1 Rh2+ 33. Ke2 Rhg4 34. Og4 Rg4 35. Vc5 Re3 36. Vd5. 0:1. Valgel jäi aega alles 54 minutit, mustal 1 tund ja 6 minutit.

6. voor
1. e4 e6 2. d4 d5 3. Rd2 c5 4. ed ed 5. Ob5+ Rc6 6. Re2 Rf6 7. 0-0 Od6 8. Rf3 0-0 9. dc Oc5 10. Og5 Og4 11. Of6 gf 12. Oc6 bc 13. Ld3 Kh8 14. Rfd4 Lc7 15. Lc3 Oe2 16. Re2 Ld6 17. Rd4 Od4 18. Ld4 Vg8 19. Vfe1 c5 20. Lh4 d4 21. Ve2 Vg6 22. Vae1 Vag8 23. g3 f5 24. Ve8 f4 25. Vg8+ Vg8 26. Le7 Lb6 27. Le5+ f6 28. Lf4 Ld6 29. Ld6. 1:0. Valgel jäi aega alles 1 tund, 14 minutit ja 24 sekundit, mustal 47 minutit ja 25 sekundit.

Bussis ja koolis

Sõitsin bussis. Peal oli kontroll. Aga ta ei hakanud kedagi kontrollima, vaid ütles, et ilma piletita sõitjad ise üles tunnistaksid. Näitasin ainsana, et mul on pilet olemas. Eelmine kord olin sõitnud ilma piletita. See tuli sellest, et olin paljulapselisest perest ja mul oli varem olnud tasuta sõidu õigus, nüüd ei tulnud erinevalt muudest inimestest alati meelde, et seda õigust enam ei ole. Jõudsin kooli. Istusin viimasesse pinki Kristeri kohale. Krister istus eelviimasesse pinki minu suhtes diagonaalis. Õpetaja Holts andis klassile protsentülesande. Tegin arvutuse, seejärel vaatasin Kristeri vihikusse, kas ta on saanud sama vastuse. Tema vastus oli natuke erinev. Krister arvas, et õigesti on arvutanud tema. Ütlesin, et õige jah, ma jagasin ainult ühte arvu sajaga, aga saadud ühe protsendiga tuli veel edasi arvutada. Jätkasin arvutamist taskuarvutiga, millised õpetaja oli kõigile jaganud. Tegin seda pingil lamavas asendis. Mul läks arvutamine kogu aeg sassi ja pidin otsast peale hakkama. Ütlesin, et masinaga arvutada on raskem, pean peast arvutama. Õpetaja kutsus mind korrale. Ütlesin, et sellel taskuarvutil on ekraanil nii pisikesed numbrid, et selliseid minu silmad enam ei näe.

Tegemata tegu

Mulle tuli ülikoolilt teade, et mul on magistritöö tähtajaks esitamata. Enda arvates olin selle esitanud. Hakkasin otsima, ega see ei ole koju jäänud. Leidsingi otsitava töö ühest paberivirnast. Lootsin, et kui võetakse arvesse, et olin arvanud, et see on esitatud, siis lubatakse esitada ka tähtajast hiljem.

Laps ja loomad

Üks laps mängis mänguloomadega, pärast seda lasi endale loomade kohta raamatut ette lugeda ja vaatas raamatutest loomade pilte.

Kui mänguasjadest oli juba üks foto tehtud, ütles laps, et koer ei jäänud peale, mistõttu tegime teise foto veel.

Riikide võrdlused

Vaatasime televiisorist riikidevahelist jalgpallivõistlust. Öeldi, et jalgpall on väiksemate riikide peksmine. Mõtlesin, et jalgpallis saavad väiksemad riigid paremini vastu kui sõjas, sest jalgpallimeeskonda saab valida riigi parimad mängijad.

*
Rääkisin, et on kirjutatud, et pärast Euroopa Liitu astumist ja Eestile Lääne-Euroopaga võrreldes halvemate maksuprotsentide kehtestamist on Eesti majanduslik olukord halvenenud. Üks kuulajatest tegi sellist nägu, et kui ma midagi Euroopa Liidust räägin, siis ma alati eksin. Teine kuulaja, kellele ma põhiliselt olin rääkinud, nõudis, et ma ütleks täpselt, mida on kirjutatud. Vastasin, et kui ma täpsemalt rääkima hakkan, siis ma võin milleski eksida. Tõin siiski näite, et on kirjutatud, et Eestis saab juhiga võrdset palka 3 inimest, Lääne-Euroopas 20 inimest.

Tuna 4/2018

„Tuna. Ajalookultuuri ajakiri“. Nr. 4/2018.

Ajakirjanumbri alguses meenutab peatoimetaja Ott Raun seda, kuidas ajakiri 20 aastat varem sündis. Olen kahelnud, kas ilukirjanduse mõistmine on ajaloolase Jaak Valge kõige tugevam külg, aga nüüd selgub, et just Jaak Valge oli see, kes ilukirjandusega seotud Raunale ajalooajakirja toimetamise ettepaneku tegi. Magistriõppe ajal avaldasin „Tunas“ neli raamatuarvustust, millest kolm olid Pätsi teemalised. Nüüd selgub, et kaastööde nii järjekindlale trükki pääsemisele võis kaasa aidata, et toimetuses oli juba varem jutuks olnud, et ajakirja veergudel võiks alustada diskussiooni Pätsi teemal. Kahte esimest arvustust kirjutades polnud mul toimetusega eelkokkulepet, kolmas küll juba telliti. Raun kirjutab, et algul oli kaalumisel ka suurema arvu numbrite aastas avaldamine, samuti ajakirjas reklaami avaldamine, mida tehti siiski vaid üks kord. Aga kui ajakirjas avaldatakse raamatuarvustusi, siis arvustuste kirjutamise eesmärgina kahtlustavad osad lugejad reklaami tegemist ja tegelikult tõesti tõstab ka negatiivne arvustus läbimüüki.

Inna Põltsam-Jürjo kirjutab kaugema mineviku ämmaemandatest. Vanasti tähendanud keisrilõige lapse ema kindlat surma, samuti on teada, et väga suur oli ka vastsündinute suremus, ometi eelistati artikli järgi keisrilõiget lapse kohe suremisele, sest usk käskis lapse elusana ristida. Kõik ühiskonna liikmed ilmselt ristimist nii tähtsaks ei pidanud, sest mässude ajal pesid eestlased ristimise maha ja esines ka lapsetapmist, millele tõenäoliselt alati ristimist ei eelnenud.

Arto Oll kirjutab Vabadussõja ajal Eestile appi tulnud Briti abilaevatsikust. Ajalooteostes on olnud juttu, et Inglismaal on olnud tugev just merevägi, mitte maavägi, siis ilmselt oli Eesti abistamine inglastele ka kergem kui oleks olnud Koltšaki võidule aitamine. Inglased abistanud eestlasi meelsamini ka soomlaste aitamisega võrreldes, sest Soome tegi rohkem koostööd sakslastega. 1930. aastatel oli asi võibolla muutunud, sest Soomel ja Suurbritannial oli sarnasem riigikord ja Soome maksis sõjavõlgasid edasi. Artiklist selgub, et Briti merevägi ei olnudki Vabadussõja ajal Eesti vetes pidevalt, ometi peab artikli autor selle abi väga tähtsaks. Inglastel olevat olnud lisaks juhtnöörid lahingusse astumist vältida, võibolla taheti siis edu saavutada psühholoogilise relvaga nagu Napoleon Elbalt tagasi tulles. Inglise laevad olevat olnud liiga kallid, et eestlased oleksid need endale osta saanud. Inglased tõid relvi kaasa ka Eesti maaväele, ei saanud selgeks, kuidas nende eest tasumisega oli. Briti laevastiku aitasid läbi miinivälja Eesti lootsid. Kas eestlased olid eelnevalt miinide asukohad juba katse-eksituse meetodil kindlaks teinud?

Kaks kaastööd on Ivar Ivaski päevikute teemalised. Need parandasid minu arvamust Ivaskist, varem on tema luuletused küllaltki igavad tundunud, päevikukatkendid olid huvitavamad. Ivaskil oli valida, millises keeles ta päevikut peab. Eesti keele kasuks otsustas ta ajal, kui hankis Uku Masingu raamatu. Seda lugedes tulevad meelde Masingu teooriad indoeuroopa keelte väiksemast väärtusest muude keeltega võrreldes.

Üks artikkel on Käsu Hansust, kes on kirjutanud nutulaulu Tartu Põhjasõjas hävitamise teemal. See nutulaul liigitub võibolla sentimentalismi alla, Teise maailmasõja kohta ütlesid ühe laulu sõnad umbes: „Kõlab leekides Saatana naer“. Artiklist selgub, et see ei olnud Käsu Hansu ainus teos, ta oli üldse vilunud kirjutaja, kirjutades kirju. Toodud on pilte tema käekirjast. Ülikooli esimesel kursusel pidime paleograafia arvestusel Käsu Hansu käekirja dešifreerima. Ei selgitatud, aga võibolla oli see samuti autori enda käekiri. Mäletan, et seda lugeda oli eelnevates tundides näidatud saksakeelsetest tekstidest kergem. Artiklit lugedes tuleb mõte, et see ei olnud ainult emakeelse teksti pärast, vaid võibolla oli Käsu Hansu käekiri ka suhteliselt tänapäevasele sarnasem, sest artiklis ei iseloomustata seda gooti kirjana, vaid gooti-ladina segakirjana. Ajakirjanumbri järgi saab esimesel kursusel õpitut meelde tuletada, sest fotode all on toodud sama tekst ka trükitähtedega. Märkasin, et trükikirjas oli üks sõna vahele jäänud.

Aasta vanemaks

Aprillikuus tegin endast mitu autoportreed, üks pilt on juba varem blogis avaldatud, tänase 42. sünnipäeva puhul avaldan teise. Poolelioleval maleturniiril tehti samuti fotosid, neid levitati feisbukis ja levitasin seal edasi.

Nagu kirjutatakse aastakokkuvõtteid, võib kirjutada ka eluaastakokkuvõtteid. Mõnel langevad kalendriaasta ja eluaasta peaaegu kokku, minul on erinevus natuke suurem. Aga vanasti oli kalendriaasta algus minu praegusele sünnipäevale lähemal kui praegu.

Lõppenud eluaasta ametlik põhitegevus oli venekeelse raamatu tõlkimine ja selle tausta uurimine. Pidin selle enne eluaasta lõppu valmis saama, aga tähtaeg läks pikendamisele. Raamat on 700 lehekülge paks, algul öeldi, et tõlkida tuleb 500. Selle lehekülgede arvu ma ka täis sain, aga et kirjastuse kalkulatsioon oli tehtud suurema lehekülgede arvu peale ja ka rahastajad pidasid võimalikuks erinevaid mahuvariante, siis jätkan tõlkimist.

Uue võõrkeelena hakkasin lisaks õppima ungari keelt. Jätkan ka malemängu õppimist või meeldetuletamist. Esimeses järjekorras pean ennast endiselt ajaloolaseks. Tänavusel kalendriaastal olen püüdnud igal nädalal jälgida täies ulatuses vähemalt ühte ajalooteemalist raadio- või telesaadet ja kui mõtteid tekib, seda enda asutatud listis kommenteerida. Jätkan ka blogi kirjutamist.